Tsiviilasja number Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
01. juuni 2022, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Y hagi C, Q ja Z vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks; C ja Q vastuhagi Y vastu heauskse üleehituse talumiseks kohustamiseks ning talumiskohustuse ja juurdepääsu kohta servituutide seadmiseks tahteavaldusete andmiseks kohustamiseks
Tsiviilasja hind
Y hagi hind 3500 eurot C ja Q vastuhagi hind 10 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastuhagi kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar (e-post [email protected]) Kostjad:
Välja nõuda C, Q ja Z ebaseaduslikust valdusest Y valdusesse aadressil xxx, registriosa nr xxxxx, asuva kinnistu osa vastavalt otsuse lisaks olevale plaanile.
3.Määrata kohtuotsuse täitmise kord järgmiselt:
2.1.C, Q ja Z on kohustatud ühe kuu jooksul eemaldama metallist piirdeaia konstruktsiooni 60 cm ulatuses alates xxx asuva garaažihoone seinast kuni piiripunktini nr 88.
2-19-10759
4.Jätta rahuldamata C ja Q vastuhagi Y kohustamiseks taluma xxx asuva kinnistu osaks oleva metallist piirdeaia ulatumist xxx kinnistule 56 cm osas, piirdeaia osa talumise kohustuse eest ühekordse hüvitise määramiseks vastavalt kohtu äranägemisele, Y kohustamiseks anda nõusolek reaalservituudi seadmiseks xxx asuva kinnistu kasuks, mille sisuks on xxx kinnistu osaks oleva piirdeaia talumise kohustus xxx kinnistul 56 cm ulatuses, servituudi tasu määramiseks perioodilise hüvitisena vastavalt kohtu äranägemisele; Y kohustamiseks anda nõusolek reaalservituudi seadmiseks xxx asuva kinnistu igakordsete omanike kasuks, mille sisuks on nõusolek lubada jalgsi ületada xxx kinnistut osas, milles see on vajalik xxx kinnistule juurdepääsuks ja piirirajatiste hooldamiseks ning servituudi tasu määramiseks perioodilise hüvitisena vastavalt kohtu äranägemisele.
5.Y menetluskulud jätta võrdsetes osades C ja Q kanda. Kostjate menetluskulud jäävad iga kostja enda kanda.
6.Määrata Y põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 3172,80 eurot.
7.Mõista Clt ja Qlt kummaltki välja Y kasuks menetluskulude katteks välja 1586,40 eurot.
8.Väljamõistetud menetluskuludelt on kostjad kohustatud maksma Yle viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Y esitas 17.07.2019 Pärnu Maakohtule hagi C vastu kinnisasja osa kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Kohus 06.09.2019 määrusega võttis hagiavalduse menetlusse.
2.18.11.2020 määrusega kohus hageja taotlusel kaasas lisaks Cle kostjatena menetlusse naaberkinnisasja kaasomanikud Q (C tütar) ja Z.
3.14.12.2020 hageja esitas täpsustatud ja täiendatud hagiavalduse terviktekstina.
4.05.04.2021 esitasid kostjad C ja Q kohtule vastuhagi Y vastu heauskse üleehituse talumiseks kohustamiseks ning talumiskohustuse ja juurdepääsu kohta servituutide seadmiseks tahteavaldusete andmiseks kohustamiseks
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
5.Täpsustatud hagiavalduses Y esitas kostjate vastu järgmised nõuded: 1) Välja nõuda C, Q ja Z ebaseaduslikust valdusest Y valdusesse aadressil xxx, registriosa nr xxxxx, asuva kinnistu osa vastavalt lisatud plaanile (hagi lisa 4-1); 2) Määrata kohtuotsuse täitmise kord järgmiselt: 2.1) kohustada Cd, Qd ja Zt ühe kuu jooksul eemaldama metallist piirdeaia konstruktsioon 60 cm ulatuses alates xxx asuva garaažihoone seinast kuni piiripunktini nr 88;
2-19-10759 3) välja mõista Clt, Qlt ja Zlt solidaarselt Y kasuks menetluskulud ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
6.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt Yle (hageja) kuulub kinnistu aadressiga xxx, registriosa nr xxxxx, maatüki katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx ning pindalaga 925 m2. Osa hageja kinnistust kasutab aga kostja I (xxx kinnistu), seda ilma hageja nõusolekuta, vastava asjaõiguse või muu õiguseta. Hageja garaažiga piirneval maatüki osal kasvavad kostja I kaks suurt elupuud, lilled ja asub metallist piirdeaed. Kostja hõivatud pindalaks on 1,96 m2, hageja ei saa oma maad kasutada. Hageja soovib ise oma maatükki kasutada, kuid see ei ole võimalik, kuna kostja I ei ole nõus teisaldama oma elupuid ja piirdeaeda. 17.07.2019 esitas Y hagi C vastu kinnisasja osa ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Hageja nõuab välja xxx asuva kinnisasja osa xxx asuva kinnistu ühe kaasomaniku, C, ebaseaduslikust valdusest ning kostja kohustamist kahe elupuu ja metallpiirdeaia osa eemaldamiseks. Hageja on korduvalt enne kohtusse pöördumist nõudnud kostjalt I maatüki vabastamist, kuid vastuseks on saanud vaid erinevad tema vastu algatatud kohtumenetlused ja hageja kassi piinamist. Hageja arusaama järgi kuuluvad elupuud kostjale I ja piirdeaed – kostjale I ja kostjale II, seda väitis kostja I ka 03.08.2020 eelistungil. Pärnus xxx asuv kinnistu asukohaga xxx, registriosa nr xxxxx, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, kuulub kolmele kaasomanikule: Cle (Kostja I) – 1⁄4 mõttelist osas; Qle (Kostja II) – 1⁄4 mõttelist osa ja Zle (Kostja III) – 1⁄2 mõttelist osa. Kinnistusraamatu andmetel ei ole xxx kinnistule määratud kasutuskorda, seega valdavad ja kasutavad kaasomanikud oma kinnistut ühiselt ning kõik kaasomanikud on ka kostjateks käesolevas vaidluses.
7.Visuaalselt on tuvastatav, et kolmest elupuust tänavapoolne ja keskmine elupuu asuvad hageja kinnistul (kinnistu piiripost on näha), kolmas elupuu asub kostjate kinnistul. Selliselt ei moodusta kolm puud endast piirirajatist, kuna nad ei asu ühel joonel, nagu seda on piirijoon. Piirirajatise olemasolu peavad tõendama kostjad. 21.09.2020 hagiavalduse täienduse kohaselt ei nõua hageja kostjatelt enam elupuude eemaldamist, vaid soovib, et oleks kohtuotsuse täitmise korras eemaldatud metallist piirdeaia osa (sh jalgvärav), mis asub hageja kinnistul 60 cm ulatuses alates xxx asuva garaažihoone seinast kuni piiripunktini nr 88. Kostja arvates piirdeaed on xxx kinnistule püstitatud AÕS § 148 lg 2 mõttes heauskselt ja hagejal tuleb seda taluda. Kostja rõhutab, et piirdeaed samas asukohas on asunud aastakümneid. Hageja arvates ei anna varasem, st enne xxx ja xxx maa ostueesõigusega erastamist piirdeaia asumine õigust püstitada ja omada piirdeaeda xxx kinnistul pärast maa erastamist, kui selleks puudub xxx nõusolek ja asjaõigus. Hageja ei nõustu kostja I väitega, et uus (metallist) piirdeaed oli olemas, kui hageja xxx kinnistu omandas; piirdeaed ehitati siis kui hageja ehitas garaaži-sauna valmis. Kogu kostjate piirdeaed on ebaseaduslik ehitis, samuti on ehitatud ilma hageja loata. Hageja on rajatist talunud kuni ka hageja ehitised paiknesid osaliselt kostjate maal, kuid kuna kostja I poolt algatatud kohtumenetluste tagajärjel pidi hageja oma ehitisi lammutama, siis ei pea ka hageja taluma kostjate ehitisi oma maa peal.
8.Igal omanikul on põhimõtteliselt õigus vallata ja kasutada oma omandit enda äranägemise järgi ning tema õigusi piiravad üksnes teiste omanike või muude isikute õigused või üldised huvid tervikuna (Riigikohtu lahend nr 3-2-1- 89-11). xxx maa erastamine ja kinnistute moodustamine toimus üheaegselt, 1995. aastal. Katastriüksused moodustati mõõdistamise teel (kinnistute plaanid on kohtule esitatud 13.10.2020), mille käigus oli 12.07.1995 koostatud ka piiriprotokoll. Piiriprotokolli kohaselt kinnistute vaheline piir oli tähistatud: piiripunkt nr 89 – metallist aiapost ja nr 88 – aiaposti lõunanurk. Käesoleval ajal on selle asemel raudtoru asfaldis. Kuna kostja I on vaidlustanud raudtoru asumist samas kohas, kus enne oli aiapost, tellis hageja piirimärkide kontrollmõõdistamise Maa-ametilt, kelle pädevuses on kinnistute piiride õigsuse kontrollimine ja maakatastri korrastamine. 03.12.2020 edastas Maa-amet pooltele xxx ja xxx katastriüksuste kontrollmõõdistamise tulemused, mille kohaselt asub katastriüksuste ühine piiripunkt nr 88 nõutava mõõdistamistäpsuse ulatuses piiriandmetele vastavas asukohas, jalgvärava keskel, on
2-19-10759 looduses asfaldinael. Hageja viitab nõude õigusliku alusena TsÜS § 54 lg-le 1, AÕS § 68 lg-le 1 ja § 80 lg-le 1, hageja tugineb ka Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-178-14.
C VASTUS
9.Kostja I, C, kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ning vaidleb sellele terves ulatuses vastu. C kinnitab, et hageja Y on xxx asuva kinnistu omanik. C (kostja) on xxx asuva kinnistu kaasomanik 1⁄4 osas. xxx ja xxx kinnistute piiril asub hagejale kuuluva ehitise osa, mis on osaliselt kasutusel kui garaaž ning osaliselt hagejale kuuluva elamu osa. Edaspidise selguse huvides on ehitise osa nimetatud kui garaaž. Kostja esitas vastuse lisana 1 Maa-ameti kaardi väljavõtte, kust nähtub tegelik faktiline olukord ning asjaolu, et garaaž asub kahe kinnistu piiril ja osaliselt ka kostja kaasomandis oleval kinnistul. Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2013.a otsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx on tuvastatud, et hageja püstitas garaaži pahauskselt, s.o teadlikult osaliselt üle naaberkinnisasja (xxx) piiri. Hageja selgitas, et soovis garaaži ehitamisega muidu nurga all kulgeva piiri „viia otseks“. Tsiviilasjas nr x-xx-xxxx tehtud otsusega kohustati hagejat lammutama xxx kinnistule jääv garaaži osa, mis tänaseks päevaks on ka hageja poolt lammutatud. Viidatud kohtuasjas on tuvastatud, et hageja püstitas garaaži teadlikult kahe kinnistu piirile ehk hageja oli teadlik, kust jookseb kahe kinnistu piir.
10.C on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud hagi AÕS § 80 lg 1 alusel. Hageja peab tõendama, et i) hageja on vaidlusaluse kinnistu osa omanik, ii) vaidlusalune kinnistu osa on kostja valduses ning iii) kostja 3 valdus on õigusvastane. Kostja I on seisukohal, et hageja ei ole hagi esemeks oleva maa-ala omanik, kuivõrd maa-alal kasvavad elupuud on xxx kaasomanike ning hageja vahel kaasomandis (AÕS § 150). Samuti saab elupuid koos hagejale kuuluva garaaži välisseinaga käsitleda piirirajatistena AÕS § 151 lg 1 mõttes.
11.Isegi kui asuda seisukohale, et hageja on vaidlusaluse maa-ala omanik, siis ei ole kostja vaidlusaluse maa-ala valdaja, vaid üksnes 1⁄4 ulatuses kaasvaldaja. Seega ei ole hagi eesmärk – valduse väljanõudmine – kostja hinnangul hagiga saavutatav, sest kostja ei ole vaidlusaluse maaala valdaja. Seega ei ole AÕS § 80 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
12.Isegi juhul, kui kohus leiab, et hageja on vaidlusaluse maa-ala omanik ning kostja valdab vaidlusalust maa-ala – millega kostja ei nõustu – valdab kostja vaidlusalust maa-ala õiguspäraselt, kuivõrd on vaidlusalune maa-ala (1,96 m2) hagejale kuuluvast ehitise osast (garaažist) jäänud xxx kinnistu poole hageja enda tegevuse ja teadliku otsuse tagajärjel. Hagejal oli võimalik garaaž rajada ka otse mööda kinnistu piiri, kuid hageja on varasemas kohtumenetluses (x-xx-xxxx) kinnitanud, et tema teadlikuks sooviks oli nn kahe kinnistu piir otseks ajada. Garaaži püstitamisega hageja enda poolt valitud asukohta hageja sisuliselt loobus vaidlusaluse maa-ala kasutamisest ning pidi möönma, et vaidlusaluse maa-ala edasine kasutamine on võimalik üksnes naaberkinnistu kaudu. Kostja rõhutab samas veelkord, et ei ole teinud hagejale ühtegi takistust väidetavalt hagejale kuuluvat 1,96 m2 maa-ala kasutada.
13.Hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Pahatahtlikud on hageja väited, justkui oleks ta korduvalt nõudnud maatüki vabastamist, kuivõrd ei ole kostjale teadaolevalt hageja varem vaidlusaluse maa-ala osas huvi üles näidanud. Vaidlusalust maa-ala on pidevalt hooldanud xxx kaasomanikud, sh kostja. C rõhutab, et isegi juhul, kui nõustuda hageja seisukohaga, et osaliselt kuulub hagejale ka see osa kinnisasjast, mis jääb hageja garaažist xxx kinnistu poole (kuigi Maaameti kaardi väljavõtted seda ei kinnita), siis on oluline arvestada, et hageja rajas teadlikult enda garaaži sellesse asukohta ehk jättis sellisel juhul teadlikult osa väidetavalt talle kuuluvast kinnistust garaažist xxx kinnistu poole. Hageja on tsiviilasja nr x-xx-xxxx raames kinnitanud, et garaaži
2-19-10759 ehitamisel oli hageja eesmärgiks kahe kinnistu piir otseks viia. Seega on hageja ka ise nõustunud sellega, et kinnistute piiriks saab lugeda garaaži välisseina. Hageja poolt esitatud hagi on pahatahtlik, sest hageja on algselt ise oma tegevusega (garaaži ehitamise ning asukohavalikuga) loonud olukorra, mida ta hagiavalduses kostjale ette heidab.
14.Hagejal tuleb garaaži välisseinaga seotud ehitus- või hooldustööde korral vaidluseta kasutada kostja kaasomandis olevat kinnistut, kostja ei ole seda seni ka keelanud ega teinud selleks mingeid takistusi ning kostja ei plaani seda teha ka edaspidi. Kostjale jääb mõistetamatuks, mida on hageja hagiavaldusega soovinud saavutada. Hageja poolt väidetavalt hagejale kuuluvat 1,96 m2 ala on hagejal võimalik juba tänasel päeval kasutada, hagejal on sellele alale tagatud ligipääs läbi kostja kaasomandis oleva kinnistu.
15.Hageja ei ole ka tõendanud, et vaidlusalune maa-ala kuulub hagejale, hageja ei ole esitanud tõendeid, mis hageja seisukohta kinnitaks. Tegeliku piiri asukohta looduses ei saa tõendada OÜ Maamõõdukeskuse poolt 2006.a koostatud mõõdistus. 2006.a mõõdistuselt nähtub, et ka osa hagejale kuuluvast ehitisest asub kostja kaasomandis oleval kinnistul.
16.Kostja peab vajalikuks rõhutada, et kostja kaasomandis oleval kinnistul on piirdeaed samas asukohas asunud juba aastakümneid, mida tõendavad fotod kostja perekonna fotoarhiivist. Eelmise piirdeaia post on samas asukohas, kus praeguse piirdeaia post. Ei ole vaidlust, et piirdeaed oma tänapäevasel kujul oli olemas ka 2000. aastal, kui hageja xxx kinnisasja omandas.
17.Hageja nõue lammutada 60 sentimeetri ulatuses piirdeaeda on samuti vastuolus hea usu põhimõttega, samuti ka linnaruumiliselt vastuolus hea tavaga ning on ebaselge, kas Pärnu Linnavalitsus piirdeaia eemaldamist taotletud viisil üleüldse lubaks. Kostja ei ole teinud takistusi hagejale vaidlusalust maa-ala kasutada, sh kasutada hagiavalduses esitatud fotodelt nähtavat jalgväravat. Hageja ei ole vaidlusaluse 1,96 m2 ala kasutamiseks pöördunud kostja poole ka juurdepääsuservituudi nõudega, mille seadmise vastu kostjal vastuväited puuduksid.
18.xxx kinnistule on piirdeaed püstitatud AÕS § 148 lg 2 mõttes heauskselt, mistõttu isegi juhul, kui nõustuda hageja väitega, et vaidlusalune 1,96 m2 maa-ala kuulub hagejale, tuleb hagejal AÕS § 148 lõikest 1 tulenevalt piirdeaeda, sh jalgväravat senises asukohas taluda. Hagejal on AÕS § 148 lõikest 2 tulenevalt õigus nõuda xxx kinnistu omanikelt vaidlusaluse maa-ala omandamist või xxx kinnistu kaasomanikelt perioodilist hüvitist. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja vastavat nõuet xxx omanikele esitanud.
19.Täiendavas vastuses hagiavalduse terviktekstile kostja I märgib, et hageja ei ole jätkuvalt tõendanud kinnistu piiride paiknemist ega piiripunkti asukohta. Hageja 14.12.2020.a esitatud tõendid ei tõenda kahe kinnistu vahelise piiri ja piiripunkti asukohta. Maa-ameti tulemuste kokkuvõtte kohaselt on piiripunkti nr 88 asukohas asfaldinael, mis asub jalgvärava keskel, hoone nurgast 0,60 m kaugusel. Samas on mõõdistustes tõdetud, et hoone nurgast 3,5 cm kaugusel on ka teine asfaldinael. Ei ole teada, kes asfaldinaelad on paigaldanud. Samuti tõdeb Maa-ameti, et pärast katastriüksuste esmamoodustamist ei ole Maa-ametile täiendavate mõõdistamiste kohta andmeid esitatud. Maa-ameti tulemuste kokkuvõttes on tõdetud, et jalgvärava keskel olev asfaldinael asub nõutava mõõdistamistäpsuse ulatuses samas kohas, kus kunagi oli piiriprotokollides kirjeldatud piirimärk (aiaposti lõunanurk). Samas ei tõenda Maa-ameti kontrollmõõdistamine piiripunkti tegelikku asukohta. Maa-ameti mõõdistamistulemustega on võimalik teha järeldusi üksnes asfaldinaela tähenduse osas, kusjuures on kindlaks tehtud, et hoone nurgast 3,5cm kaugusel asub ka veel teine asfaldinael, mille päritolu ja eesmärk on teadmata. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja jätkuvalt tõendanud, et kahe kinnistu piir asub kohas, kus hageja on väitnud ning et piiripunkt asub kohas, kus hageja seda on väitnud asuvat. Täiendavalt juhib kostja tähelepanu asjaolule, et hageja garaaž (ehk hoone, mida on Maa-amet oma kirja punktis 1.4 silmas pidanud) püstitati hageja poolt alles 2003. aastal, kui aga piiriprotokoll ning piirimõõdistused on teostatud 1995. aastal. Seega ei ole alust piiripunkti asukoha määramisel võtta aluseks ega tugineda hoone asukohale (vt Maaameti kirja punkti 1.4).
Q VASTUS
2-19-10759
20.Kostja II, Q, kirjalikus vastuses rõhutab, et hageja ei ole kohtuväliselt kordagi pöördunud kostja poole seoses väidetava hagejale kuuluva maatükiga. Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalune maatükk asuks kostjate ainukasutuses oleval alal. Samuti ei ole hageja tõendanud, et piirdeaed, mille osalist lammutamist hageja kohtuotsuse täitmise korra näol nõuab, asuks. Kostja nõustub kõigi C ehk kostja 1 poolt käesolevas menetluses esitatuga ega pea vajalikuks menetlusökonoomiast tulenevalt esitatud seisukohti korrata. Q palub jätta Y hagi rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda, mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud ning viivis menetluskuludelt.
21.Hageja täpsustatud nõuetega hagi terviktekstile C-ga ühiselt esitatud vastuses kostjad leiavad, et oma 14.12.2020.a hagiavalduse terviktekstis nõuab hageja kostjate ebaseaduslikust valdusest välja hagejale kuuluv kinnisasi vastavalt hagiavaldusele lisatud plaanile. Kohtuotsuse täitmise korra on hageja palunud määrata selliselt, et kostjad lammutaks ühe kuu jooksul metallist piirdeaia konstruktsiooni 60 cm ulatuses alates xxx asuva garaažihoone seinast kuni piiripunktini nr 88. Seega hageja on nõudnud metallist piirdeaia konstruktsiooni lammutamist suuremas ulatuses ehk osaliselt on nõudnud hageja aia lammutamist ka osas, milles see asub kostjatele kuuluval kinnistul. Sellise nõude esitamiseks puudub hagejal õiguslik alus.
22.Kostjatele jääb ka arusaamatuks hageja valduse väljanõudmise nõue, kuivõrd kostjad ei ole takistanud hageja valduse (juhul kui lähtuda hageja hinnangust, et tegemist on tema valdusega) teostamist, s.o ligipääsu vaidlusalusele kinnistu osale. Kostjad jäävad ka oma varem esitatud seisukohtade juurde, mille kohaselt on hageja garaaži välissein kahe kinnistu piirirajatiseks (vt selles osas kostja I menetlusdokumendi 23.09.2019.a menetlusdokumendi punktid 2.9-2.12 ning kostja I 05.10.2020.a menetlusdokumendi punktid 2.7-2.8). Vaidlust ei ole selles, et osaliselt asub garaaž täpselt kahe kinnisasja piiril. Selles osas on garaaž kahtlusteta piirirajatis. Ehitis, sh selle välissein on konstruktsiooniliselt üks tervik ega ole jagatav osadeks, samuti teenib välissein ühtset eesmärki. Kostjate hinnangul ei ole võimalik olukord, et hageja garaaži välissein oleks piirirajatis üksnes osaliselt, vaid garaaži välisseina tuleks antud juhul käsitleda tervikuna piirirajatisena. Samuti on AÕS § 151 piirirajatisena käsitletav elupuuhekk. Hageja on menetluse käigus loobunud nõudest, mille järgi tuleks üks elupuu likvideerida. Samas on kostjad seisukohal, et ka elupuuheki näol on tegemist piirirajatisena, mistõttu ei ole hagejal õigust piirirajatist ilma teise piirinaabri nõusolekuta likvideerida.
23.Kuivõrd on ka garaaži välissein piirirajatiseks, siis ei ole hagejal õigust piirirajatisest xxx kinnistu poole jääva ala valdusele. Samuti tuleks kostjate hinnangul käsitleda ka seda ala, mis ei jää elupuuheki alla piirirajatisena, sest ala moodustab ühtse terviku elupuuheki ja garaaži välisseinaga ning samuti on ala vajalik elupuuheki ja garaaži seina hooldamiseks. Kostjate hinnangul saab ainuüksi sellest, et hageja on olemasolevat olukorda talunud ligi 20 aastat, järeldada, et pooltel oli omavahel vaikiv kokkulepe piirirajatise talumiseks ning vastastikuseks hooldamiseks. Vaidlust ei ole selles, et hageja kasutas vaidlusalust ala ajal, kui ta teostas oma garaaži välisseina viimistlustöid ning kostjad on ala kasutanud piirirajatise hooldamiseks ja korrastamiseks. Tegemist on seadusest tuleneva võlasuhtega. Hageja on olukorda ligi 20 aastat talunud ning on nüüd kostjatele teadmata põhjustel asunud oma õigusi hea usu vastaselt kasutama. AÕS §-s 80 esitatud nõude esitamine ei ole lubatud vastuolus TsÜS § 138 lõikega 2. 3.6.AÕS § 39 lõike 1 kohaselt lõpeb valdus, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. Kostjad on lisaks seisukohal, et otsusega ehitada garaaž kinnistu piirile, on hageja loobunud vaidlusaluse ala osas AÕS § 39 lõike 1 mõttes oma valdusest vaidlusaluse maa-ala suhtes, kuna garaaži asukohavalik oli hageja teadlik otsus ning hageja teadis sel ajahetkel enda sõnul täpselt, kus kahe kinnistu piir kulgeb. Seega on hageja garaaži rajanud teadlikult selliselt, et on vaidlusaluse maa-ala osas oma valdusest loobunud. 3.7.Eeltoodust tulenevalt on kostjad jätkuvalt seisukohal, et hagi rahuldamiseks puudub alus ning hagi tuleb jätta esitatud kujul rahuldamata.
Z VASTUS
2-19-10759
24.Kostja III, Z kirjalikus vastuses märgib, et on xxx asuva kinnistu kaasomanik 1⁄2 osas, mille päris oma isalt F-lt. Z on xxx majas sündinud ja kasvanud. Mäletab naabreid Cd ja tema tütart Q, kes oli Z kooliõde. Kostjate osad majast ja krundist olid eraldi; igaühel omal krunt ja sissepääs. Ka piirdeaiad olid ehitatud eraldi – Z isa poolt merepoolses osas ja C piirdeaed linna poole. xxx ja xxx vahel oli siis aroonia hekk, kuid kelle maa peal aed asus, Z ei tea.
25.Kinnistu kuulus Z isale, Cle ja kolmandale isikule, kelle nime Z ei mäleta, kuid üle 15 aasta tagasi ostis selle inimese osa Q. Pärast seda C remontis maja ja ehitas majandushoone, tegeles majutusteenusega. Õues olid puhketoolid ja istutatud elupuud, mis on praegu juba väga kõrged. C ehitas ka uue piirdeaia xxx vahele, mis on ka täna alles. Kelle kulul piirdeaed ehitati, Z ei tea. Teab kindlalt, et tema isa toimetas oma kuludega ja C oma kuludega, koos ei ole tehtud midagi. Neil oli palju vaidlusi, mis lõppesid kohtus, kuid Z ei mäleta, kuidas kohtuprotsessid lõppesid.
26.xxx omanikku Z ei tunne. Z on isa juures tihti käinud, hoidnud seal oma kalandusasju ja tehnikat, siis on näinud, et xxx krundile kerkis uus maja ja vana maja tehti korda. Z mäletamist mööda oli xxx garaaž valmis ehitatud ka sel ajal, kui Q ostis kinnistu osa. xxx omaniku suhetest Cga ei tea Z midagi. Hageja soovib kolmelt kostjalt välja nõuda oma maatüki osa. Z usub, et see on hageja maatükk, kuna mäletab, et vanasti samas kohas kulges kahe krundi vahel vana piirdeaed, mis oli xxx vanast majast kaugel.
27.Z leiab, et kuna vaidlusalune maatükk ei ole tema valduses ega kasutuses ja tema ei ole metallist piirdeaeda naabri krundile ehitanud, siis ei saa teda kohustada piirdeaeda eemaldama ja maksma menetluskulusid. Z palub tema osas jätta hagi rahuldamata.
KOSTJATE C JA Q VASTUHAGI
28.05.04.2021 esitasid C ja Q kohtule vastuhagi. Tulenevalt uutest selgunud asjaoludest – mille kohaselt on xxx ja xxx kinnistu piiripunktis piirinael, mis asub kostjatele kuuluva metallist piirdeaia jalgvärava keskel – on kostjatel enda õiguste kaitseks vajalik esitada hageja vastu vastuhagi üle neile kuuluva kinnisasja piiri ulatuva piirdeaia osa talumiseks.
29.Kostjad on seisukohal, et vaidlust ei ole selles, et metallist piirdeaed on xxx kinnisasja osaks. Kostja I ehitas piirdeaia teadmisel, et xxx ja xxx kinnistute piir kulgeb mööda hageja garaaži välisseina ehk kostja I eeldas, et piiripuntiks on hagejale kuuluva garaaži nurgas asuv piirinael (piirinael garaažinurgas on nähtav kostja I 23.09.2019.a menetlusdokumendi lisas nr 5 esitatud fotolt). Nüüd on katastripiiride mõõdistamisel selgunud, et tegelikkuses on kahe kinnistu piiripunktiks hoopis piirinael, mis asub garaažinurgast 56 cm kaugusel.
30.Kostjad I ja II on seisukohal, et AÕS § 148 lõikest 2 tuleneva talumiskohustuse eeldused on täidetud. Kostja I oli piirdeaeda ehitades heausklik, sest kostja I oli veendunud, et hageja on garaaži püstitanud kahe kinnistu piirile. Kostja I veendumust kinnitas ka hiljem garaaži nurka paigutatud piirinael. Kostja I rõhutab, et hageja garaaž oli aia rajamise ajaks juba sellisel kujul olemas, ning kostjal I ei pidanud tekkima kahtlust, et ta ehitab piirialal või et ehitis ulatuks üle naaberkinnisasja piiri. Kostjaga I sarnane mõistlik isik oleks samuti eeldanud, et hageja on oma garaaži ehitanud kinnisasja piirile. Arvestades kinnistute omavahelist paiknemist ja hageja garaaži asukohta on loogiline, et xxx kinnistu piirdeaed ulatub kuni garaažini.
31.Kostja II on samuti käitunud heas usus ning arvestanud põhjendatult sellega, et kinnistute piir kulgeb piki hageja garaaži välisseina. Kostja II omandas kinnisasja 2004. aastal ning siis oli vaidlusalune piirdeaed sellisel kujul olemas. Isik, kes omandas kinnistu sellisena, ei saa olla piirdeaia ehitamise osas pahausklik. Hageja poolt ei ole piirdeaia osas tulnud enne hagiavalduse esitamist mitte ühtegi vastuväidet.
32.Hageja piirdeaia püstitamise ajal AÕS § 148 lg 3 kohaselt sellele vastu ei vaielnud. Veelgi enam – piirdeaed on sellisel kujul samas asukohas olnud kostjate mäletamist mööda ligi 20 aastat, hageja on seda sellisel kujul talunud ega ole ühtegi vastuväidet piirdeaia osas esitanud. Hageja poolt on vastuolus hea usu põhimõttega nõuda samas asukohas ligi 20 aastat asunud piirdeaia eemaldamist. Seega oli kostja I piirdeaeda rajades heausklik, mida täiendavalt kinnitab kostjate
2-19-10759 hinnangul ka asjaolu, et hageja on piirdeaeda samas asukohas sellisel kujul talunud ligi 20 aastat.
33.Kostjate hinnangul on koos kohustusega taluda piirdeaia osa, mis ulatub hageja kinnisasjale, otstarbekas nõuda hagejalt ka vastava servituudi seadmist kostjatele kuuluva kinnisasja kasuks ehk nn üleehitusservituudi seadmist.
34.Kuna kostjatel on vajalik endale kuuluvale kinnistule juurdepääsuks läbi jalgvärava ületada osaliselt hagejale kuuluvat kinnistut, siis on kostjatel vajalik taotleda hagejalt ka juurdepääsuservituuti. Servituudi määramine on vajalik ka selleks, et kostjatel oleks võimalik jätkuvalt hooldada ja korrastada piirirajatiseks olevat elupuuhekki. Kostjate I ja II ainuomandis olevale kinnistu osale toimub sissepääs läbi metallist piirdeaia, jalgsi pääseb kinnistule läbi metallist piirdeaia jalgvärava, mis asub osaliselt hagejale kuuluval maatükil. Jalgsi juurdepääsu servituudi seadmine ei riiva ega mõjuta kuidagi hageja omandiõigust, kuna see ei kitsenda kuidagi hagejal enda kinnisasja kasutust.
35.Hageja on olemasolevat olukorda talunud ligi 20 aastat ning pole selle aja vältel esitanud piirdeaia asukoha suhtes ühtegi vastuväidet. Pahatahtlik ja vastuolus hea usu põhimõttega oleks olukord, kus kostjad oleks sunnitud oma piirdeaia lammutama ning rajama uue piirdeaia. Samuti tooks piirdeaiaga seonduvad lammutus- ja ehitustööd kostjatele kaasa ebaproportsionaalselt suured kulutused, mille kandmine ei ole asjaolusid arvestades põhjendatud
36.Kostjad paluvad servituuditasu kindlaksmääramisel arvestada asjaolu, et kostjad on ala koguaeg korrastanud ja hooldanud, nad on nõus seda ka edaspidi tegema ja tasaarvestama korrashoiu ja hoolduskulud servituuditasuga, mis tuleks kostjatel hagejale tasuda. Kostjad on nõus hüvitama osaliselt ka vaidlusaluse maa-ala (alla 1,96m2) eest hagejale maamaksu.
37.Eeltoodu alusel kostjad I ja II paluvad kohtul rahuldada vastuhagi ja 1) kohustada Y taluma xxx asuva kinnistu osaks oleva metallist piirdeaia ulatumist xxx kinnistule 56 cm osas. 2) Määrata piirdeaia osa talumise kohustuse ühekordne hüvitis vastavalt kohtu äranägemisele. 3) Kohustada Y andma nõusolek reaalservituudi seadmiseks xxx asuva kinnistu kasuks, mille sisuks on xxx kinnistu osaks oleva piirdeaia talumise kohustus xxx kinnistul 56 cm ulatuses. 4) Määrata servituuditasu perioodilise hüvitisena vastavalt kohtu äranägemisele. 5) Kohustada Y andma nõusolek reaalservituudi seadmiseks xxx asuva kinnistu igakordsete omanike kasuks, mille sisuks on nõusolek lubada jalgsi ületada xxx kinnistut osas, milles see on vajalik xxx kinnistule juurdepääsuks ja piirirajatise hooldamiseks. 6) Määrata servituuditasu perioodilise hüvitisena vastavalt kohtu äranägemisele. 8) Jätta menetluskulud Y kanda.
Y VASTUS VASTUHAGILE
38.Y vastuhagi ei tunnista. Asja materjalidest nähtuvalt taotleb Y kostjate ebaseaduslikust valdusest oma kinnisasja osa kolmnurkse kujuga, mille kõige laiem külg on 56 cm pikk. Sõltumata sellest, et sellele maatükile ei pruugi mahtuda prügikonteiner, ei välista see maatüki kasutamist muul viisil (murulapina, lillepeenrana, ilupuu/põõsa kasvukohana jne). „Igal omanikul on põhimõtteliselt õigus vallata ja kasutada oma omandit enda äranägemise järgi ning tema õigusi piiravad üksnes teiste omanike või muude isikute õigused või üldised huvid tervikuna“ (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-89-11). Seega ei ole käesolevas vaidluses tähtis, mis eesmärgil soovib Y oma maatüki osa oma valdusesse. Oluline on siinkohal vaid asjaolu, kas teiste isikute õigused või üldised huvid saavad kinnisasja omaniku õigust oma omandile õiguspäraselt piirata.
39.Kostja I ja II vastuhagis leiavad, et neil on õigus naaberkinnistu omaniku õigust oma maale tühise tasu eest piirata. Kostja I on varasemates kohtumenetlustes piirivaidlustes ei olnud kordagi mõistliku kompromissiga nõus ja nõudnud Ylt tema ehitiste eemaldamist, sh ka täitemenetluse
2-19-10759 kaudu. Y on kahel korral kandnud nii menetluskulud kui ka ümberehitamisega seotud kulud, kuigi kostja I ei ole suurt midagi sellega võitnud. Lisaks on kostja I pidevalt kahjustanud naaberkinnistut ja omaniku vara, teadlikult (kasutades lisatoru) suunates suvel korduvalt vihmavesi oma majapidamishoonelt naaberkrundile küttepuude hoidmise asukohta (linnavalitsusele on esitatud mitmed kaebused). Kostja II toetab oma ema käitumist. Kuna heanaaberlikke suhteid poolte vahel ammu ei ole, siis ei ole ka käesolevas asjas kompromiss mõeldav.
40.Nõue nr 1 – kohustada Y taluma xxx, asuva kinnistu osaks oleva metallist piirdeaia ulatumist xxx kinnistule 56 cm osas ja määrata piirdeaia osa talumise kohustuse ühekordne hüvitis vastavalt kohtu äranägemisele. Hagejal sellist talumiskohustust ei ole. Kostjad I ja II pakuvad AÕS § 148 lg 2 kohaselt hüvitist. Kostja I ei olnud metallist piirdeaia üle kinnistu piiri hageja kinnistule ehitamisel heauskne. Poolte vahel ei ole vaidlust, et metallist piirdeaed on xxx kinnisasja osa, kuid piirdeaia osa – jalgvärav – on piirdeaia iseseisev element, mis ulatub hageja kinnistule. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et metallist piirdeaed koos jalgväravaga oli ehitatud pärast seda, kui sai valmis hageja garaaž. Hageja ehitas garaaži projekti alusel, millele anti ehitusluba 28.06.2001.a. Projekti lehele „asendiplaan“ on enne ehitusloa saamist kostja I andnud oma nõusoleku. Projekti lehel „asendiplaan“ (lisa 1) on selgelt märgitud projekteeritava hoone (garaaži) asukoht piiripunktist nr 88 eemal; garaaž puutub kinnistu piiriga kokku vaid ühes kohas, tänavast hoovi poole; eksida garaaži asukohas ei olnud võimalik. Kostja I oli teadlik, et garaaži seinast tema kinnistu poole tekib kolmnurkne maa-ala, mis on osa hageja kinnistust. Samasugune asendiplaan oli esitatud ka haldusasjas nr x-xx-xxx kostja I vaidluses Pärnu linnaga. Tallinna Halduskohtu xx.xx.xxxx otsuse (lisa 2) punktis 2 on kohus märkinud tuvastatud asjaoluna, et kaebaja (Kostja I) on 2001. a ehitusprojektile nõusoleku andnud (tlk 82) ning 28.06.2001 ehitusloa vaidlustamiseks on tühistamiskaebuse tähtaeg ammu möödunud. Kohtumenetlus toimus kostja I kaebuses ehitusloale, mille alusel pidi hageja lammutama üle kostjate kinnistu piiri ulatunud garaaži hoone osa, mille lammutamist kostja I ise on nõudnud. Samuti on tol ajal Kostja I andnud nõusoleku, et garaaži pikkuseks xxx tänava poolt on 3,7 m, mida oleks Kostja I saanud kontrollida lihtsa mõõtmisega mõõdulindi abil ja veenduda, et garaaži välissein kinnistu piirile ei jõua. Pöördudes Pärnu Linnavalitsuse poole 26.11.2003, on kostja I veel kord mh kinnitanud, et ta on andnud nõusoleku garaaži ehitamiseks. Kostja I ei saanud eeldada, et piiripunktiks on see koht, kus paikneb täna piirinael, sest garaaži valmimisel seda piirinaela ei olnud. Kostja ei ole seda tõendanud. Puuduvad tõendid, millal või kelle poolt (võib olla kostja I enda poolt) see piirinael paigaldati, samuti ei suutnud seda tuvastada ei Maa-amet (2020. aasta detsembris) ega viimane maamõõtja (2021. aasta märtsis). Kõik maamõõtmisega tegelenud isikud on tuvastanud, et piiripunkt nr 88 asub ka täna samas asukohas, kus ta asus katastriüksuste ja kinnistute moodustamisel. Kuna kostja ei ole tõendanud, mis ajal on ta piirdeaia ehitanud, siis jäi tõendamata ka kostja I väide, et piirdeaed on samas kohas olnud juba 20 aastat. Kostja I ei ole heauskne, kuna ta on teadlikult ehitanud piirdeaia üle hageja kinnistu.
41.AÕS § 148 lg 3 võib naaberkinnisasja omanik nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne. Kostja I on pahauskne, kuna teadis sellest, et ehitab piirdeaia üle kinnistute piiri hageja kinnistule. Kuna kostja I esitas hagi eesmärgil oma piirdeaed hageja kinnistul säilitada, tuleb jätta hagi selles osas rahuldamata.
42.Kostja II taotleb samuti metallist piirdeaia osas hageja talumiskohustuse tuvastamist. Vastuhagi punktis 4.4 kostja II selgitab, et kui tema omandas 2004. aastal xxx kinnistu osa, piirdeaed sellisel (ilmselt tänasel kujul) oli juba olemas. Sellest hageja järeldab, et kostja II ei ole piirdeaeda ehitanud, seega kostjal II puudub ka nõudeõigus hageja vastu seda taluda. Kostja II selgitas veel, et hageja poolt ei ole temale tulnud mitte ühtegi vastuväidet. Kostja II on käitunud hea usus ning arvestanud sellega, et kinnistute piir kulgeb piki hageja garaaži välisseina. Hageja selgitab, et temal ei saanud olla vastuväiteid kaasomaniku vastu, kes ei ole piirdeaia ehitanud (kostja II elab xxx ja krundil ei toimeta). Et kostja II uskus oma ema (Kostjat I) või oli
2-19-10759 kuidagi teisiti (kostja II ei selgita) ekslikult teadlik, et kinnistute piir kulgeb piki garaaži välisseina, ei anna talle õigust nõuda piirdeaia säilitamist hageja kinnistul.
43.Nõue nr 2 – kohustada Y andma nõusolek reaalservituudi seadmiseks xxx, asuva kinnistu kasuks, mille sisuks on xxx kinnistu osaks oleva piirdeaia talumise kohustus xxx kinnistul 56 cm ulatuses ja määrata servituuditasu perioodilise hüvitisena vastavalt kohtu äranägemisel. Kuna nõue nr 1 tuleb jätta rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ja nõue nr 2.
44.Nõue nr 3 - kohustada Y andma nõusolek reaalservituudi seadmiseks xxx, asuva kinnistu igakordsete omanike kasuks, mille sisuks on nõusolek lubada jalgsi ületada xxx, kinnistut osas, milles see on vajalik xxx, kinnistule juurdepääsuks ja piirirajatise hooldamiseks ning määrata servituuditasu perioodilise hüvitisena vastavalt kohtu äranägemisele. Kostja I ja kostja II reaalservituudi seadmist xxx kinnistu osale xxx kinnistu kasuks, et kõigil isikutel jalgsi xxx kinnistule pääsemiseks ja piirirajatise hooldamiseks. Hageja hinnangul sisaldab nõue nr 3 kaks erinevat nõuet, mille rahuldamiseks on vaja tuvastada erinevate eelduste olemasolu. Hageja arvates selliseid eeldusi ei ole võimalik tuvastada.
45.Kostjad I ja II soovivad juurdepääsu oma kinnistule ja seda läbi jalgvärava, mis asub hageja kinnistul. AÕS § 156 järgi on juurdepääsu nõude rahuldamise esimene eeldus avalikult teelt vajaliku juurdepääsu puudumine avaldaja kinnisasjale. See eeldus ei ole täidetud, kuna xxx kinnistu piirneb hoovi pikkuses avaliku teega – xxx tänavaga. Seega pääseda oma kinnistule saavad kostjad ka muust kohast, kui tõstavad jalgvärava ümber või ehitavad uue jalgvärava teise piirdeaia kohta. Kuigi varasemat tava juurdepääsu kohta üle kostja kinnisasja tuleb arvestada, ei ole see ainumäärav (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-45-04 p 16, nr 3-2-1-41-08 p 21). Kuna kostjatel on juurdepääs avalikule teele oma kinnistult olemas ka teises kohas kogu piirdeaia pikkuses, piisab sellest, et hagi jätta rahuldamata. Kostjatel puuduvad ka muud eeldused juurdepääsu taotlemiseks läbi hageja kinnistu. Juurdepääsu nõude rahuldamise teiseks eelduseks on taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Pahauskse ehitaja huvi ei saa olla juba oma pahausksuse tõttu kinnistu omaniku huvist kaalukam. Lisaks kostja I pahausksus väljendus ka selles, et kostja I on rikkunud kokkulepet, mille kohaselt ka hageja ehitised asusid mingil määral kostjate kinnistul. Kostja I kahel korral (esialgselt 2008. aastal) on pöördunud kohtusse nõuetega, et hageja eemaldaks oma ehitiste osad tema kinnistult (teine nõue puudutas ca 2 cm ületamist). Hageja pidi lammutama (ümber ehitama) osa garaaži hoonest ja puukuuri ning sellega on kandnud märkimisväärsed kulutused (ca 9000 eurot). Selle kõrval ei ole tõsiseltvõetav kostjate väide, et jalgvärava eemaldamisega kaasnevad ebaproportsionaalselt suured kulud. Väidetavate kulude suurus ei ole kostjate poolt ka tõendatud. Käesolevas vaidluses ei saa kaaluda, kas hageja kinnistu koormamine võiks kostjate jaoks olla oluliselt odavam, võrreldes uue sissepääsu rajamisega. Hageja on õigustatult soovinud kostjate kasutusest oma maatüki osa kätte saada ja selleks tuleb eemaldada ka piirdeaia osa koos jalgväravaga. Kostjad eksivad, kui väidavad, et piirdeaia olemasolu hageja kinnistu osal ei kitsenda hageja õigust oma kinnisasja kasutada oma äranägemisel. Hageja ei soovi oma kinnistu osal näha metallist rajatist. Hageja soovib arendada maatüki osa arhitektuurselt temale sobivamas stiilis (ei pea prügikonteiner asuma). Hageja ei nõustu juurdepääsuga läbi tema kinnistu ka selle tõttu, et kostjad, kes tegelevad (kas kostja I või kostja II või mõlemad koos) oma kinnistul majutusteenuse osutamisega, soovivad juurdepääsu kõigile isikutele, st ka turistidele. Kostjate kinnistu ei ole ärimaa sihtotstarbega ja suure hulga inimeste poolt kasutamiseks ette nähtud ei ole. Kui kostjad soovivad edasi majutusteenuse osutamisega tegeleda, siis peavad nad seda tegema üksnes oma kinnistul.
46.Kostjad seostavad juurdepääsu nõuet vajadusega hooldada piirirajatiseks peetud elupuuhekki. Kostjad ei ole põhjendanud, kus asub elupuuhekk, milliste parameetritega elupuuhekk, millist hooldust kostjad silmas peavad ja miks seda on vaja teha üksnes hageja maatüki osa pealt. Asjas esitatud plaanidest nähtub, et tegemist ei ole elupuuhekiga, kolm kostjate kinnistul asuvat elupuud
2-19-10759 ei puutu omavahel kokku, et moodustada ühtne elupuuhekk. Jääb arusaamatuks, kuidas siiani pääsesid kostjad nende elupuude hooldamiseks, mis on istutatud garaaži seina vastas. Hageja hinnangul on kostjate väited otsitud ja tegelikult alusetud. Ülaltoodust tulenevalt tuleb ka see nõue jätta rahuldamata.
47.Hageja palub jätta kostja I ja kostja II vastuhagi täies ulatuses rahuldamata ja vastuhagi menetluskulud kostja I ja kostja II kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
48.Tutvunud esitatud kirjalike seisukohtadega, arutanud asja suuliselt menetlusosaliste ja nende esindajatega kohtuistungitel, igakülgselt ja objektiivselt uurinud asjas esitatud tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et Y hagi tuleb rahuldada ja kostjate vastuhagi jätta rahuldamata.
49.Y oma hagis nõuab kostjate ebaseaduslikust valdusest välja hagejale kuuluva kinnistu 1,96 m2 suuruse osa. Hageja väidetel on maatükk kostjate kui naaberkinnisasja kolme kaasomaniku valduses õigusliku aluseta. Vaidlusalusel maatükil asub naaberkinnistu piirdeaia jalgvärava osa ning C poolt paigaldatud lillekonteinerid. Hageja taotleb määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et kõiki kolme kostjat, kes on hagejale kuuluva kinnisasja (xxx-xxx) naaberkinnisasja (xxx) kaasomanikud, kohustada ühe kuu jooksul eemaldama piirdeaia konstruktsiooni 60 cm ulatuses alates xxx asuva garaažihoone seinast kuni piiripunktini nr 88. Rajatud piirdeaiaga on hagejale kuuluv maatükk visuaalselt ja ruumiliselt muudetud xxx kinnisasja juurde kuuluvaks (oma kinnisasja osale saamiseks peaks hageja kasutama xxx kinnistu osaks oleva piirdeaia jalgväravat).
50.Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostjad I ja II leiavad, et hageja garaaž ja selle kõrval kasvavad elupuud on piirirajatised. Kostjad I ja II on esitanud vastuhagi, leides, et kostjate kinnistu piiridest väljuv ja hageja garaaži seinani ulatuv piirdeaia osa on üle piiri ehitatud heauskselt ning hageja on kohustatud üleehitust enda kinnistul taluma. Piirdeaed on rajatud umbes 20 aastat tagasi pärast hageja garaaži ehitamist, hageja on olukorda talunud ega ole esitanud mingeid nõudmisi. Kostjad I ja II taotlevad tuvastada hageja talumiskohustus ning samuti kohustada hagejat andma tahteavaldused vastavalt üleehitamisservituudi ja juurdepääsu servituudi kinnistusraamatusse kandmiseks. Kostja III, Z, väidetel ei ole maatükk tema valduses ja tema ei ole vaidlusalust aeda rajanud, mistõttu temalt ei saa aia eemaldamist nõuda. Kostja III omandis on xxx kinnisasjast osa, mis ei piirne xxx kinnisasjaga ning on kostjate I ja II valduses olevast osast kinnistu sisese aiaga eraldatud, Z ei kasuta kinnistule pääsemiseks vaidlusalust aiaväravat.
51.Vaidlust ei ole selles, et kostjate kaasomandis oleva xxx kinnisasja xxx tänava äärne piirdeaed on ehitatud hageja garaaži seinani ning asub 60 cm ulatuses (s.o aiapost ja osa jalgväravast) hageja kinnisasjal aadressiga xxx/xxx. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad I ja II istutasid hageja garaaži seina äärde 3 elupuud ja hagiavalduse 17.07.2019 esitamise ajal asusid hageja maatükil ka kaks kostjatele kuuluvat lillekonteinerit (I kd 48-49). Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna 15.09.2020 teate (I kd, lk 95) ja sellele lisatud 10.01.2018.a kinnistute piirialal tehtud geodeetilise mõõdistuse plaani (I kd, lk 96) järgi jäävad elupuud xxx piiresse, kuid tuleb nõustuda hageja seisukohaga, et plaanil ei ole puude asukoht täpne, vaid tegemist on kõrghaljastuse tähisega. Kohus on hagejale selgitanud, et maatükile istutatud puud on muutunud kinnisasja oluliseks osaks, ebaseadusliku valduse korral tuleb maa tagastada nii nagu see on ja hagejal ei ole õiguslikku alust nõuda kostjatelt elupuude eemaldamist. Hageja on algsest elupuude eemaldamise nõudest loobus, mistõttu elupuude tegelik asukoht asja lahendamisel määravat tähendust ei oma. Asjas ei saa olla vaidlust, et vaidlusalune 1,96 m2 (mõnel dokumendil on maatüki suuruseks märgitud ka 1,98 m2) suurune maatükk kuulub hagejale, kuid faktiliselt on xxx kinnisasja kaasomanike valduses. Eelkõige C ja Q otseses valduses, sest nemad kasutavad xxx kinnistule
2-19-10759 pääsemiseks jalgväravat, mis osaliselt ulatub hageja kinnistule. Kolmanda kostja, Z, kasutuses on xxx kinnistust osa, mis ei piirne kinnisasjaga ja on ka kostjate I ja II valdusest eraldatud kinnistusisese aiaga.
52.Cle ja Qle kuulub kummalegi 1/4 mõttelist osa kinnistust, Z omandiosa suurus on 2/4 mõttelist osa. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 3 kohaselt on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Kuivõrd kinnistusraamatusse ei ole kantud kinnisasja kaasomanike vahelist kasutuskorda, on hageja poolt vaadatuna kinnisasi ja seega ka vaidlusalune kinnistu osa õiguslikult kolme kaasomaniku ühises valduses. Hageja on õigustatud esitama hagi kinnisasja ebaseadusliku valduse väljanõudmiseks kinnistu kõigi kaasomanike vastu.
53.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna kostja II ei ole piirdeaeda ehitanud, siis ei ole tal õigust hageja vastu piirdeaia talumiskohustuse hagi esitada. Õiguskirjanduses (vt P. Varul jt. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne - Juura 2014, lk 577) leitakse, et AÕS § 148 lg-tes 2 ja 3 üle piiri ehitanud isiku tähistamiseks kasutatud mõiste „ehitaja“ all tuleks mõista kinnisasja omanikku, kes ehitab või laseb ehitada. Samas märgitakse:“... koormatud maatüki omaniku perioodilise hüvitise nõude tagamiseks näeb lg 4 ette sisuliselt seaduse alusel tekkiva reaalkoormatise, mistõttu kujutab üle piiri ehitamine endast kinnisasja käsutamise sarnast tegevust. Käsutusõigus saab aga olla ainult omanikul. Paragrahvi 148 lg 4 alusel tekkiv seadusjärgne reaalkoormatis ei ole sisult mitte käsutusõiguse alusel tekkinud asjaõigus, vaid üksnes üle piiri ehitamise kui faktilise olukorraga seotud õiguslik tagajärg, mis saabub sõltumata osaliste tahtest ning kujutab endast sellise faktilise olukorraga kaasnevat omandiõiguse piirangut. Sellest lähtuvalt ei tohiks sätte kohaldamise mõttes olla mingit vahet, kas üle piiri ulatuva ehitise on püstitanud kinnisasja omanik, tema juhiste kohaselt kolmas isik või ilma tema teadmata kinnistu valdaja. Siiski saavad § 148 lg-test 2 ja 3 tulenevad õigused ning lgst 4 tulenev seadusjärgne reaalkoormatis kehtida üksnes kinnisasja omaniku vastu, kelle kinnisasjalt üle piiri ulatuv ehitis lähtub.“ Eelnevast saab järeldada, et hagejal on õigus nõuda üle piiri ulatuva piirdeaia kui ehitise osa kõrvaldamist või selle aluse maatüki omandamist xxx kinnisasja omanikult sellest sõltumata, kes üle piiri ehitas või kelle korraldusel seda tehti. Kinnisasja, mille osaks üle piiri ehitatud rajatis on, või selle kinnisasja kaasomandiosa võõrandamine (millega kaasneb omaniku isiku muutumine) ei lõpeta üleehituse faktilist olukorda ega sellega õigusliku tagajärjena saabuvat omandiõiguse piirangut. Seega tuleb jaatada xxx igakordse omaniku (sõltumata sellest, kas ta on omandanud terve kinnisasja või kaasomaniku mõttelise osa) õigust nõuda hagejalt üleehituse likvideerimise nõudele vastukaaluks seni (mitukümmend aastat) kehtinud olukorra jätkumist ja heauskselt üle piiri ehitatud ehitise talumist, sõltumata sellest, kes konkreetselt ja millal üle piiri ehitas või ehitamist korraldas.
54.AÕS § 80 lg 1 järgi omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on sellisel juhul AÕS § 80 lg 2 järgi suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 56 lg 1 järgi tuleb kinnistusraamatusse kantud omandiõigust eeldada. Vaidluse korral peab omanik AÕS § 82 lg 1 kohaselt tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Valdaja võib asja väljaandmisest keelduda AÕS § 83 lg 1 järgi, kui tal on õigus asja vallata. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus lahendab vindikatsioonihagi, mille aluseks on hageja väide, et kostjal ei ole kinnisasja valdamiseks õiguslikku alust, peab kohus hageja nõude lahendamisel kostja vastuväite alusel tuvastama, kas poolte vahel on õigussuhe, mis annab kostjale õiguse vaidlusalust kinnistut vallata, või mitte (Riigikohtu 17. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-178-14, p 11).
55.Asjas ei ole vaidlust, et hageja on xxx/xxx asuva kinnisasja omanik. Kostjate kaasomandis on xxx kinnisasi. Vastavad omandiõiguse kanded nähtuvad ka kinnistusraamatust. Kostjate kinnistu piirdeaed ulatub üle piiri hageja garaažiseinani ja ruumiliselt eraldab xxx tänavast ka hageja garaažiseina kõrval oleva, hageja kinnistu koosseisu kuuluva maatüki. Faktiliselt on see maatükk
2-19-10759 kostjate (eelkõige kostjate I ja II) valduses. Piirdeaia taha jääv hageja kinnistu osa on väike ega võimaldaks juhul, kui piirdeaed jääb oma kohale, hagejal endal kui kinnisasja omanikul seda maatükki mõistlikul otstarbel kasutada. Kohus on seisukohal, et Y valduse väljanõudmise hagi rahuldamine sõltub sellest, kas kostjate kinnistult hageja kinnistule ulatuv piirdeaed on ehitatud heauskselt ja kas hageja on seetõttu kohustatud seda taluma. Kui Y on kohustatud piirdeaeda taluma, võib mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest tulenevalt ulatuda talumiskohustus ka sellele, et piirdeaed jätab hagejale kuuluva väikese maatüki sisuliselt kostjate valdusesse. On ju piirdeaia eesmärk eraldada kinnisasi teistest kinnisasjadest.
56.AÕS § 148 lõike 1 kohaselt on ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, selle kinnisasja osa, mille piirest ta väljub, kui kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja piiriülest ehitamist lubav asjaõigus või kui naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist vastavalt AÕS § 148 lõikele 2 lubama. AÕS § 148 lõike 2 näeb ette, et kui AÕS § 148 lõikes 1 nimetatud ehitis on püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Sel juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist. Nende kahe nõude eelduseks on üle piiri ehitamise heausksus ja sellest tulenev koormatud maatüki omaniku talumiskohustus. Koormatud maatüki omanikul on õigus valida, kas nõuda naabrilt ehitise aluse maa omandamist või perioodilist hüvitist.
57.AÕS § 148 lõike 3 kohaselt võib naaberkinnisasja omanik nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne või kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles. See tähendab, et koormatud kinnisasja omanik võib nõuda ka heauskselt üle piiri ehitatud ehitise kõrvaldamist, kui ta sellele õigeaegselt vastu vaidles. Pahauskse üleehituse korral (õigeaegselt) vastuväidete esitamine ehitise kõrvaldamise nõude rahuldamise eelduseks ei ole. Riigikohus on mitmetes lahendites olnud seisukohal, et AÕS § 148 lg 3 kaitse-eesmärgist tulenevalt ei tegutse heausklikult isik, kes ei kontrolli piirialal ehitades, kas ehitisealune maa kuulub täielikult tema omandisse, samuti seda, et ehitis ei ulatuks naaberkinnisasjale. Vajaduse korral on piiri täpne kulgemine võimalik kindlaks teha asjatundja abil. Kui isik ei ole piirialal ehitades neid asjaolusid kontrollinud ja ehitis ulatub üle naaberkinnisasja piiri, on ta üldjuhul tegutsenud pahauskselt. Pahausksuse puudumist peab tõendama ehitaja. Pahausksuse tuvastamise korral ei ole vaja kohtutel enam kontrollida seda, kas naaberkinnisasja omanik esitas ehitamisele vastuväited ja kas ta esitas need AÕS § 148 lg-s 3 ettenähtud ajal (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.10.2011.a otsus asjas nr 3-2-1-89-11 (p 14); 01.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-15, p 16).
58.Pooltel ei ole vaidlust, et tegemist on piirdeaia ulatumisega kostjate kinnisasjalt naaberkinnisasjale AÕS § 148 mõttes: kostja I on kinnisasja kaasomanikuna rajanud piirdeaia, mis on ehitusseaduse § 2 mõttes ehitis. Piirdeaia osad (aiapostid, aiadetailid, sõidu- ning jalgvärav) on konstruktsiooniliselt ühendatud ja teenib ühtset eesmärki. Reaalosadeks jagamisel ei ole aia osad iseseisvalt eesmärgipäraselt kasutatavad. Hageja kinnistule ulatuv osa väljub ühtse ehitisena kostjate kaasomandis oleva kinnisasja piirest ning ulatub 60 cm ulatuses (sh osaliselt jalgvärav ja üks aiapost) hageja kinnisasjale. Kostjad I ja II märkisid piirdeaia ulatuseks hageja kinnistul 56 cm, lähtudes hageja garaažinurka pärast aia ehitamist pandud teise asfaldinaela asukohast (vt II kd, lk 12 p 4). See asfaldinael ei ole piiripunkt. Kostjate jalgvärava keskel asuv piiripunkt on hageja garaaži seinast 60 cm kaugusel.
59.Omandiõiguse kanne kinnistusraamatu registriossa ei tõenda kinnisasja konkreetseid piire. Kinnisasja piiri ja ruumilise ulatuse andmeid kajastab maakataster. Asjas ei olnud vaidlust, et xxx ja xxx vahelist piiri tähistab plaanidel piiripunkt nr 88. Kostjate I ja II väidetel hageja garaaži ehitades likvideeris xxx tn poolses otsas varem piiripunktiks olnud betoonposti ja arooniaheki. See ei tähenda, et piiripunkti asukoht garaaži ehitamise käigus muutus. Kohtule esitatud tõendid (xxx kinnistu plaan 19.07.1995, piiriandmed ja piiril asuvate hoonete plaan (I kd, lk 101 - 107); fotod I kd, lk 8-9; Maa-ameti 03.12.2020 vastus (I kd, lk 136-137)) tõendavad, et piiripunkt nr 88
2-19-10759 (asfaldinael) asub xxx jalgvärava keskel ja selle asukoht ka kontrollmõõdistamistel vastas 14.07.1995 koostatud piiriprotokolli kantud piiriandmetele, asfaldinaela asukoha erinevus asukohast katastrikaardil on 0,04 m (tiheasustusega alal koordinaatide määramise suurim lubatav viga riikliku või kohaliku geodeetilise võrgu suhtes on 0,10 m; vt Keskkonnaministri 14.08.2018 määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ § 17 lg 13)). Kontrollmõõdistamise tulemusel on kindlaks tehtud, et jalgvärava keskel asuv asfaldinael asub nõutava mõõtmistäpsuse ulatuses samas kohas, kus kunagi oli piiriprotokollides kirjeldatud piirimärk (aiaposti lõunanurk). Hageja garaažinurga juures asuv teine asfaldinael piiriandmetega ei sobi. Samuti on menetluse ajal 23.03.2021 kõikide menetlusosaliste juuresolekul tehtud katastrimõõdistamine ning selle alusel koostatud piiriprotokollid (II kd, lk 65-74), kostjad on piiriprotokollid 2021.a aprillis digitaalselt allkirjastatud. Piiriprotokollides kajastatu kohaselt mõõdistamise tulemusel selgus, et xxx ja xxx//xxx katastriüksuse mõõdetud piirimärgid on katastris registreeritud piiriandmetega vastavuses. xxx//xxx ka xxx katastriüksuse ühise piiripunkti nr 7 piiriandmetele vastavas asukohas, jalgvärava keskel asuv piirinael asub nõutava mõõdistamistäpsuse ulatuses samas kohas, kus kunagi oli piiriprotokollides kirjeldatud piirimärk (aiaposti lõunanurk). Piiripunktis nr 7 asuvast piirinaelast 56 cm kaugusel xxx//xxx hoone nurga juures on veel üks piirinael, mille tekke kohta kohalviibinud isikud infot ei osanud anda. Samuti puudub info selle kohta, et xxx ja xxx//xxx katastriüksustel oleks peale esmamoodustamist tehtud täiendavaid mõõtmisi. Kirjelduse põhjal ei ole kahtlust, et 2021.a mõõdistamisel uus piiripunkti number 7 vastab varasemale piiripunktile number 88 (varem piirimärgiks olnud aiaposti lõunanurk, nüüd piirinael).
60.Kostjad ei ole tõendanud, et kostja I järgis piirialal ehitades käibes vajalikku hoolsust, kontrollis piiri asukohta piisavalt ning et ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et piirdeaed ulatub osaliselt võõrale kinnisasjale. Tuleb nõustuda hageja seisukohaga, et xxx piirdeaia rajamisel ei olnud aia rajamist korraldanud kaasomanik C heauskne. C-le pidi olema teada, et naaberkinnistule ehitatud garaaž ei paikne täpselt kinnistute piiril. C on andnud 2003.aastal xxx maa-ala plaanile tehnovõrkudega (II kd, lk 99) oma nõusoleku Y poolt xxx kinnistule garaaži ehitamise kohta. Asendiplaanil on selgelt näha, et kavandatav ehitis paikneb kinnistute vahelise piiri suhtes nurga all: garaaži seina, kahe kinnistu vahelise piiri ja xxx tänava vahele moodustub kolmnurkne maatükk. Plaanil on piiripunkti nr 88 läheduses piirimärgi asukohatähis ainult xxx ja xxx kinnistute vahelise piiri xxx tänava poolses otsas. Hageja garaaži nurga juures piirimärgi tähist ei ole. Plaanilt on kahtlusteta aru saadav, et hageja garaaži sein vähemalt xxx poolses otsas ei kulge täpselt mööda piiri. C ei saanud eeldada, et hageja garaaži ehitamisel plaanile kantud asukohta ei järginud. Seega ei saanud kostja C 2003.aastal nõusoleku andmisel ega ka pärast hageja garaaži valmimist 2004.aastal xxx kinnistule uue piirdeaia ehitamisel eeldada, et piiripunkt nr 88 võib asuda hageja garaažiseina juures ning et hageja garaažiseinani ulatuv piirdeaed asub tervikuna xxx kinnistul.
61.Kuna kostja I enne aia ehitamist piiri tegelikku asukohta ei kontrollinud ning talle pidi teada olema, et hageja garaažisein ei asu piiril, ei olnud kostja I hageja kinnistule ulatuva piirdeaia ehitamisel heauskne. Üleehitust ei muuda heauskseks see, kui hageja üle kinnistu piiri ehitamisele viivitamata vastu ei vaielnud. Riigikohus on 01.04.2016 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-136-15 muu hulgas märkinud, et kui kinnisasja omanik teab piirdeaeda rajades, et ehitis ulatub üle tema kinnisasja piiri naaberkinnisasjale, ei saa teda lugeda AÕS § 148 lg 2 mõttes heauskseks. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et kinnisasja omanikul on üle oma kinnisasja piiri naaberkinnisasjale ehitamiseks naaberkinnisasja omaniku nõusolek. Pahausksuse tuvastamise korral ei oma tähtsust ning kohus ei pea kontrollima, kas koormatud kinnisasja omanik üleehitamisele vastu vaidles või kas ta tegi seda õigeaegselt. Kui tegemist on pahauskse piiriülese ehitamisega, on naaberkinnisasja omanikul õigus nõuda hagejalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist.
2-19-10759
62.Kohus ei nõustu kostjate I ja II käsitlusega, et xxx kinnisasjale ehitatud garaaži sein ja selle kõrvale istutatud puud on piirirajatised. AÕS § 151 lg 1 järgi on kahte kinnisasja eraldav müür, hekk, kraav, peenar vms naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. Säte kehtib eelkõige juhul, kui piirirajatis asub mõlemal kinnisasjal. Kui rajatis on ühe kinnisasja piires, kuulub piirirajatis selle kinnistuomaniku ainuomandisse ja sellele kinnistuomanikule kuulub ka ainukasutusõigus. Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et kuna osaliselt on garaažisein vahetult piiri kõrval (asjas ei ole tõendeid, et garaažisein mingis osas ulatuks kostjate kinnistule, hageja on selle osa lammutanud), siis kannab kogu garaažisein ühtset piirirajatise funktsiooni. Praegusel juhul on olukord, kus garaaž asub täielikult Yle kuuluval kinnistul ning garaaži ja kostjatele kuuluva kinnistu piiri vahele jääb veel 1,96m2 suurune maatükk. Kohus möönab, et garaažiseina kõrvale xxx kinnistu poole jääva maatüki kolmnurkne kuju ja mõõtmed piiravad selle kasutamise praktilisust, kuid see ei anna alust jätta rahuldamata kinnisasja omaniku valduse vabastamise nõuet õigusliku aluseta valdaja vastu. Hageja on maatüki omanik ning tal on õigus oma kinnisasja kasutada.
63.Isegi juhul kui käsitada garaaži kõrvale istutatud elupuid piirirajatistena, mis seaduse järgi on hageja ja kostjate kui piirinaabrite ühiskasutuses, on hageja juurdepääs ka väidetavale piirirajatisele piiratud kostjate piirdeaiaga. Kostjad väidavad, et ei tee hagejale juurdepääsu takistusi ja hageja võib vaidlusalusele maatükile ka oma lilli panna, kuid hageja juurdepääs oma maatükile jääb ikkagi piiratuks ja sõltuks kostja(te) suvast. Hageja peab oma kinnisasjale pääsemiseks minema läbi kostjate jalgvärava ja visuaalselt viibiks hageja kostjate sisehoovis. Naabrite vahelisi seniseid suhteid arvestades oleks asjade sellise korraldamise tagajärjeks tõenäoliselt uued vaidlused. Kostja I kohtuistungitel antud selgitustest järeldus lisaks, et hageja rajatav haljastus peaks vastama kostja I maitsele. Samuti taotlevad kostjad I ja II vastuhagis jalgvärava samasse asukohta jätmiseks ja selle kaudu üle hageja maa-ala oma kinnistule pääsemiseks servituutide seadmist, millega hagejale kaasneks takistuste tegemisest hoidumise kohustus ja seega ka reaalne võimalus vabalt otsustada, kuidas oma maad kasutada.
64.Hageja ja kostja I vahel on olnud mitmeid kohtuvaidlusi. Seda arvestades ei saa hagejale ette heita hea usu põhimõtte rikkumist sellega, et ta nõuab aia eemaldamist ja valduse vabastamist, kuigi nägi aia ehitamist, ei vaielnud sellele vastu ja on olukorda ligi 20 aastat talunud. Nagu märgitud, pahauskse üleehituse korral ei sõltu valduse vabastamise ja üle piiri ehitatud rajatise eemaldamise nõue sellest, kas hageja ehitamisele vastu vaidles. Hageja ei ole faktiliselt olukorda ka talunud, sest poolte vahel on just kinnistute vahelise piiri ja üleehitamisega seoses vähemalt 2008.aastast olnud kohtuvaidlus (I kd, lk 86-88). Hageja enda sõnul pidas garaaži ehitamisel tõepoolest silmas, et see jääb piirirajatiseks – hageja soovis kinnistute vahelist piiri sellega otseks ajada, et piir hakanuks edaspidi kulgema paralleelselt hageja garaažiseinaga, mitte ehitis ei oleks piiri suhtes nurga all. Selle tagajärjeks aga oli kinnistu tagumises osas 2 m2 üleehitus kostjate kinnistule ja kostjate kinnistust kolmnurkse maatüki tekkimine, mis oli hageja valduses. Kohus möönab, et osaliselt tingis olukorra see, et hageja ehitas ettenähtust suurema ehitise, see aga ei muuda faktilist olukorda, kus mõlemad naabrid faktiliselt valdasid võrreldava suurusega osasid naaberkinnisasjast. Hageja arusaamist mööda oleks olnud mõistlik lahendus, et hageja kasutab kostjate maad kinnistu tagumises osas ja kostjad hageja maad xxx tn poolses osas. Hageja esitas 2008.aastal Xxx 11 kaasomanike vastu hagi, taotledes kindlaks määrata katastriüksuste uued piirid, tuvastada kostjate tahteavaldused kinnistute piiride muutmiseks ja määrata kostjate hüvitis suurus. C esitas 30.06.2008 vastuhagi xxx kinnistule ulatuva xxx ehitise osa kõrvaldamiseks ning samas menetluses hageja 2011.a muutis nõuet ja esitas kostjate vastu ehitise osa talumiseks kohustamise nõude (tsiviilasi x-xx-xxxx). Tallinna Ringkonnakohtu xx.xx.xxxx.a kohtuotsusega jõustus maakohtu otsus, millega Y hagi jäeti rahuldamata ja rahuldati C vastuhagi. Hageja märkis, et on kohtuotsuse täitnud ja kostjate kinnistule ulatunud hoonete osad likvideerinud, kandes sellega suuri rahalisi kulutusi.
65.Hageja arvates oli poolte vahel algselt kokkulepe maatükkide kasutamise osas, kostja I vastuhagi hageja tõlgendas kui kokkuleppest taganemist. Seega ei ole poolte vahel ka
2-19-10759 potentsiaalset tehingulist suhet, mille alusel kostjatel oleks õigus kasutada hagejale kuuluvat 1,96m2 suurust maatükki. Kostjate I ja II väited piirdeaia osa ümbertõstmise suurte kulude kohta ei anna alust jätta Y hagi rahuldamata. Õigusliku aluseta valduse lõpetamiseks ja valduse tagastamise nõude rahuldamise korral ei oma tähtsust pahauskse üleehituse kõrvaldamise kulude maksumus. Hageja on ka esile toonud, et kostjate piirdeaia ümbertõstmise kulud on marginaalsed, võrreldes kostja I nõudmisel hageja poolt hoone osa likvideerimiseks teha tulnud kuludega. Y hagi tuleb rahuldada ja kostjaid kohustada vabastama Yle kuuluv maatükk ebaseaduslikust valdusest.
66.AÕS § 148 lg 2 kohaselt on hageja kohustatud taluma üksnes heauskselt üle piiri ehitatud rajatist. Kuna kohus tuvastas, et kostja I ei olnud piirdeaia rajamisel heauskne, siis ei ole hagejal seadusest tulenevat kohustust taluda piirdeaia seda osa, mis ulatub üle talle kuuluva kinnistu piiri. Kostjate I ja II nõue hageja vastu piirdeaia üleehituse talumiseks kohustamiseks tuleb jätta rahuldamata.
67.Õiguslikult põhjendatud ei ole kostjate I ja II vastuhagis esitatud nõuded koos talumiskohustuste tuvastamisega seada üleehituse ja juurdepääsu servituudid ning kohustada hagejat vastavate tahteavalduste tegemiseks, asendades hageja tahteavaldused kohtulahendiga.
68.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. AÕS § 173 lg-st 1 tulenevalt on reaalservituudi seadmiseks vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping, s.t teeniva kinnisasja ja koormatava kinnisasja omanike kokkulepe. Kostjate kasuks üle piiri ehitamise või juurdepääsu servituudi seadmise kohustust hagejale seadusest ei tule. Poolte vahel ei ole ka sellist kohustust ette nägevat lepingulist suhet. Erinevalt tehnovõrkude ja -rajatiste talumise kohta AÕS § 158 lg-s 2 sätestatust ei näe asjaõigusseadus üle naaberkinnisasja piiri ehitamisel ette ühe kinnisasja omaniku õigust nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist servituudiga. Kinnistu omanik, kelle kinnistule on ekslikult ehitatud, peab ehitist taluma seadusest tulenevalt, talumiskohustuse tekkimiseks ei ole vaja mingeid täiendavaid tahteavaldusi või avaliku võimu otsustusi, samuti ei ole võimalik sellist kasutusõigust kanda kinnistusraamatusse. AÕS § 141 lg 1 kohaselt seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata. (Vt ka P. Varul jt Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne – Juura 2014, lk 578). See tähendab, et isegi juhul, kui piirdeaed oleks ehitatud heauskselt üle hageja kinnistu piiri, oleks hageja seadusest tulenevalt kohustatud seda taluma, kuid hagejal ei ole kohustust anda tahteavaldusi servituudi seadmiseks. Üleehituse servituut saab tekkida ainult üleehitamise kokkuleppe olemasolu korral, sellise kokkuleppe olemasolu poolte vahel ei ole kostjad I ja II tõendanud. Kostja III on hageja nõudeid menetluses läbivalt sisuliselt tunnustanud, kuid leiab, et tema hageja õiguste rikkumise eest ei vastuta.
69.Asjas ei ole vaidlust, et kostjate kinnistu asub avalikult kasutatava xxx tänava ääres ning vaidlusalune jalgvärav ei ole ainus juurdepääs kinnistule. Hageja kinnistule ulatuva piirdeaia osa (sh jalgvärava) ümber tõstmine ei kahjusta xxx omanike juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, kostjatel on võimalik rajada uus jalgvärav piirdeaia osasse, mis jääb kostjate kinnistu kohale. AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud eeldusi avalikult kasutatavale teele juurdepääsuks üle võõra kinnisasja ei esine, seega kostjatel I ja II ei saa olla hageja vastu ka juurdepääsu servituudi seadmise nõuet. Hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust kostjate kasuks oma kinnistule servituuti seada, servituudi seadmine oleks võimalik üksnes poolte kokkuleppel, kuid lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt kohus ei saa hagejat sundida kostjatega servituudi kokkulepet sõlmima ega asendada hageja tahteavaldusi kohtulahendiga. Kohus jätab kostjate I ja II vastuhagi täies ulatuses
2-19-10759 rahuldamata.
70.Hageja taotlusel ja TsMS § 445 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Kuna hageja valdust takistab eelkõige kostjate kinnistule rajatud ja üle piiri ehitatud piirdeaed, on põhjendatud kohtuotsuse täitmiseks kohustada kostjaid piirdeaia osa hageja kinnistult eemaldama. Põhjendamatu on kostjate I ja II väited selle kohta, et kuna piirdeaed on piirirajatiseks kostjate kinnistu ja Pärnu linnale kuuluva xxx tn vahel, siis on aia ümbertõstmiseks vajalik Pärnu linna nõusolek. Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud, et Pärnu linn on piirdeaia ehitamisel osalenud, sh kulusid kandnud. Ka heakorra või piirdeaedade ehitamisele kehtestatud reeglitega ei saa kohaliku omavalitsuse asutus kohustada hagejat taluma pahauskset piiriülest rajatist või takistada kostjatel kohtuotsuse täitmist ja piirdeaia ümber tõstmist. Kohus kohustab Cd, Qd ja Zt ühe kuu jooksul eemaldama metallist piirdeaia konstruktsiooni 60 cm ulatuses alates xxx garaažihoone seinast kuni piiripunktini 88 ja määrab selleks tähtaja. Tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Kuna xxx kinnisasja kasutamise korda ei ole kaasomanike vahel kindlaks määratud, õiguslikult on kinnisasi kõiki kostjate ühises omandis, siis saab kohus kohtuotsuse täitmise kohustuse panna samuti kõigile kolmele kostjale. Menetluskulude jaotus
71.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi kolme kaaskostja vastu ning jättis kostjate I ja II vastuhagi rahuldamata. Seega põhihagi menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda ja vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud tuleb kanda kostjatel I ja II.
72.Hageja taotleb jätta tema hagiga seotud menetluskulud solidaarselt kolme kostja kanda. Kohus on seisukohal, et kostjad ei ole selles asjas solidaarvõlgnikud, vaid osavõlgnikud ning nad on menetluses osalenud erinevas ulatuses. Kohus on sellele poolte tähelepanu juhtinud kohtuistungil 10.06.2021. Hageja esmane hagi oli suunatud ainult üle piiri ulatuva piirdeaia ehitamist korraldanud kostja I, C, vastu. Kostjad II ja III on menetlusse kaasatud nn vältimatute kaaskostjatena, kuna nad on kinnisasja kaasomanikud. Kostja II on kinnitanud, et temal mingeid probleeme hagejaga ei ole, vaidlusalune piirdeaed oli kostja II kaasomanikuks saamise ajal olemas, hagejal on pretensioonid Cle. Samas kostjatel I ja II on sama lepinguline esindaja, kostja II vaidleb hagile täies ulatuses vastu ning on esitanud koos kostjaga I ka vastuhagi. Kostja III on menetlusse kaasamisest alates tunnustanud Y omandiõigust vaidlusalusele maatükile ning tema omandiõiguse rikkumist üle piiri ehitatud aiaga, kuid kostja III ega tema õiguseelneja ei ole aia ehitamisel osalenud, kostja III hageja kinnistu osa ei valda. Kostjal III ega enne teda kaasomanikuks olnud F hagejaga piiriprobleemi ega muid vaidlusküsimusi ei ole olnud, Z sõnul on vaidlused ainult hageja ja C vahel.
73.TsMS § 165 lg 1 näeb ette, et kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. TsMS § 165 lg 2 kohaselt kaaskostja ei kanna menetluses teise kaaskostja esitatud avaldusest, taotlusest, väitest, tõendist, kaebusest või vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid menetluskulusid. See kehtib ka siis, kui kaaskostja menetlustoimingud kehtivad kaaskostjate suhtes TsMS § 207 lg 3 järgi. Kohus peab selles asjas õigeks jätta kostja Z menetluskulud tema enda kanda. Hageja ning kostjate C ja Q menetluskulud jäävad võrdsetes osades C ja Q kanda.
74.TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138
2-19-10759 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate kulud (TsMS § 144 p 1).
75.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv hagi esitamisel 300 eurot ja õigusabikulud kokku 2872,80 eurot (koos käibemaksuga). Hageja tõendab kulusid advokaadibüroo arvetega nr 093/2020 summas 1080 eurot; nr 108/2020 summas 576 eurot; nr 055/2021 summas 856,80 eurot; nr 068/2021 summas 360 eurot). Hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa käibemaksu tagasi. Hageja kinnitab, et nimetatud menetluskulud on kantud/tehtud seoses käesoleva tsiviilasjaga.
76.Kostjad ei ole hageja menetluskulude kohta vastuväiteid esitanud, kostjad I ja II teatasid, et jätavad hageja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohtu otsustada.
77.Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas loetletud kulud on põhjendatud ja vajalikud.
78.Vaieldamatult on põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks riigilõiv, mille tasumine on kohtusse pöördumise eelduseks. Hagi esitamisel tasuda tulnud riigilõivu suurus ei sõltu kostjate arvust. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja tasunud selles asjas riigilõivu 300 eurot.
79.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtupraktika kohaselt saab põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu.
80.Arvestades asja sisu ja mahukust, menetluses esitatud dokumentide mahtu, sh hageja lepingulise esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, vastuhagi ning asjas toimunud 3 istungit, on hageja esindaja ajakulu 19,95 tundi (19 tundi ja 57 min) selle asjaga tegelemiseks põhjendatud ja vajalik. Hagejat esindanud vandeadvokaadi tunnitasu määr 120 eurot (lisandub käibemaks) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tunnitasumääradega. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 3172,80 eurot (lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga 2872,80 eurot ja riigilõiv 300 eurot). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb see kostjatelt I ja II võrdsetes osades hageja kasuks välja mõista, 1586,40 eurot kummaltki.
81.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlusel kohus kohustab kostjaid I ja II maksma hagejalt menetluskuludelt viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni. (Allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp
2-19-10759 Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2022 kohtuotsuse resolutiivosa:
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 01.06.2022 otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata nõudes kohustada Y taluma xxx asuva kinnistu osaks oleva metallist piirdeaia ulatumist xxx kinnistule 56cm osas ja menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, rahuldada vastuhagi osaliselt, nõudes kohustada Y taluma xxx asuva kinnistu osaks oleva metallist piirdeaia ulatumist xxx kinnistule 56cm osas ning teha uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.C ja Q apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 3.Kehtiv kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Y hagi C, Q ja Z vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks jätta rahuldamata.
3.2.C ja Q vastuhagi Y vastu rahuldada osaliselt.
3.3.Kohustada Y taluma xxx asuva kinnistu osaks oleva metallist piirdeaia ulatumist xxx kinnistule 56cm osas.
3.4.Jätta rahuldamata C ja Q vastuhagi hüvitise väljamõistmiseks ja juurdepääsu kohta servituutide seadmiseks tahteavalduste andmiseks kohustamiseks.
3.5.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta nende endi kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.