OÜ Bonum Estate hagi P O vastu leppetrahvija kahjunõudes
Tsiviilasja hind
4903,10 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ Bonum Estate (registrikood 12134846), lepingulised esindajad Kristel Kangilaski ja Tanel Riivits Kostja P O (isikukood xxx) Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista P Olt (O) OÜ Bonum Estate kasuks leppetrahv 1212,00 eurot ja kohtueelsete õigusabikulude näol tekitatud kahju 240,00 eurot, kokku 1452,00 eurot.
3.Jätta rahuldamata P O (O) taotlus tunnistaja E J ülekuulamiseks.
4.Jätta rahuldamata P O (O) taotlus määrata kindlaks otsuse täitmise viis ja kord. Menetluskulude jaotus
Välja mõista P Olt (O) OÜ Bonum Estate kasuks menetluskulud summas 1360,00 eurot (riigilõiv 400,00 eurot ja õigusabikulud 960,00 eurot).
7.Välja mõista P Olt (O) OÜ Bonum Estate kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1360,00 eurot) kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates
avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.OÜ Bonum Estate (hageja) esitas kohtule hagi P O (kostja) kinnisasja ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks, leppetrahvi ja kahju välja mõistmiseks. Hageja loobus valduse välja nõudmisest, kohus võttis loobumise vastu ja lõpetas 02.12.2021 määrusega selles osas menetluse. Seega menetleb kohus üksnes rahalisi nõudeid.
2.Hageja nõuded põhinevad poolte vahel 12.03.2021 sõlmitud kinnisasja müügilepingul, mille kohaselt pidi kostja vabastama kinnisasja hiljemalt 12.07.2021. Kostja kinnisasja tähtaegselt ei vabastanud. Lepingus oli kokku lepitud leppetrahv kinnisasja vabastamise kohustuse rikkumiseks 0,03% ostuhinnast iga rikkumises oldud päeva eest. Ostuhind oli 59 000,00 eurot. Hageja esitas leppetrahvinõude esmakordselt kohtuväliselt 24.08.2021. Hageja nõuab leppetrahvi kogusummas 1212,00 eurot perioodi eest 13.07.2021-19.09.2021.
3.Samuti nõuab hageja kahju hüvitamist summas 288,00 eurot. Kahju seisneb kohtueelsetes õigusabikuludes, mis vastab kahele töötunnile tunnitasumääraga 144,00 eurot (sh käibemaks) ja sisaldab asjaolude analüüsi ja nõudekirja koostamist.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahv 1212,00 eurot ja kahju summas 288,00 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1696,00 eurot (riigilõiv 400,00 eurot ja õigusabikulud 1296,00 eurot). Hageja palub rahuldatud menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS 113 lg 1 kehtivas määras alates lahendi jõustumisest kuni nende täieliku tasumiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjal oli kokkulepe hagejaga, et ta võib korteris elada pärast müüki neli kuud kuni leiab endale uue elamise. Maakler ütles kostjale, et ta võib olla korteris kuni 01.09.2021. Terviseprobleemide tõttu ei saanud kostja vabastada korterit kuni 20.09.2021. Kostjal pole võimalik rahalisi nõudeid tasuda ja ta palub kohtul pikendada maksmise aega, kui peab siiski leppetrahvi maksma.
6.Kostja sattus seoses abikaasa surmaga raskesse olukorda. Olukorda raskendas seljaprobleem ning sellest tulenevalt võttis asjade kokkupanek aega. Kostja vabastas eluruumi vabatahtlikult niipea kui see oli võimalik.
7.Kostja esitas 20.04.2022 taotluse kuulata tunnistajana üle Kinnisvarabüroo Uus Maa maakler E J. Taotluse põhjenduste kohaselt lubas maakler tähtaja pikendust.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus rahuldab hagi osaliselt.
9.Kohus täitis 18.03.2022 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 46-47).
10.Kohus lahendab esmalt kostja taotluse kuulata tunnistajana üle Kinnisvarabüroo Uus Maa maakler E J. Tunnistajana võib üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja (TsMS § 251 lg 1). Hageja vaidleb taotlusele vastu. Kohus jätab taotluse rahuldamata, kuna sellist kokkulepet oleks saanud sõlmida üksnes hageja nõusolekul. Maakler ei ole lepingupooleks, seega ei ole tal õigus muuta lepingutingimusi. Hageja selgitas 02.05.2022, et tema ei ole andnud maaklerile õigust notariaalses lepingus kokkulepitud tähtaja pikendamiseks. Maakler hageja poole vastava küsimusega pöördunud ei ole. 2(7)
11.Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (võlaõigusseadus (VÕS) § 108 lg 1). Lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata (VÕS § 161 lg 1). Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ei või leppetrahvi nõuda, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti (VÕS § 160 lg 1). Seega peab kohus leppetrahvinõude lahendamisel tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, lepingus oli valduse vabastamise kohustuse rikkumiseks ette nähtud leppetrahv, kostja rikkus valduse vabastamise kohustust ning vastutab rikkumise eest. Kõiki asjaolusid peale vastutuse peab tõendama hageja.
12.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid 12.03.2021 korteriomandi aadressiga xxx, Harju maakond ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu (6-11). Hageja kanti kinnistusraamatusse xxx (registriosa nr xxx) korteriomandi omanikuna 17.03.2021 (tl 12). Hageja ja kostja leppisid ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu punktis 4.2.1 kokku, et kostja (müüja) kohustub xxx korteriomandi hageja (ostja) valdusesse üle andma ja hageja kohustub korteriomandi oma valdusesse võtma hiljemalt 12.07.2021 (tl 8). Lepingu punktis 4.2.2 leppisid hageja ja kostja kokku et juhul, kui kostja ei anna korteriomandit hageja valdusesse kokkulepitud tähtajal, on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 0,03% ostuhinnast iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest (tl 8). Korteriomandi ostuhind oli 59 000 eurot (7 pöördel). Hageja on kohtule esitatud e-kirjadega tõendanud, et hageja andis kostjale korduvalt võimaluse vabastada xxx korteriomand vabatahtlikult (tl 13-15). Kostja ei eitanud, et ta on rikkunud oma kohustust xxx korteriomandi valduse vabastamiseks ning põhjendas oma kohustuse rikkumist uue elupinna puudumisega. Kostja xxx korteriomandi valdust vabatahtlikult ei vabastanud. Sellest tulenevalt edastas hageja 25.08.2021 kostjale nõudeavalduse xxx korteriomandi valduse vabastamiseks hiljemalt 28.08.2021 (17-18). Nimetatud nõudevalduses esitas hageja kostjale ka nõude leppetrahvi tasumiseks perioodi 13.07.2021- 24.08.2021 eest summas 761,10 euro(tl 17-18). Samuti hoiatas hageja kostjat, et ta arvestab leppetrahvi kuni xxx korteriomandi valduse vabastamiseni. Vaidlus puudub, et kostja vabastas kõnealuse korteriomandi valduse alles pärast hagi kohtusse esitamist, so 20.09.2021 (tl 30).
13.Seega on hageja tõendanud leppetrahvi nõude rahuldamise eeldused. Vastutust rikkumise eest eeldatakse (VÕS § 103 lg 1 ls 2). Kostja pole toonud esile asjaolusid, mis põhistaksid vastutuse puudumist VÕS tähenduses. Kohus nõustub hagejaga, et kostja abikaasa T P surm või kostja tervislik seisund ei ole rikkumist vabandavad asjaolud. samuti on hageja tõendanud, et hageja tegi kostjale 10.08.2021 pakkumise, milles pakkus kostjale 500 eurot rahalist abi kolimisel ning uue eluruumi sissemakseks (tl 14 pöördel). Seega püüdis hageja tulla kostjale igati vastu ning kostjal olid kõik võimalused elamispinna vabastamiseks. Müügilepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt oli kostjal aega pärast müügitehingu sõlmimist korteri hagejale üleandmiseks 4 kuud. Samuti sai kostja korteri müügist rahalisi vahendeid ning kostjal oli piisavalt aega leida uus elukoht. Kostja korterit ei vabastanud ning otsis vabandusi, et korterit mitte vabastada.
14.Kui kostjal oli hageja poolt suhtluseks määratud maakleriga kokkulepe, et hageja võib korteris elada kauem, kui lepingus ette nähtud, siis võib tegemist olla rikkumist välistava asjaoluga. Kostja kokkulepet ei tõendanud. Kohus jättis maakleri tunnistajana ülekuulamise taotluse rahuldamata. Kohus märgib ka, et sellist kokkulepet oleks saanud sõlmida üksnes hageja nõusolekul. Hageja selgitas 02.05.2022, et tema ei ole andnud maaklerile õigust notariaalses lepingus kokkulepitud tähtaja pikendamiseks. Kohus märgib ka, et kostja ei viidanud kordagi e-kirjavahetuses asjaolule, et maakler lubas kostjal lepingus kokkulepitust kauem hageja korteris elada.
3(7)
15.Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahv 1212,00 eurot. Kostja palub leppetrahvi vähendada 0,005% 2,95 eurot päevas või 0,01% 5,90 eurot päevas. Kostja sattus abikaasa surma tõttu raskesse olukorda ning olukorda raskendas seljaprobleem. Seetõttu võttis asjade kokkupanek aega. Kostja leiab, et vabastas eluruumi vabatahtlikult niipea kui see oli võimalik.
16.Hageja on arvestanud kostjale leppetrahvi perioodi 13.07.2021-19.09.2021 eest. Ostumüügilepingu ja asjaõiguslepingu punkti 4.2.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda leppetrahvi iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest. Leppetrahvi suurus on 17,70 eurot päevas. Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit (VÕS § 162 lg 1).
17.Kohus leiab, et taotlus leppetrahvi vähendamiseks ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kostja väited halva majandusliku olukorra kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti on leppetrahvi suurus mõistlik. Pooled leppisid leppetrahvi suuruses lepingu sõlmimisel notari juures kokku. Kostjale oli lepingu sõlmimisel teda, et kui ta korteri valdust kokku lepitud tähtajaks (12.07.2021) üle ei anna, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 0,03% ostuhinnast (59 000,00 eurot) iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest. Kohtule esitatud e-kirjavahetusest on näha, et hageja nõudis korduvalt kohtuväliselt korteri vabastamist ning oli nõus kostjale vabatahtlikult maksma isegi 500,00 eurot kolimiseks. Hageja hoiatas kostjat, et nõude täitmata jätmisel pöördub hageja kohtu poole. Seega ei saanud kohtumenetluse alustamine kostja jaoks olla kuidagi üllatuslik. Korteri ostumüügileping sõlmiti 12.03.2021 ning tähtaeg korter vabastada saabus 12.07.2021 ehk kostjal oli 4 kuud leida võimalused korteri vabastamiseks. Hageja tõi esile ka, et korteri ostusummast tasuti kostjale 38 486,71 eurot ning kostjal oli eelduslikult võimalik leida uus elukoht. Hageja esitas leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul, so 25.08.2021. Kohustus korter vabastada saabus 12.07.2021. Seega on kõik leppetrahvi väljamõistmise eeldused täidetud.
18.Kostja vaidles hagile vastu põhjusel, et hageja maakler lubas kostjal korteris kauem elada ning tal ei ole rahaliselt võimalik kohustust ühe korraga täita. Rahaliste vahendite puudumine ei ole aluseks jätta nõue rahuldamata. Kostja ei vaidlusta ka hageja väidet, et kostjal on eelduslikult olemas rahalised vahendid leppetrahvi tasumiseks, kuna korteri ostusummast tasuti kostjale 38 486,71 eurot.
19.Seega kuulub leppetrahvinõue 1212,00 eurot rahuldamisele.
20.Hageja esitas kostja vastu kohtueelsete õigusabikulude kandmisest tuleneva kahjunõude 288,00 eurot. Riigikohus on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude kahjuna hüvitatavust ning leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29). Seega on kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks esitatud kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 115 lg 1. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1).
21.Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline (VÕS § 128 lg 1). Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu 4(7)
hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Hageja peab tõendama varalise kahju tekkimist ja suurust.
22.Riigikohus on märkinud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja enda kahju. Kostja peab esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt (vt RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).
23.Kohus on seisukohal, et hageja varaline kahjunõue on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohtu hinnangul oli õigusabi kasutamine mõistlikult võttes vajalik, kuna ilma selleta ei oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Hageja proovis enne advokaadi poole pöördumist ise kostjaga asja lahendada. Kostja valdust lepingus määratud tähtajaks ega ka hiljem hagejale üle ei andnud. Sellises olukorras ei saa eeldada, et hageja ei tohi kasutada kohtueelse nõude esitamisel professionaalset õigusabi. Hageja tegi endast kõik, et saada korteri valdus kohtueelselt. Kohus tuvastab, et hageja on kandnud kulusid õigusabile enne hagi esitamist 288,00 eurot (tl 20). Kohtueelsed õigusabikulud on kantud seoses kostjale nõudekirja koostamisega 2 tundi, hinnaga 120,00 eurot tund (lisandub käibemaks). Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja rikkus hageja õigusi ja hagi kuulus leppetrahvi osas täielikult rahuldamisele. Samuti on tõendatud, et kostja vabastas korteri valduse alles pärast hagi kohtusse esitamist ja hagiavalduse saamist. Seega peab kohus käesoleval juhul mõistlikuks ja põhjendatuks osutatud õigusabi eest 240,00 eurot ilma käibemaksuta. Õigusteadmistega esindaja kaasamine juba kohtueelselt aitab valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.
24.Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav. Rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud diferentsihüpoteesi kohaselt tuleb hageja asetada olukorda, mis oleks võimalikult lähedane sellele, kui kahju ei oleks tekkinud ega hageja ei oleks pidanud seetõttu kandma otsest varalist kahju juristide poole pöördumise ja nõudekirja esitamise näol. Seega esineb põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel. Kui kostja oleks korteriomandi valduse üle andnud lepingus kokku lepitud ajaks või ka sel ajal kui pooled pidasid e-kirjavahetust, siis ei oleks hageja pöördunud juristide poole. Hageja ei oleks esitanud nõudekirja ning ei oleks kandnud sellest tulenevalt kahju. Maksu ja Tolliameti käibemaksukohustuslase registri kohaselt on hageja alates 05.02.2014 registreeritud käibemaksukohustuslasena. Seega rahuldab kohus kohtueelsete õigusabikulude nõude summas 240,00 eurot ilma käibemaksuta.
25.Kostja esitas taotluse pikendada välja mõistetavate summade tasumise tähtaega. Kohtu hinnangul on tegemist otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramise taotlusega. Kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga (TsMS § 445 lg 1). Taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kostja ei ole tõendanud, et tal esinevad erandlikud asjaolud otsuse täitmise
5(7)
ajatamiseks. Kostja saab täitemenetluses taotleda tasumist graafiku järgi. Samuti on pooltel võimalik sõlmida kompromiss, millega pooled lepivad kokku tasumise graafiku alusel.
26.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus tervikuna rahuldada leppetrahvinõude osas ja osaliselt kohtueelsete õigusabikulude osas (ilma käibemaksuta).
MENETLUSKULUD
27.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (TsMS § 168 lg 4). Kohus rahuldas hagi 97% ulatuses, so peaaegu kogu ulatuses. Kostja vabastas korteri valduse pärast hagi esitamist ja üks päev pärast hagi kätte saamist. Seega rahuldas kostja valduse vabastamise nõude pärast hagi esitamist. Vastavalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
28.Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 400,00 eurot õigusabikuludest 1296,00 eurot.
29.Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-3916).
30.Riigilõivu tasumise kohustus tuleb seadusest. Seega on riigilõiv 400,00 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.
31.Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 120,00 eurot tund (lisandub käibemaks) ning kokku 9 tundi. Hageja õigusabikulud hõlmavad järgnevaid õigusabitoiminguid - tõendite kogumine, hagiavalduse koostamine ja esitamine (3 t); avalduse koostamine hagist osaliselt loobumiseks, hagihinna suurendamine, esitamine e-toimiku vahendusel 30 minutit; 01.10.2021 kohtumäärusega tutvumine, kostja 05.10.2021 arvamusega tutvumine, 02.12.2021 kohtumäärusega tutvumine, 03.12.2021 kostja seisukoha ja 03.12.2021 taotluse ja 12.12.2021 teatega tutvumine. Dokumentide esitamine kliendile koos selgitustega 1 t; 18.03.2022 kohtumäärusega tutvumine, kliendi positsiooni väljaselgitamine, 04.04.2022 seisukoha koostamine esitamine e-toimiku vahendusel 2 tundi 30 minutit; 02.05.2022 seisukoha koostamine, sh kostja 20.04.2022 seisukohaga tutvumine, kliendi positsiooni väljaselgitamine 1 tund 30 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamine 30 minutit.
32.Hageja esitas menetlusdokumente lähtuvalt menetluslikust vajadusest ja kohtunõuetest. Seega olid õigusabi toimingud vajalikud ning seisukohad olid asjakohased. Samas kohus leiab, et tõendite kogumisele ja hagiavalduse koostamisele kulunud aeg on ülemäärane ja ei ole põhjendatud. Kohus arvestab sellega, et hageja esindaja oli hageja esindajaks kohtueelselt nõudekirja koostamisel. Seega olid esindajale vaidluse asjaolud teada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja mõistlikult kulunud ajaks tõendite kogumisele ja hagiavalduse koostamisele ning esitamisele saab pidada 2 tundi. Ülejäänud ajakulu ja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja mõistlikud. Vastavalt on kohtu hinnangul õigusabitoimingutele kulunud tööaeg põhjendatud ja kooskõlas menetlusdokumentide panusega asja õigesse lahendamisesse kokku 8 tunni ulatuses.
6(7)
33.Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr 120,00 eurot tunnis ei ületa turu keskmist tasu ega kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määra. Seega on hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 960,00 eurot (8x120 euro).
34.Hageja on märkinud, et lepingulise esindaja töötasu on 120,00 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Hageja ei ole nimetatut kinnitanud. Maksu ja Tolliameti käibemaksukohustuslase registri kohaselt on hageja alates 05.02.2014 registreeritud käibemaksukohustuslasena. Seega tuleb õigusabikulud arvestada ilma käibemaksuta.
35.Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1360,00 eurot (riigilõiv 400,00 eurot ja õigusabikulud 960,00 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
37.Menetluskulude kindlaks määramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.