lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-6217/21

Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 29.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-6217/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
995
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-6217

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Alan Biin

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-6217

Tsiviilasi

M V hagi M L vastu kasutuseelise hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

35 000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja M V (isikukood xxx). Hageja lepinguline esindaja: A V (isikukood xxx) Kostja: M L (endine V, isikukood xxx). Kostja lepinguline esindaja: M K (isikukood xxx).

Asja läbivaatamine

28.10.2020.a kohtuistung hageja osavõtul

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Määrata menetluskulud M Vi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva 1(4)

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.06.20262-26-9878/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 17.06.20262-24-17622/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.06.20262-25-22361/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20262-22-16285/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.06.20262-24-18550/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-6217 sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

1.Hageja M V palub 22.04.2019 esitatud ja 14.02.2020 täpsustatud hagiavaldusega mõista kostjalt M Lilt välja hüvitis 30 750 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt pärandas hageja isa M V kogu oma vara M Lile (endine Va), koos kohustusega anda pool pärandvara käsutamisest saadavast rahast hagejale. Hageja väitel ei ole kostja testamendist tulenevalt kohustust täitnud ning kuna kostja on saanud kasutuseelist, siis on hagejal õigus saada kasutuseelise hüvitist.
3.Kasutuseelise hüvitise suuruse hindamisel juhindus hageja poolest pärandvara hulka kuuluva korteriomandi väärtusest, milleks hageja nimetas algses hagiavalduses 35 000 eurot ja hilisema täpsustuse kohaselt 30 750 eurot. Hageja on seisukohal, et kui päranduseks saadud majja on võimalik elama jääda ainult ühel pärijatest, on teisel annakusaajal õigus saada hüvitist selle eest, et ta oma osa kasutada ei saa. Hageja avaldas 25.11.2019 menetlusdokumendis seisukohta, et kostja kasutuseeliseks on kasu, mida ta sai seetõttu, ei pidanud üürima kinnistut teistelt isikutelt. Hagejal on õigus nõuda nii kasutuseelist kui ka vilja.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastus

Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu.

6.Kostja leiab, et testamendis sisalduv kohustus anda kostjale pool pärandvara käsutamisest saadu hagejale on käsitletav annakuna PärS § 56 lg 1 mõttes.
7.Tegemist on edasilükkava tingimusega, mis saabub ainult pärandvara käsutamise (võõrandamise) korral, mitte kasutamise ega valdamise korral.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendus

Kohus lähtub hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:  M Vi 16.01.2008 koostatud testamendiga pärandas testaator kogu oma vallas- ja kinnisvara M Lile ja andis järgmise korralduse: „Pärijale, M Vale, tehakse kohustuseks anda pool raha, mis on saadud pärandvara käsutamisest, M Vile, isikukood xxx, elukoht aadressil: xxx“.  M Lile väljastati 01.06.2010. a pärimistunnistus, mille kohaselt on ta 12.05.2009. a surnud M Vi pärija.

2(4)

2-19-6217

10.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on täitnud testamendist tulenevat kohustust ja kas hagejal on tekkinud nõue kasutuseelise hüvitamiseks.
11.Alates 01.01.2009. a kehtiva pärimisseaduse (PärS) §-le 180 kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud õigust. PärS § 181 lg 2 järgi kohaldatakse enne 2009. aasta 1. jaanuari tehtud testamendi teksti tõlgendamiseks käesoleva seaduse §-de 28–34 sätteid. PärS § 28 kohaselt tuleb testamendi tõlgendamisel lähtuda testaatori tegelikust tahtest. Kohtu hinnangul on testaator andnud testamendi punktiga 2.2 kostjale PärS § 56 lg 1 kohaselt annaku korralduse, mis on seotud tingimusega, et pärija on saanud pärandvara käsutamisega raha. Kohus leiab, et testamendis kasutatud sõna „raha“ tuleb mõista viljana tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 2 mõttes ehk inimese kaasabil tulenev tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. TsÜS § 62 lg 1 eristab kasu liikidena selgelt eseme vilja ja kasutuseelist. Seega juhul kui testaator on andnud korralduse vilja ja täpsemalt pärandi käsutamisest saadud raha jagamise osas, siis ei saa sellist tahet laiendada teistele kasu liikidele – näiteks kasutuseelisele. Ka PärS § 56 lg 2 eristab annaku eriliikidena rahasummat, õigust, nõuet, kohustusest vabastamist või muud üleantavat hüve. Seega kui testaator on annakuna märkinud konkreetselt „raha“, siis puudub põhjus tõlgendada testaatori tahet laiendavalt, ehk et ta võis lisaks rahale pidada silmas kasu üldisemas mõttes.
12.Kostja kasutuseelis pärandi osas ei anna hagejale alust kostjalt kui asja ainsalt omanikult nõuda hüvitist, sest hagejal endal puudub mistahes õiguslik alus kostjale kuuluva omandi käsutamiseks või kasutamiseks. Eelnevast tulenevalt on hageja väited kostjale kuuluva korteriomandi väärtuse ja kostja kasutuseelise olemasolu kohta asjakohatud ega oma asja lahendamisel tähendust. Kohus jätab vastavad väited ja nendega seotud tõendid hindamata.
13.Hageja esitatud asjaoludest ei selgu, et kostja oleks korteriomandi käsutamisega võõrandamisega, üürile andmisega vms tegevusega saanud rahalist kasu. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väidet, et hageja on andnud pärandina saadud korteriomandi sugulasele tasuta kasutamiseks. Kohus tuvastab kinnistusraamatu väljavõttega, et M L ei ole kinnistu nr xxx eriomandit xxx, aadressiga xxx edasi võõrandanud ning see on endiselt tema ainuomandis. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud, et kostja oleks saanud pärandi käsutamisega seoses rahalist kasu, siis ei ole täidetud testamendist tulenev tingimus hagejale raha üle andmiseks ning puudub seadusest tulenev alus kasutuseelise hüvitamiseks.

Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 määrab kohus menetluskulud hageja kanda.
16.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus TsMS § 174 lg 4 järgi menetluskulude 3(4)

2-19-6217 rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

17.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20262-25-9929/26Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 27.05.20262-19-2116/127Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium