Enampakkumise tulem jaotada G R ja R R vahel vastavalt nende kaasomandi mõtteliste osade suurusele: 1⁄2 tulemist G R’ile ja 1⁄2 tulemist R R’ile. Tulemist kantakse esmalt täitekulud.
3.Lõpetada G R ja R R kaasomand registriosa nr YYY osas.
3.1.Müüa registriosa nr YYY avalikul enampakkumisel tervikvarana.
3.2.Enampakkumise alghinnaks määrata 150 000 eurot.
3.3.Enampakkumise korraldajaks määrata G R poolt valitud Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur.
3.4.Enampakkumise tulem jaotada G R ja R R vahel vastavalt nende kaasomandi mõtteliste osade suurusele: 1⁄2 tulemist G R’ile ja 1⁄2 tulemist R R’ile. Tulemist kantakse esmalt täitekulud.
4.Jätta rahuldamata R R hagi G R vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ning kinnistusraamatus omanikukannete muutmiseks vajalike tahteavalduste andmise kohustamiseks ja vastavate tahteavalduste asendamiseks kohtulahendiga.
5.Võtta vastu G R hagist loobumine ja lõpetada menetlus kaasomandi lõpetamise viisi osas, millega taotleti registriosa nr XXX jätmist G R ainuomandisse ja registriosa nr YYY jätmist R R ainuomandisse ning hüvitise 120 000 euro nõudes.
6.Võtta vastu G R hagist loobumine ja lõpetada menetlus osas, millega kohustada R R andma nõusolek kinnistusraamatus omanikukannete muutmiseks ja vastavate tahteavalduste asendamiseks kohtulahendiga.
7.Jätta jõusse 14.08.2020.a. Pärnu Maakohtu kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine.
8.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
9.Edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja G R nõue ja seisukoht vastuhagi osas
1.12.08.2020.a. esitas hageja G R hagi kostja R R vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hageja palus lõpetada kaasomand XXX kinnistule ja YYY kinnistule. Hageja soovis enda ainuomandisse XXX kinnistut ja kostja ainuomandisse jätta YYY kinnistu. Hageja taotles kostjalt välja mõista hageja kasuks enamsaadu eest kompensatsioon summas 120 000 eurot. Alternatiivselt palus hageja müüa mõlemad kinnistud YYY ja XXX avalikul enampakkumisel ning tulem jagada võrdselt hageja ja kostja vahel. Lisaks esitas hageja veel nõude kinnistusraamatus omanike kanneteks vajalike kostja tahteavalduste asendamiseks kohtuotsusega.
2.Pooltele kuulub kummalegi 1⁄2 kaasomandist nii YYY kui XXX kinnistust. Tegemist ei ole poolte ühisvaraga. Kinnistud kuuluvad pooltele kaasomandina ning on poolte lahusvaraks.
Kostja kinkis hagejale mõlemast kinnistust 1⁄2 kaasomandi osa 10.09.2018.a. kinkelepinguga. Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Kaasomand lõpetatakse vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Pooled jagamise osas kokkulepet saavutanud ei ole. Kostja kuritarvitas kaasomanikuna õigusi, mis seisnes soovis teostada lageraiet. Hageja palub kaasomand lõpetada. Kostja ainuomandisse jääv YYY kinnistu on suurema väärtusega, 180 000 eurot. Hagejale taotletav XXX kinnistu on väärtusega 60 000 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis omandi kaotuse eest summas 120 000 eurot.
3.06.05.2021.a. kohtuistungil loobus hageja kaasomandami lõpetamise viisi osas nõudest, mille kohaselt palus jätta XXX kinnistu endale ja kostjale YYY kinnistu. Samuti loobus hageja kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise nõudest enampakkumise puhul viisil, mis oli esitatud esialgses hagis.
4.Hageja lõplikuks nõudeks jäi kaasomandi lõpetamise nõue XXX ja YYY kinnistu puhul nii, et mõlemad kinnitud müüakse avalikul enampakkumisel ja enampakkumise tulem jaotatakse võrdselt poolte vahel, arvestades maha enampakkumise kulud.
5.R R poolt esitatud vastuhagi palub hageja jätta rahuldamata. Hageja ei ole nõus omandist loobuma enne, kui on hüvitise reaalselt saanud. Juhul, kui kostja on koheselt nõus maksma hagejale hüvitist omandi kaotuse eest, siis hageja vastuhagile vastu ei vaidleks. Kostjat ei ole võimalik usaldada. Hagejal ja kostjal on USA kohtus pooleli abielu lahutamine ja ühisvara jagamine. Kostja kirjutas osa poolte ühisvarast oma esindaja nimele ilma hageja nõusolekuta. Kostja on omastanud ühelt hageja kontolt hageja töötasu ja USA valitsuse poolt antud Covid19 toetuse. Samuti üritas kostja teha lageraiet YYY kinnistul ilma hageja nõusolekuta. Kostja alaline elukoht on USA-s, mistõttu tema väited emotsionaalse seotuse kohta kinnistutega ei ole eluliselt usutavad
6.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja R R seisukohad ja vastuhagi nõue
7.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja möönab, et kaasomanikul on õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Kostja ei tunnista hageja poolt märgitud kinnistute väärtusi.
8.28.02.2021.a. esitatud vastuhagis palub kostja lõpetada kaasomand nii, et XXX ja YYY kinnistud jäävad kostja R. R ainuomandisse ja kostja on nõus tasuma hagejale hüvitist omandi kaotuse eest. Kostja esitas veel nõude, kus mõlema kinnistu osas kinnistusraamatus omaniku kannete muutmiseks kohustada hagejat andma vastavad nõusolekud ning nõusolekud asendada kohtulahendiga.
9.Kostja ja tema vend pärisid 2010 aastal vaidlusalused kinnistud. Kuna kostja alaline elukoht on Ameerika Ühendriikides, siis pärandvara jagamise tulemusena sai kinnistute omanikuks kostja vend. Kostja vend kinkis 2012 aastal kinnistud kostjale. 2018 kinkis kostja osa kinnistutest hagejale. Kinnistud kuulusid enne pärimist kostja emapoolsele vanaisale. Kostja ema on kasvanud kinnistul asuvates hoonetes. Hageja G. R sai kinnistute omanikuks tänu kostja heasoovlikkusele. Hageja on kostja heasoovlikkust kuritarvitanud. XXX kinnistul on eelmärge kinnistu jagamisel tekkivast kinnistust mõtteliste osade omandiõiguse üleandmise tagamiseks.
Eelmärge on kinnistusraamatusse sisse kantud 2012 aastal. Jagamisel tekkiv kinnistu on ca 2,5 ha suurune. Käesolevaks ajaks ei ole seda lepingupunkti täidetud.
10.Kohtuistungil oli kostja seisukohal, et hüvitise maksmiseks hagejale omandi kaotuse eest tuleb kostjale anda aega kuus kuud. Käesoleval ajal kostjal raha hüvitise tasumiseks ei ole, kuid see ei välista, et kostja saab Ameerika Ühendriikides laenu ja siis on ta võimeline hüvitist hagejale maksma.
11.Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
12.Pooled on vastastikku esitanud haginõudeid. Kohus käsitleb otsuses G. R hagejana ja R. R kostjana nii hagi kui vastuhagi puhul. Esmalt lahendab kohus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 alusel veel lahendamata taotlused. Hageja on 06.05.2021.a. kohtuistungil loobunud 12.08.2020.a. esitatud nõuetest, mis kajastuvad 12.08.2020.a. hagiavalduse resolutiivosa punktides 6 ja 7.2. ning 7.3. /II kd tl 57/. TsMS § 429 lg 1 alusel võtab kohus vastu hageja nõuetest loobumise ja lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse nõudes, mille paluti lõpetada kaasomanike G. R ja R. R kaasomand kinnistutele nii, et G. R ainuomandisse jääb XXX kinnistu ja R. R omandisse jääb YYY kinnistu. Kohus võtab vastu loobumise osas, milles hageja nõudis kostjalt hüvitist enamsaadud eest summas 120 000 eurot. Kohus võtab vastu loobumise nõudest, millega paluti asendada kostja tahteavaldused kinnistusraamatu kannete tegemiseks kohtulahendiga. Enampakkumise läbiviimise korra kindlaksmääramise osas on hageja muutnud oma taotlust.
13.TsMS § 436 lg 4 sätestab, et kohus ei või hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Kohtuistungil jõudsid pooled kokkuleppele, et XXX ja YYY kinnistute turuväärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta ekspertiisid, mis on kohtule esitatud 04. oktoobril 2021 /II kd tl 191-192/. Seega loeb kohus tõendatuks, et registriosa nr XXX so XXX kinnistu turuväärtus on 160 000 eurot /II kd tl 97116/. Registriosa nr YYY so YYY kinnistu turuväärtus on 150 000 eurot /II kd tl 158-169/.
14.Riigikohus on korduvalt lahendites rõhutanud, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus AÕS § 77 lg 2 järgi hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus saab valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (217-9749, 2-17-11516, 2-16-15236). Samuti tuleb lähtuda põhimõttest, et kaasomandi lõpetamine on kohtu diskretsiooniotsus ning kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem (2-17-9749, 2-15-11516, 3-2-1-14-17, 3-2-1-61-12).
15.Hageja palub kaasomand lõpetada viisil, et mõlemad kinnistud müüakse avalikul enampakkumisel ning tulem jaotatakse võrdselt kaasomanike vahel. Kostja soovib kinnistuid endale. Kinnistusraamatu kannete kohaselt on R R ja G R registriosade XXX (XXX) ja YYY
(YYY) kaasomanikud, kumbki 1⁄2 kaasomandi osas /I kd tl 26-29/. Kuna kostja soovib kinnistuid endale, siis analüüsib kohus esmalt, kas kostja nõude rahuldamine on võimalik.
16.Vastuses hagiavaldusele märgib kostja, ei tunnista ühtegi hageja poolt hagi resolutsioonis märgitud nõuet. Kohtu hinnangul on kummastav, et kostja vaidles vastu ka hageja esialgsele nõudele jätta kostja ainuomandisse YYY kinnistu, mille ainuomanikuks saamist on ta taotlenud vastuhagis /I kd tl 90-92/. 10.02.20201.a. kohtuistungil avaldas kostja, et soovib kinnistuid endale ja hagejale tuleks maksta kompensatsioon, mis tuleneb hindamisaktist /I kd tl 106/. 28.02.2021.a. esitatud vastuhagis soovis kostja kinnistuid endale ning selgitas, et tema poolt makstava hüvitise suurus selgub pärast hindamisaktide esitamist kohtule /I kd tl 127/. 06.05.2021.a. kohtuistungil oli kostja seisukohal, kui hageja taotles hüvitist summas 147 000 eurot, siis kostja on küll nõus maksma hüvitist, kuid mitte sellises summas, mida hageja on küsinud /II kd tl 58/. 08.06.2021.a. kohtuistungil avaldas kostja, et XXX kinnistu eest on ta nõus tasuma hagejale hüvitist 50 000 eurot ja YYY kinnistu eest samuti 50 000 eurot, kokku 100 000 eurot. Hetkel kostjal seda raha ei ole. Asi ei ole kostja võimekuses raha maksta, vaid tahtmises /II kd tl 76-77/. 04.10.2021.a. esitati kohtule kinnisvara turuväärtust tõendavad ekspertiisiaktid. Kostja oma seisukohta hüvitise maksmise osas kohtule pärast aktide saabumist ei esitanud, mida ta lubas teha 28.02.2021.a. esitatud vastuhagis. 26.10.2021.a. kohtuistungil selgitas kostja, et hageja poolt taotletud hüvitise maksmine kahe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ei ole võimalik, kuna sellist summat ei ole kostjal võimalik nii ruttu kokku saada. Kostjal raha ei ole, kuid see ei tähenda, et kostja raha ei võiks saada. Kuus kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest oleks mõistlik tähtaeg hüvitise maksmiseks.
17.Riigikohus lahendis 2-14-18828 punktis 14.2. märgib, et põhimõtteliselt ei ole õige jätta ühis- või kaasomandis olevat kinnisasja ühe ühis- või kaasomaniku ainuomandisse suurema hüvitise maksmise vastu, kui viimane on valmis ja võimeline maksma (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p-d 23, 25). Kohtu hinnangul on kostja läbivalt menetluses püüdnud vältida õiglase hüvitise maksmist hagejale omandi kaotuse eest. Kostja positsioon menetluses on olnud suunatud menetluse venitamisele. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole võimeline maksma hagejale hüvitist omandi kaotuse eest. Kohtu järeldused põhinevad asjaolul, et kostja on juunis 2021.a. kohtuistungil kinnitanud, et tal puuduvad rahalised vahendid ka 100 000 euro tasumiseks hagejale so hüvitise määras, mida kostja oli nõus ise tasuma. Ka 26.10.2021.a. kinnitas kostja kohtuistungil, et tal rahalised vahendid hüvitise maksmiseks puuduvad. Vastavalt ekspertiisi aktidele peaks kostja tasuma hagejale hüvitist XXX kinnistu eest 80 000 eurot ja YYY kinnistu eest 75 000 eurot, kokku 155 000 eurot. Lahendi 3-2-1-70-10 punktis 13 selgitab Riigikohus, et õiglase hüvitise maksmise tagab see, kui kaotatud omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Seega tuleks kostjal hagejale tasuda hüvitis kohtulahendi jõustumisel, kuid kostja ei olnud menetluse kestel nõus tasuma hüvitist ka hageja poolt pakutud kahe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kuus kuud hüvitise maksmiseks arvates lahendi jõustumisest, ei ole mõistlik aeg ega arvesta hageja huvidega. Kuna kinnisvara hinnad on pidevas muutumises, siis pool, kes soovib asja endale peab olema võimeline tasuma hüvitist ajal, mil ta saab kinnisasja omanikuks. Hindade muutust kinnitavad ka hageja poolt esitatud eksperthinnangud, mille kohaselt seisuga 23.04.2021.a. oli XXX kinnistu turuväärtus 148 000 eurot ja YYY kinnistu turuväärtus 146 000 eurot /II kd tl 2-55/. 17.08.2021.a. olid vastavad turuväärtused XXX kinnistu puhul 160 000 eurot ja YYY kinnistu puhul 150 000 eurot. 06.05.2021.a. esitas hageja
omapoolsed kinnistute turuväärtust tõendavad eksperthinnangud. Seega oli kostjal piisavalt aega, et esitada kohtule tõendid või usutavad põhistused, et ta on võimeline tasuma hagejale hüvitist omandi kaotuse eest. Hageja oli seisukohal, et tal ei ole põhimõtteliselt vastu, kui kostja saab kinnistud endale, aga seda vaid juhul, kui kostja tasub hagejale hüvitise vastavalt turuväärtusele. Seega oli kostja kohustus tõendada oma maksejõulisust. Kostja seda teinud ei ole. Kostja on kinnitanud, et tal rahalised vahendid hüvitise maksmiseks puuduvad nii juunis kui oktoobris 2021.a. Seega ei saa jätta kinnistuid kostja ainuomandisse, kuna kostja ei ole võimeline tasuma hagejale hüvitist omandi kaotuse eest.
18.Kostja on seisukohal, et kinnistud kuulusid kostja emapoolsele vanaisale. Kostja ema on kasvanud kinnistul asuvates hoonetes. Hageja sai kinnistute omanikuks tänu kostja heasoovlikkusele. Ka need kostja poolt esile toodud asjaolud ei ole aluseks kinnistute jätmiseks kostja ainuomandisse. Riigikohus lahendis 2-17-11516 punktis 31 märgib, et ainuüksi kinnistul oleva elamu algne kuulumine ühele endistest abikaasadest ja selle omandamine kinkega oma vanematelt ei õigusta kinnistu temale jätmist, eriti kui abikaasad on ühiselt pikemat aega kinnistut kasutanud ja parendanud. Kostja ei ole ümber lükanud ega vaidlustanud hageja väiteid, et hageja oli isikuks, kes korrastas ja taastas kostja vanaisa poolt loodut. Hageja renoveeris seitsme aasta jooksul kostja vanaisa pärandit, mitte aga kostja. Kui kellelgi on emotsionaalne väärtus XXX talukohaga, siis hagejal, mitte aastaid USA-s elaval kostjal /II kd tl 170-171/. Kohus leiab, et kinnitute kuulumine kostja esivanematele, kui kostja ei ole võimeline hagejale maksma hüvitist omandi kaotuse eest, ei ole asjaoluks, mis õigustaks kinnitute jätmist kostjale.
19.Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta rahuldamata kostja vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks viisil, et XXX ja YYY kinnistud jätta kostja omandisse. Kostja poolt taotletud viisil kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamata jätmine tingib ka kostja nõuete rahuldamata jätmise hageja kohustamiseks nõusolekute andmiseks registriosades nr XXX ja YYY senise omanikukande kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks.
20.AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et üldjuhul ei saa kaasomandit jätta lõpetamata (2-1813306, 2-17-9749). Kohus on jätnud rahuldamata kostja nõude kaasomandi lõpetamiseks kostja taotletud viisil. Hageja palub kaasomand lõpetada viisil, et kinnistud müüa avalikul enampakkumisel. Tsiviilasjas ei esine erandlikke asjaolusid, mis tingiks kaasomandi lõpetama jätmise seetõttu, et kaasomandi lõpetamise viis ei oleks õiglane.
21.XXX kinnistu registriosa III jaos on eelmärge kinnistu jagamisel tekkivast kinnistust mõtteliste osade omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks ühiselt T T ja L R kasuks. Eelmärge on sisse kantud 27.06.2012.a kinnistamisavalduse alusel 03.07.2012.a. Eelmärge ei takista avalikku enampakkumist ning kolmandate isikute õigused, mis on tagatud eelmärkega jäävad kehtima.
22.Riigikohus on rõhutanud, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem ja vastab kõige paremini kaasomanike huvidele (2-17-11516, 3-2-1-39-17). Kuna hageja ei soovi kumbagi kinnistut endale, kostja soovib mõlemat kinnistut, kuid ei ole võimeline maksma hüvitist, siis kõige õiglasem ja kaasomanikke vähem koormav viis on kaasomandi lõpetamine mõlema kinnisasja osas müügiga avalikul enampakkumisel. Avalik enampakkumine tagab eelduslikult kõige õiglasema hinna ning ka kostjal on võimalik enampakkumisest osa võtta. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja nõude kaasomandi lõpetamiseks registriosade nr XXX (XXX) ja YYY (YYY) osas viisil, et müüa registriosad avalikul enampakkumisel.
23.Lahendi 3-2-1-61-17 punktis 12.1. märgib Riigikohus, et tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17 tehtud otsuse p‐s 36 on ulatuslikult käsitlenud kaasomandi jagamiseks korraldatava avaliku enampakkumise õiguslikku olemust ja korda. Hageja on 26.10.2021.a. taotluses soovinud, et enampakkumise alghinnaks on XXX kinnistu puhul 160 000 eurot ja YYY puhul 150 000 eurot. Hageja taotlus on käsitletav TsMS § 445 lg-s 1 nimetatud otsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramise nõudena. Kohtutäitur saab korraldada avaliku enampakkumise TMS-s sätestatud korras. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja nõuetele kinnistute alghinna osas enampakkumisel ega ka enampakkumise korraldajaks määrata hageja poolt valitud Pärnu tööpiirkonnas tegutsev kohtutäitur. Kuna hageja poolt taotlevavad kinnistute alghinnad enampakkumisel on seotud poolte vahel kokkulepitud kinnistute turuväärtusega, siis nõustub kohus hageja taotlusega ja määrab enampakkumiste alghinnad vastavalt hageja nõudele. Kaasomandis oleva asja enampakkumise müümiseks saab alustada vaid ühe täitemenetluse. Hageja on seisukohal, et ta soovib ise valida kohtutäiturit seetõttu, et suhted kostjaga on väga keerulised ning hagejal puudub kostja vastu igasugune usaldus, kuna kostja on omanikuna kuritarvitanud õigusi kaasomandi suhtes. Kuna mõlemad kinnistud asuvad Pärnu kohtutäiturite tööpiirkonnas, siis on põhjendatud hageja taotluse rahuldamine.
24.Riigikohtu lahendi 3-2-1-14-17 p 36.5. kohaselt tulemi jaotamisel on erikorraks kohtulahendiga ettenähtud kord. Üldjuhul on ette nähtud tulemi jagamine ühisomanike vahel võrdselt või kaasomanike vahel vastavalt nende mõtteliste osade suurusele. Kui kohus soovib ette näha teistsuguse tulemi jaotamise korra, nt kaasomandiosade eri väärtusest või neid koormavatest õigustest (esmajoones hüpoteegid) tulenevalt, tuleks ka seda kohtulahendis märkida. Tulemist kantakse esmalt täitekulud. Hageja taotleb, et enampakkumise tulem tuleb võrdselt jaotada hageja ja kostja vahel. Kuna tegemist on kaasomandiga, siis tuleb kohtu hinnangul tulem jaotada vastavalt kaasomanike mõtteliste osade suurusele. Käesoleval juhul on mõlema kinnistu osas kaasomanike osad võrdsed.
25.Lisaks selgitab kohus, et Riigikohtu lahendi 3-2-1-14-17 p 36.6 järgi 36.6. täitemenetluse siseselt on kõigi kaasomanike või ühisomanike nõusolekul võimalik müüa ese ka kohtutäituri kontrolli all, st eraõiguslikult (TMS §-d 102 ja 157).
26.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja G R nõude kaasomandi lõpetamiseks.
27.Pärnu Maakohtu 14.08.2020.a. kohtumäärusega rahuldati osaliselt G R hagi tagamise avaldus. Kostjal keelati teostada mõlemal kinnistul metsaraided. Samuti keelati kostjal võimaldada metsaraiete teostamist kinnistutel kolmandate isikute poolt /I kd tl 65-68/. Kuna kohus rahuldab hageja nõude, siis TsMS § 386 lg 4 alusel jääb hagi tagamine jõusse.
28.Hageja G. R poolt esitatud hagi hagihind kahe kinnisasja kaasomandi lõpetamisel TsMS § 132 lg 1, lg 4 p 4 ja 134 lg 1 alusel on 14 000 eurot. Kostja R. R poolt esitatud hagi hagihind on 14 000 eurot kahe kinnisasja kaasomandi lõpetamise nõude ja kahe tahteavalduse andmise kohustamise ja tahteavalduste asendamiseks kohtulahendiga. Kokku on tsiviilasja hind 28 000 euro
29.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Riigikohus lahendi 32-1-70-10 punktis 14 märgib, et eelduslikult lõpetatakse kaasomand mõlema poole huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi ühe poole
soovitud viisil. Kolleegiumi arvates on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Poolte endi kanda jäävad ka menetluskulud hagist osalise loobumise osas, sest nimetatud nõuded on seotud kaasomandi lõpetamise nõudega ning õiglane on lähtuda kogu tsiviilasja sisust, milleks on kaasomandi lõpetamine. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.