4.Kohtuotsuse täitmist tagab käesolevas asjas 30.06.2020 seatud hagi tagamise abinõu.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused
1.C ja Y esitasid kohtule 26.06.2020 hagi OÜ Revonum vastu tunnistada lubamatuks täiteasjades nr 022/2020/3514 ja nr 022/2020/3515 sundtäitmine.
2.Hagejad on kinnisasja, asukohaga Xxxx omanikud.
3.Kohtutäitur E. Vilippus esitas hagejatele 07.05.2020 dateeritud täitmisteate, millest tulenes, et kostja on esitanud 04.05.2020 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus teatas 22.06.2020 täitetoimingust täiteasjades nr 022/2020/3514 ja 022/2020/3515.
4.Täitedokumendiks on Tallinna notar Heleriin Kulla poolt 05.09.2017 tõestatud notariaalne dokument nr 3072 ja Tallinna notar Ülle-Riin Raja poolt 06.02.2018 tõestatud notariaalne dokument nr 386.
5.Tallinna notar Heleriin Kulla poolt tõestatud hüpoteegi loovutamise ja üleandmise lepingu ning hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise kokkuleppe ja hüpoteegi seadmise lepingu alusel leppisid hagejad kui omanikud ning Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu hüpoteekide loovutamises, seadmises ning tagatavate nõuete muutmises Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu kasuks hagejatele kuuluvale kinnisasjale Xxxx (edaspidi: kinnistu). Hüpoteegid jäid tagama nõudeid Shreem OÜ vastu, mis tulenevad Shreem OÜ ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu vahelistest lepingutest.
6.Tallinna notar Ülle-Riing Raja poolt tõestatud notariaalakti alusel seati täiendavad hüpoteegid, mis tulenevad Shreem OÜ ning Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu laenulepingulistest nõuetest OÜ Shreem vastu.
7.Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu kui laenuandja ning Shreem OÜ kui laenusaaja on 05.09.2017 sõlminud laenuleping nr xxxx, mille alusel sai ta laenu summas 90 000 EUR. Laenusumma tagastamise lõpptähtaeg oli 05.04.2018. 20.10.2017 suurendasid pooled laenusumma 10 000 € võrra ning 05.04.2018 pikendasid laenu tähtaega 3 kuu võrra. 05.07.2018 pikendasid pooled lepingu tähtaega 12 kuu võrra.
8.Täitmisteate lisaks on ka 15.01.2019 dateeritud teatis laenulepingu nr xxxx ennetähtaegse ülesütlemise kohta ning nõue lepingust tulenevate kõigi varaliste kohustuste täitmiseks. Lepingu ülesütlemise seisuga nõuab Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu 118 221,76 eurot.
9.Nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue summas 220 000 eurot solidaarselt C ja Y vastu. Täitmisavalduse kohaselt on nõue seisuga 04.05.2020 kokku 272 736,67 eurot.
10.Täitmisavalduse lisadest selgus, et Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu on 27.02.2019 loovutanud talle kuuluva nõude Shreem OÜ vastu Rävala Õigusbüroo OÜ-le (kostjale). Nõue on tekkinud laenulepingust nr xxxx. Täitmisavaldusele on alla kirjutanud sissenõudja esindajana V. S..
11.Hagejad leiavad, et sundtäitmine pole lubatav.
12.Laenulepingut pole kehtivalt ülesöeldud. Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu pole kehtivalt laenulepingut üles öelnud. Vastavalt laenulepingu p-le 13.5 loetakse teade ühe lepingupoole poolt kättesaaduks, kui see on üleantud allkirja vastu või saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga teise lepingupoole poolt lepingus näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 14 (neliteist) kalendripäeva. Hagejatele ei ole viidatud lepingu ülesütlemise teadet allkirja vastu üleantud ega saadetud postiasutuse poolt. Lisaks on tegemist allkirjastamata paberiga, mis on koostatud ning väljastatud anonüümse isiku poolt. Isegi kui hüpoteetiliselt eeldada, et hagejale on antud teatis kätte toimetatud nõuetekohasel viisil, ei saa selline anonüümne teade luua hagejatele õigusi ega kohustusi. Vastavalt Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu äriregistrikaardile saavad ühistut kõigis õigustoimingutes esindada kaks juhatuse liiget ühiselt. Juhatuse liikmeteks on märgitud I. B., A. K. ning T. T.. Mitte ükski nimetatud isikutest ega nende volitatud esindaja ei ole laenulepingu ülesütlemise teatele alla kirjutanud. Sellele vaatamata alustas kohtutäitur nimetatud dokumendi alusel täitemenetluse, jättes kontrollimata, kas selle aluseks olevad dokumendid vastavad vorminõuetele.
13.Nõude loovutamisest pole nõuetekohaselt teavitatud ning teade on anonüümne. Sarnane olukord on ka täitmisteatele lisatud nõude loovutamise teatega. Nõude loovutamise teade ei ole hagejatele kätte toimetatud ning esitatud teade on allkirjastamata ning koostatud anonüümse isiku poolt. Hagejad on seisukohal, et kuna nõude loovutamisest ei ole hagejatele nõuetekohaselt teavitatud ning teade ei vastanud nõuetele, siis ei ole nõude loovutamist antud asjas toimub ning täitemenetluse algatamist saab nõuda mitte kostja, vaid algne võlausaldaja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu.
14.Viivise määr on vastuolus hea usu põhimõttega. Hea usu põhimõttega on vastuolus nõuda viivist 330 EUR päevas ehk 120 450 EUR aastas. Tegemist on ebaproportsionaalselt kahjustava lepingu tingimusega. Riigikohus on leidnud, et üheks materiaalõiguslikuks vastuväiteks, millega põhjendada TMS § 221 lg 1 alusel esitatavat hagi, võib olla ka ebamõistlikult suur leppetrahv VÕS § 162 lg 1 järgi. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et VÕS § 162 kohaldub ka viivise suhtes.
15.Kostja ei ole võlausaldaja ega sissenõudja. Hagejad leiavad, et kostja nõue hageja vastu täiteasja algatamiseks on alusetu. Arvestades asjaolu, et Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu ei ole nõude loovutamisest nõuetekohaselt teavitanud, siis ei ole kostjal õigust täitmisavalduse esitamiseks. Hageja on kokkuvõtvalt seisukohal, et kostjal puudub nõue hageja vastu.
16.Ainuüksi seatud hüpoteek ei anna ka kohese sundtäitmise kokkuleppe olemasolul hüpoteegipidajale õigust täitemenetluses kinnisasi müüa, vaid seda saab asjaõigusseaduse § 325 lg 1 ja § 352 lg 1 tulenevalt teha üksnes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hageja on seisukohal, et arvestades tema vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja selle kehtivusele, tuleb tema vastu algatatud täitemenetlus tunnistada lubamatuks.
17.Hagejad paluvad jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
18.Hagejad ei esitanud oma vastuses kostja vastusele, mis puudutas kostja vastuväiteid laenusumma suurendamist, laenu väljamaksmist, viivise arvestuslikku suurust (matemaatiline tulem, arvestades perioodi) ja sissenõudmiskulude suurust, vastuväiteid. Kostja vastuväited
19.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu täies ulatuses. Kostja palub jätta menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
20.Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu (laenuandja) ja Shreem OÜ (laenusaaja) sõlmisid 05.09.2017 laenulepingu nr xxxx, mille alusel Shreem OÜ sai laenu üheksakümmend tuhat (90 000) eurot intressiga 12 % aastas, lepingu lõpptähtpäevaga 05.04.2018. Lepingu lisades sisalduva
maksegraafiku kohaselt pidi laenusaaja igakuiselt tasuma intressimakseid ning lepingu lõpptähtpäevaks tagastama laenusumma.
21.Laenulepingut on korduvalt muudetud ja laenusummat kahel korral suurendatud. Hageja on lisanud hagile laenulepingu ja kõik selle muudatuskokkulepped, kuid faktilistes asjaoludes jätnud mainimata 06.02.2018 ja 05.07.2018 lepingu muutmise kokkulepped, s.o lepingu lisad nr 4, 5 ja 8, 9.
22.02.10.2017 sõlmisid pooled lepingu lisad 2 ja 3, millega suurendasid laenusummat 10000 euro võrra ja pooled kehtestasid uue maksegraafiku.
23.06.02.2018 sõlmisid pooled lepingu lisad 4 ja 5, millega suurendasid laenusummat veel 10000 euro võrra ja kehtestasid uue maksegraafiku. Laenulepingu lõplikuks laenusummaks kujunes sellega 110000 eurot.
24.05.04.2018 sõlmisid pooled lepingu lisad 6 ja 7, millega pikendasid lepingu lõpptähtpäeva kolme kuu võrra kuni 05.07.2018.
25.05.07.2018 sõlmisid pooled lepingu lisad 8 ja 9, millega pikendasid lepingu lõpptähtpäeva kolme kuu võrra kuni 05.07.2019.
26.Laenuandja maksis laenusummad laenusaajale nõuetekohaselt välja, selle üle vaidlust ei ole. Laenusaaja on lepingu lisade nr 4 – 9 allkirjastamisega kinnitanud laenu põhiosa õigsust.
27.Algne laenusumma oli 90000 eurot, sellest 43091,88 eurot tasus laenuandja otse laenusaaja kontole, 45108,12 eurot tasus laenuandja notar Heleriin Kulla deposiitkontole, kust see vastavalt hagejate soovile välja maksti (hagi lisa 3 – 05.09.2017 notariaalse lepingu p 2.2.). Raha tasuti notari deposiiti vastavalt laenusaaja avaldusele. Samuti peeti vastavalt laenusaaja avaldusele laenusummast kinni laenulepingu punktis 2.12. kokkulepitud lepingutasu 1800 eurot. Sellega maksti nõuetekohaselt välja kogu algne laenusumma 90000 eurot.
28.20.10.2017 lepingu lisas 2 kokkulepitud täiendavast laenusummast 10000 eurot tasuti 9800 eurot laenusaaja kontole (lisa 1, lk 2) ja Laenusaaja avalduse alusel peeti täiendavast laenusummast kinni lepingu muutmise tasu 200 eurot.
29.06.02.2018 lepingu lisas 4 kokkulepitud täiendavast laenusummast 10000 eurot tasuti 9800 eurot laenusaaja kontole ja laenusaaja avalduse alusel peeti täiendavast laenusummast kinni lepingu muutmise tasu 200 eurot.
30.Sellega on kogu laenusumma laenusaajale välja makstud ja laenusaajal tekkis kohustus tasuda laenulepingu maksegraafikutes sätestatud makseid.
31.Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine on tagatud kinnistusraamatusse kantud, praeguseks kostjale üle antud hüpoteekidega kokku summas 220000 eurot (hüpoteegisummad 20000, 65000, 115000, ja 20000 eurot), mis koormavad hagejatele kuuluvat Xxxx asuvat kinnistut, registriosa nr xxxx.
32.Lisaks on mõlemad hagejad isiklikult sõlminud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingud, mille kohaselt mõlemad hagejad vastutaval laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest ka isiklikult kuni 220000 euro suuruses summas.
33.Kuna laenusaaja viimase, s.o 05.07.2018 sõlmitud lepingu lisas 9 sätestatud maksegraafiku järgseid kohustusi kohaselt ei täitnud, saatis laenuandja laenusaajale 23.10.2018 meeldetuletuskirja tähtajaks tasumata summade tasumiseks.
34.26.11.2018 saatis laenuandja laenusaajale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse nii liht kui tähitud kirjaga ja ka e-kirjaga, milles nõudis selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud kuid tasumata intressi 4400 euro tasumist ja andis võla tasumiseks täiendava tähtaja 14 päeva koos hoiatusega, et ütleb tasumata jätmisel laenulepingu üles. Ühtlasi pakkus laenuandja laenusaajale võimaluse läbirääkimisteks.
35.Kuna laenusaaja endiselt midagi ei tasunud ütles laenusaaja 15.01.2019 laenulepingu üles ja nõudis kogu lepingust tuleneva võla tasumist. Teade lepingu ülesütlemisest saadeti laenusaajale lisaks kirjale ka e-kirjaga. Eluliselt ei ole usutav, et hagejad pole teateid kätte saanud.
36.27.02.2019 loovutas Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu laenulepingust tuleneva nõude kostjale Renovum OÜ endise ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ. Nõude loovutamise teade nii liht kui tähitud kirjaga kui ka e-kirjaga nii laenusaajale kui mõlemale laenusaaja juhatuse ja käendajatele – hagejatele 1 ja 2. Liht ja tähitud kirjade edastamine hagejatele on tõendatud Väljavõttega Omniva andmetest.
37.01.04.2020 saatis kostja hagejatele ja laenusaajale e-kirjaga nõude laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nõudekirjas olid veelkord kirjeldatud võla koosseis, samuti mainitud laenulepingu ülesütlemine laenuandja poolt ja lepingust tuleneva nõude loovutamine hagejatele ning manusena lisatud ka lepingu ülesütlemise teade ja loovutamise teade. Hagejad ei ole võlga tasunud ega kirjale reageerinud.
38.04.05.2020 esitas kostja kohtutäitur Elin Vilippusele täitmisavalduse hagejate vastu (hagi lisa 6) võla sissenõudmiseks võlga tagavate hüpoteekide realiseerimise teel. Täitmisavalduse esitamise seisuga moodustas laenulepingust tulenev võlg 272736,67 eurot.
39.Hagejad ei ole viimase lepingumuudatusega tekkinud kohustusest midagi maksnud, ignoreerivad oma kohustust igal võimalikul moel. Kostja on tõendanud ülesütlemisteate saatmist laenusaajale (st ühtlasi hagejatele kui laenusaaja juhatuse liikmetele), teate saatmisest on möödunud lepingus nimetatud 14 päeva. Lisaks on kostjad saanud teate ka e-kirjaga. Kostja poolt 01.04.2020 saadetud nõudekirjas hagejatele ja laenusaajale korrati veel täiendavalt lepingu ülesütlemise ja loovutamisega seonduvat ning edastati manusena veelkord asjakohased teated.
40.Öeldu puudutab ka hagejatele saadetud nõude loovutamise teadet. Hagejatel ei saanud jääda mõistlikku kahtlust nõude loovutamise osas. Hagejatele teatati loovutamisest nii liht kui tähitud kirjaga kui e-posti teel. Teatele oli alla märgitud laenuandja nimi. Kinnistusraamatus olid hüpoteegid uuele võlausaldajale üle antud. Keegi ei saa end õigustada sellega, et ei tea kinnistusraamatu seisu. Kinnistusamet saadab omanikele kinnistamistoimingu korral teate. Hagejatel ei saanud jääda mõistlikku kahtlust loovutamise osas. Samuti oleks heauskne võlgnik küsimuste korral võlausaldaja poole pöördunud, mida hagejad ei teinud.
41.Hagejatele edastatud teated ei ole anonüümsed. Teadetes on nimetatud teate saatjana laenuandja nimi – Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu. Just laenuandja on õigustatud teatama lepingu ülesütlemisest ja nõude loovutamisest. Lisaks edastas hagejatele teate ülesütlemise ja loovutamise kohta ka kostja. Juhul kui hagejatel selles osas küsimusi tekkis, oleks nad hea usu põhimõttest tulenevalt pidanud pöörduma laenuandja poole. Hagejad ole seda teinud.
42.Kostja esitab täiendava tõendina Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu kahe juhatuse liikme poolt allkirjastatud tõendi, mille kinnitatakse, et nii laenulepingu ülesütlemise teade kui nõude loovutamise teade on kehtivad Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu tahteavaldused. Juhul kui kohtu hinnangul tahteavaldustel olid siiski hagejate viidatud puudused, on tahteavaldused tagantjärele heakskiitmisega kehtivaks muutunud.
43.Juhul kui kohus leiab, et laenulepingut ei öeldud nõuetekohaselt üles, on leping ikkagi lõppenud tähtaja möödumisega. Viimase lepingu muutmise, s.o 05.07.2018 lisade 8 ja 9 kohaselt lõppes leping sel juhul 05.07.2019. Sel juhul on hagejate kohustus kostja ees tasumata intresside võrra suurem.
44.Kostja ei nõustu hagejate seisukohaga, et viivise määr on vastuolus hea usu põhimõttega. Nõude aluseks on juriidilisest isikust ettevõtjaga sõlmitud leping, millele tarbijakrediidi piirangud ei kohaldu. Ettevõtjad on lepinguvabaduse teostamiseks oma vaba tahte alusel kujundusõigust kasutanud ja leppinnud kokku just sellise viivise määra, nagu pooltele sobis. Laenulepingutes leppisid pooled oma vaba tahte alusel kokku viivisemääraks 0,3 % päevas (vt kostja 16.02.21 vastuses parandus, p 6).
45.Lepingud on sõlmitud majandustegevuses juriidiliste isikute vahel, s.t. lepingutele ei kohaldu tarbijakrediidilepingut puudutavad piirangud, lepingutingimused on poolte vahel läbi arutatud ja olid pooltele vastuvõetavad. Hagejad on laenulepingu p-s 13.6. ja käenduslepingute p-s 5.2.
kinnitanud, et nad on piisava põhjalikkusega tutvunud laenulepingu ja käenduslepingute tingimustega ja mõistavad enesele võetud kohustuste olemust.
46.Laenusaaja sai laenu kokku 110000 eurot, kuid ei ole põhiosa (laenu) tagasi maksnud. Põhiosa võlg moodustab 110000 eurot.
47.Laenulepingu p-i 2.10. kohaselt kohustus laenusaaja tasuma intressi 12 % laenusummalt aastas ehk 1 % kuus, st viimase maksegraafiku kohaselt 1100 eurot kuus. Võlgnik on kogu lepingu kehtivuse ajal tasunud intressimakseid kokku summas 11447 eurot, millega on ära tasunud kõik laenulepingu lisades 1 – 7 sätestatud tasumisele kuulunud intressimaksed (s.t mitte algselt kokkulepitud intressimaksed, vaid maksegraafikuid muutnud järgmisi kokkuleppeid arvestades tegelikult tasumisele kuulunud intressimaksed). Viimase lepingu muutmisega, s.o lepingu lisade 8 ja 9 kohaselt tasumisele kuulunud summadest on tasutud esimese intressimakse intress 1100 eurot (tasutud 11.12.2018), ülejäänud osas on kohustused täielikult täitmata.
48.Lepingu lisas 9 sätestatud maksegraafik kehtis alates 05.07.2018 kuni lepingu ülesütlemiseni 15.01.2019. Igakuise intressimakse kokkulepitud suurus oli 1100 eurot. Sissenõutavaks muutusid 05.08.2018 – 05.01.2019 intressimaksed (6 makset), millele lisandub seitsmenda makse (05.02.2019) intressist proportsionaalne osa kuni lepingu ülesütlemiseni (15.01.19), s.o intress 10 päeva eest 366,67 eurot (1100 / 30 x 10 = 366,67 €).
49.Intressivõlg kujuneb järgmiselt: 6 x 1100 + 366,67 – 1100 = 5866,67 eurot.
50.Viivise võlg oli 156750 €. Viivist on täitmisavalduses arvestatud võla põhiosalt (110000 €) lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni täitmisavalduse esitamiseni, s.o perioodi 16.01.2019 – 04.05.2020 laenulepingu punktis 7.5 kokkulepitud viivisemäära 0,3 % päevas alusel 475 päeva eest järgmiselt: 110000 x 475 x 0,3% = 156750 €.
51.Viivist on õigus nõuda ka täitmisavalduse esitamisele järgneva aja eest 0,3 % tasumata põhivõlalt päevas.
52.Vastavalt laenulepingu punktile 7.9 leppisid pooled meeldetuletuskirjade hinnaks kokku 15 eurot iga meeldetuletuskirja eest. Kokkulepe kehtis lepingu kehtivuse ajal. Lepingu kehtivuse ajal saadeti laenusaajale meeldetuletuskiri 23.10.2018, 26.11.2018 ülesütlemishoiatus ja 15.01.2019 ülesütlemise teade. Igaüks neist kirjadest on ühtlasi meeldetuletus tasumiseks. Seega lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade eest võlgneb laenusaaja ja hagejad 3 x 15 = 45 eurot.
53.Pärast laenulepingu lõppemist on laenusaajale ja hagejatele saadetud teatis nõude loovutamise kohta ja kostja on saatnud 01.04.2020 tasumise nõue. Mõlemad kirjad saadeti kolmele isikule, nii laenusaajale kui käendajatele ehk hagejatele. Seega võib nii loovutamise teate eest kui tasumise nõude eest nõuda 3 x 15 = 45 eurot, kokku seega 2 x 45 = 90 eurot. Koos eespool nimetatud lepingu kehtivuse alal saadetud kirjadega moodustab tasu kirjade eest 90 + 45 = 135 eurot.
54.VÕS § 113.1 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuivõrd võlgnikke on käesoleval juhul 3 – nii laenusaaja kui kaks käendajat – võib võlausaldaja viidatud sätte alusel nõuda 3 x 40 = 120 eurot.
55.Täitmisele on eeltoodust tulenevalt esitatud põhjendatult võla sissenõudmiskulude nõue 120 eurot. Ehkki eeltoodu alusel kokku võiks võlausaldaja nõuda rohke, jääb kostja täitmisavalduses esitatud nõude juurde.
Kohtu põhjendused
56.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
57.Vaidlust ei olnud järgmiste asjaolude üle: o Hagejatele kuulub ühisomandina kinnistu, mis on katnud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx ning kostja kasuks on seatud kinnisasjale järgmised hüpoteegid: 20 000 € (kanne nr 4), 65 000 € /kanne 5), 115 000 € (kanne 6), 20 000 € (kanne 7) (kinnistusraamatu väljavõte, lk 74-75p). o Tallinna notarid Ülle – Riin Raja ja Heleriin Kulla on 06.02.18 (lk 30) ja 05.09.2017 (lk 33) tõestanud hagejate ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu (hüpoteegipidaja) vahelised hüpoteegi loovutamise ja üleandmise lepingud ning hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise kokkulepped ja hüpoteegi seadmise lepingud, milledega seati PõhjaEesti Hoiu-laenuühistu kasuks hagejatele kuuluvale kinnisasjale nr xxxx: o hüpoteek 20 000 €, mis tagab Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu (hüpoteegipidaja) nõudeid Shreem OÜ vastu, mis tuleneb Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu ja OÜ Shreem vahel 05.09.17 sõlmitud laenulepingust nr xxxx ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest (06.02.18 lepingu p 3), o hüpoteek 115 000 €, mis tagab Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu (hüpoteegipidaja) nõudeid Shreem OÜ vastu, mis tuleb Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu ja OÜ Shreem vahel 05.09.17 sõlmitud laenulepingust nr xxxx ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest ja nõudeid, mis tulenevad Põhja-Eesti Hoiulaenuühistu ja OÜ Shreem sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende lisadest ja muudatustest (lepingu 05.09.17 p 3.2.1 ja 3.2.2), ja lisaks kõik Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu (hüpoteegipidaja) nõuded omaniku (hagejad) vastu, mis tulenevad käesolevast lepingust (05.09.17 lepingu p 3.2.3). Mõlemate lepingute järgi kohustuvad igakordsed omanikud allume kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuet rahuldamiseks (06.02.18 lepingu p 3.1, 05.09.17 lepingu p 3.1) (notari ametitoimingute nr 386, lk 30, nr 3072, lk 33). o OÜ Shreem ja Põhja- Eesti Hoiu-laenuühistu sõlmisid 05.09.2017 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai Shreem OÜ laenu algselt 90 000 €, mida muudeti korduvalt ja lõplikult sai OÜ Shreem laenu 110 000 €. o Vastavalt 05.07.18 sõlmitud lepingu muudatusele oli laenu tagastamise tähtaeg
05.07.19.o Laenusaaja kohustus maksma saadud laenult intressi 12 % aastas, laenusaaja pidi maksma intressi igakuiselt 1100 € vastavalt graafikule. o Laenulepingus on kokku lepitud, et viivais on 0,3% päevas võlalt. o OÜ Shreem laenuvõlg on 110 000 €, intressivõlg on 5866,67 €, kostja sissenõudmiskulud on 120 € ja arvestuslik viivis 0,3% päevas laenuvõlalt on 16.01.1904.05.20 perioodi eest 156759 €.
Vaidlus
58.Pooled vaidlevad käesoleval juhul selle üle, kas täitemenetlused on lubatavad. Hageja on seisukohal, et kostjal puudub õigus nõuda võla tasumist, kuivõrd laenuleping ei ole üles öeldud, nõue pole loovutatud kostjale, viivis on ebamõistlikult suur.
59.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 1.1 sätestab, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–19.1 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 2 lg 1 p 18 järgi on täitedokumendiks rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele.
60.Kostja Revonum OÜ esitas 04.05.20 (lk 39) kohtutäitur E. Vilippusele täitmiseavalduse hagejate suhtes, märkides nõude sisuks 272736,67 € ja soovis sissenõuet pöörata hagejate kinnisasjale nr xxxx, et realiseerida hüpoteegid, mis on katnutud kinnistusraamatuse kannete 4,5,6,7 all (kokku hüpoteekide summa 220 000 €). Võla arvestusena näitas kostja järgmise: põhivõlg 110 000 €, intress 15.01.19 seisuga 5866,67 €, viivis 156750 €, võla sissenõudmise kulud 120 € ja avaldusele lisas ta hüpoteekide seadmise lepingud nr 3072, nr 386, laenulepingu nr xxxx, selle lisad, ülesütlemise avalduse ja nõude loovutamise teatise 27.02.19.
61.Kohtule esitatud täiteasjades nr 022/2020/3514 ja 02272020/3515 22.06.2020 koostatud täitmisteate (lk 7) kohaselt on kostja esitanud kohtutäiturile E. Vilippusele täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks hagejate suhtes. Täitedokumendiks on Tallinna notari Heleriin Kulla poolt 05.09.2017 (lk 33) notariaalse dokumendi nr 3072 alusel algatatud täitemenetlused. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja esitanud täitmiseks Tallinna notarid Ülle – Riin Raja ja Heleriin Kulla on 06.02.18 (lk 30) ja 05.09.2017 (lk 33) tõestanud hagejate ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu (hüpoteegipidaja) vahelised hüpoteegi loovutamise ja üleandmise lepingud ning hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise kokkulepped ja hüpoteegi seadmise lepingud, milledega seati Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu kasuks hagejatele kuuluvale kinnisasjale nr xxxx.
62.Arvestades eeltoodut (p 60, 61), on täiturile esitatud täitmiseks TMS § 2 lg 1 p 18 järgsed täitedokumendid ning kostja on soovinud rahuldada oma nõudeid hüpoteekide, mis on katnud kinnistusraamatusse summades 20 000 € (kanne nr 4), 65 000 € (kanne 5), 115 000 € (kanne 6), 20 000 € (kanne 7), arvelt.
63.Kuigi vaidlustamata asjaolude kohaselt esitas kostja täitmisavalduse 04.05.20 (lk 39-40), siis ei olnud saabunud laenu tagasimakse tähtaeg 05.07.19 (vaidlustamata asjaolu), tuleb siiski kontrollida hageja väidet, kas laenuleping on võlgnikule OÜ-le Shreem üles öeldud. Hagejad ei ole väitnud, et võlgnik poleks laenulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, vaid üksnes seda, et lepingu ülesütlemist kui sellist pole toimud, sest avaldus pole alla kirjutatud ja avaldust ei ole põhivõlgnik saanud. Seega tuleb kontrollida, kas võlausaldaja on lepingu üles öelnud ja kas võlgnik on selles teadlik.
64.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi on laenuleping leping, millega üks pool annab teisel laenu ja teine pool kohustub selle tagastama. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majanduskutsetegevuses antud laenult maksta kokkulepitud intressi. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma ning lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu sätteid.
65.Vaidlustamata asjaolude kohaselt oli OÜ Shreem ja Põhja- Eesti Laenu-hoiuühistu vahel sõlmitud laenuleping krediidilepingu tähenduses VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1 järgi, kuna võlgnik OÜ Shreem pidi professionaalelt laenuandjalt saadud laenult maksma intressi. VÕS § 195 lg 1 sätestab, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
66.TsÜS 68 lg 1 sätestab, et tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega, lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda, lg 3 sätestab, et lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
67.VÕS § 13 lg 1 sätestab, et lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel, lg 2 sätestab, et kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 195 lg 1 ei sätesta lepingu ülesütlemise vorminõuet.
68.Laenulepingust ei nähtu, millistele erilistele vorminõuetele peab vastama laenulepingu ülesütlemise avaldus, kuid laenulepingu punkt 13.5 I lause sätestab, et üldjuhul peavad teisele lepingupoolele esitatavad teatead olema kirjalikku taasesitust võimaldavas vormis. Teade loetakse ühe lepingupoole poolt kättesaaduks, kui see on üleantud allkirja vastu või saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga teise lepingupoole poolt lepingus näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 14 (neliteist) kalendripäeva. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata lepingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttega vastuolus. VÕS § 7 lg 1 järgi loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks ning lg 2 järgi tuleb mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.
69.15.01.2019 dateeritud teatise/avalduse kohaselt on Põhja- Eesti Hoiu-laenuühistu teatanud Shreem OÜ-le ja hagejatele, et ütleb laenulepingu nr xxxx üles (lk 9, lk 83). Teatisel ei ole allkirja, kuid teatis/avaldus kannab laenuandja tunnuseid: nimetus, aadress, e-posti aadress, telefoni nr, veebiaadress. Kohus nõustub siinkohal hagejatega, et laenulepingu ülesütlemise avaldusel/teatisel ei ole võlausaldajaga seotud ühegi isiku allkirja, kuid kohtu hinnangul on tegemist taasesitamist võimaldavas vormis kirjaliku teatisega, mis vastab lepingu p 13.5 I lauses sätestatule ning väljendab kohtu hinnangul laenuandja Põhja- Eesti Hoiu-laenuühistu tahet leping OÜ-le Shreem (põhivõlgnikule) üles öelda. Lisaks on kostja tõendanud, et sellise ülesütlemise tahteavalduse on kiitnud 14.09.20 heaks ka laenuandja juhatuse liikmed, kes on selle kohta andnud allkirjastatud dokumendi (lk 91-92). Seega on laenuandja tahe öelda leping 15.01.19 OÜ-le Shreem üles, selge, on kooskõlas VÕS § 195 lg 1, 13 lg 1, 2, TsÜS § 69 lg 1, 2 ja lepingu p 15.1 I lausega ning on kehtiv.
70.Vaidlusalusest laenulepingust nähtub, et võlgniku e-posti aadress on: [email protected] (lk 11) ja muu aadress on Ranna tee 46a, Tallinn. Sama e-posti aadress ja muu aadress on märgitud OÜ Shreem registriandmetes (registri väljavõte, lk 87).
Nii on OÜ Shreem avaldanud registris ja lepingus, kuhu talle tuleb lepinguga seotud teated, sh lepingu ülesütlemise teatis/avaldus saata. Kostja on esitanud kohtule 15.01.19 e-kirja (lk 84), millest nähtuvalt on laenulepingu ülesütlemise avaldus/teatis saadetud 15.01.19 kl 10:07 e-posti aadressile [email protected]. Teatisel on märgitud ka võlgniku posti aadress Ranna tee 46a, Tallinn. Omniva saadetud kirjade registri väljavõtte kohaselt on 15.01.19 kiri Shreem OÜ-le edastatud (staatus „edastatud“); tähitud kiri sellest kuupäevast on tagastatud 27.02.19 ehk enam 1 kuu pärast saatmist. Lepingu p 13.5 järgi loetakse teated kättesaaduks, kui need on antud üle allkirja vastu või saadetud tähitud kirjaga. Viidatud Omniva kirjade registri kohaselt on 15.01.19 saadetud tähitud kiri tagastatud, kuid muu 15.01.19 kiri on staatuses „edastatud.“ Seega asub kohus järeldusele, et lepingu p 13.5 tulenev regulatsioon võimaldab võlgnikul hoiduda kõrvale tähitud kirja vastuvõtmisest, mis ei ole lubatav ega kooskõlas VÕS § 7 lg 1, 2 tuleneva võlgniku mõistliku käitumiskohustusega. Mõislik võlgnik võtab talle posti teel saadetud kirjad vastu. Kuna Omniva registriandmete kohaselt saadeti teatis OÜ-le Shreem 15.01.19 tähitud kirjaga, siis täitis laenuandja lepingu p 13.5 tulenevat teate saatmise kohustust kooskõlas lepinguga. Kui võlgnik ei võta talle saadetud kirju vastu, on see võlgniki risk ning eluliselt pole usutav, et äriühingust võlgnik OÜ Shreem ei saanud talle postiasutuse poolt saadetud kirja enam kui ühe kuu jooksul vastu võtta. Kuna laenuandja on lepingu ülesütlemise teatise saatnud tähitud kirjaga OÜ-le Shreem lepingus ja registris märgitud aadressile ning lisaks ka lepingus ja registris nimetatud e-posti aadressile, siis leiab kohus, et laenuandja on teinud lepingu p 13.5 alusel kõik võimaliku, et teavitada võlgnikku lepingu ülesütlemisest. Eeltoodu alusel leiab kohus, laenuandja on lepingu ülesütlemise teatise/avalduse kui tahteavalduse teatavaks teinud põhivõlgnikule, kuna on saatnud selle TsÜS § 69 lg 2 II lause, lg 3 alusel põhivõlgnikuga seotud aadressile, sh e-posti aadressile, kust oli põhivõlgnikul OÜ-l Shreem mõistlikult võttes võimalik sellega tutvuda ja tal oli selleks ka piisavalt aega. Kohus märgib, et hagejate väide (istungil), et kostja pidanuks tõendama, et see on jõudnud OÜ Shreem serverisse, ei ole kooskõlas lepinguga, VÕS § 7 lg 1, 2 tuleneva võlgniku mõistliku käitumisega ega TsÜS § 69 lg 2 II lauses, lg 3 sätestatuga.
71.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse nõue loovutatuks isegi juhul, kui nõuet tegelikult ei loovutatud.
72.Kohtule esitatud 27.02.19 avaldusest nähtuvalt on laenuandja Põhja- Eesti Hoiu-laenuühistu loovutanud oma nõuded, mis tal on 05.09.20 laenulepingust nr xxxx Shreem OÜ vastu, Revonum OÜ-le (endise ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ) (lk 85). Avaldusel ei ole samuti allkirja, kuid teatis kannab laenuandja tunnuseid: nimetus, aadress, e-posti aadress, telefoni nr, veebiaadress. Kohus nõustub hagejatega, et sellel pole võlausaldajaga seotud ühegi isiku allkirja, kuid kohtu hinnangul on tegemist taasesitamist võimaldavas vormis kirjaliku teatisega, mis vastab lepingu p 13.5 I lauses sätestatule. Kostja on esitanud kohtule e-kirja selle nõude loovutamise teatise kohta, et too on 27.02.19 (lk 86) saadetud OÜ Shreem registri aadressile ja lepingujärgsele e-posti aadressile [email protected]. Lisaks on saadetud e-kirjad ka hagejatele e-posti aadressile, mis on avaldatud nendega sõlmitud käenduslepingus (kostja esitatud tõend, lk 76p, 77 p). Omniva kirjade registri kohaselt on O-le Shreem saadetud 27.02.20 kiri, mis on staatuses „edastatud“ ja sama moodi on e-kirjad samal kuupäeval saadetud hagejatele ja on staatuses „edastatud“, Ka on 27.02.20 kiri saadetud OÜ-le Shreem tähitud kirjaga, mis on staatuse kohaselt väljastatud /väljasaadetud 11.04.19 (lk 88, 88p). Kostja on tõendanud kirjaga 14.09.2020, et laenuandja Põhja- Eesti Hoiu-laenuühistu juhatuse liikmed on kiitnud heaks nõude loovutamise kostjale (lk 91). Lisaks on kostja tõendanud kohtule esitatud ja hagejatele ning OÜ-le Shreem 01.04.20 saadetud e-kirjaga (lk 89), et nõudis hagejatelt ja OÜ-lt Shreem kohustuse täitmist, milles teatas ka seda, et on saanud
nõude loovutamise korras algselt võlausaldajalt nõude, mis tal on OÜ Shreem vastu ja mis tulenevad vaidluselaselt laenulepingust. Lisaks on ta selle kirjaga teatanud, et ta on saanud ka hüpoteegid, mis on katnud sisse 25.03.2019. Seega on kostja tõendanud ülalviidatud tõenditega, et laenuandja ei ole enam laenulepingu järgne võlausaldaja ja et kostja on saanud laenuandjalt nõuded OÜ Shreem vastu, mida tagavad vaidlusalused hüpoteegid, mis on seatud hagejatele ühiselt kuuluvale kinnisasjale xxxx (hüpoteegid 20 000 €, kanne nr 4, 65 000 €, kanne 5, 115 000 €, kanne 6, 20 000 € , kanne 7). Lisaks leiab kohus, et eeltoodud tõendite alusel on tõendatud, et laenuandja on nõude loovutamisest teavitanud nii OÜ Shreem kooskõlas lepingu p-ga 13.5 aga ka hagejaid, kuna on saatnud vastava teavituse Shreem OÜle ning hagejatele TsÜS § 69 lg 2 II lause, lg 3 alusel nendega seotud aadressile, sh e-posti aadressile, kust neil oli mõistlikult võttes võimalik sellega tutvuda ja neil oli selleks ka piisavalt aega. Nii on asjas tõendatud, et kostjale on üle läinud vaidlusalusest laenulepingust tulenevad nõuded OÜ Shreem vastu VÕS § 164 lg 1, 2 järgi, millest on põhivõlgnik ja hagejad § 170 järgi teadlikud. Seega on kostja kohane võlausaldaja, kellel on õigus nõuda vastavalt Tallinna notarite Ülle – Riin Raja ja Heleriin Kulla poolt 06.02.18 (lk 30) ja 05.09.2017 (lk 33) tõestatud lepingute alusel hagejatele kuuluvale kinnisasjale nr xxxx seatud hüpoteekide realiseerimist ja kohesele sundtäitmisele allumist selleks, et rahuldada laenulepingust nr xxxx 05.09.2017 tulenevaid nõudeid OÜ Shreem vastu.
73.Hagejad leidsid, et lepingus kokkulepitud viivise määr 0,3% päevas on ebamõistlikult suur. VÕS § 42 lg 3 p 5, § 45 kohaselt võib eeldada, et lepingu tingimus, mis sõlmitud majanduskutsetegevuses, mille kohaselt tuleb maksta ebamõistlikult suur leppetrahvi, on kahjustav. OÜ Shreem ei ole tarbija, kelle puhul saab eeldada, et viivise määr, mis ületab seadusejärgset määra mitu korda, oleks koheselt tühine. Laenusaaja OÜ Shreem on kinnitanud lepingu p 13.6, et ta on lepingu tähelepanelikult läbi lugenud, mõistnud lepingust tulenevaid kohustusi. Seega võttis laenusaaja kui majanduskutsetegevuses tegutsev ettevõtja endale kohustuse täita lepingut VÕS § 8 lg 1, 2 järgi ning pidi olema teadlik, et lepingu rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 tuleneva õiguskaitsevahendi ehk viivise kasutamist lepingus kokkulepitud määras. Rahalise kohustuse rikkumise korral on viivis põhiline õiguskaitsevahend võlausaldajale kohustust rikkunud võlgniku vastu. Lepingu rikkumine on välditav, kui lepingut täita kohaselt, tähtaegselt ning samuti on võlgnikul võimalik vältida viivise suurenemist, kui kohustus täita võimaliku väikse viivitusega. Kohtu arvates ei ole seega viivis võlalt 0,3% päevas ebamõistlikult suur vaidlusaluses äriühingute vahelises laenlepingus ega seetõttu VÕS § 42 lg 3 p 5, § 45 järgi põhivõlgnikku kahjustav ja tühine.
74.Hagejad on viidanud sellele, et viivis ületab põhivõlga ja seetõttu leidnud, et viivise nõudmine on hea usu põhimõttega vastuolus, kuna kostja on viivitanud kaua nõude maksma panemisega, et suurenda viivise nõuet.
75.VÕS 113 lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit
76.Kohus nõustub siinkohal hagejatega, kuna kostja poolt täitemenetluses nõutav viivis ületab põhivõlga. Kostja arvestuse kohaselt on ta viivist arvestatud 16.01.19 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) - 04.05.20 (täitemenetluse algatamise avalduse esitamise aeg) ja see on 156750 €. Hagejad ei ole viivise arvestust kui sellist vaidlustanud. Nagu kohus tuvastas, oli nõue kostjale loovutatud 27.02.19. Kostja nõudis kohustuse täitmist 01.04.20 (lk 89, e-kirjad hagejatele ja OÜ-le Shreem) ja esitas avalduse täitemenetluse algatamiseks 04.02.20. Seega on kostja viivitanud täitemenetluse algatamisega enam kui aasta. Kohtu hinnangul ei ole
selline võlausaldaja käitumine kooskõlas VÕS § 6 lg 1 ja § 7 lg 1 tuleneva hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Nimelt. Isegi siis kui võlgnik rikub kohustust, peab võlausaldaja arvestama võlgniku huvidega ja oma nõude maksma panema võimalikult vara, et väldita võlgnikule täiendavate kulude, sj suureneva viivise tekkimist. Selline käitumine vastaks VÕS 6 lg 1, § 7 lg 1 järgi hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. Käesoleval juhul on võlausaldaja viivitanud enam kui aasta täietemenetluse algatamisega pärast seda, kui laenuleping oli üles öeldud (15.01.20 ja nõue kostjale loovutatud. Selle aja jooksul on arvestuslik viivis suurem kui põhiõlg, intress ja võla sissenõudmisega seotud kulud kokku (115986,67 €). Viivis 156750 €, mida kostja on täitemenetluses nõudnud, ületab täitemenetluses nõutud laenuvõlga 110 000 €, 1,425 korda. Kohtu arvates tuleb hagejate väidet, mille järgi on viivisenõue hea usu põhimõtte vastane, käsitelda kui taotlust piirata viivist. Hagejad on hüpoteegipidajad, kes pole laenulepingu järgsed võlgnikud. Seega on kohtu hinnangul viivis, mis on põhivõlast suurem, ebamõistlikult suur ja seda tuleb VÕS § 162 lg 1, 113 lg 8 alusel piirata 35 000 €-ga. Seega tuleb asuda seisukohale, et viivisenõudes on sundtäitmine 121750 € ulatuses lubamatu TMS § 221 lg 1.1 järgi.
77.AÕS § 346 lg 1 sätestab, et hüpoteegiga on hüpoteegisumma ulatuses tagatud nõue, intressid (muu hulgas viivis) kuni kolme aasta eest enne kinnisasja müümist täitemenetluses, samuti võla sissenõudmise kulutused, sealhulgas täitemenetluse kulud ja täituri tasud ning hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksed. Hagejad ei ole vaidlustanud nõutavat põhivõlga 110 000 €, intressivõlga 5866,67 € ega võla sissenõudmiskulusid 120 €. Nii on põhivõla, intressi ja sissenõudmiskulude osas kostja nõuded täitemenetluses põhjendatud VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1, VÕS § 113.1 lg 1 järgi. VÕS § 113.1 lg 1 võimaldab võlausaldajal nõuda võla sissenõudmisega seotud kulusid 40 €, kui ta saab nõuda viivist. Antud juhul on võlgnikke 3 /hagejad ja põhivõlgnik/, millest põhivõlgniku kohustuse täitmise kohustus tuleb tagatislepingutest (lepingu 06.02.18 p 3.2.1, lepingu 05.09.17 p 3.2.1, 3.2.2). Seega tagavad hagejate kinnistule seatud hüpoteegid võlausaldaja ehk kostja sissenõudmiskulude nõudeid põhivõlgikul vastu AÕS § 346 lg 1 järgi.
78.Eeltoodu alusel leiab kohus, et vaidlusalustes täitemenetlustes on sundtäitmine lubamatu viivisenõudes 121750 € ulatuses TMS § 221 lg 1.1 järgi ning ülejäänud osas on sundtäitmine lubatav. Nii kuulub hagi osalisele rahuldamisele.
79.Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et isegi kui põhivõlgik poleks kätte saanud lepingu ülesütlemise teatist, oleks OÜ Shreem ja Põhja- Eesti Hoiu-laenuühistu vahelisest laenulepingu nr xxxx 05.07.18 sõlmitud muudatuste järgi laenu tagastamise tähtaeg olnud 05.07.19 ehk igal juhul oleks muutnud võlausaldaja nõuded võlgniku vastu sissenõutavaks märgitud kuupäeval ning igal juhul saaks võlausaldaja nõuda pandi arvelt nõude rahuldamist. Sellest võiks muutuda viivisenõue ja see oleks 04.05.20 seisuga olnud 110 000 eurolt vastavalt 100320 € (periood 06.07.19-04.05.20), olles ikkagi ebamõistlikuta suur, arvestades võlausaldaja poolt täitemenetluse algatamise ajaga viivitamist. Sellel ei ole antud juhul tähtsust, sest kohus vähendas viivist.
80.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
81.Tulenevalt TsMS § 445 lg 2 kui hagi otsusega osaliselt rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Pooled ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist. Seega jääb 30.06.2020 seatud hagi tagamise abinõue kehtima kuni asjas teatava lõpplahendi jõustumiseni.
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
82.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub osalisele rahuldamisele, jäävad poolte meneltuskulud nende endi kanda TsMS § 163 lg 1 järgi. Kohus ei määra seetõttu kindlaks poolte kulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 01.07.2021 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.