lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-13699/9

Muud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 24.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-13699/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
24.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1491
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1, 6Järelevalve kohtu nimetatud isikute ülePankrS § 23 lg 3, 4, 5, 6FIMS § 54 lg 1, 4TsMS § 190 lg 4, 7Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusFIMS § 10FIMS § 8PankrS § 21 lg 4PankrS § 65 lg 1PankS § 23 lg 3TsMS § 168Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOHTUMÄÄR

US Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maris Möls

Määruse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2025, Narva

Tsiviilasja number

2-25-13699

Tsiviilasi

V K (K) maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlgnik): V K (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmine; kirjalikus menetluses

Usaldusisik: Svetlana Pilden

RESOLUTSIOON

1.Jätta läbi vaatamata V K maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
2.Vabastada Svetlana Pilden V K usaldusisiku kohustustest.
3.Jätta menetluskulud V K kanda.
4.Määrata V K usaldusisiku Svetlana Pildeni tasuks 654,72 eurot (käibemaksuga).
5.Anda V K määruse resolutsiooni p-s 4 märgitud usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi hüvitamiskohustuseta ning tasuda määruse resolutsiooni p-s 4 märgitud usaldusisiku tasu menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda B OÜ (konto nr XXX), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 183 lg 2Juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud
TsMS § 423 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 424 lg 2Hagi tagasivõtmine
TsMS § 425 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise kord
TsMS § 426 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise tagajärjed
6.Tühistada Viru Maakohtu 3. septembri 2025 määrusega kohaldatud käsutuskeeld ning V K vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine.
7.Tühistada 28. oktoobri 2025 kl 10.30-ks määratud kohtuistung.
8.Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.
9.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

2-25-13699

1.V K (avaldaja, võlgnik) esitas 22.08.2025 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2.Maakohus võttis avalduse 03.09.2025 määrusega menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Svetlana Pildeni (usaldusisik). Sama määrusega kohaldas kohus käsutuskeeldu ja keelas võlgnikul ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada, samuti peatas võlgniku vara suhtes toimuva võimaliku sundtäitmise.
3.Usaldusisik esitas 03.10.2025 võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1040 eurot, millele lisandub käibemaks 249,60 eurot.

Avaldaja esitas 22.10.2025 avalduse, milles soovib maksejõuetusavaldusest loobuda.

KOHTU SEISUKOHT

5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS § 10 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS)
2.peatüki 1. jaos sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS ja PankrS ei reguleeri maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada TsMSi vastavaid sätteid.
7.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine TsMS § 424 lg 2 järgi avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse.
8.Avaldaja esitas 22.10.2025 avalduse, mille kohaselt soovib maksejõuetusmenetluse tühistada. Kohus mõistab taotlust selliselt, et avaldaja soovib võtta maksejõuetusavalduse tagasi. Kohus leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste algatamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a võlausaldaja maksejõuetusavalduse korral võlgniku pankroti väljakuulutamiseks) ning praegu ta maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb maksejõuetusavalduse tagasivõtmise taotlus rahuldada.
9.TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kohus kohaldas 03.09.2025 määrusega võlgniku suhtes käsutuskeeldu ja peatas tema vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tühistada määrusega kohaldatud käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine. Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4). Usaldusisikul tuleb täitemenetluste olemasolul määrus saata ka kohtutäituritele.
11.Samuti tuleb tühistada asjas 28.10.2025 kl 10.30-ks määratud kohtuistung.
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FIMS § 8 ei reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab maksejõuetusavalduse tagasi,

2-25-13699 tuleb asjas kohaldada TsMS § 168 lg-t 2 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1). Kohus jätab menetluskulud seega võlgniku kanda, kuna maksejõuetusavaldus jääb selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata.

13.Usaldusisik on taotlenud oma ülesannete täitmise eest tasu 1289,60 eurot (käibemaksuga). Kuna usaldusisiku tasu ei saa katta võlgniku vara arvel, palub usaldusisik hüvitada tasu menetlusabi korras riigi vahenditest 654,72 eurot (sh käibemaks).
14.FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
15.PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 1 1 sätestatust.
16.Kuigi avaldaja on maksejõuetusavalduse tagasi võtnud, on usaldusisik oma seadusest tulenevaid ülesandeid täitnud ning menetlustoiminguid teinud (muu hulgas tutvunud võlgniku maksejõuetusavaldusega, teinud ise registrites päringud ja saatnud kolmandatele isikutele järelpärimised, suhelnud võlgnikuga, analüüsinud võlgniku kontosid ja järelpärimistele saadud vastuseid, koostanud vara ja võlgade nimekirja ja usaldusisiku aruande), kuna võlgnik polnud veel selleks ajaks avaldust tagasi võtnud ning usaldusisikul oli kohustus oma ülesandeid täita. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 8 tundi.
17.PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kõnealust sätet tuleb kohtu hinnangul kasutada analoogia alusel ka praegusel juhul avaldust läbi vaatamata jättes, kuna seadus ei näe ette usaldusisikule tasu hüvitamist olukorras, kus maksejõuetusavaldus jääb võlgniku poolt selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata, kuid usaldusisik on oma seadusest tulenevad ülesanded täitnud ning võlgnikul selleks raha puudub.
18.TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
19.PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama paragrahvi lg-s 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

2-25-13699 Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab usaldusisikule riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest usaldusisikule tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui usaldusisikule, sest usaldusisikul on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa.

20.TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
21.Kuigi praegusel juhul on usaldusisiku tasu põhjustanud võlgnik, võttes oma avalduse tagasi pärast avalduse menetlusse võtmist ja usaldusisiku poolt valdavas osas ülesannete täitmist, tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Samas, kuna võlgnikul ei ole piisavalt vara usaldusisiku tasu maksmiseks, arvestades ka usaldusisiku taotlust, annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi hüvitamiskohustuseta ulatuses, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (886 eurot (lisandub käibemaks)).
22.Eelnevat arvestades tuleb määrata, et usaldusisiku põhjendatud 8 tundi tuleb hüvitada riigi vahenditest (528 eurot, s.o 8 tundi × 66 eurot (lisandub käibemaks)). Riigi arvel kuulub hüvitamisele kogu põhjendatud töötundide arv (kuna see jäi alla 886 euro, puudub kohtul alus mõista võlgnikult välja suuremat tasu, sest usaldusisiku põhjendatuks loetud töötunnid on riigi arvel hüvitatud).
23.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on büroo käibemaksukohustuslane. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja