2-21-20467
Eesti Vabariigi nimel Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.05.2022. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-20467
Tsiviilasi
S.A.Cito OÜ hagi Jxxxx Kxxxxxxxxxx vastu võla nõudes Hageja: S.A.Cito OÜ (registrikood: 10797175; aadress: Ojaäärse, Kõrtsialuse küla, Viru-Nigula vald, 43406 Lääne-Viru maakond);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja: advokaat Robert Sprengk (Advokaadibüroo LMP; e-post: [email protected]); Kostja: Jxxxx Kxxxxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx maakond; e-post: x Menetluse liik
Kirjalikus menetluses, TsMS § 440 lg 1 järgi kostja õigeksvõtul põhinev otsus
nr xxxxxx
4.1 Enampakkumisel on korteriomandi alghinnaks 13 000 eurot;
1 (6)
1015235 maakond)
4.2 Igal kordusenampakkumisel võib hinda alandada kuni 10%. 4.3 Kohtutäitur teavitab kaasomanikke enampakkumise läbiviimise ajast, kohast ja enampakkumist puudutavatest olulistest tingimustest kirjalikult ette vähemalt 3 nädalat.
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel. Kostja ei ole huvitad kaasomandi lõpetamisest selliselt, et korteriomand jääb kostja ainuomandisse. Kostjale on üllatuslik, et hageja on pöördunud kaasomandi lõpetamiseks kohtusse, kuna poolte vahelised arutelud kaasomandi lõpetamiseks ei ole ammendunud. Hageja on küll pöördunud kostja poole, et kostja ostaks hageja osa kaasomandist ära, kuid ei ole selgitanud hinda. Ettepanekut ei ole tehtud korteriomandi müümiseks avalikul enampakkumisel. Kostja on seisukohal, et kaasomandi lõpetamine on võimalik poolte kokkuleppel kohtuväliselt. Pooled saaksid ise tegeleda korteriomandi müügiga ning seeläbi saada müügist paremat hinda. Hagi on esitatud ennatlikult, seega tuleks jätta menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 162 lg 4). Hageja ei ole kaasomandi lõpetamise osas kokkuleppe saavutamiseks kostjaga ühendust võtnud. Kostjal ei ole midagi selle vastu, kui korteriomand võõrandatakse kohtutäituri poolt läbiviidaval enampakkumisel ning laekunud summa jagatakse kaasomanike vahel. Kohus võib võimaluse korral anda pooltele tähtaja kokkuleppe vormistamiseks.
05.05.2022. a kirjas (tl 65) määras kohus tsiviilasjas nr 2-21-20467 lahendi teatavaks tegemise aja ning andis pooltele võimaluse menetluskulude nimekirjade ning nendele vastuväidete esitamiseks tähtaja. Kohus viitas võimalusele sõlmida kompromiss.
3 (6)
AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Sama sätte lõige 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kinnistusraamatu väljavõttest (tl 4; 19) nähtub, et registriosa numbriga 1015235 kinnisasja (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald, xxxxxx maakond) kaasomanikud on JxxxxxKxxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ja OÜ S.A.Cito (registrikood 10797175). Mõlema kaasomaniku omandi suurus on 1⁄2 kinnisasja mõttelisest osast. Seega on hageja ja kostja näol tegemist kaasomanikega, kellel on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.
4 (6)
hinnaga 16 500 eurot. Augustiks ostjat ei leitud ning hageja tegi kostjale ettepaneku hinda alandada. Kostja keeldus. Hageja tegi ettepaneku, et pooled telliks koos kinnisvarahindamise ning müüks korterit edasi eksperdi poolt pakutud hinnaga. Kostja keeldus. Kostja keeldus ka hinna alandamisest. Hageja esitas kohtule pooltevahelise kirjavahetuse (tl 37-44). Hageja saatis 15.10 ja 01.11.2021. a kostjale eksperthinnangu tähitult, mis toimetati kostjale kätte vastavalt 18.10 ja 02.11.2021. a. Hageja teatas kostjale, et vastuse mittesaamisel pöördub ta kaasomandi lõpetamiseks kohtusse. Antud juhul rahuldab kohus hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on esitanud 13.05.2022. a menetluskulude nimekirja (tl 68), mille kohaselt hageja õigusabikulu on olnud järgmine: hagiavalduse koostamine 600 eurot ilma käibemaksuta, õigusteenuse maht 5 tundi; 14.04.2022. a seisukoha koostamine 60 eurot ilma käibemaksuta, 0,5 tundi. Tunnitasu 120 eurot + käibemaks. Maksekorraldusest nr 2409 (tl 21) nähtuvalt on hageja OÜ S.A.Cito tasunud 22.12.2021. a riigilõivu 300 eurot. Kostja vastuväiteid menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole. Tegemist on mittevaralise nõudega, mille hind TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 4 järgi on 3500 eurot, millelt riigilõiv on 300 eurot (RLS Lisa I). Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja riigilõiv 300 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab. et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust kohtumenetluses tunnitasuga 120 eurot. Käibemaksu lisamist ei ole taotletud. Hageja on käibemaksukohuslane ja soovib kulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et hagejale õigusabi osutanud advokaat Robert Sprengk tunnihind 120 eurot (käibemaksuta) on mõistlikus suuruses. Kohus ei pea aga põhjendatuks hagiavalduse koostamise ajakulu 5 tundi. Seejuures arvestab kohus hagiavalduse mahtu ning selles toodud õiguslikke põhjendusi. Tegemist on selleliigilise nõude minimaalse keerukusastmega ja ka hagiavaldus sisaldab üksnes minimaalselt vajalikku. Selle alusel on olnud võimalik nõue ka lahendada. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi. Seega põhjendatud õigusabi kokku on 3 tundi summas 360 eurot. Seega tuleb hageja vajalike menetluskulude suuruseks määrata kokku 660 eurot, s.o riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 360 eurot. Kostjal tuleb menetluskulu summas 660 eurot hagejale hüvitada. Kostjal käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid tekkinud ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/
5 (6)
Ülle Raag Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.