nr 2-21-17600; A. S. hagi V.R., R. S., R. S., S. S., S. S. vastu ühisomandi jagamiseks; tsiviilasja hind 3500 eurot Kalev Kuningas
Kohtunik Hageja Kostja I Kostja II Kostja III, eestkostetav Kostja III eestkostja
Kostja IV Kostja V
Asja lahendamine
A. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx-xxxxx xxx.xx-xx, xxxx-xxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx) V.R. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxx xxx xx-xx, Xxxxxxx, Xxxxxxxx; e-post [email protected]) R. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxx xxx xx-xx, Xxxxxxx, xxxxx Xxxxxxxx; e-post [email protected]) R. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress Xxxxxxx xx. xx, xxxxxxxx, xxxxxxxxxxx) S. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress Xxxxxxx xx. xx, xxxxxxxx, xxxxxxxxxxx; e-post [email protected]) S. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx.xx-xx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx; e-post [email protected]) S. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress Xxxxxxxa xxx.xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx; e-post [email protected]) kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi täielikult ja: 1.1 Lõpetada V.R., A. S., R. S., R. S., S. S. ja S. S. ühisomand O. S.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) saadud pärandvara suhtes; 1.2 Jagada pärandvara alljärgnevalt: 1.2.2 korteriomand asukohaga xxxxxxxx xxxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxx-xxxxx xxxx, xxxx-xxxxx xxx xx, mis on kantud kinnistusraamatusse registri osa nr xxxxxxx all omanikuks saab A. S. (isikukood xxxxxxxxxxx); 1.2.3 A. S. kohustub tasuma korteriomandi mõtteliste osa eest hüvitist alljärgnevalt: välja mõista A. S.lt V.R. kasuks 5000 eurot 4/24 mõttelise osa eest;
välja mõista A. S.lt R. S. kasuks 1250 eurot 1/24 mõttelise osa eest; välja mõista A. S.lt R. S. kasuks 1250 eurot 1/24 mõttelise osa eest; välja mõista A. S.lt S. S. kasuks 1250 eurot 1/24 mõttelise osa eest ja välja mõista A. S.lt S. S. kasuks 1250 eurot 1/24 mõttelise osa eest. 1.2.4 tuvastada V.R., R. S., R. S., S. S. ja S. S. kohustus anda alljärgnevad nõusolekud: nõusolek avalduse esitamiseks kinnistusraamatusse kande tegemiseks selliselt, et kinnistu nr xxxxxxx teise jao omanikukanne, mille kohaselt on V.R., A. S., R. S., R. S., S. S. ja S. S. ühisomanikeks, kustutakse; nõusolek avalduse esitamiseks kinnistusraamatusse kande tegemiseks selliselt, et kinnistu nr xxxxxxx teises jaos tehakse omanikukanne, mille kohaselt kinnistu omanikuks kantakse A. S. (isikukood xxxxxxxxxxx).
2.Seoses eelnevaga: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need poolte endi kanda; 2.2 toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
3.Selgitada: 3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2); 3.2 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega (TsMS § 630); 3.3 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Hagi sisu
1.Hagiavalduse kohaselt vastavalt Viljandi notari Kersti Kulla poolt koostatud ja tõestatud pärimistunnistusele on xx.xx.xxxx. a. surnud O. S. pärijateks hageja 4/12 suuruses mõttelises osas, kostja I 4/12 suuruses mõttelises osas ja kostjad II kuni V 1/12 suuruses mõttelistes osades. S. S. on määratud kostja III eestkostjaks tsiviilasjas nr 2-11-9526 tehtud kohtumäärusega.
2.Pärimistunnistuse kohaselt pärimismenetluses kogutud andmete kohaselt kehtis pärandaja ja tema abikaasa A. S. abielu kestel nende vahel varalise suhtena perekonnaseadusest tulenev varaühisuse varasuhe. Pärandavara hulka kuulub korteriomand asukohaga xxxxxxxx xxxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxx-xxxxx xxxx, xxxx-xxxxx xx xx, mis on kantud
kinnistusraamatusse registri osa nr xxxxxxx. OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa eksperthinnangu xxx/xxxxxx järgi on korteriomandi turuhinnaks 30000 eurot.
3.Hageja soovib korteriomandit jagada alljärgnevalt: korteriomand asukohaga xxxxxxxx xxxxxxx, xxxxxxxx xxxx, Xxxx-xxxxx xxxx, Xxxxxxxxx xxx xx, mis on kantud kinnistusraamatusse registri osa nr xxxxxxx all omanikuks saab A. S.. A. S. kohustub tasuma hüvitist korteriomandi 1/3 mõttelise osa eest hüvitist alljärgnevalt: V.R.le 5000 eurot 4/24 mõttelise osa eest; R. S.le 1250 eurot 1/24 eest; R. S.le 1250 eurot 1/24 eest; S. S.le 1250 eurot 1/24 eest ja S. S.le 1250 eurot 1/24 eest.
4.Kostjad I, II ja V olid nõus hageja ettepanekuga. Kostja IV ei vastanud, kostja III eestkostja ei nõustunud ettepanekuga, soovides säilitada kostja III kaasomandi osa. Kostjate põhjendused
5.Kostja I, kostja II ja kostja V võtavad hagi õigeks ja ei vaidlusta hageja väiteid. Arvavad, et esitatud ettepanek korteriomandi osas ühisomandi lõpetamine on õige ja õiglane hageja poolt esitatud tingimustel, kuna hageja tasub kõigile hüvitist vastavalt hindamisaktile ja korteriomandi osa suurusele. Kõigile ühisomanikele on hageja teinud kirjalikult ettepaneku korteriomandi ühisomandi lõpetamiseks hüvitise tasumisega juba varasemalt korduvalt, tuginedes kinnisvarabüroo Uus Maa võrdlevatele tehinguhindadele samaväärsete korteritega ning kostja R. S. eestkostja Sirve S. nõudel tellitud hindamisaktile.
6.Kostja IV oma seisukohti kohtule ei esitanud.
7.Kostja III eestkostja vaidles hagile vastu ja esitas asjaolu, et ei ole nõus korteri hindamisaktiga. Eestkostja leiab, et kinnistusraamatusse peaks jääma kanne selliselt, et kinnistu nr xxxxxxx teise jakku jääb omanikukanne, mille kohaselt kinnistu üheks omanikuks jääb eestkostetav R. S.. Eestkostja leiab, et see on ainuõige lahendus puudega inimesele tema tuleviku kindlustatuse tagamiseks. Kohtu põhjendused
8.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult.
9.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle Viljandi notari Kersti Kulla poolt koostatud ja tõestatud pärimistunnistusele on xx.xx.xxxx. a. surnud O.S. pärijateks hageja 4/12 suuruses mõttelises osas, kostja I 4/12 suuruses mõttelises osas ja kostjad II kuni V 1/12 suuruses mõttelistes osades (tl 4). Kinnistusraamatu väljavõtte (tl 5) kohaselt on hageja ja kostjad kinnistu nr xxxxxxx ühisomanikeks ning poolte näol on tegemist kaaspärijatega PärS § 147 mõttes. Hageja on esitanud OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa eksperthinnangu xxx/xxxxxx (tl 6-23) kohaselt on korteriomandi turuhinnaks 30000 eurot.
10.Kohus leiab, et tegemist on kinnisasja väärtuse osas objektiivse tõendiga, millest asja lahendamisel tuleb lähtuda ja on põhjendatud lugeda kinnisasja väärtuseks 30000 eurot.
11.Hageja on esitanud kohtueelse ettepaneku pärandvara jagamiseks (tl 24), millega nõustusid kostja I (tl 25), kostja II (tl 26) ja kostja V (tl 28).
12.Kostja III eestkostja ei nõustunud korteri hindamisakti sisuga.
13.Tartu Maakohtu 28.jaanuari 2022 määrusega kohustati kostja III eestkostjat esitama kostja III seisukoht ja/või tõendid, samuti võimalik vastuhagi vastavalt määruses märgitule.
Kohus selgitas määruses, et kui asjas teisi tõendeid ei ole, siis kohus lähtub juba esitatud tõenditest. Samuti kohus selgitas, et kui kostja III soovib teist omandi jagamisviisi kui hageja on nõudes märkinud, siis seda saab teha vastuhagi esitamisega, milles tuleb märkida sobiv jagamisviis. Kostja III eestkostja tähtaegselt kohtule asjaolusid ja tõendeid korteri hindamisega seoses ei esitanud.
14.Kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja IV kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, hageja ei ole välistanud kostjate vastu tagaseljaotsuse tegemist, siis on tekkinud õiguslik olukord, kus hageja esitatud faktilised väited loetakse kostja IV poolt omaksvõetuks. Kohaldamata võimalust teha asjas tagaseljaotsus kostja IV suhtes, leiab kohus, et on põhjendatud kõikide kostjate osas teha lahend kirjalikus menetluses.
15.Vastavalt Pärimisseaduse (PärS) § 147, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid.
16.Vastavalt PärS § 152 lg-le 1 võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui puuduvad PärS § 155 sätestatud piirangud. Käesoleval juhul ei esine pärandvara jagamiseks PärS §-s 155 sätestatud piiranguid, mistõttu on hagejal õigus nõuda pärandvara jagamist.
17.Vastavalt PärS § 152 lg-le 2 jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel.
18.Vastavalt PärS § 152 lg-le 3 kohaldatakse pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
19.Vastavalt Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg-le 1 on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist.
20.Vastavalt AÕS § 77 lg-le 1 jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.
21.Vastavalt AÕS § 77 lg-le 2 kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
22.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
23.Hagi tuleb rahuldada eelosundatud sätete alusel.
24.Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 2-17-9749 on selgitatud, et tulenevalt AÕS § 76 lg-st 1 on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. See tähendab, et kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis (nt 3-2-1-102-05, p 15). Samas on selgitatud, et kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud ning üksnes erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand
lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane (vt nt 3-2-1-45-06, p-d 19 ja 20). Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega.
25.Kostja III näol on tegemist piiratud teovõimega täisealise isikuga, kellele on määratud eestkostja. Perekonnaseaduse (PKS) § 187 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel ilma kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust ning PKS § 188 lg 1 p 2 kohaselt sõlmida eestkostetava nimel pärandvara jagamise lepingut.
26.Käesoleval juhul lahendab kohus ühisomandi lõpetamise hagi, mille käigus jagatakse eestkostetava pärandvaraks olev korteriomand. Kohus leiab, et ühisomandi lõpetamine ja ühisomandis oleva korteriomandi jagamine hageja poolt taotletud viisil ei kahjusta eestkostetava kostja III huve. Esitatud asjaolude kohaselt on kostjal III elukoht olemas ja jagatavat korterit oma tarbeks ta ei kasuta. Seetõttu on mõistlik, et kinnistu (korteriomand) jääb hageja omandisse tervikuna ja kostjatele makstakse nende osa välja rahas. Kostja III osas on saadavat raha võimalik kasutada eestkostetava huvides, sh tema ülalpidamiskulude katmiseks. Kohus on andnud Tartu Maakohtu 10.09.2020 määrusega nõusoleku R. S. eestkostjale S.S.le eestkostetava R. S. nimel pärandvara jagamiseks ja eestkostetava vara käsutamiseks PKS § 188 lg 1 p 1 tähenduses. Kohus, lõpetades ühisomandi hageja taotletud viisil kinnitab varasema otsustuse asjakohasust ja annab sellega ühtlasi samuti nõusoleku eestkostetava nimel PKS § 187 lg 1 p 1 ja § 188 lg 1 p 2 nimetatud tehingu tegemiseks. Kostja III eestkostja poolt avaldatud soov, et kinnistu üheks omanikuks jääks ka kostja III, so 1/24 osas, ei ole piisavalt põhjendatud, kuivõrd kostjal III on olemas reaalne elukoht. Eestkostetava huvides ei ole omada 1/24 korteriomandist, mille majandamiskulude kandmises peaks ta osalema. Kostja III eestkostja pole kohtule esitanud seisukohti ja tõendeid, mis välistaksid hagi rahuldamise. Kohus leiab, et hagejal on võrreldes teiste ühisomanikega ülekaalukam huvi kinnisasja omandi säilimise vastu. Hageja on üle 80 aasta vana, kinnistu puhul on tegemist hageja kauakestnud abielu ajal soetatud ühisvaraga. Enamik kostjaid nõustusid hageja ettepanekuga ja võtsid hagi õigeks. Lisaks märgib kohus, et kostja III osa ühisomandist on väike võrreldes hageja ühisomandiga. Seetõttu kohus leiab, et käesoleval juhul vastab kõige paremini kõigi ühisomanike huvidele, koormab ühisomanikke kõige vähem ning on õiglane ühisomandi jagamine selliselt, et jätta see hageja ainuomandisse. Kostja III eestkostja poolt taotletud kinnisasja jagamise viisi ei saa ülaltoodud kaalutlusi arvestades lugeda põhjendatuks.
27.Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
28.Kohus leiab, et pärandvara hulka kuuluv kinnisasi tuleb poolte huve ning õigluse põhimõtet arvestades jagada hagis taotletud viisil ehk jätta hageja ainuomandisse kohustusega tasuda kostjatele nende omandiosa kaotuse eest rahaline hüvitis (PärS § 159 lg 4). Menetluskulude jaotus
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
30.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-70-10 p-s 14 märkinud, et kui kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Praeguses asjas on nii hageja kui ka kostjate enamik nõustunud ühisomandi lõpetamisega. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, sest see on asja sisu arvestades õiglane.
(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.