Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi MBS Property OÜ vastu võla nõudes
Hagihind
80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490; asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (EFTA Legal OÜ; asukoht Sõbra tn 61, 50106 Tartu; e-post: [email protected]); Kostja: MBS Property OÜ (registrikood 14374508; asukoht Kaupmehe tn 8-1, 10114 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: J U (isikukood xxx; e-post: xxx).
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja taotlus lahendada asi kohtuistungil.
2.Hagi rahuldada.
3.Mõista kostjalt MBS Property OÜ hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks välja võlgnevus summas 80 eurot.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja MBS Property OÜ kanda. 4.2 Välja mõista kostjalt MBS Property OÜ hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud summas 210 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (210 eurot) tuleb kostjal MBS Property OÜ tasuda hagejale Osaühing EUROPARK ESTONIA käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-22-103133 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 28.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 80 euro saamiseks. Kohus tegi 31.01.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 31.01.2022 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik MBS Property OÜ esitas 11.02.2022 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 22.02.2022 määrusega anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 28.02.2022 hagi kostja MBS Property OÜ vastu võla nõudes. Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 80 eurot, millest 40 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 40 eurot on sissenõudekulud. Hagiavaldusega taotleb OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi EP või hageja) MBS Property OÜ-lt (edaspidi kostja) võlgnevuse sissenõudmist, sest: • Kostja oli sõidukite numbrimärgiga xxx ja xxx (edaspidi Sõiduk) omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal (Lisa 4). • Sõidukit pargiti korduvalt EP opereeritavale parkimisalale. • EP tuvastas kontrollimisel, et Sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes (vt hagiavalduse p 2). • Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on väljendanud selgelt parkimistingimustes (vt Lisa 3). • Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu Sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. • Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi (vt Lisa 3). • Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. • Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjale.
3.Alljärgnevatel kuupäevadel oli Sõiduk pargitud EP opereeritavale parkimisalale: 1) 11.02.2019, WTCT lubadega parkla, Tallinn, leppetrahvinumber 1351 1021 9141 8092, maksetähtaeg 25.02.2019, võlgnevuse summa 30 eurot (Lisa 1); 2) 01.12.2019, Audentes, Tallinn, leppetrahvinumber 1410 1121 9191 4469, maksetähtaeg 15.12.2019, võlgnevuse summa 10 eurot (Lisa 2). Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud Sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või fikseeritud parkimise algusaega parkimiskellaga või parkimiskioskis registreeritud. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle Sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud (vt Lisa 5).
4.EP on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga EP poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on
2-22-103133 paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks (Lisa 3). Ühtlasi on EP avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto EP parklasse pargib (vt Lisa 3). Ka Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-175-10 tunnistanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke (Lisa 3), mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator EP on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Eeltoodu tõendamiseks esitab EP fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Esitatud fotodega tõendab hageja asjaolu, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks Sõiduki parkimise näol (vt Lisa 3). Võttes arvesse, et sissesõidul on Sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks EP eraparkla alale sisenemise teave koos lepingutingimustega või viitega lepingutingimustele ja EP avaldas tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda EP-poolseks pakkumuseks leping sõlmida.
5.Vastavalt parkimistingimustele tegi EP pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimisel parklasse (Lisa 3). See tähendab, et isikul on õigus EP esitatud lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/-luba, EP-le kuuluvast parkimisalalt lahkuda ja parkida oma sõiduk mujale (EP ei ole ainuke parkimise teenust osutav operaator Eestis). Juhul, kui talle parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust antavat parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Liiklusseaduse § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Hagiavalduse p 2.1. märgitud kuupäevadel, kui EP parkimiskontrolli teostav isik kontrollis Sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Seega oli Sõiduk pargitud mitte peatatud punktis 2.1. märgitud kuupäevadel nimetatud parkimisaladel. Sõiduauto parkimisega avaldas Sõiduki kasutaja aga lepingu sõlmimiseks nõustumuse.
6.Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja hagiavalduse punktis 3 väljatoodud leppetrahvinõuete esitamise ajal kostja. Selle tõendamiseks esitab hageja kostja Sõidukit puudutavas osas väljavõtte Transpordiameti poolt saadetud tabelist sõiduki omanike või vastutavate kasutajate andmetega (Lisa 4). Tuginedes eeltoodule, on hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks on kostja. Seetõttu oli üksnes kostjal seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ning otsustada selle üle, kellele sõidukit kasutada antakse. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahendis 3-2-1-68-16 (p 31), 26.01.2017 lahendis 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahendis 2-15-3430). Eeltoodu alusel on parkimise operaatoril õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis EP parkimisalale, sõiduki omanik/vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist. Seega on parkimislepingu pooleks kostja.
7.Hageja tõendab oma nõuet kostja vastu hagiavalduse Lisas 1-2 esitatud leppetrahvinõudega, millel on märgitud parkimise aeg ja koht, ning rikkumise tuvastamisel Sõidukist tehtud fotodega (leppetrahvinõuetega on võimalik ka elektrooniliselt tutvuda xxx). Seega parkis kostja korduvalt hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes (rikkumise laad on välja toodud leppetrahvinõudel), mis annab EP-le õiguse nõuda leppetrahvi. EP esitas leppetrahvinõude koheselt pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist, täites leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse. Sellest tulenevalt on hagiavalduse esemeks kaks tasumata leppetrahvinõuet kogusummas 40 (30+10) eurot. Leppetrahvinõudeid ei ole käesoleva ajani
2-22-103133 tasutud.
8.EP tegi kõik endast oleneva asja lahendamiseks kohtueelselt teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Kohtueelselt saatis EP 15.04.2021 e-maili teel meeldetuletuskirja (Lisa 5) kostja emaili aadressile xxx, mis mh on ka kostja äriregistrijärgne kontaktaadress. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Sissenõudmiskuludesse (40 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päring Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti kohtueelne meeldetuletuskiri e-posti vahendusel võlgnevuse kohta Sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine EP poolt.
9.Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 80 eurot, millest 40 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 40 eurot sissenõudmiskulu.
10.13.04.2022 menetlusdokumendis seadis hageja kahtluse alla kostja poolt esitatud rendilepingu ning kahe sõiduki üleandmise dokumendi ehtsuse. Lisaks on ka kohus 29.03.2022 juhtinud kostja esindaja tähelepanu sellele, et välja ei ole toodud ühtegi füüsilist isikut, kes sõidukit kasutas, mille tõendamine on kostja kohustus. Kostja vastusest hagile aga siiski vastavat asjaolu ei selgu ka peale seda, kui kohus oli puuduste kõrvaldamiseks kostjale uue tähtaja määranud. Seega ei ole kostja veenvalt tõendanud, et vastavad sõidukid olid tõepoolest vastaval perioodil välja renditud ning seda, et kostja nende leppetrahvinõuete eest ei vastuta. Hageja hinnangul peab kostja tulenevalt nii Riigikohtu tõlgendusest kui ka Harju Maakohtu juhistest tõendama kes füüsilise isikuna kasutas sõidukit leppetrahvide väljastamise ajal ning seda ei ole kostja jätkuvalt teinud. Järelikult vastutab leppetrahvi eest kostja.
KOSTJA VASTUVÄITED
11.Kostja esitas 28.03.2022 vastuse hagile, milles väidab, et kostja ei ole 11.02.2019.a. ja 01.12.2019.a. oma sõidukeid Europargi poolt hallatavatel aladel parkinud. Kostja ei ole Europargiga ülalnimetatud aegadel mingeid lepinguid sõlminud ega ka mingite parkimistingimustega tutvunud. Seoses sellega puudub ka hageja nõudel igasugune õiguslik alus.
12.Hagejal oli võimalik tutvustada parkimitingimusi ainult auto kasutajale. Nii 11.02.2019.a. kui ka 01.12.2019.a. olid Kostja sõidukid antud rendile kolmandale isikule (lisad). Mõlemal kuupäeval olid sõidukid renditud xxx-le (edaspidi xxx). Seega ei olnud sõidukid hageja poolt väidetavatel parkmiskuupäevadel Kostja kontrolli all. Seega ei ole Kostja antud juhtumil lepingupooleks.
13.Seoses sellega, et kostja pole lepingupooleks ei ole tal ka võimalust väljastatud leppetrahve vaidlustada. Isegi kui sõidukitele väljastati leppetrahvid, siis sai neid väljastada ainult isikule, kes sõidukit kasutas. Juhul kui xxx ka tõepoolest parkis sõidukeid Hageja poolt väidetaval ajal Hageja poolt väidetavates kohtades, siis oli Hageja sõlminud lepingud xxx-ga. Juhul kui xxx on Hagejaga lepingu sõlminud ja väidetavalt ka lepingut rikkunud, siis on Hagejal õigus pöörduda nõudega xxx vastu.
14.15.04.2022 menetlusdokumendis oli kostja seisukohal, et hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja leiab, et ta on tõendanud, et sõidukite kasutaja oli xxx, kellele olid sõidukid üle antud ja kui rikkumine rendiperioodil toimus, siis vastutab rikkumise eest rentnik ehk xxx.
2-22-103133
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus selgitab, et menetleb käesolevat tsiviilasja 2-22-103133 lihtmenetluses (kirjalikus menetluses), mille kohta on täpsemad selgitused antud Harju Maakohtu 08.03.2022 kohtumääruses, millega võeti hagiavaldus menetlusse. Käesoleva tsiviilasja hind on 80 eurot. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib kohus sellise hagi menetlemisel loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist. Arvestades käesoleva menetluse rahalist väiksust ning menetlusökonoomia huve, sh vajadust mitte tekitada pooltele asjatut aja- ja rahakulu, ei pea kohus käesolevas asjas kohtuistungi korraldamist vajalikuks. Seega ei rahulda kohus kostja taotlust lahendada asi kohtuistungil.
16.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnates poolte seisukohti, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
17.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja MBS Property OÜ oli vaidlusaluste leppetrahvinõuete (dtl 36-37; 41-42) esitamise ajal sõidukite numbrimärgiga xxx ja xxx omanik/vastutav kasutaja ning see on tuvastatud ka hagile lisatud Transpordiameti päringuga (dtl 58). Pooled ei vaidle ka selle üle, et seoses sõidukite registreerimismärgiga number xxx ja xxx parkimisega hageja opereeritavale parkimisalale on järgnevatel kuupäevadel parkimistingimuste rikkumise tõttu kostjale esitatud leppetrahvinõuded, mis on käesoleva ajani tasumata: 1) 11.02.2019, WTCT lubadega parkla, leppetrahv summas 30 eurot (dtl 36-37); 2) 01.12.2019, Audentes, Tallinn, leppetrahv summas 10 eurot (dtl 41-42). Hageja on esitanud tõendid sõidukite numbrimärgiga xxx ja xxx parkimisnõuete rikkumise kohta nimetatud agadel ja kohtades (dtl 38-40, 43-57). Kostja ei ole nimetatud tõendeid ümber lükanud. Kostja ei vaidlustagi otseselt viidatud sõidukite parkimist hagis väidetud ajal ja kohas – kostja väidab, et parkimisnõuded tulnuks esitada sõidukite rentnikule. Kostja ei ole väitnud, et sõidukid olnuks hagis märgitud parkimisalal pargitud mingil teisel ajal ega pole esitatud ka hageja tõendeid kummutavaid tõendeid (parkimistasu maksmine konkreetses parklas mingil teisel ajal vmt). Seega loeb kohus hageja esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et sõidukid registreerimismärgiga number xxx ja xxx olid pargitud hagis esile toodud kuupäevadel ja kohtades ning parkimise eest tasumata jätmisega on tekkinud leppetrahvide näol 40 euro suurune võlgnevus.
18.Kostja vastuväide hagile seisneb selles, et MBS Property OÜ ei olevat Europargiga ülalnimetatud aegadel mingeid lepinguid sõlminud ega ka mingite parkimistingimustega tutvunud, sest hagejal oli võimalik tutvustada parkimistingimusi ainult auto kasutajale. Kostja väidab, et nii 11.02.2019.a. kui ka 01.12.2019.a. olid kostja sõidukid antud rendile xxx-le, mistõttu ei olevat sõidukid olnud hagis esile toodud parkimise kuupäevadel kostja kontrolli all. Seetõttu ei pea kostja ennast antud juhtumil lepingupooleks. Kostja leiab, et isegi kui sõidukitele väljastati leppetrahvid,
2-22-103133 siis sai neid väljastada ainult isikule, kes sõidukit kasutas. Kostja väidab, et juhul kui xxx tõepoolest parkis sõidukeid hageja poolt väidetaval ajal ja kohtades, siis oli hageja sõlminud lepingud xxx-ga.
19.Kohus kostja seisukohtadega ei nõustu. Kohus selgitas kostjale tema tõendamiskoormust juba 29.03.2022 (dtl 75). Kohus selgitas kostjale, et ainuüksi võimaliku rendilepinguga ei ole võimalik tõendada hagis väidetud ajal ja kohas sõiduki parkinud juhti. Kostja kohustuseks on tõendada, kes konkreetselt füüsilise isikuna (sest juriidiline isik ei saa sõidukit juhtida) sõidukit hagis märgitud ajal ja kohas parkis. Vastasel juhul tuleb lugeda parkimislepingu pooleks sõiduki omanikku/vastutavat kasutajat (nt vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-123200, p 41). Kuivõrd hagejal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada, on tõendamiskoormis hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagatud ning auto juhiks ja parkimislepingute pooleks saab lugeda sõiduki omanikku/vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6816, p 31). Kohus andis kostjale tähtaja oma tõendamiskoormuse täitmiseks ja kohtu poolt viidatud tõendite esitamiseks 04.04.2022 (dtl 75).
20.Vaatamata kohtu selgitustele pole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et kes konkreetselt füüsilise isikuna (sest juriidiline isik ei saa sõidukit juhtida) vaidlusaluseid sõidukeid hagis märgitud ajal ja kohas parkis. Kostja poolt esitatud tõendid, sh rendilepingud (dtl 76-89, dtl 96100, dtl 105-109) nimetatud asjaolusid ei tõenda. Seetõttu puudub kohtul vajadus hinnata ka hageja vastuväidet kostja poolt esitatud dokumentide ehtsuse kohta. Kuna kostja jättis vaatamata kohtu selgitustele oma tõendamiskohustuse täitmata, siis tuleb lugeda hagis esile toodud parkimislepingute pooleks kostja kui sõidukite omanikku/vastutav kasutaja (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-123200, p 41). Kuna käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et sõidukite numbrimärgiga xxx ja xxx vastutavaks kasutajaks on kostja ning autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on kostja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja hagejal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada, on tõendamiskoormis hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagatud ning parkimislepingute pooleks saab lugeda kostjat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31).
21.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 16 lg 3 kohaselt loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Kohus leiab, et leping võidakse sõlmida teatud käitumisega väljendatud tahteavaldusega juhul, kui isikule on tema käitumise õiguslikud tagajärjed üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud. Kohus leiab, et parkimisalale sissesõidul võib olla sõlmitud parkimiskoha üürileping.
22.Antud juhul olid parklate sissesõidutee juurde olid paigutatud teavitus- ja liiklusmärgid, mis sisaldasid lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ja hoiatusi parkimistingimuste rikkumisel leppetrahvi määramise kohta (dtl 46-57). Kohtul puudub alus kahelda, et parkimistingimused olid paigaldanud nähtavale kohale ning nende sisuga oli võimalik suuremate pingutusteta tutvuda. Kohus leiab, et parkimisalades tähistatud vaidlusalust teadet tuleb lugeda pakkumuseks.
2-22-103133 Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kohus leiab, et vaidlusaluste sõidukite parklatesse parkimine oli käesoleval juhul kvalifitseeritav aktseptina. Kostja vastuväide seisneb selles, et tema ei ole parkimislepingu osapool. Kohus leidis eelnevalt, et kostja tuleb lugeda parkimislepingute osapooleks (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 19-20).
23.Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel olid hagis näidatud juhtumitel sõlmitud kehtivad parkimislepingud. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingute tingimusi. Kostja pole tõendanud, et leppetrahvide määramine oli alusetu (nt seetõttu, et kostja ei rikkunud parkimisel kokkulepitud parkimistingimusi, st parkimise eest oli tasutud või täidetud olid muud parkimislepingute tingimused). Kostja ei ole tõendanud, et esile toodud parkimisaladel on teistsugused parkimistingimused või, et parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata. Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
24.Kohtu hinnangul oli hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimislepingute näol tegemist tüüptingimustega lepinguga. VÕS § 35 lg 1 kohaselt tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 1 kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2017. a otsuses tsiviilasjas nr 2-16-123200 p-des 47 ja 55 leidis ringkonnakohus, et tüüptingimus, millega parkimislepingu rikkumise korral võib parkla operaator parkijale määrata leppetrahvi, ei ole üldreeglina tühine. Ringkonnakohus märkis, et VÕS § 287 keelab leppetrahvi kokkuleppe keelu eluruumi üürimisel, seega parklakoha üürimisel leppetrahvi kokkulepe üürniku suhtes seaduse järgi välistatud ei ole. Leppetrahvi kokkulepe parkimislepingu rikkumisel ei kaldu kõrvale seaduses sätestatust.
25.Kohtu hinnangul ei olnud kahel korral vastavalt 30 ja 10 euro suuruse leppetrahvi tingimus käesoleval juhul tühine tüüptingimus ja kohaldatud leppetrahvi suurus on mõistlik. Kostja pole esitanud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse VÕS § 162 lg 1 alusel leppetrahvi vähendamiseks. Kohus leiab, et leppetrahv kokku summas 40 eurot ei ole ülemäära suur.
26.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et parkimislepingu rikkumise tõttu määrati kostjale leppetrahvid kokku summas 40 eurot põhjendatult ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja
2-22-103133 rakendas õigustatult kostja kui sõiduki vastutava kasutaja suhtes leppetrahvi, kuna kostja jättis parkimistasu maksmata. Hageja jaoks, kelle majandustegevuseks on tasuliste eraparklate pidamine, on oluline huvi lepingu täitmise vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
27.VÕS § 1131 lg 1 (sissenõudmiskulude hüvitamine majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt) on sätestatud, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Pooled ei vaidle, et kostja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 40 euro võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot.
28.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt MBS Property OÜ hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks välja võlgnevuse summas 80 eurot.
29.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
30.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja poolt näidatud menetluskuludeks on riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3,25 h eest. Hageja märgib, et lepingulise esindaja tasu on 80 eur/h, millele lisandub käibemaks.
31.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 100 eurot. TsMS § 4842 järgi on samuti põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot.
32.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus leiab, et asja vähest keerukust arvestades on TsMS § 175 lg 1 järgne esindaja põhjendatud ja vajalik tunnitasu 60 eurot käibemaksuta. Tegemist on hageja igapäevatööd puudutava nö tüüphagiga ja kohtu hinnangul ei oleks 60 eurot ületav tunnitasu põhjendatud. Hageja lepinguline esindaja ei ole (vande)advokaat, kelle tunnitasumäär võiks olla eeldatavalt kõrgem.
33.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 3 tundi ja 15 minutit. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Kohtu hinnangul võib tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 90 eurot (1,5 x 60). TsMS § 174 lg 10 alusel kuuluvad menetluskulud hagejale hüvitamisele käibemaksuta.
34.Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 210 eurot (100 + 20 + 90), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (210 eurot) tuleb kostjal
2-22-103133 tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
35.Hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 170 eurot (hageja poolt näidatud menetluskulude summa 380 eurot – kohtu poolt vajalikuks peetud summa 210 eurot). Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. Seetõttu jätab kohus rahuldamata ka hageja taotluse kohustada kostjat esitama menetluskulusid tõendavad dokumendid.
36.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.