Mõista S. L.lt välja viivised määraga 40,90% aastas põhivõlgnevuselt 1306,74 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 11.02.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1088,56 eurot.
6.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
7.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja ja E AS (kreeditor) sõlmisid 06.11.2020 arvelduskrediidilepingu nr xxxx, mille kohaselt võimaldas kreeditor kostjale arvelduskrediidi limiidi 2000 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Lepingu põhitingimuste kohaselt kohustus kostja tagastama 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ning tasuma intressid kasutatud krediidisummalt järgmise kuu 15. kuupäevaks lepingus toodud tingimuste kohaselt ja tingimuste p V 1 alusel kohustus kostja tasuma makseid ja muid tasumisele kuuluvaid summasid vastavalt lepingule. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 40,90% aastas. Intressi arvestamisel lähtus kreeditor tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning krediidisumma kasutuses olemise päevast alates. Samuti leppisid pooled kokku arvelduskrediidi ülekandmise tasus kliendi pangakontole (väljavõtutasu) 3,5 eurot + 3,1% ülekande summast ja kaardimakse tasus 1% tehingu summalt. Kostja asus kreeditori poolt võimaldatud krediidisummat kasutama ja kasutas 06.11.2020 kokku krediidilimiidi summas 1530 eurot, 16.01.2021 täiendavalt summas 1204,05 eurot ja 16.01.2021 summas 1400 eurot.
2.Kostja teostas kreeditorile järgmisi ülekandeid: 01.12.2020 kokku summas 1386,59 eurot, millest kreeditor arvestas 42,86 eurot intressi katteks, 1330 eurot põhiosa katteks ja 13,73 eurot kaardimakse tasu katteks; 01.01.2021 kokku summas 11,11 eurot, millest kreeditor arvestas 6,95 eurot intressi katteks, 4,05 eurot põhiosa katteks ja 0,11 eurot kaardimakse tasu katteks; 16.01.2021 kokku summas 1432,43 eurot, millest kreeditor arvestas 3,25 eurot intressi katteks, 1400 eurot põhiosa katteks, 14,18 eurot kaardimakse tasu katteks ja 15 eurot väljavõtutasu katteks; 07.02.2021 kokku summas 64,00 eurot, millest kreeditor arvestas 24,74 eurot intressi katteks, 24,26 eurot põhiosa katteks ja 15 eurot väljavõtutasu katteks; 10.03.2021 kokku summas 66,00 eurot, millest kreeditor arvestas 42,86 eurot intressi katteks ja 23,14 eurot põhiosa katteks; 10.04.2021 kokku summas 70,70 eurot, millest kreeditor arvestas 46,71 eurot intressi katteks, 23,29 eurot põhiosa katteks ja 0,70 eurot kaardimakse tasu katteks; 10.05.2021 kokku summas 67,67 eurot, millest kreeditor arvestas 44,43 eurot intressi katteks, 22,57 eurot põhiosa katteks ja 0,67 eurot kaardimakse tasu katteks.
3.Vastavalt lepingule on intressi suurus 420,40 eurot. Arvestades kostja tasumisi lepingu alusel on ta tasunud intressi kokku summas 211,80 eurot. Kostja rikkus lepingu p V 1
ega teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud intressi alates 16.05.2021. Kostja jättis tasumata intressi 208,60 eurot (420,40 - 211,8). Lepingu tingimuste punkti VII 4.2 kohaselt oli pangal õigus leping üles öelda, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva makse või selle osa tasumisega ja E on andnud kliendile edutult kahenädalase täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks koos hoiatusega, et E ütleb kliendilepingu üles selle tähtaja jooksul maksete tasumata jätmise korral ja nõuab kogu võla tasumist. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas kreeditor lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, kuulutas kreeditor krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 14.09.2021. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel krediidisumma 1 306,74 eurot. Kostja esitas vastuväite maksekäsu kiirmenetluses, mille kohaselt ei ole kostja lepingut sõlminud ega allkirjastanud. Kostja väidab, et tema ID-kaarti on ära kasutanud kolmas isik. Hageja selgitab, et käesolev arvelduskrediidileping on sõlmitud arvutivõrgu kaudu. Kostja on lepingu allkirjastanud digitaalselt 06.11.2020. Hageja veendumust, et kostja sõlmis lepingu ise, lisab asjaolu, et arvelduskrediidilepingus märkis kostja enda elukoha aadressiks Xxxx, telefoni numbriks xxxx ja e-posti aadressiks xxxx. Hageja juhib tähelepanu, et vastuväide maksekäsu kiirmenetluses on saadetud samalt e-posti aadressilt xxxx. Samuti on kostja märkinud esitatud vastuväites enda elukoha aadressiks sama aadressi, mis on märgitud ka lepingus. Hageja esitab maksekorraldused, mis tõendavad, et arvelduskrediit on välja makstud ja krediidi tagasimaksed teostatud kostja isiklikelt arvelduskontodelt nr xxxx Xxxx AS-is ja xxxx AS-is Xxxx. Vastavalt tingimuste punktile VI 4 ja tingimuste lisale "Hinnakiri" on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113 2 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113 2 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 35 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 2297,97 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena 22.11.2021 võlateatise hagejale teadaolevale kostja aadressile Xxxx ja 20.12.2021 võlateatise hagejale teadaolevale kostja aadressile Xxxx. Seetõttu juhindudes VÕS § 113 2 lg 2 pst 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 eurot. 21.10.2021 loovutas kreeditor oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus 1306,74 eurot 2) intressid 208,6 eurot 3) viivised 218,18 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama §-i lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingust tulenevalt on viivisemäär võrdne intressimääraga 40,90% aastas. Vastavalt tingimuste lisale "Hinnakiri" on viivise määr võrdses määras lepingujärgse intressimääraga ja seega on viivisearvestus järgmine – võla põhisumma x viivitatud päevade arv 150 x 40,90% aastas – 218,18 eurot. Hageja
nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
9.Kostja väitel saatis E AS 08.01.2021 kostjale teate pealkirjaga "Laenuleping on tühistatud". Seega on kostja seisukohal, et laenusuhted pangaga on lõppenud. Hageja selgitab, et krediidifailis on toodud välja kõik kostjale saadetud sõnumid ja e-kirjad ning tehtud telefonikõned. Iga sõnumi ja e-kirja juures on toodud link, millele vajutades avaneb saadetud e-kirja või sõnumi sisu. Avades 08.01.2021 kell 12:46 kostjale saadetud teate pealkirjaga "Laenuleping on tühistatud" on näha, et 08.01.2021 on tühistatud kostja laenuleping nr xxxx. Hageja esitas hagiavalduse tulenevalt 06.11.2020 arvelduskrediidilepingust nr xxxx, mistõttu ei ole nimetatud teade asjakohane ega puutu käesoleva tsiviilasja menetlusse. Samas rõhutab hageja, et kostja varjab, et lisaks arvelduskrediidilepingule nr xxxx oli tal E ees ka teisi kohustusi, mis näitab, et kostja ei esitanud kohtule täielikku teavet.
10.Kostja on toonud välja IP-aadressidega seonduvalt, et igal seadmel on oma IP-aadress ja IP-aadressi järgi saab kindlaks määrata statsionaarse seadme asukoha. Hageja ei ole kostja käsitlusega nõus. Vastavalt Andmekaitse Inspektsiooni juhisele võib IP-aadress olla kas dünaamiline (ajas muutuv) või staatiline (kogu aeg üks ja sama). See, millise IP-aadressi teenusepakkuja kasutajale omistab, sõltub internetiteenuse lepingust. Üldjuhul eraldab internetiteenuse pakkuja kasutajale internetiühenduseks dünaamilise IP-aadressi, mis aeg-ajalt võib muutuda (näiteks peale ruuteri taaskäivitust). Sellised kasutaja internetipäringud võivad paista „muule maailmale” erinevatel aegadel erinevate IP-aadressidena. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et kasutab staatilist IPaadressi. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane kostja väide, mille kohaselt ei kattu 2021. a IP-aadress 2020. a IP-aadressidega. 16.01.2021 logis kostja E kontole Smart-ID abil. Kostja ei ole põhjendanud, kellele ta on võimaldanud ligipääsu enda Smart-ID kontole või kellel oli ligipääs tema seadmetele, kus on seadistatud Smart-ID tarkvara, või edastanud muid identifitseerimiseks vajalike andmeid kolmandale isikule.
11.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt laenutaotlusel esitatud andmed ei ole kostja omad. Hageja esitas kirjavahetuse E AS-iga, mille kohaselt on krediidifailis kajastatud kostja poolt avaldatud kontaktandmed.
12.Kostja on väitnud, et hageja ei ole 08.01.2021 kell 12:46 kostjale saadetud teadet esitanud. Hageja ei ole kostjaga nõus. Hageja esitas 08.01.2021 kell 12:46 kostjale saadetud teate pealkirjaga "Laenuleping on tühistatud", mis tõendab, et teade on saadetud seoses laenulepinguga nr xxxx. E AS-i täiendava vastuse kohaselt on kostja andmed kliendiprofiilis muudetud 28.05.2021. Kostja logis nimetatud kuupäeval E kontole smart-ID vahendusel.
13.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 1306,74 eurot, intressid 208,6 eurot, viivised 218,18 eurot, sissenõudekulud 30 eurot. Mõista kostjalt välja hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 1306,74 eurot alates 11.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni 40,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kostja vastuväited hagile
14.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja sõlmis küll kreeditoriga hagiavaldusele lisatud lepingu lepingus märgitud kuupäeval, s.o. 06.11.2020 ja sai samal päeval kreeditorilt enda lepingus märgitud Xxxx AS-i pangakontole nr xxxx krediidisumma 1479,07 eurot (brutosummas 1530 eurot), kuid nimetatud summast suurema osa (1386,59 eurot) tagastas kostja juba 01.12.2020, s.o. vähem, kui kuu aja jooksul. See asjaolu on tõendatud hagile lisatud maksekorraldusega, mille kohaselt hageja kandis kostjale
11.01.2021 üle summa 51,98 eurot selgitusega „tagastus nr 6428818“. Seega oli seisuga 11.01.2021 kostja poolt hagejale raha ülemakstud, mida hageja pidas vajalikuks tagastada. Kostja kasutuses on ainult üks pangakonto nr-iga xxxx Xxxx AS-is. Konto number xxxx AS-is Xxxx on kostjale võõras, seda kontot ei ole kostja avanud (ta ei ole ka Xxxx sellist taotlust esitanud) ning seda kontot ei ole kostja kunagi kasutanud. Märgitud pangakonto on tõenäoliselt teinud kostja nimele kostjat petnud isik R. V.. Ühtlasi on nimetatud isik ilmselt teinud ka endale antud pangakonto kasutamise õigused internetis ja sai kontot vabalt kasutada, teha ülekandeid teisele pangakontole ja sealt raha sularahas välja võtta. Kostjale ei ole teada tehnilised küsimused, kuidas R. V.l on õnnestunud nimetatud toiminguid ja tegusid toime panna ning kõiki asjaosalisi, k.a. kostjat, hagejat ja tema õiguseellast petta, kuid selle selgitab välja uurimine kriminaalasjas. Kostja on taotlenud Xxxx infot ja andmeid, kuid on saanud vastuseks, et seoses kriminaalasja menetlusega on andmete väljastamine võimalik üksnes politsei korraldusel ja taotlusel.
15.Kostja on teinud politseile päringu andmete saamiseks seoses Xxxx ja muude andmetega märgitud kuriteo toimepanemise osas, kuid vastust veel ei ole saanud. Kostja on kriminaalasja raames 16.04.2021 esitanud ka tsiviilhagi, mis ei ole kohtusse veel jõudnud. Tsiviilhagi kohaselt 2021. aasta algul tutvus kostja R. V.ga, kes lõi kostjale ettekujutuse, et tema käest on võimalik saada laenu, kuid selle asemel võttis R. V. kostja nimele erinevad laenud, kandis need kogusummas 5026 eurot 2020. aastal surnud U. A.e kontole ning seejärel võttis 16.01.2021 ja 17.01.2021 sularahana Tartus asuvast pangaautomaadist välja.
16.Kostja ei teadnud sellest, et R. V. oli tema krediidikontole internetis juurde pääsenud ega ka sellest, et ta oli kostja nimele avanud Xxxx pangakonto ja muidugi ka sellest, et sellele kontole oli hageja õiguseellane kandnud 16.01.2021 punktis 3.5. märgitud rahasummad brutosummadena 1204,05 eurot ja 1400 eurot (netosummad kostjale teadmata). Kostja ei ole R. V.le oma ID-kaarti ega selle PIN-koode edastanud. Kostja edastas talle üksnes oma ID-kaardist koopia, mis pidi olema vajalik dokumentide vormistamisel kostja ja R. V. vahel. See aga ei saanud anda R. V.le vajalikke vahendeid kontode loomisel ja kaaperdamisel.
17.Nähes 16.01.2021 enda xxxx krediidikontol kahtlaseid liikumisi, tegi kostja viivitamatult, s.o. järgmisel päeval avalduse politseile, kes algatas koheselt kriminaalasja. Umbes samal ajal teavitas kostja hagejat märgitud asjaoludest ja sellest, et on algatatud kriminaalasi seoses pettusega kostja vastu, et kostja krediidikonto on kaaperdatud ning et kostja ei ole hageja õiguseellaselt viimaseid makseid saanud, kui selliseid on tehtud. Kuna kostja ei teadnud, mida teha, oli šokis ega osanud positsiooni antud asjas võtta, tegi ta hirmuga mõned maksed hageja õiguseellasele, kuigi alles hiljem sai aru, et ei oleks olnud vaja neid teha. Kostja leiab, et nimetatud maksete tegemist ei saa lugeda tagantjärele heakskiiduks mistahes ebaseaduslikele tehingutele.
18.Hagi esitamine kostja vastu oli hageja poolt üllatuslik, kuna kostja ei ole saanud hageja õiguseellaselt ega hagejalt ühtegi teadet ega kirja, sh teadet lepingu ülesütlemise kohta. Hagimaterjalide kohaselt on lepingu ülesütlemise teade koos nõude loovutamise teatega saadetud meiliaadressile xxxx, mis ei samastu kuidagimoodi kostja lepingus märgitud meiliaadressiga ja kuulub kostja ähmase mäletamise kohaselt ülalmärgitud kuriteos kahtlustatavale R. V.le.
19.Hageja õiguseellasel ei olnud õigust valida ülekandeks poolte poolt allkirjastatud lepingus sätestatust erinevat pangakontot, kuna kostja ei ole seda taotlenud. Hageja õiguseellasel ja hagejal ei olnud õigust ega põhjust valida kostjaga suhtlemiseks poolte poolt allkirjastatud lepingus sätestatust erinevat meiliaadressi, kuna kostja ei ole seda taotlenud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kohtuotsuse põhjendused
20.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
21.Asjas puudub vaidlus, et kostja ja E AS (kreeditor) sõlmisid 06.11.2020 arvelduskrediidilepingu nr xxxx (dtl 38-42), mille kohaselt võimaldas kreeditor kostjale arvelduskrediidi limiidi 2000 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja asus kreeditori poolt võimaldatud krediiti kasutama. Lepingu põhitingimuste kohaselt kohustus kostja tagastama 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ning tasuma intressid kasutatud krediidisummalt järgmise kuu 15. kuupäevaks lepingus toodud tingimuste kohaselt ja tingimuste p V 1 alusel kohustus kostja tasuma makseid ja muid tasumisele kuuluvaid summasid vastavalt lepingule. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 40,90% aastas. Intressi arvestamisel lähtus kreeditor tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning krediidisumma kasutuses olemise päevast alates. Samuti leppisid pooled kokku arvelduskrediidi ülekandmise tasus kliendi pangakontole (väljavõtutasu) 3,5 eurot + 3,1% ülekande summast ja kaardimakse tasus 1% tehingu summalt. 21.10.2021 nõude loovutamise teatise (dtl 61) kohaselt loovutas kreeditor oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile.
22.Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ning hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 1306,74 eurot, intressid 208,6 eurot, viivised 218,18 eurot, sissenõudekulud 30 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 1306,74 eurot alates 11.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni 40,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kostja vaidleb hagile vastu.
23.Kohus leiab, et hageja põhinõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
24.Kostja kohustus 06.11.2020 arvelduskrediidilepingu nr xxxx põhitingimuste kohaselt tagastama 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ning tasuma intressid kasutatud krediidisummalt järgmise kuu
15.kuupäevaks lepingus toodud tingimuste kohaselt ja tingimuste p V 1 alusel kohustus kostja tasuma makseid ja muid tasumisele kuuluvaid summasid vastavalt lepingule. Hageja selgituste kohaselt kostja rikkus lepingu p V 1 ega teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud intressi alates 16.05.2021.
25.Kostja on esitanud läbivalt vastuväite, et kostja küll sõlmis kreeditoriga 06.11.2020 lepingu ja sai samal päeval kreeditorilt enda Xxxx AS-i pangakontole nr xxxx krediidisumma 1479,07 eurot (brutosummas 1530 eurot), kuid nimetatud summast suurema osa (1386,59 eurot) tagastas kostja juba 01.12.2020. Kostja väitel on teine konto, kuhu kreeditor raha kandis, s.o konto nr xxxx AS-is Xxxx kostjale võõras, seda kontot ei ole kostja avanud ega kunagi kasutanud. Kostja hinnangul on
nimetatud pangakonto tõenäoliselt teinud kostja nimele kostjat petnud isik R. V., kes on ka kontot kasutanud ning saanud enda valdusesse kontole kantud summad.
26.Kohus märgib, et antud juhul on tegemist olukorraga, kus kõiki kreeditoriga sõlmitud tehingute tegemiseks ja muudeks toiminguteks tuli kasutada digitaalset isiku identifitseerimist, s.o kas ID-kaarti või Smart-ID-d koos nende tarvitamiseks vajalike paroolidega. Nimetatud asjaolu on tõendatud kostjale kuuluva E ASi keskkonna konto väljavõttega (dtl 96).
27.Riigikohus on lahendis nr 2-16-124450 p-des 22-24 asunud seisukohale, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt. Praeguses asjas esitatud väidete kohaselt andis kostja talle väljastatud ID-kaardi ja PINkoodid vabatahtlikult kolmanda isiku valdusesse, kes väidetavalt andis kostjana esinedes lepingu tekkimise eelduseks oleva tahteavalduse. Juhul, kui asja arutamisel peaks tuvastatama, et kostjale väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid ei väljunud kostja valdusest kostja süüta, tema tahte vastaselt, vaid kostja andis oma ID-kaardi ja PINkoodid vabatahtlikult kolmanda isiku valdusesse, kes kostjana esinedes võttis viimasele lepingulisi kohustusi, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas ID-kaardi ja PIN-koodide andmist kolmandale isikule tuleks käsitada kostjalt kolmandale isikule üldvolituse andmisena. Tsiviilõigus võimaldab anda teisele isikule esindusõigust (volitust) kas kõikide tehingute tegemiseks või väga laiaulatusliku tehingute ringi jaoks. ID-kaardi ja selle PIN-koodide abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on samasugune õiguslik tähendus nagu omakäelisel allkirjal. Digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on seega kõrge hoolsuskohustus. Andes vabatahtlikult talle väljastatud digitaalallkirja andmise vahendid kolmandale isikule üle, peab isik möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil ID-kaardi omajana esinedes viimase asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda selles, et tahteavalduse tegi ID-kaardi omaja. Juhul, kui isik peaks andma enda ID-kaardi ja PIN-koodid teisele isikule üle selleks, et teine isik annaks ID-kaardi omajana esinedes mingi kindla tahteavalduse, peab digitaalallkirja andmise vahendid üle andnud isik arvestama, et isik, kellele ID-kaart üle anti, ei tarvitse piirduda vaid selle allkirja andmisega, milleks allkirjastamise vahendid üle anti. Riigikohus on oma varasemas praktikas asunud seisukohale, et esindusõiguseta esinduse sätteid saab kohaldada analoogia alusel ka juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid teise isikuna esinedes ja tema identiteeti kasutades (vt Riigikohtu 21. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-135-16, p 16). Olukorras, kus isik annab vabatahtlikult kõik digitaalallkirja andmise vahendid (ID-kaardi ja PIN-koodid) kolmanda isiku valdusesse, ei ole välistatud analoogia korras volituse andmise regulatsiooni kohaldamine (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-d 115 jj, sh § 118 lg 1). Juhul, kui digitaalallkirja andmise vahendite üleandmist analoogia alusel käsitada volituse andmisena, on allkirjastamise vahendite üleandja ja saaja vahelises sisesuhtes antud korralduste rikkumisel samasugune õiguslik tähendus nagu esindatava ja esindaja vahelise sisesuhte rikkumisel (vt TsÜS § 131). Juhul, kui digitaalallkirja andmise vahendite üleandmist ei saa konkreetse vaidluse asjaolude tõttu käsitada volituse andmisena, tuleb kontrollida, ega konkreetsetel asjaoludel ei esine näivusvolituse olukorda TsÜS § 118 lg 2 analoogia tähenduses. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või
käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana, ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Isik, kes annab teisele isikule üle kõik digitaalallkirja andmise vahendid, peab möönma, et vahendite saaja võib asuda tema nimel allkirju ja tahteavaldusi andma ning isikud, kellega digitaalallkirja andmise abil tehinguid tehakse, võivad eeldada, et allkirju annab isik, kelle nimele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. ID-kaardi ja PIN-koodide osas peavad isikud üles näitama kohast hoolsust, sest tegemist on vahenditega, mille abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on omakäelise allkirjaga samaväärne tähendus.
28.Kohus leiab, et juhul, kui kostja on võimaldanud nii enda ID-kaardi koos paroolidega kui Smart-ID kasutaja koos paroolidega kolmandale isikule, peab kostja lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu lahendist arvestama võimalusega, et kolmas isik sõlmib tema nimel tehinguid või teeb muid õiguslikke tagajärgi omavaid toiminguid. Samuti oli hagejal mõistlik alus eeldada, et tegemist on kostja poolt või nimel tehtud toimingutega, kuna nendeks on kasutatud digitaalse identifitseerimise meetmeid, milleks vajalikud paroolid on eelduslikult teada ja kasutada üksnes kostjale. Kohus võtab ka arvesse, et nähtuvalt maksekorraldustest (dtl 53-54) oli ka Xxxx asuv konto avatud kostja nimele, mis tähendab, et selleks oli tarvis digitaalse identifitseerimise meetmeid koos paroolidega. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid või tõendeid selle kohta, et kostja näitas üles kohast hoolsust ning tegi kõik endast oleneva, et tema ID-kaart koos paroolidega ning Smart-ID kasutaja koos paroolidega ei oleks sattunud kolmanda isiku käsutusse. Seega loeb kohus kostja vastavasisulised vastuväited põhjendamatuteks.
29.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. E AS loovutas oma nõude 21.10.2021 hagejale ning saatis kostjale 22.10.2021 teatise (dtl 61) nõude loovutamise kohta. Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
30.Lepingu tingimuste punkti VII 4.2 (dtl 31) kohaselt oli kreeditoril õigus leping üles öelda, kui kostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva makse või selle osa tasumisega ja E AS on andnud kliendile edutult kahenädalase täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks koos hoiatusega, et E AS ütleb kliendilepingu üles selle tähtaja jooksul maksete tasumata jätmise korral ja nõuab kogu võla tasumist. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas kreeditor lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas kreeditor krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 14.09.2021 (dtl 60). Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel krediidisumma 1306,74 eurot.
31.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjaga sõlmitud leping on kohaselt üles öeldud, võlgnevus on muutunud sissenõutavaks ning kostjal tuleb VÕS 76 lg 1 ja § 101 lg 1 alusel hagejale tagastada põhivõlgnevus, s.o kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1306,74 eurot. Põhivõlgnevuse kujunemine on kajastatud lepingul sooritatud operatsioonide väljavõttes (dtl 48-50).
32.Kostja on esitanud vastuväite, et kostjale jääb arusaamatuks, miks on lepingu lõpetamise teade edastatud e-postiaadressile xxxx. Kohus märgib, et nähtuvalt kostja E ASi konto profiilist (dtl 94-96) on kostja ise vastava e-postiaadressi enda kontaktina märkinud. Seega on ka lepingu lõpetamise teade korrektselt kostjale edastatud. Nähtuvalt kostja E ASi profiilist oli kostja andmete sisestamiseks kasutanud ID-kaarti või Smart-ID-d, mis tähendab, et vastavaid andmeid sai esitada üksnes kostja ise või isik, kellele kostja oli üle andnud oma ID-kaardi koos paroolidega või Smart-ID rakenduse kasutamise võimaluse koos paroolidega.
33.Järgnevalt analüüsib kohus hageja intressinõuet. E ASi ja kostja vahel 06.11.2020 sõlmitud lepingu alusel on intressi määr 40,90% aastas. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus leiab, et kooskõlas VÕS § 397 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress summas 208,60 eurot. Intressivõlgnevuse kujunemine on kajastatud lepingul sooritatud operatsioonide väljavõttes (dtl 48-50).
34.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot. Vastavalt lepingu tingimuste punktile VI 4 ja tingimuste lisale "Hinnakiri" on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. VÕS § 1132 lõikes 1 nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 35 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 2297,97 eurot. Hageja volitatud esindaja on kostjale saatnud 22.11.2021 võlateatise (dtl 62), millest eest on hagejal õigus nõuda 25 eurot, ning 20.12.2021 võlateatise (dtl 63), mille eest on hagejal õigus nõuda 5 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 1 alusel välja mõista sissenõudmiskulud summas 30 eurot hageja kasuks.
35.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Hageja nõuab kostjalt viiviseid põhivõlgnevuselt 1306,74 eurot lepingujärgses intressimääras, mis on 40,90% aastas.
Hageja palub sissenõutavaks muutnud viivised välja mõista perioodil 14.09.202110.02.2022 summas 218,18 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist lepingus sätestatud intressimääras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda perioodil 14.09.2021-10.02.2022 (150 päeva) viivist põhivõlgnevuselt 1306,74 viivisemääraga 40,90% aastas, mis on 218,18 eurot. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 10.02.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 218,18 eurot.
36.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 1306,74 eurot määraga 40,90% aastas alates 11.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue. Võttes arvesse, et kostjalt on hageja kasuks juba välja mõistetud viivised summas 218,18 eurot, ei tohi täiendavad viivised ületada 1088,56 eurot.
37.Kohus märgib, et kostja on esitanud 14.04.2022 täiendavad taotlused, millega kostja palub politseiuurijalt G. V.ilt välja nõuda tõendid selle kohta: kas ja kuidas kasutati R. V. poolt kostja nimel kostja isiku tuvastamiseks kostja PIN-koode (milliseid? Kas ainult PIN-1 või ka PIN-2?); Kuhu kanti 16.01.2021 hagejalt saadud laenusumma ning mis sai sellest rahast edasi? Samuti palub kostja Xxxx välja nõuda kostja nimele avatud pangakonto väljavõte jaanuarikuu kohta 2021. aastal; tõendid või selgitus selle kohta, kuidas avati kostja nimele Xxxx pangakonto? Milliseid isiku tuvastusvahendeid selleks kasutati?
38.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus leiab, et kostja 14.04.2022 taotlused tuleb jätta rahuldamata. Kohus on eelnevalt juba käsitlenud asjaolu, et kostjal oli kohustus mõistliku hoolsusega käitudes hoida üksnes enda käes oma ID-kaarti ning enda teada oma ID-kaardi ning Smart-ID paroole. Kostja ei ole väitnud, et tema IDkaart koos paroolidega ja/või Smart-ID kasutamise seade koos paroolidega oleks kostja tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Seega ei ole kostja taotlused asja lahendamise aspektist asjakohased ning tuleb rahuldamata jätta.
39.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 2297,98 eurot.
Menetluskulud
40.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
41.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.