T. K. hagi P. M. vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistusraamatu kande tegemiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: T. K. (isikukood xxx), lepinguline esindaja
R. M.
Kostja: P. M. (isikukood xxx), eestkostja Tallinna Linnavalitsus, lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Deivi Vaht
Istungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
31. märts 2022
1.Anda Tallinn Linnavalitsusele nõusolek P. M. nimel tsiviilasjas 2-21-7127 kompromissi sõlmimiseks selliselt, et kaasomand kinnisasjale asukohaga Paldiski mnt 227-145, Tallinn lõpetatakse kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel alghinnaga 99 000 eurot, alandades hinda 10% võrra üks kord kuus ja kinnisasja müümisel saadud rahast makstakse esmalt täitekulud ja järelejäänud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende kaasomandi osade suurustele.
2.Kinnitada T. K. ja P. M. vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
2.1.Lõpetada T. K. ja P. M. kaasomand kinnistu suhtes, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx asukohaga xxx kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel alghinnaga 99 000 eurot, alandades hinda 10% võrra üks kord kuus.
2.2.xxx kinnisasja müümisest saadud rahast makstakse esmalt välja täitekulud ning järelejäänud raha jagatakse T. K. ja P. M. vahel vastavalt nende kaasomandi osade suurusele.
3.Lõpetada tsiviilasja 2-21-7127 menetlus.
4.Jätta tsiviilasja menetluskulud poolte endi kanda.
5.Tagastada T. K.le pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot ja kanda see T. K. arvelduskontole EExxx. Edasikaebamise kord Kohtumääruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses on T. K. 04.05.2021 (täiendatud 31.05.2021) hagi P. M. vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistusraamatu kande tegemiseks.
2.Kostja esitas 20.09.2021 hagiavaldusele vastuse, milles ei tunnista tema vastu esitatud nõuet ja palub jätta hagi rahuldamata.
3.Harju Maakohtu 23.12.2021 määrusega tsiviilasjas 2-21-19861 määrati kostjale esialgse õiguskaitse korras ajutiseks eestkostjaks Tallinna Linnavalitsus kuni tsiviilasjas lõpplahendi tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Eestkostja ülesanneteks on kostja esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine.
4.Pooled saavutasid 31.03.2022 kohtuistungil kokkuleppe, palusid selle kohtul kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled leppisid kokku, et lõpetavad kaasomandi korteromandi suhtes selle müümisega avalikul enampakkumisel alghinnaga 99 000 eurot, alandades hinda 10% võrra üks kord kuus. Kinnisasja müümisest saadud rahast makstakse esmalt välja täitekulud ja järelejäänud raha jagatakse poolte vahel vastavalt nende kaasomandi osade suurusele. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust.
5.Kohus algatas 31.03.2022 määrusega menetluse P. M. nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmiseks ja kohustas Tallinna linna esitama kirjaliku seisukoha, kas eestkostetava nimel tehingu tegemine on tema huvides.
6.Harju Maakohtu 29.04.2022 määrusega tsiviilasjas 2-21-19861 määrati kostja eestkostjaks Tallinna Linnavalitsus. Eestkostja ülesanneteks on P. M. esindamine varaliste tehingute sooritamisel ja tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. P. M.l on õigus teha iseseisvalt ilma eestkostja nõusolekuta pisitehinguid 250 euro ulatuses kuus.
7.Tallinna Haabersti Linnaosa Valitsus on seisukohal, et kaasomand tuleb lõpetada. Kostja on x elanik, kes on kohaliku omavalitsuse vaateväljas olnud juba alates 2020.a. Kostja ei tule üksi toime. Tema tervislik seisund on selline, et teda ei saa enam koju tuua ja tuleb algatada hoolekandeasutusse paigutamine ning tulevikus ilmselt riiklikule ööpäevaringsele hoolekandeteenusele paigutamine. Kostja on hageja elu põrguks teinud ja leiab ise, et see on normaalne.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Eestkostetava nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmine
8.Kohus, olles tutvunud asja materjali ja eestkostetava elukohajärgse kohaliku omavalitsuse seisukohaga, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 kohaselt vaadatakse hagita menetluses läbi hagita perekonnaasju. TsMS § 550 lg 1 p 6 sätestab, et hagita menetluses lahendatakse nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks. TsMS § 476 lg 1 järgi algatab hagita menetluse kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
10.Perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Tulenevalt PKS § 202 ja § 188 lg 1 p 10 sätestatust on eestkostetava nimel kaasomandi jagamise kokkuleppe sõlmimiseks vajalik kohtu nõusolek. Kohus saab vastava nõusoleku anda ka käesolevas menetluses, järgides eestkostetava nimel tehingu tegemiseks sätestatud hagita menetluse põhimõtteid.
11.Kohtu menetluses on T. K. hagi P. M. vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistusraamatu kande tegemiseks. P. M. esindab eestkostja ja talle on määratud lepinguline esindaja riigi õigusabi korras. Pooled jõudsid 31.03.2022 toimunud istungil kokkuleppele, mille kohaselt vaidlusalune kaasomand lõpetatakse korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel. Pooled leppisid mh kokku hinnalangetamise, kulude kandmise ja raha jagamise tingimustes. Avaldaja soovib kohtu nõusolekut selleks, et sõlmida eestkostetava nimel 31.03.2022 kokkulepitud tingimustel kompromiss ja lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus.
12.Kohus leiab, et eestkostetava nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmine on põhjendanud. Kompromiss on läbimõeldud, kaalutletud ja lähtub eestkostetava huvidest. Ka eestkostja on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas vaidlusalune kaasomand tuleb lõpetada. Pika ja kuluka kohtuvaidluse pidamine ei ole mõistlik ega eestkostetava huvides, eriti arvestades, et kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud (vt Riigikohtu 10.04.2019 otsus 2179749 p 11). Kaasomandi lõpetamine ja kinnisasja müümine avalikul enampakkumisel on kohtu hinnangul käesoleval juhul õiglane ja mõlema poole huve arvestav kaasomandi lõpetamise viis, mis ei kahjusta eestkostetava huve. Kohus arvestab seejuures ka eestkostetava tervislikku seisundit ja sellest tulenevat ravivajadust ja kulusid. P. M. ei saa ilmselt enam hoolekandeasutusest koju tulla, kuna ta ei tule ise toime. Samuti on põhjendatud korteriomandi müügist saadud rahast kanda esmalt täitekulud ja seejärel raha jagamine vastavalt poolte kaasomandi osade suurusele. Viidatud tehinguga on eestkostetava huvid igakülgselt kaitstud.
13.Eeltoodust tulenevalt annab kohus Tallinna Linnavalitsusele nõusoleku eestkostetava P. M. nimel käesolevas tsiviilasjas 31.03.2022 sõnastuses kompromissi sõlmimiseks. Kompromissi sõlmimine
14.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
15.Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohtu hinnangul puuduvad kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita.
16.TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi sõlmimisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest.
17.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled ei ole teisiti kokku leppinud, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
18.Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel hagejale seoses kompromissi saavutamisega pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot, mis tuleb vastavalt taotlusele kanda arvelduskontole, millelt riigilõiv tasuti, s.o hageja arvelduskontole (TsMS § 150 lg 4).
19.Määruskaebust on võimalik esitada vaid käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punkti 1 peale. Muus osas välistab kohus poolte kokkuleppe alusel ja tuginedes TsMS § 661 lg-le 4 määruskaebuse esitamise õiguse. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.