Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. mai 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-4412
Tsiviilasi
J.K.e hagi T.R. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. augusti 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.R. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
19. aprill 2022
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/kostja: T.R. (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Kardo Karon Vastustaja/hageja: (isikukood XXXXXXXXXXXX), vandeadvokaat Raul Ainla
J.K. esindaja
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 21. augusti 2020 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud T.R. kanda.
3.Mõista T.R.lt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulu 324 eurot, mis tuleb riigituludesse tasuda lahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Menetluskulude tasumisega viivitamisel välja mõista T.R.lt riigituludesse tasumata menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni.
4.J.K.e menetluskulud määrab maakohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.J.K. (hageja) esitas 20. märtsil 2020 Tartu Maakohtule hagi, milles palus tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 084/2020/1118 lubamatuks ja menetluskulud jätta kostja kanda. Tartu Maakohtu 21. veebruari 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-10414 kinnitati poolte vahel kompromiss, mille kohaselt kohustus hageja kandma kostja kontole 2600 eurot kuue kuu jooksul alates määruse jõustumisest. Hageja täitis kohtumääruse 27. veebruaril 2019, tasudes kostjale 2600 eurot sularahas Tartus Lõunakeskuse juures. Raha üleandmise fikseeris hageja tehtud fotoga (videoga), milles kostja loeb üle temale antud raha. Pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja võttis samal päeval Lõunakeskuse sularahaautomaadist välja 2600 eurot. Hageja sai kohtutäitur Oksana Kutšmeilt täitmisteate, mille aluseks oli kostja esitatud täitmisavaldus 25. veebruaril 2020 nagu ei oleks hageja oma kohtumääruses sätestatud kohustust täitnud. 1.märtsil 2020 pöördus hageja kuriteoteatega politsei poole KarS § 209 tunnustel. Esitatud avalduse alusel algatati kriminaalasi nr XXXXXXXXXXXX KarS § 209 lg 1 tunnustel. Hageja palus tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 084/2020/1118 lubamatuks põhjusel, et kostja nõue hageja vastu on rahuldatud.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja ei nõustunud hageja väitega, mille kohaselt on hageja tasunud 27. veebruaril 2019 kostjale Tartu linnas Lõunakeskuse juures 2600 eurot. Hageja poolt esitatud tõendid ei tõenda hagi aluseks olevate asjaolude olemasolu. Hageja on fabritseerinud tõendeid, lootuses et kohus jääb neid uskuma. Tunnistajate antud ütlusi ei saa käsitleda tõendina.
MAAKOHTU OTSUS
3.Tartu Maakohus rahuldas 21. augusti 2020 otsusega hagi ja tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 084/2020/1118 lubamatuks. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning otsustas määrata menetluskulud kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist. Menetlusabi andmisest tulenevad menetluskulud (sh riigi õigusabi) jättis maakohus riigi kanda. Maakohus rahuldas kostja taotluse jõustunud kohtulahendi avalikustamise piiramiseks arvutivõrgus TsMS § 462 lg 2 alusel ja asendada kohtuotsuses selle jõustumisel kostja nimi initsiaalide või tähemärkidega ning mitte avalikustada kostja isikukoodi ja aadressi.
Pooled ei vaidle asjaolu üle, et 21.veebruari 2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-10414 kinnitati poolte vahel kompromiss, mille kohaselt kostja pidi hageja pangakontole kandma 2600 eurot kuue kuu jooksul alates määruse jõustumisest. Hageja väitis, et tema võlg kostja ees on tasutud ja kostja väitis, et võlg on hageja poolt tasumata. Asjas uuritud tõendite alusel järeldas maakohus, et hageja poolt kostjale 2600 euro üleandmise fakt on usaldusväärselt tõendatud. Hageja selgitus, mille kohaselt kostja avaldas hagejale, et kostja pangakonto on kohtutäiturite poolt arestitud, soovitades kasutada sularahas maksmist, on usutav. Võlgnevuse tasumine sularahaga on tõendatud hageja poolt vande all antud seletuse ja videosalvestusega. Videosalvestuselt kuuldub, et kostja nimetab pangatähtede lugemise järel ilmselt pangatähtede arvuna „viiskümmend kaks“. Kostja on ise esitanud asjaolu, et videosalvestuselt nähtuvalt loeb ta viiekümne euroseid pangatähti. Kohus nõustus hageja väitega 2600 euro ja viiekümne euroste pangatähtede täpsest summalises vastavusest. Kostja kinnitas kohtule, et videosalvestisel on tema raha lugejaks. Samuti kinnitas kostja, et ta on hagejaga koos käinud mitmel korral Tartus, Lõunakeskuses. Erinevalt hagejast puudub kostjal igasugune hageja seletusest erinev usutav selgitus kostja ja viimase poolt konkreetse rahasumma lugemise asjaolude kohta. Konto väljavõttest nähtuvalt on hageja võtnud sularahaautomaadist 27.veebruaril 2019 sularaha kokku 2600 eurot. Seega saab järeldada, et hageja vande all antud seletuse põhilised detailid korreleeruvad teiste hageja poolt esitatud tõenditega. 18. juuni 2020 istungil tunnistajatena ülekuulatud V.B. ja M.L. andsid ütlusi, mis põhinevad nimetatud isikute ja hageja vahelisel suhtlusel seoses raha maksmisega hageja poolt kostjale, ja mis sellistena kaudselt kinnitavad hageja väiteid. Kostja esile toodud väited tema jope värvitooniga ja filmimise suunaga, ei ole asjassepuutuvad. Hageja poolt kostja saatja ülekuulamise suhtes taotluse mitteesitamine ei too kaasa hagi rahuldamata jätmist. Kostja poolt esitatud asjaolud ja tõendid hageja väidetava ebaausa käitumisega ei välista käesoleva hagi rahuldamist. Asjaolu, et kostjat pole kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX väidetavalt üle kuulatud tunnistajana, kahtlustatavana ega ka süüdistatavana, ei välista samuti hagi rahuldamist. Kostja poolt esitatud asjaolud seoses etteheidetega tema istungil osalemisega tehnilisi sidevahendeid kasutades märkis maakohus, et selline korraldusviisi valis kohus seoses kostja tervisliku seisundiga pärast arutelu kostja esindajaga ja kokkuleppel kostja esindaja ja kostja endaga. Istungi protokolli ebatäielikkuse suhtes esitatud etteheidetega märkis maakohus, et protokolli puhul ei ole tegemist stenogrammiga ja protokolli märgitakse asja lahendamiseks oluline, sh poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides ja menetlusosaliste vande all antud seletuste ja tunnistajate ütluste põhisisu. Kostja poolt esitatud taotlused ja dokumentaalsed tõendid (I kd tl 15-192 koos lisadega, II kd tl 135-138, 140-141, III kd tl 1-77) ei välista hagi rahuldamist ja ei ole otseselt seotud tõendamisesemega. Kostja enda poolt koos lisadega esitatud taotlused, dokumentaalsed tõendid ja seisukohad (II kd 174-194, lisad III kd tl 1-77) on tema esindaja poolt asja tõendamisesemesse puutuvas osas kohtule esitatud kostja vastuse terviktekstis III kd tl 78-82. Ülejäänud kostja enda poolt esitatud taotlused, dokumentaalsed tõendid ja seisukohad ei ole tõendamisesemega puutumuses määral, mis välistaks hagi rahuldamise.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas 20. septembril 2020 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Täpsustatud apellatsioonkaebusest lähtuvalt on kostja apellatsioonkaebuse põhjendused järgmised. Kostja leiab, et tõendeid hinnates ei ole võimalik jõuda järeldusele, et hageja on kostjale võla tasunud. Maakohus eksis tõendite igakülgse hindamise ja õigusliku ärakuulamise printsiibi vastu, sest ei arvestanud kostja lõppseisukohtadega. Maakohus arvestas hageja ebaseaduslikult hangitud tõenditega (fotod ja video). Maakohus ei täitnud talle seadustega pandud selgitamiskohustust. Maakohtu istungist puudub helisalvestis, mis raskendab kostjal apellatsioonkaebuse esitamist. Maakohus tegi tõendite vastuvõtmise määruse alles lõppotsuses. Maakohus kohtles osapooli ebavõrdselt ja erapoolikult. Maakohus rikkus kostja põhiseadusest tulenevat õigust osaleda endaga seotud kohtuistungil, sest kostja pidi 18. juunil 2020 toimunud istungil osalema maakohtu hoones teises ruumis läbi tehniliste vahendite, mis ei töötanud, mida tõendab maakohtu kohtuistungi helisalvestis. Tartu Maakohtu määrusega kinnitati tsiviilasjas 2-18-10414 poolte vahel kompromiss, mille kohaselt loeti tasumine nõuetekohaselt teostatuks kokkulepitud rahasummade laekumisega kostja pangakontole. Kostjale jääb arusaamatuks, milliste tõendite alusel maakohus otsustas, et osapoolte vahel tekkis uus suuline leping. Maakohus ei arvestanud kostja poolt 06.augustil 2020 kohtule lõppseisukohtades esitatud seisukohtade, tõendite, vastuväidete ja taotlustega. Kostjal puudus vastuväite võimalus TsMS § 333 mõttes. Kuna maakohus rikkus TsMS § 272 lg 2 ja TsMS § 232 lg 1 ja 2, siis taotleb kostja seisukohtade ja tõendite (II kd 174-194, lisad III kd tl 1-77) uuesti hindamist. Maakohus oleks pidanud hageja tähelepanu juhtima ja nõudma hagejalt fotode ja video tegemise aja tõendamist. Tunnistajate V.B.i ja M.L.i vande all antud tunnistused olid vastuolulised. M.L. polnud objektiivne tunnistaja, sest on hageja elukaaslane 2018. a jaanuarist. M.L. viibis 27.02.2019 enda sõnul Soomes tööl ja V.B. kuulis kostja väidetest õhtul.
5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohus ei ole rikkunud ei menetlusõiguse norme ega materiaalõigust. Kostja apellatsioonkaebus sisaldab kohati arusaamatuid seisukohti ja asjasse mittepuutuvaid või paljasõnalisi väiteid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 21. augusti 2020 otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki käesolevas otsuses.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi.
8.Kostja väited, et maakohus ei täitnud nõuetekohaselt selgitamiskohustust ning seetõttu ei saanud kostja tähtaegselt tõendeid esitada, ei ole õige. Kostjat esindas advokaat, kes vajadusel sai kostjale menetluslikku olukorda selgitada. Asja materjalidest nähtub, et kostja esitas maakohtule korduvalt ja suurel hulgal erinevaid materjale. Kostja etteheide, et maakohus ei andnud hinnangut kostja lõppseisukohtades esitatule, ei ole õige. TsMS § 402 lg 1 teise lause kohaselt võib kohtukõnes viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Maakohus jättis põhjendatult asja juurde võtmata tõendid ja materjalid, mis ei olnud õigeaegselt esitatud ja/või asjakohased. Ringkonnakohus leiab, et kostja väited poolte vaheliste suhete kohta kinnitavad hageja esitatud seisukohti ja on kooskõlas hageja põhjendusega, et ta sõitis Viljandist Tartusse ja kutsus kostja koos saatjaga Jõgevalt Tartu Lõunakeskusesse, et täita oma kohustus kostja soovi kohaselt sularahas.
9.Õige ei ole kostja väide, et fotod ja video, millel kostja Tartu Lõunakeskuses raha loeb, on menetluses lubamatud. TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Hageja täitis oma kohustust ja tasus kostja nõude sularahas, hagejal oli õigus nõuda täitmiskviitungit või fikseerida raha üleandmine muul viisil. Hageja salvestas selle oma mobiiltelefoniga. Kostja esitas vastuväite, et tegemist on põhiõigusi rikkudes saadud tõendiga. Ringkonnakohus leiab, et hageja tehtud video ja fotod ei ole saadud kuriteoga ega põhiõiguste õigusvastase rikkumisega (TsMS § 238 lg 3 p 1) ega ebaseadusliku jälitustoiminguga (KrMS § 1261 lg 1). Hageja jäädvustas eraelulise sündmuse, milles ka ise osales. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt on eraelulise vestluse salvestis muu teabesalvestis KrMS § 63 lg 1 tähenduses ja lubatav, kui salvestise saamisel ei rikutud KrMS §-s 64 sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi (vt Riigikohtu 4.mai 2011 otsus nr 3-1-1-33-11, p 9 ja 26. märtsi 2009 otsus nr 3-1-1-5-09, p 9). Ringkonnakohtu hinnangul on need põhimõtted ülekantavad ka tsiviilkohtumenetlusse. Seega on tegemist lubatud tõendiga.
10.Õige on maakohtu poolt tõenditele koosmõjus antud hinnang, millega kohus tuvastas, et hageja on enne sundtäitmise alustamist oma kohustuse täitnud. Kostja ei esitanud ka ringkonnakohtule veenvat selgitust, mis lükkaks ümber hageja esitatu. Kostja väidetele, et hageja on teda varem korduvalt filminud, vaidles hageja vastu. Tõendeid selle väite kohta kostja menetluses ei esitanud. Kostja väide, et ta pani oma Facebooki lehele üles kümned videod, kus ta raha loeb, on tõendamata. Ringkonnakohtu istungil väitis kostja, et ta ise kustutas need juba enne hagi esitamist. Kostja väide, et maakohus ei selgitanud talle, et ta oleks võinud esitada tõendid selle kohta, kus ta 27. veebruaril 2019 viibis, ei ole asjakohane. Kostja liikumine on piiratud, hageja kinnitas, et kostja saabus 27. veebruaril 2019 koos saatjaga Tartu Lõunakeskusesse. Kostja seda väidet vaidlustanud ei ole. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et kostja, kellel on eelnev kohtukogemus ja keda esindas advokaat ei saanud ilma maakohu selgituseta esile tuua ja tõendada faktilised asjaolud, mis oleksid ümber lükanud hageja esitatud ja tõendatud asjaolud.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja põhistas, miks ta täitis kohtumäärusest tuleneva kohustuse sularahas. Hageja ja kostja kinnitasid, et nad suhtlesid eelnevalt pikemat aega, muuhulgas olid nende vahel ka rahalised suhted, hagejale olid teada kostja pidevad rahalised probleemid ja võlad. Asjaolu, et raha üleandmise hetkel ei olnud tegelikult kostja arved arestitud, ei tõenda iseseisvalt seda, et kostja väitis hagejale vastupidist. Kostja ise esitas maakohtule tõendid, millest nähtub, et kostjal oli erinevatel perioodidel täitmata kohustusi, mitmed täitemenetlused, kostja arved on olnud korduvalt arestitud, kostja sissetulekud pärinevad erinevatest allikatest ja on ebaregulaarsed. Kostja on kohtult taotlenud oma ebapiisava majandusliku olukorra tõttu riigi õigus- ja menetlusabi. Eelnevat arvestades oli hageja põhjendus, et ta soovis kostjale vastu tulla ja seepärast täitis kohustuse sularahas, usutav.
12.Ringkonnakohus leiab, et hageja ja kostja kokkulepe täita jõustunud kohtumäärus teisel viisil, kui oli märgitud määruses, on kehtiv. Pooled võisid täitmise viisi ja korda kokkuleppel muuta. VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. VÕS § 76 lg-s 4 määratletakse tõendamiskoormis, seega vaidluse korral, kui kumbki pool ei suuda tõendada oma väiteid, lähtutakse sellest, et täitmine on olnud nõuetekohane. Maakohus tuvastas, et hageja täitis jõustunud kohtumäärusest tuleneva kohustuse 2600 euro sularahas tasumisel kostjale. Kostjal oli võimalus kohase täitmise eeldus ümber lükata, kuid kostja seda menetluses ei teha ei suutnud.
13.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Ringkonnakohus andis 9. juuni 2021. a määrusega kostjale (T.R.le) riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ning riigi õigusabi kulud ühekordse tasuna pärast kohtumenetluse lõppu. Ringkonnakohus määras kostjale osutatud õigusabi põhjendatud suuruseks 324 eurot (270 eurot pluss käibemaks) ja mõistis RÕS § 23 lg 1 alusel selle riigilt määrusega Advokaadibüroo LINDEBERG OÜ kasuks välja. Ringkonnakohus mõistab RÕS § 26 lg 1 ja TsMS § 190 lg 2 alusel kostjalt riigi tuludesse riigi õigusabikulude katteks 324 eurot, sh käibemaks. Kostjal tuleb 324 eurot riigituludesse tasudakohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb kostjalt riigituludesse tasumata menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni. Ringkonnakohus ei määra poolte ülejäänud menetluskulude rahalist suurust kindlaks TsMS § 174 lg 4 järgi. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.