C ja Y hagi Renovum OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.07.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Renovum OÜ, C ja Y apellatsioonkaebused
Kaebuse hind
Renovum OÜ apellatsioonkaebus 12 000 eurot C ja Y apellatsioonkaebus 12 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I: Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II: C (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Kostja: Renovum OÜ (registrikood lepinguline esindaja Alar Liivamägi
Menetluse liik
14042462),
Asja läbivaatamine 12.04.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 01.07.2021 otsus osas, milles maakohus tunnistas viivisenõude sundtäitmise osaliselt lubamatuks ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
2.2.Tühistada 30.06.2020 seatud hagi tagamise abinõu.
3.Renovum OÜ apellatsioonkaebus rahuldada.
4.C ja Y apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta solidaarselt C ja Y kanda.
6.Mõista C-lt ja Y-lt solidaarselt riigituludesse välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 600 eurot (TsMS § 190 lg 2). Menetluskulude tasumiseks
2-20-9311 vajalikud pangarekvisiidid ja viitenumber on kättesaadavad otsusele lisatud makseinfos.
7.Selgitada, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg-d 5 ja 9). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.C ja Y (hagejad) esitasid Harju Maakohtule 26.06.2020 hagiavalduse OÜ Revonum (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2020/3514 ja nr 022/2020/3515. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad taotluse ka hagi tagamiseks.
2.Harju Maakohtu 30.06.2020 määrusega rahuldati hagejate taotlus hagi tagamiseks ning peatati täitemenetlus täiteasjades nr 022/2020/3514 ja 022/2020/3515 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
3.Hagiavalduse kohaselt nõutakse täiteasjades nr 022/2020/3514 ja 022/2020/3515 hagejatelt solidaarselt hüpoteegiga tagatud nõude summas 220 000 euro tasumist. Täitmisavalduse kohaselt on nõue seisuga 04.05.2020 kokku 272 736,67 eurot.
4.Täitedokumentideks on Tallinna notarite Ülle-Riin Raja ja Heleriin Kulla poolt 06.02.2018 ja 05.09.2017 tõestatud hagejate ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu (hüpoteegipidaja) vahelised hüpoteegi loovutamise ja üleandmise lepingud ning hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise kokkulepped ja hüpoteegi seadmise lepingud, milledega seati Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu kasuks hagejatele kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX) hüpoteegid kogusummas 220 000 eurot.
5.Hüpoteegid tagasid nõudeid Shreem OÜ vastu, mis tulenevad Shreem OÜ ja PõhjaEesti Hoiu-laenuühistu vahelistest laenulepingutest. Nimelt on Põhja-Eesti Hoiulaenuühistu kui laenuandja ning Shreem OÜ kui laenusaaja 05.09.2017 sõlminud laenulepingu, mille alusel sai Shreem OÜ laenu 90 000 eurot. Laenusumma tagastamise lõpptähtaeg oli 05.04.2018. 20.10.2017 suurendasid pooled laenusummat 10 000 euro võrra ning 05.04.2018 pikendasid laenu tähtaega 3 kuu võrra. 05.07.2018 pikendasid pooled lepingu tähtaega 12 kuu võrra.
6.Hagejad leiavad, et sundtäitmine ei ole lubatav. Esiteks ei ole Põhja-Eesti Hoiulaenuühistu Shreem OÜ-ga laenulepingut kehtivalt üles öelnud. Vastavalt laenulepingu
2-20-9311 p-le 13.5 loetakse teade ühe lepingupoole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga teise lepingupoole poolt lepingus näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 14 kalendripäeva. Hagejatele ei ole lepingu ülesütlemise teadet allkirja vastu üle antud ega saadetud postiasutuse poolt. Lisaks on tegemist allkirjastamata dokumendiga, mis on koostatud ning väljastatud anonüümse isiku poolt. Isegi kui hagejale oleks antud teatis kätte toimetatud nõuetekohasel viisil, ei saa selline anonüümne teade luua hagejatele õigusi ega kohustusi. Vastavalt Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu äriregistrikaardile saavad ühistut kõigis õigustoimingutes esindada kaks juhatuse liiget ühiselt. Juhatuse liikmeteks on märgitud IB, AK ning TT. Mitte ükski nimetatud isikutest ega nende volitatud esindaja ei ole laenulepingu ülesütlemise teatele alla kirjutanud. Seega ei vasta täitemenetluse aluseks olevad dokumendid vorminõuetele.
7.Teiseks on Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu väidetavalt 27.02.2019 loovutanud talle kuuluva nõude Shreem OÜ vastu kostjale. Nõude loovutamise teade ei ole hagejatele kätte toimetatud ning esitatud teade on allkirjastamata ning koostatud anonüümse isiku poolt. Kuna nõude loovutamisest ei ole nõuetekohaselt teavitatud ning teade ei vastanud nõuetele, siis ei ole nõude loovutamist antud asjas toimunud ning täitemenetluse algatamist saab nõuda mitte kostja, vaid algne võlausaldaja Põhja-Eesti Hoiulaenuühistu. Kostjal ei ole seega õigust täitmisavalduse esitamiseks.
8.Kolmandaks on viivise määr vastuolus hea usu põhimõttega. Hea usu põhimõttega on vastuolus nõuda viivist 330 eurot päevas. Tegemist on ebaproportsionaalselt kahjustava lepingutingimusega.
9.Arvestades hagejate vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja selle kehtivusele, tuleb hagejate vastu algatatud täitemenetlus tunnistada lubamatuks.
10.Hagejad ei esitanud vastuväiteid kostja vastusele osas, mis puudutas kostja vastuväiteid laenusumma suurendamise, laenu väljamaksmise, viivise arvestusliku suuruse ja sissenõudmiskulude suuruse osas. Kostja vastuväited
11.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
12.Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu ja Shreem OÜ sõlmisid 05.09.2017 laenulepingu, mille alusel sai Shreem OÜ laenu 90 000 eurot intressiga 12 % aastas. Lepingu lisades sisalduva maksegraafiku kohaselt pidi laenusaaja igakuiselt tasuma intressimakseid ning lepingu lõpptähtpäevaks tagastama laenusumma. Laenulepingut on korduvalt muudetud ja laenusummat kahel korral suurendatud.
13.Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine on tagatud hüpoteekidega kokku summas 220 000 eurot (hüpoteegisummad 20 000, 65 000, 115 000 ja 20 000 eurot), mis koormavad hagejatele kuuluvat kinnistut.
14.Hagejad on sõlminud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingud, mille kohaselt mõlemad hagejad vastutavad laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest ka isiklikult kuni 220 000 euro suuruses summas.
15.Kuna laenusaaja viimase, s.o 05.07.2018, sõlmitud lepingu lisas 9 sätestatud maksegraafiku järgseid kohustusi kohaselt ei täitnud, saatis laenuandja laenusaajale 23.10.2018 meeldetuletuskirja tähtajaks tasumata summade tasumiseks.
16.26.11.2018 saatis laenuandja laenusaajale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse nii liht-ja tähitud kirjaga ning ka e-kirjaga, milles nõudis selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 4400 euro tasumist ja andis võla tasumiseks täiendava tähtaja 14 päeva koos hoiatusega, et ütleb tasumata jätmisel laenulepingu üles.
2-20-9311
17.15.01.2019 ütles laenuandja laenulepingu üles ja nõudis kogu lepingust tuleneva võla tasumist. Teade lepingu ülesütlemisest saadeti laenusaajale lisaks kirjale ka e-kirjaga. Eluliselt ei ole usutav, et hagejad ei ole teateid kätte saanud.
18.27.02.2019 loovutas Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu laenulepingust tuleneva nõude kostjale. Nõude loovutamise teade edastati liht- ja tähitud kirjaga ning ka e-kirjaga laenusaajale ja hagejatele.
19.01.04.2020 saatis kostja hagejatele ja laenusaajale e-kirjaga nõude laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nõudekirjas olid veelkord kirjeldatud võla koosseis, samuti mainitud laenulepingu ülesütlemine laenuandja poolt ja lepingust tuleneva nõude loovutamine hagejatele ning manusena lisatud ka lepingu ülesütlemise teade ja loovutamise teade. Hagejad ei ole võlga tasunud ega kirjale reageerinud.
20.04.05.2020 esitas kostja kohtutäiturile täitmisavalduse hagejate vastu võla sissenõudmiseks võlga tagavate hüpoteekide realiseerimise teel. Täitmisavalduse esitamise seisuga moodustas laenulepingust tulenev võlg 272 736,67 eurot.
21.Hagejatele edastatud teated ei ole anonüümsed. Teadetes on nimetatud teate saatjana laenuandja nimi – Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu. Just laenuandja on õigustatud teatama lepingu ülesütlemisest ja nõude loovutamisest. Lisaks edastas hagejatele teate ülesütlemise ja loovutamise kohta ka kostja. Juhul kui hagejatel selles osas küsimusi tekkis, oleks nad hea usu põhimõttest tulenevalt pidanud pöörduma laenuandja poole. Kostja esitas täiendava tõendina Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu kahe juhatuse liikme poolt allkirjastatud tõendi, millega kinnitatakse, et nii laenulepingu ülesütlemise teade kui ka nõude loovutamise teade on kehtivad Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu tahteavaldused. Kui kohtu hinnangul olid tahteavaldustel siiski hagejate viidatud puudused, on tahteavaldused tagantjärele heakskiitmisega kehtivaks muutunud.
22.Kui kohus leiab, et laenulepingut ei öeldud nõuetekohaselt üles, on leping ikkagi lõppenud tähtaja möödumisega. Viimase lepingu muutmise, s.o 05.07.2018 lisade 8 ja 9 kohaselt lõppes leping sel juhul 05.07.2019. Sel juhul on hagejate kohustus kostja ees tasumata intresside võrra suurem.
23.Viivise määr (0,3 % päevas) ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Lepingud on sõlmitud majandustegevuses juriidiliste isikute vahel, s.t. lepingutele ei kohaldu tarbijakrediidilepingut puudutavad piirangud, lepingutingimused on poolte vahel läbi arutatud ja olid pooltele vastuvõetavad. Hagejad on laenulepingu p-s 13.6. ja käenduslepingute p-s 5.2. kinnitanud, et nad on piisava põhjalikkusega tutvunud laenulepingu ja käenduslepingute tingimustega ja mõistavad enda kohustuste olemust.
24.Laenusaaja sai laenu kokku 110 000 eurot ning ei ole laenu põhiosa tagasi maksnud. Põhiosa võlg moodustab 110 000 eurot. Intressivõlgnevus on 5866,67 eurot. Võla sissenõudmiskulude nõue on 120 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
25.Harju Maakohtu 01.07.2021 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning tunnistati sundtäitmine täiteasjades nr 022/2020/3514 ja nr 022/2020/3515 lubamatuks viivisenõudes summas 121 750 eurot. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus märkis, et kohtuotsuse täitmist tagab käesolevas asjas 30.06.2020 seatud hagi tagamise abinõu.
26.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: - hagejatele kuulub ühisomandina kinnistu registriosa numbriga XXXXXXX ning kostja kasuks on seatud kinnisasjale järgmised hüpoteegid: 20 000 eurot (kanne nr 4), 65 000 eurot (kanne 5), 115 000 eurot (kanne 6) ja 20 000 eurot (kanne 7); - 06.02.2018 ja 05.09.2017 notariaalsete lepingutega seati Põhja-Eesti Hoiulaenuühistu kasuks hagejatele kuuluvale kinnisasjale 1) hüpoteek 20 000 eurot, mis
2-20-9311 tagab Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu nõudeid Shreem OÜ vastu, mis tulenevad Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu ja OÜ Shreem vahel 05.09.2017 sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest (06.02.2018 lepingu p 3); 2) hüpoteek 115 000 eurot, mis tagab Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu nõudeid Shreem OÜ vastu, mis tulenevad Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu ja OÜ Shreem vahel 05.09.2017 sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest ja nõudeid, mis tulenevad Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu ja OÜ Shreem sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende lisadest ja muudatustest (lepingu 05.09.2017 p 3.2.1 ja 3.2.2), ja lisaks kõik Põhja-Eesti Hoiulaenuühistu (hüpoteegipidaja) nõuded omaniku (hagejad) vastu, mis tulenevad käesolevast lepingust (05.09.2017 lepingu p 3.2.3). Mõlema lepingu järgi kohustuvad igakordsed omanikud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (06.02.2018 lepingu p 3.1, 05.09.17 lepingu p 3.1) (notari ametitoimingute nr 386, lk 30, nr 3072, lk 33); - OÜ Shreem ja Põhja- Eesti Hoiu-laenuühistu sõlmisid 05.09.2017 laenulepingu, mille alusel sai Shreem OÜ laenu algselt 90 000 eurot, mida muudeti korduvalt ja lõplikult sai OÜ Shreem laenu 110 000 eurot; - vastavalt 05.07.2018 lepingu muudatusele oli laenu tagastamise tähtaeg 05.07.2019; - laenusaaja kohustus maksma saadud laenult intressi 12 % aastas, laenusaaja pidi maksma intressi igakuiselt 1100 eurot vastavalt graafikule; - laenulepingus on kokku lepitud, et viivisemääraks on 0,3% päevas võlgnevuselt; - OÜ Shreem laenuvõlg on 110 000 eurot, intressivõlg on 5866,67 eurot, kostja sissenõudmiskulud on 120 eurot ja arvestuslik viivis 0,3% päevas laenuvõlalt on perioodi 16.01.2019-04.05.2020 eest 156 759 eurot.
27.Kostja esitas 04.05.2020 täitmisavalduse hagejate suhtes, märkides nõude sisuks 272 736,67 eurot. Kostja on soovinud rahuldada oma nõuded kinnistut koormavate hüpoteekide summades 20 000 eurot (kanne nr 4), 65 000 eurot (kanne 5), 115 000 eurot (kanne 6), 20 000 eurot (kanne 7) arvelt.
28.OÜ Shreem ja Põhja-Eesti Laenu-hoiuühistu vahel oli sõlmitud laenuleping krediidilepingu tähenduses (võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1, § 397 lg 1 ja § 401 lg 1) ning see on kohtu hinnangul kehtivalt üles öeldud. 15.01.2019 dateeritud teatise/avalduse kohaselt on laenuandja teatanud Shreem OÜ-le ja hagejatele, et ütleb laenulepingu üles (tl 9, 83). Teatisel ei ole allkirja, kuid teatis/avaldus kannab laenuandja tunnuseid: nimetus, aadress, e-posti aadress, telefoni nr, veebiaadress. Laenulepingu ülesütlemise avaldusel/teatisel ei ole võlausaldajaga seotud ühegi isiku allkirja, kuid kohtu hinnangul on tegemist taasesitamist võimaldavas vormis kirjaliku teatisega, mis vastab lepingu p-i 13.5 esimeses lauses sätestatule ning väljendab laenuandja tahet leping üles öelda. Lisaks on sellise ülesütlemise tahteavalduse kiitnud 14.09.2020 heaks ka laenuandja juhatuse liikmed, kes on selle kohta andnud allkirjastatud dokumendi (tl 91-92). Seega on laenuandja tahe öelda leping 15.01.2019 üles selge ning kooskõlas VÕS § 195 lg-ga 1, § 13 lg-tega 1 ja 2, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-tega 1 ja 2 ning lepingu p-i 15.1 esimese lausega.
29.Laenuandja on lepingu ülesütlemise teatise/avalduse teatavaks teinud põhivõlgnikule OÜ Shreem, kuna on saatnud selle TsÜS § 69 lg 2 teise lause ja lõike 3 alusel põhivõlgnikuga seotud aadressile, sh e-posti aadressile, kust oli põhivõlgnikul mõistlikult võttes võimalik sellega tutvuda ja tal oli selleks ka piisavalt aega. Laenulepingu ülesütlemise avaldus on saadetud 15.01.2019 kl 10:07 e-posti aadressile XXX(tl 84). Kostja ei pidanud tõendama, et vastav avaldus on jõudnud võlgniku serverisse. Lepingu ülesütlemise teatis on saadetud 15.01.2019 tähitud kirjaga ka võlgniku postiaadressile YYY, Tallinn. Tähitud kiri on tagastatud 27.02.2019 ehk enam
2-20-9311 kui 1 kuu pärast saatmist. Lepingu p-st 13.5 tulenev regulatsioon võimaldab võlgnikul hoiduda kõrvale tähitud kirja vastuvõtmisest, mis ei ole lubatav ega kooskõlas VÕS § 7 lg-test 1 ja 2 tuleneva võlgniku mõistliku käitumiskohustusega. Kohus leiab, et tähitud kirja saatmisega täitis laenuandja lepingu p-st 13.5 tulenevat teate saatmise kohustust kooskõlas lepinguga. Kui võlgnik ei võta talle saadetud kirju vastu, on see võlgniku risk ning eluliselt ei ole usutav, et võlgnik ei saanud talle postiasutuse poolt saadetud kirja enam kui ühe kuu jooksul vastu võtta.
30.Kostja on tõendanud, et laenuandja ei ole enam laenulepingu järgne võlausaldaja. 27.02.2019 avaldusest nähtuvalt on laenuandja loovutanud oma nõuded kostjale (tl 85). Avaldusel ei ole allkirja, kuid teatis kannab laenuandja tunnuseid: nimetus, aadress, eposti aadress, telefoni nr, veebiaadress. Tegemist on taasesitamist võimaldavas vormis kirjaliku teatisega, mis vastab lepingu p-i 13.5 esimeses lauses sätestatule. Laenuandja juhatuse liikmed on kiitnud heaks nõude loovutamise kostjale (tl 91).
31.Laenuandja on saatnud teavituse nõude loovutamise kohta nii Shreem OÜ-le kui ka hagejatele TsÜS § 69 lg 2 teise lause ja lõike 3 alusel nendega seotud aadressile, sh eposti aadressile, kust neil oli mõistlikult võttes võimalik sellega tutvuda ja neil oli selleks ka piisavalt aega. Nõude loovutamise teatis on saadetud 27.02.2019 OÜ Shreem e-posti aadressile XXX(tl 86) ning hagejate poolt käenduslepingus avaldatud e-posti aadressitele (tl 76 p, 77 p). OÜ-le Shreem on saadetud 27.02.2019 kiri, mis on staatuses „edastatud“ ning tähitud kiri, mis on staatuse kohaselt väljastatud/ väljasaadetud 11.04.2019 (lk 88, 88 p). Lisaks nõudis kostja 01.04.2020 e-kirjaga (tl 89) hagejatelt ja OÜ-lt Shreem kohustuse täitmist, milles teatas ka, et on saanud nõude loovutamise teel. Seega on kostjale laenulepingust tulenevad nõuded üle läinud VÕS § 164 lg 1 ja 2 järgi ning põhivõlgnik ja hagejad on sellest § 170 järgi teadlikud.
32.Hagejad leidsid, et lepingujärgne viivisemäär 0,3% päevas on ebamõistlikult suur. Laenusaaja OÜ Shreem on kinnitanud lepingu p-s 13.6, et ta on lepingu tähelepanelikult läbi lugenud, mõistnud lepingust tulenevaid kohustusi. Seega võttis laenusaaja kui majanduskutsetegevuses tegutsev ettevõtja endale kohustuse täita lepingut ning pidi olema teadlik, et lepingu rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda viivist lepingus kokkulepitud määras. Viivise tekkimine on välditav, kui lepingut täita kohaselt. Seega ei ole viivis 0,3% päevas ebamõistlikult suur äriühingute vahelises laenulepingus ega seetõttu VÕS § 42 lg 3 p-i 5 ja §-i 45 järgi põhivõlgnikku kahjustav ja tühine.
33.Kostja poolt täitemenetluses nõutav viivis ületab põhivõlga (laenuvõlg 110 000 eurot, viivis 156 750 eurot). Kostja on viivist arvestatud 16.01.2019 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 04.05.2020 (täitemenetluse algatamise avalduse esitamise aeg). Nõue on kostjale loovutatud 27.02.2019, kostja nõudis kohustuse täitmist 01.04.2020 (tl 89, e-kirjad hagejatele ja OÜ-le Shreem) ning esitas avalduse täitemenetluse algatamiseks 04.05.2020. Seega on kostja viivitanud täitemenetluse algatamisega enam kui aasta. Selline võlausaldaja käitumine ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega (VÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1). Isegi, kui võlgnik rikub kohustust, peab võlausaldaja arvestama võlgniku huvidega ja oma nõude maksma panema võimalikult vara, et vältida võlgnikule täiendavate kulude, sealhulgas suureneva viivise tekkimist. Kohtu arvates tuleb hagejate väidet, mille järgi on viivisenõue hea usu põhimõtte vastane, käsitleda kui taotlust piirata viivist. Hagejad on hüpoteegipidajad, kes ei ole laenulepingu järgsed võlgnikud. Seega on viivis, mis on põhivõlast suurem, ebamõistlikult suur ja seda tuleb VÕS § 162 lg 1 ja § 113 lg 8 alusel piirata 35 000 euroga. Seega on viivisenõude sundtäitmine 121 750 euro ulatuses lubamatu.
34.Põhivõla, intressi ja sissenõudmiskulude osas on kostja nõuded täitemenetluses põhjendatud VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1 ja § 1131 lg 1 järgi. Hagejad ei ole vaidlustanud nõutavat põhivõlga 110 000 eurot, intressivõlga 5866,67 eurot ega võla
2-20-9311 sissenõudmiskulusid 120 eurot. Sundtäitmine on lubamatu viivisenõudes 121 750 euro ulatuses täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 11 järgi ning ülejäänud osas on sundtäitmine lubatav. Hagi tuleb rahuldada osaliselt.
35.Pooled ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist. Seega jääb 30.06.2020 seatud hagi tagamise abinõue kehtima kuni lõpplahendi jõustumiseni (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 445 lg 2).
36.Kuna hagi kuulub osalisele rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda TsMS § 163 lg 1 järgi. Hagejate apellatsioonkaebus
37.Hagejad esitasid 02.08.2021 apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse osas, milles jäeti sundtäitmine osaliselt lubamatuks tunnistamata (121 750 eurot ületavas osas) ning menetluskulude jaotuse osas.
38.Laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud. Hagejatele ei ole lepingu ülesütlemise teadet allkirja vastu üle antud ega saadetud postiasutuse poolt (vt lepingu p 13.5). Lisaks on tegemist allkirjastamata dokumendiga, mis on koostatud ning väljastatud anonüümse isiku poolt.
39.Nõude loovutamist ei ole toimunud. Nõude loovutamise teade ei ole hagejatele kätte toimetatud ning esitatud teade on allkirjastamata ning koostatud anonüümse isiku poolt. Kuna nõude loovutamist ei ole toimunud, siis saab täitemenetluse algatamist nõuda algne võlausaldaja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu.
40.Nõude loovutamise teade ei ole korrektne – alles kohtumenetluses esitati dokument, millele on kaks juhatuse liiget alla kirjutanud. Nimetatud nõude loovutamise teadet aga esialgse täitemenetluse juures ei olnud. Seega on selliselt algatatud täitemenetluses sundtäitmine lubamatu. Kostja apellatsioonkaebus
41.Kostja esitas 29.07.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas ja menetluskulude jaotuse osas ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
42.Maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja 2 ja § 438 lg-t 1 ja VÕS § 113 lg-t 8.
43.Kuivõrd hagejad viivise vähendamist taotlenud ei ole, siis on kohus omal algatusel vähendanud viivist, rikkudes sellega VÕS § 113 lg-s 8 sätestatut. Menetlusdokumentidest ega kohtuistungi protokollist ei nähtu, et hageja oleks viidanud asjaolule, et viivis ületab põhivõlga. Poolte vahel on olnud vaidlus vaid viivisemäära kokkuleppe kehtivuse osas.
44.Kostja selgitas, et ehkki laenulepingust tuleneva võla kogusuuruseks on 272 736,67 eurot, on täiteasjades hagejate vastu täidetav nõue koos täitekuludega siiski piiratud hüpoteegisummaga 220 000 eurot. Täitmisel olevatest summadest tulenevalt on välistatud, et sissenõutav viivise nõue saaks ületada põhinõuet. Seega ei nõuta täitemenetluses hagejatelt põhivõlga ületavat viivist.
45.Kui viivise vähendamine käesolevas asjas on põhjendatud, siis peab kostjal olema võimalus nõuda viivist vähemalt põhivõlaga võrdses suuruses. Kohus ei ole põhjendanud, miks kohus vähendas viivist just 35 000 euroni. Kohus ei arvestanud hagejate rolli viivise tekkimises. Kuivõrd hagejad on jätnud oma kohustuse pikema aja jooksul täimata, siis see peaks välistama viivise vähendamise võimaluse. Kohus ei ole selgitanud, millist perioodi peab ta kostja poolt põhjendamatult viivitatuks ega seda, millisel ajal oleks kostja pidanud nõude täitmisele esitama. Nõue on maksma pandud aegumistähtaja jooksul. Kostja ei ole käitunud vastuolus mõistlikkuse või hea usu põhimõttega ega põhjendamatult viivitanud.
2-20-9311
46.Kohus on ebaõigesti arvestanud hagejate seisukohaga kostja poolt nõude täitmisele andmisega viivitamise kohta. Hagejad esitasid vastava seisukoha esmakordselt 10.05.2021 kohtuistungil, s.o pärast eelmenetluse lõppemist. Hagejad ei ole seisukoha hilinenult esitamist põhistanud (puudub mõjuv põhjus). Kostjal ei olnud võimalik sellele läbimõeldult seisukohta kujundada. Hagejate seisukoht ei ole käsitletav ka viivise vähendamise taotlusena.
47.Menetluskulud tulnuks jätta hagejate kanda või jaotada need vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Kohus ei nõustunud sisuliselt ühegi hagejate vastuväitega ja vähendas ainult viivist, milline nõue iseenesest oli kostjal täitmisavalduse esitamise ajal olemas. Kohtuasi on tingitud hagejate poolt kohustuse ignoreerimisest, mitte kostja rikkumisest. Kostjal eksisteeris täitmisele esitatud nõue täitmisele esitamise ajal täies ulatuses. Lisaks pakkus kostja hagejatele mõistlikku kompromissi (16.02.21 seisukoha p 8-10), kuid hagejad keeldusid sellest (10.05.21 istungi protokoll kl 00:02:08). Vastustaja seisukoht
48.Kostja vaidleb hagejate apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
49.Hagejad vaidlevad kostja apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
50.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osas, milles maakohus tunnistas viivisenõude sundtäitmise osaliselt lubamatuks ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hagejate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse.
51.Kõigepealt käsitleb kolleegium kostja apellatsioonkaebust.
52.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus ei saanud viivist vähendada põhjusel, et hagejad seda ei taotlenud. Hagejad ei esitanud küll sõnaselget viivise vähendamise taotlust, kuid tuginesid siiski ebamõistlikult suurele viivisele, viidates nii VÕS § 162 lg-le 1 kui ka VÕS § 113 lg-le 8. Ringkonnakohtu hinnangul sai maakohus seda pidada viivise vähendamise taotluseks.
53.Maakohus leidis aga alusetult, et kostja poolt täitemenetluses nõutav viivis ületab põhivõlga. Ehkki laenulepingust tuleneva võla kogusuuruseks oli täitemenetluse algatamisel 272 736,67 eurot, on täiteasjades hagejate vastu täidetav nõue koos täitekuludega piiratud hüpoteegisummaga 220 000 eurot. Täitmisel olevatest summadest tulenevalt on välistatud, et sissenõutav viivise nõue saaks ületada põhinõuet. Seega ei nõua kostja täitemenetluses hagejatelt põhivõlga ületavat viivist. Asjaolu, millele maakohus viivise vähendamisel tugineb, so võlausaldaja viivitus võla sissenõudmisel, ei anna ringkonnakohtu hinnangul antud juhul alust vähendada viivist alla põhivõla suuruse. Kostja ei ole lubamatult viivitanud täitemenetluse alustamisega. Asjaolu, et kostja ei asunud kohe peale laenulepingu ülesütlemist hüpoteeke realiseerima, vaid andis hagejatele võimaluse laen tasuda, ei ole vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Hagejad põhivõlgniku kasusaajatena ja hageja 1 ka põhivõlgniku seadusliku esindajana olid teadlikud võla tasumise kohustusest ja viivise suurenemisest, kuid ignoreerisid seda ega võtnud midagi ette, et leida lahendusi võla tasumiseks.
54.Kuna käesoleval juhul täitemenetluses väljamõistmisele kuuluv viivis ei ületa põhivõlga ja hagejad ei ole toonud esile asjaolusid, mille tõttu tuleks viivist vähendada alla põhivõla suuruse, on sundtäitmine kogu viivise osas lubatav ja hagi tuleb jätta selles osas rahuldamata.
2-20-9311
55.Hagi rahuldamata jätmise osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Kolleegium nõustub selles osas esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
56.Vastuseks hagejate apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
57.Hagejad ei vaidlusta asjaolu, et võlgnik rikkus laenulepingust tulenevaid kohustusi, mis andis võlausaldajale aluse laenuleping ennetähtaegselt üles öelda.
58.Hagejad leiavad, et lepingu ülesütlemist pole toimunud, kuna ülesütlemisavaldus pole laenuandja poolt allkirjastatud ja seda avaldust pole põhivõlgnikule nõuetekohaselt kätte toimetatud. Samal põhjusel pole hagejate arvates toimunud ka nõude loovutamist, mistõttu nõue kuulub endiselt Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistule, mitte kostjale.
59.Ringkonnakohus ei nõustu hagejate seisukohtadega.
60.Kuigi laenulepingu ülesütlemise avaldusel ei ole laenuandja seadusliku esindaja allkirja, on tegemist kirjaliku avaldusega, mis väljendab laenuandja tahet leping OÜ-le Shreem üles öelda. Avaldus kannab Põhja- Eesti Hoiu-laenuühistu tunnuseid: nimetus, aadress, e-posti aadress, telefoni number, veebiaadress. Sellise ülesütlemise tahteavalduse on laenuandja juhatuse liikmed hiljem heaks kiitnud, mille üle pole vaidlust. Seega on tegemist kehtiva tahteavaldusega.
61.TsÜS 69 lg 3 sätestab, et lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kuna laenuandja on lepingu ülesütlemise teatise saatnud tähitud kirjaga OÜ-le Shreem lepingus ja registris märgitud aadressile ning lisaks ka lepingus ja registris nimetatud e-posti aadressile, siis on laenuandja teinud lepingu p 13.5 alusel kõik võimaliku, et teavitada võlgnikku lepingu ülesütlemisest. Sellega on laenuandja lepingu ülesütlemise tahteavalduse teatavaks teinud põhivõlgnikule. OÜ-l Shreem oli mõistlikult võttes võimalik sellega tutvuda ja tal oli selleks ka piisavalt aega.
62.Samuti ei nõustu ringkonnakohus hagejate teise väitega, et Põhja- Eesti Hoiulaenuühistu nõue põhivõlgniku vastu pole kostjale kehtivalt loovutatud. Nõude loovutamise teatisel, mis saadeti põhivõlgnikule ja hagejatele, ei ole samuti laenuandja juhatuse liikmete allkirja, kuid teatis kannab laenuandja tunnuseid: nimetus, aadress, eposti aadress, telefoni number, veebiaadress. Võlausaldaja on kinnitanud loovutuse kehtivust.
63.Lisaks on kostja saatnud hagejatele ja OÜ-le Shreem 01.04.2020 e-kirja, milles nõudis hagejatelt ja OÜ-lt Shreem kohustuse täitmist. Selles kirjas teatas kostja, et on saanud nõude loovutamise korras algselt võlausaldajalt vaidlusalusest laenulepingust tuleneva nõude OÜ Shreem vastu ning ka nõuet tagavad hüpoteegid.
64.Seega teavitati hagejaid nõude loovutamisest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
65.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
66.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
67.Seoses hagi täieliku rahuldamata jätmisega jäävad maakohtu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda.
68.Kuna hagejate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse, jäävad ka ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda.
2-20-9311
69.Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
70.Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2021 määrusega anti hagejatele menetlusabi ning vabastati nad apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 600 euro tasumisest.
71.TsMS § 190 lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 4, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seega tuleb hagejatelt välja mõista riigituludesse riigilõiv 600 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.