Mõista välja Y X kasuks menetluskulud 1400 eurot. Menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb Y X ile tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
1(6)
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi, selle aluseks olevad asjaolud ja vastus kostjale
1.12.08.2020.a. esitas hageja X hagi kostja Y vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hageja palus lõpetada kaasomand Matseni kinnistule ja Metsaniidi kinnistule. Hageja soovis enda ainuomandisse Matseni kinnistut ja kostja ainuomandisse jätta Metsaniidi kinnistu. Hageja taotles kostjalt välja mõista hageja kasuks enamsaadu eest kompensatsioon summas 120 000 eurot.
2.Alternatiivselt palus hageja müüa mõlemad kinnistud Metsaniidi ja Matseni avalikul enampakkumisel ning tulem jagada võrdselt hageja ja kostja vahel. Lisaks esitas hageja veel 3 nõude kinnistusraamatus omanike kanneteks vajalike kostja tahteavalduste asendamiseks kohtuotsusega.
3.Pooltele kuulub kummalegi 1⁄2 kaasomandist nii Metsaniidi kui Matseni kinnistust. Tegemist ei ole poolte ühisvaraga. Kinnistud kuuluvad pooltele kaasomandina ning on poolte lahusvaraks. Kostja kinkis hagejale mõlemast kinnistust 1⁄2 kaasomandi osa 10.09.2018.a. kinkelepinguga. Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Kaasomand lõpetatakse vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Pooled jagamise osas kokkulepet saavutanud ei ole. Kostja kuritarvitas kaasomanikuna õigusi, mis seisnes soovis teostada lageraiet. Hageja palub kaasomand lõpetada. Kostja ainuomandisse jääv Metsaniidi kinnistu on suurema väärtusega, 180 000 eurot. Hagejale taotletav Matseni kinnistu on väärtusega 60 000 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis omandi kaotuse eest summas 120 000 eurot.
4.06.05.2021.a. kohtuistungil loobus hageja kaasomandi lõpetamise viisi osas nõudest, mille kohaselt palus jätta Matseni kinnistu endale ja kostjale Metsaniidi kinnistu. Samuti loobus hageja kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise nõudest enampakkumise puhul viisil, mis oli esitatud esialgses hagis.
5.Hageja lõplikuks nõudeks jäi kaasomandi lõpetamise nõue Matseni ja Metsaniidi kinnistu puhul nii, et mõlemad kinnitud müüakse avalikul enampakkumisel ja enampakkumise tulem jaotatakse võrdselt poolte vahel, arvestades maha enampakkumise kulud.
6.Y poolt esitatud vastuhagi palub hageja jätta rahuldamata. Hageja ei ole nõus omandist loobuma enne, kui on hüvitise reaalselt saanud. Juhul, kui kostja on koheselt nõus maksma hagejale hüvitist omandi kaotuse eest, siis hageja vastuhagile vastu ei vaidleks. Kostjat ei ole võimalik usaldada. Hagejal ja kostjal on USA kohtus pooleli abielu lahutamine ja ühisvara jagamine. Kostja kirjutas osa poolte ühisvarast oma esindaja nimele ilma hageja nõusolekuta. Kostja on omastanud ühelt hageja kontolt hageja töötasu ja USA valitsuse poolt antud Covid19 toetuse. Samuti üritas kostja teha lageraiet
2(6)
Metsaniidi kinnistul ilma hageja nõusolekuta. Kostja alaline elukoht on USA-s, mistõttu tema väited emotsionaalse seotuse kohta kinnistutega ei ole eluliselt usutavad. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad ja vastuhagi nõue
7.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja möönab, et kaasomanikul on õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Kostja ei tunnista hageja poolt märgitud kinnistute väärtusi.
8.28.02.2021.a. esitatud vastuhagis palub kostja lõpetada kaasomand nii, et Matseni ja Metsaniidi kinnistud jäävad kostja Y ainuomandisse ja kostja on nõus tasuma hagejale hüvitist omandi kaotuse eest. Kostja esitas veel nõude, kus mõlema kinnistu osas kinnistusraamatus omaniku kannete muutmiseks kohustada hagejat andma vastavad nõusolekud ning nõusolekud asendada kohtulahendiga.
9.Kostja ja tema vend pärisid 2010 aastal vaidlusalused kinnistud. Kuna kostja alaline elukoht on Ameerika Ühendriikides, siis pärandvara jagamise tulemusena sai kinnistute omanikuks kostja vend. Kostja vend kinkis 2012 aastal kinnistud kostjale. 2018 kinkis kostja osa kinnistutest hagejale. Kinnistud kuulusid enne pärimist kostja emapoolsele vanaisale. Kostja ema on kasvanud kinnistul asuvates hoonetes. Hageja X sai kinnistute omanikuks tänu kostja heasoovlikkusele. Hageja on kostja heasoovlikkust kuritarvitanud. Matseni kinnistul on eelmärge kinnistu jagamisel tekkivast kinnistust mõtteliste osade omandiõiguse üleandmise tagamiseks. Eelmärge on kinnistusraamatusse sisse kantud 2012 aastal. Jagamisel tekkiv kinnistu on ca 2,5 ha suurune. Käesolevaks ajaks ei ole seda lepingupunkti täidetud.
10.Kohtuistungil oli kostja seisukohal, et hüvitise maksmiseks hagejale omandi kaotuse eest tuleb kostjale anda aega kuus kuud. Käesoleval ajal kostjal raha hüvitise tasumiseks ei ole, kuid see ei välista, et kostja saab Ameerika Ühendriikides laenu ja siis on ta võimeline hüvitist hagejale maksma. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohtu otsus
11.Maakohus rahuldas hageja nõude kaasomandi lõpetamiseks registriosade nr 946933 (Matseni) ja 12701550 (Metsaniidi) osas viisil, et müüa registriosad avalikul enampakkumisel
12.Jättis rahuldamata kostja vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks viisil, et Matseni ja Metsaniidi kinnistud jätta kostja omandisse. Kostja poolt taotletud viisil kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamata jätmine tingis ka kostja nõuete rahuldamata jätmise hageja kohustamiseks nõusolekute andmiseks registriosades nr 946933 ja 12701550 senise omanikukande kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks.
13.04.10.2021.a. esitati kohtule kinnisvara turuväärtust tõendavad ekspertiisiaktid. Kostja oma seisukohta hüvitise maksmise osas kohtule pärast aktide saabumist ei esitanud, mida ta lubas teha 28.02.2021.a. esitatud vastuhagis.
14.26.10.2021.a. kohtuistungil selgitas kostja, et hageja poolt taotletud hüvitise maksmine kahe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ei ole võimalik, kuna sellist summat ei ole kostjal võimalik nii ruttu kokku saada. Kostjal raha ei ole, kuid see ei tähenda, et kostja raha ei võiks saada. Kuus kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest oleks mõistlik tähtaeg hüvitise maksmiseks.
15.Kohtu hinnangul on kostja läbivalt menetluses püüdnud vältida õiglase hüvitise maksmist hagejale omandi kaotuse eest. Kostja positsioon menetluses on olnud suunatud menetluse
3(6)
venitamisele. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole võimeline maksma hagejale hüvitist omandi kaotuse eest. Kohtu järeldused põhinevad asjaolul, et kostja on juunis 2021.a. kohtuistungil kinnitanud, et tal puuduvad rahalised vahendid ka 100 000 euro tasumiseks hagejale so hüvitise määras, mida kostja oli nõus ise tasuma. Ka 26.10.2021.a. kinnitas kostja kohtuistungil, et tal rahalised vahendid hüvitise maksmiseks puuduvad. Vastavalt ekspertiisi aktidele peaks kostja tasuma hagejale hüvitist Matseni kinnistu eest 80 000 eurot ja Metsaniidi kinnistu eest 75 000 eurot, kokku 155 000 eurot.
16.Seega oli kostjal piisavalt aega, et esitada kohtule tõendid või usutavad põhistused, et ta on võimeline tasuma hagejale hüvitist omandi kaotuse eest. Hageja oli seisukohal, et tal ei ole põhimõtteliselt vastu, kui kostja saab kinnistud endale, aga seda vaid juhul, kui kostja tasub hagejale hüvitise vastavalt turuväärtusele. Seega oli kostja kohustus tõendada oma maksejõulisust. Kostja seda teinud ei ole. Kostja on kinnitanud, et tal rahalised vahendid hüvitise maksmiseks puuduvad nii juunis kui oktoobris 2021.a. Seega ei saa jätta kinnistuid kostja ainuomandisse, kuna kostja ei ole võimeline tasuma hagejale hüvitist omandi kaotuse eest.
17.Kuna hageja ei soovi kumbagi kinnistut endale, kostja soovib mõlemat kinnistut, kuid ei ole võimeline maksma hüvitist, siis kõige õiglasem ja kaasomanikke vähem koormav viis on kaasomandi lõpetamine mõlema kinnisasja osas müügiga avalikul enampakkumisel. Avalik enampakkumine tagab eelduslikult kõige õiglasema hinna ning ka kostjal on võimalik enampakkumisest osa võtta. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja nõude kaasomandi lõpetamiseks registriosade nr 946933 (Matseni) ja 12701550 (Metsaniidi) osas viisil, et müüa registriosad avalikul enampakkumisel.
18.Hageja taotleb, et enampakkumise tulem tuleb võrdselt jaotada hageja ja kostja vahel. Kuna tegemist on kaasomandiga, siis tuleb kohtu hinnangul tulem jaotada vastavalt kaasomanike mõtteliste osade suurusele. Käesoleval juhul on mõlema kinnistu osas kaasomanike osad võrdsed.
19.Hageja on 26.10.2021.a. taotluses soovinud, et enampakkumise alghinnaks on Matseni kinnistu puhul 160 000 eurot ja Metsaniidi puhul 150 000 eurot. Hageja taotlus on käsitletav TsMS § 445 lg-s 1 nimetatud otsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramise nõudena. Kohtutäitur saab korraldada avaliku enampakkumise TMS-s sätestatud korras. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja nõuetele kinnistute alghinna osas enampakkumisel ega ka enampakkumise korraldajaks määrata hageja poolt valitud Pärnu tööpiirkonnas tegutsev kohtutäitur. Kuna hageja poolt taotletavad kinnistute alghinnad enampakkumisel on seotud poolte vahel kokkulepitud kinnistute turuväärtusega, siis nõustub kohus hageja taotlusega ja määrab enampakkumiste alghinnad vastavalt hageja nõudele. Kaasomandis oleva asja enampakkumise müümiseks saab alustada vaid ühe täitemenetluse. Hageja on seisukohal, et ta soovib ise valida kohtutäiturit seetõttu, et suhted kostjaga on väga keerulised ning hagejal puudub kostja vastu igasugune usaldus, kuna kostja on omanikuna kuritarvitanud õigusi kaasomandi suhtes. Kuna mõlemad kinnistud asuvad Pärnu kohtutäiturite tööpiirkonnas, siis on põhjendatud hageja taotluse rahuldamine.
Apellatsioonkaebus
4(6)
20.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ning teha asja uueks arutamiseks maakohtule saatmata uus otsus, millega vastuhagi rahuldada, menetluskulud jätta hageja kanda. Alternatiivselt tühistada otsuse resolutsiooni p-d 1-4 ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule.
21.Kaebuse põhjenduste kohaselt on apellandile üllatuslikud kohtu järeldused nagu oleks apellant püüdnud vältida õiglase tasu maksmist vastustajale omandi kaotamise eest. Maakohus ei ole otsuses viidanud tõenditele, mis annaksid alust väita apellandipoolse menetluse venitamise kavatsustest või õiglase tasu maksmise vältimise kavatsustest. Apellant on seisukohal, et maakohus on tuginenud ebaõigetele ja tõendamata asjaoludele, mistõttu maakohtu põhjendused ja kohtuotsus tervikuna on ebaõige. Vastus apellatsioonkaebusele
22.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
23.Hageja tegi kostjale vaidluse lahendamiseks ettepaneku sõlmida käesolevas asjas kompromiss, mille järgi jääksid vastavalt kostja soovile kinnistud kostjale ja kostja tasuks saadu eest hagejale eksperdi poolt antud eksperthinnangus märgitud kinnistute pooles ulatuses väärtusele vastava hüvitise. Kostja avaldas, et ainult kaasomandi lõpetamise osas ta kompromissi ei ole nõus sõlmima, kostja nõustus kompromissi sõlmimisega kui kompromissi tingimustena jagatakse ka pooltele ühisvarana Eestis kuuluvad korteriomandid. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
25.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et hageja on kaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud asjas poolte poolt esitatud väiteid, ei pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Maakohus on kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise.
26.Rahuldades hageja esitatud nõude kaasomandi lõpetamiseks asus maakohus seisukohale, et kostja ei ole võimeline maksma hagejale hüvitist omandi kaotuse eest. Kohtu järeldused põhinesid asjaolul, et kostja avaldas kohtuistungitel, et tal puuduvad rahalised vahendid hüvitise tasumiseks. Apellatsioonkaebuses leidis kostja, et maakohus on kostja avaldatust teinud ekslikud järeldused. Ringkonnakohus toob esile, et selleks, et kostja vastuhagi oleks olnud edukas, st kaasomand lõpetatakse viisil, et kostjale jäävad poolte kaasomandisse kuuluvad kinnistud, tuli kostjal tõendada, et tal on võimalik maksta hagejale saadu eest õiglast hüvitist. Asjas on eksperthinnanguga tõendatud kinnistute väärtus ning kuna kinnistud kuulusid pooltele kaasomandisse tuli kostjal arvestada, et
5(6)
hagejale tuleb tasuda pool mõlema kinnistu väärtusest. Asjas ei leidnud tõendamist, et kostjal on võimalik tasuda nimetatud suuruses hüvitis.
27.Ka apellatsioonimenetluse jooksul ei suutnud kostja tõendada varaliste vahendite olemasolu, mille arvelt hüvitis tasuda. Apellatsioonkaebuse keskne etteheide maakohtule seisneb selles, et maakohus ei andnud võimalust tõendada hüvitise maksmise võimekust. Siiski ei ole kostja seda suutnud tõendada ka apellatsioonimenetluse jooksul. Tähelepanuvääriv on asjaolu, et hageja nõustus apellatsioonimenetluses kostja sooviga jätta kinnistud kostjale, tegi vastava kompromissiettepaneku, kuid kostja kompromissi vaidluse lahendamiseks ei sõlminud.
28.Asjaolu, et kostja soovib jagada ühisvara välisriigis asuvas kohtus ei võimalda teha maakohtust erinevat järeldust, st seda et kaasomand tuleb lõpetada kostja soovitud viisil. Menetluskulude jaotus
29.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal õigusabi osutamiseks 9 tundi ja 50 minutit, millele lisandub kohtuistungil esindamise aeg. Ringkonnakohus leiab, arvestades apellatsioonkaebuse väiteid, apellatsioonkaebusele esitatud vastuse mahtu ja sisu, et hageja esindaja ajakulu on ülepaisutatud. Ülepaisutatud on ringkonnakohtu arvates ka istungi ettevalmistamiseks kulunud aeg. Ringkonnakohus vähendab seetõttu hageja lepingulise esindaja kulusid Esindaja teenuse tunnihinda peab ringkonnakohus valitsevat kohtupraktikat põhjendatuks. Ringkonnakohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja tasu ringkonnakohtus 1400 euro ulatuses. Hageja taotluse alusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.