AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus X vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.10.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, lepinguline esindaja Kadri Ojamaa Puudutatud isik X
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25.10.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-9171 ning saata asi uueks lahendamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (avaldaja) esitas 8.06.2021 Harju Maakohtule avalduse X (puudutatud isik) vastu kahjuhüvitise 4103,60 euro, viivise 474,89 euro ja alates 9.06.2021 viivise saamiseks kuni põhinõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
1.1.Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud XXXX asuva korteriomandi (korter). Avaldaja ja korteri omanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr
2-21-9171 519476303 (kindlustusleping). Kindlustusvõtja on Y (kindlustusvõtja). Kindlustuslepingus kokku lepitud omavastutus on 100 eurot.
1.2.21.09.2019 esitas kindlustusvõtja avaldajale kahjuteate, mille kohaselt oli 21.09.2019 korteris tekkinud veekahjustused. Kahjuteate sisu oli järgnev: „[t]ulin koju kell ~17.55, elutoa laest, karniisist, valgustitest ja mööda seinu jooksis vesi. Naabreid minu korteri kohal ei olnud kodus. Helistasin korteriühistu esindajale ja tuli välja, et täna pandi maja küte sisse umbes kell
15.00.Panime kütte kinni, lasime püstikust vee välja ja vett hakkas tulema järjest vähem, tundub et enam juurde ei tule. Visuaalhinnangu järgi sai kahjustada elutuba ja köök.“ Kindlustusvõtja varakahju avalduses on toodud juhtumi kirjeldus ning kirjeldatud on kahjustada saanud vara: „laminaat paistes, diivan läbimärg, pinglaes vesi, kipskarkass paistes, aknalaud paistes, akna ümbrus ja välissein kipsis paistes“.
1.3.XXXX asuv korterelamu on 4-kordne. Korter asub 3. korrusel ning selle kohal on vaid üks korter, korter nr 31, mis kuulub puudutatud isikule.
1.4.Avaldaja esindaja vaatas 30.09.2019 kahjustada saanud korteri üle ning koostas ehitise ülevaatusakti ja skeemi. Kahju ülevaatuse käigus pildistas avaldaja esindaja korteri nähtavad kahjustused.
1.5.Korteri siseviimistluse taastamiseks tegi Osaühing Redwood hinnapakkumise 4203,60 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri siseviimistluse taastamiseks tehtud hinnapakkumine mõistlik ja hinnapakkumises näidatud kulud vajalikud veekahjustuste tagajärgede likvideerimiseks. Osaühing Redwood taastas korteri siseviimistlusele tekkinud kahjustused ning esitas avaldajale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja korteri taastamise kohta arve 4103,60 eurot. Avaldajale esitatud arve oli 100 euro võrra väiksem hinnapakkumisest, kuna omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Avaldaja hüvitas korteri siseviimistluse taastamismaksumuse 4103,60 eurot.
1.6.Kuna veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 11.12.2019 puudutatud isikule kohtuväliselt kahju hüvitamise nõude, paludes puudutatud isikul kahju hüvitada hiljemalt 27.12.2019. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik ei esitanud avaldusele oma seisukohta. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas 25.10.2021 määrusega avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 4103,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 474,89 eurot ja edasiulatuva viivise. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 410 eurot ja viivise.
3.1.Maakohus leidis, et avaldaja on kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud tõendanud. Puudutatud isiku kohustuseks oli vältida teise kaasomaniku (alumise naabri) kahjustamist (veekahju) endale kuuluvas korteris. Veeleket ja selle tagajärgi sai ära hoida eelkõige puudutatud isik, kelle mõjusfääris asus katkine radiaator. Avaldaja tõendas, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist. Seda, et puudutatud isik oma kohustust ei rikkunud (nt teavitas õigeaegselt korteriühistut katkisest radiaatorist), pole tõendatud. Puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et veeavarii korral võib vesi
2-21-9171 tungida läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks veeavariid toimunud, poleks kahju tekkinud. Korteri parandamiseks esitas hinnapakkumise Osaühing Redwood summas 4203,60 eurot ja avaldaja hüvitas korteri parandamise kulu 4103,60 eurot. Omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
3.2.Avaldaja saatis 11.12.2019 puudutatud isikule kohtuvälise tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks, paludes hüvitada kahju hiljemalt 27.12.2019. Kuna kahju hüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 28.12.2019. Määruskaebus
4.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
4.1.Maakohus määrus on üllatuslik, kuna puudutatud isik ei olnud kohtumenetlusest teadlik.
4.2.Puudutatud isikule jääb arusaamatuks, miks maakohus toimetas asja materjalid kätte avalikult. Puudutatud isik elab talle kuuluvas korteris aadressil XXXX ja see on registreeritud ka tema elukohana. Korteris aadressil XXXX , milles oli vaidlusalune veeleke, elab puudutatud isiku ema. Mõlemale aadressile oleks saanud menetlusdokumendid puudutatud isikule kätte toimetada. Kui menetlusdokumendid oleks XXXX , Tallinn või XXXX ,postkasti pandud, oleks puudutatud isik need kätte saanud. Puudutatud isik käis regulaarselt 2–3 korda nädalas kontrollimas ka XXXX , korteri postkasti.
4.3.Puudutatud isik püüdis siseneda e-toimikusse, kuid see tal ei õnnestunud. Menetluse edasine käik
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu.
6.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p 1, § 659 ja § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi saata tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
8.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole puudutatud isik saanud avaldaja nõudele esitada vastuväiteid, kuna avaldust ei ole talle kätte toimetatud. Sellega on maakohus puudutatud isiku arvates rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga osaliselt.
9.TsMS § 306 lg 5 järgi peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. TsMS § 477 lg 1 kaudu kohalduvad hagita
2-21-9171 menetluses ka hagimenetlust reguleerivad eelmenetluse sätted (TsMS § 392 jj), arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Menetlusosalistele tuleb avaldusest teatada (TsMS § 393), kuid üldjuhul ei ole kohtul kohustust avaldust menetlusosalistele kätte toimetada. TsMS § 477 lg 9 sätestab, et hagita menetluses avaldaja esitatud avaldus ning menetlusosaliste esitatud taotlused ja muud menetlusdokumendid, samuti kohtukutsed edastatakse hagita menetluses menetlusosalistele kohtu valitud viisil. Toimikusse tuleb märkida edastamise viis. Menetlusdokumendid tuleb hagita menetluses osalistele kätte toimetada üksnes juhul, kui see on seaduses ette nähtud. Eeltoodust tulenevalt ei pea hagita menetluses TsMS § 477 lg 9 esimese lause kohaselt järgima kõikide menetlusdokumentide puhul tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevaid kättetoimetamise sätteid.
10.Maakohus võttis avaldaja 8.06.2021 avalduse menetlusse 9.06.2021 määrusega, millega ühtlasi kohustas puudutatud isikut esitama kirjaliku seisukoha (tl 47). Toimikust nähtuvalt proovis maakohus ebaõnnestunult puudutatud isikule avaldust ja selle lisasid koos menetlusse võtmise määrusega tähitud postiga kätte toimetada aadressil XXXX , (tl 48). Kohus tegi menetlusdokumendid puudutatud isikule nähtvaks e-toimikus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt saatis maakohus materjalid ka e-posti aadressil XXXX , kuid e-kirja kättesaamise kohta andmed puuduvad. Kohtute infosüsteemi on kohus märkinud, et avaldus ja selle lisad on puudutatud isikule 2.10.2021 kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
11.TsMS § 317 lg 1 p 1 järgi on avaliku kättetoimetamise esimene keskne eeldus see, et kohtule ei ole teada, kus on menetlusosalise elu- või viibimiskoht. Kohus peab tegema vajadusel ka ise järelepärimisi menetlusosalise viibimiskoha väljaselgitamiseks (Riigikohtu 31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 11).
12.Puudutatud isikule ei tulnud avaldaja 8.06.2021 avaldust koos lisadega TsMS § 477 lg 9 järgi küll kätte toimetada, kuid see ei tähenda, et menetlusdokumendid võis jätta puudutatud isikule edastamata. Hagita menetluses tuleb avaldus ja selle lisad puudutatud isikule edastada selliselt, et puudutatud isikul on võimalus nendega tutvuda ja avalduse kohta seisukoht esitada. Praegusel juhul ei olnud puudutatud isikul võimalik maakohtu 9.06.2021 määrust täita ning avalduse kohta seisukohta esitada.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud piisavalt jõupingutusi, et selgitada välja puudutatud isiku tegelikud kontaktandmed. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks kasutanud muid registritest kättesaadavaid andmeid puudutatud isiku elukoha väljaselgitamiseks. Kinnistusraamatu andmetel kuulub puudutatud isikule korter aadressil XXXX , (omaniku kanne 21.10.2020). Kuigi puudutatud isiku elukohana on eelnimetatud korter registreeritud alles pärast vaidlustatud määruse tegemist ja määruskaebuse esitamist, oleks maakohus saanud kinnistusraamatu andmete pinnalt puudutatud isiku elukoha välja selgitada. Lisaks on rahvastikuregistris märgitud puudutatud isiku telefoninumbrid.
14.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et puudutatud isikule avalduse kohaselt edastamata jätmine on selline menetlusõiguse normi oluline rikkumine (õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumine), mille tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus ei saa rikkumist ise kõrvaldada ning asi tuleb saata tagasi samale maakohtule uueks lahendamiseks. Maakohus peab asja uuel lahendamisel avaldaja 8.06.2021 avalduse ja selle lisad puudutatud isikule edastama seisukohtade esitamiseks TsMS § 477 lg-s 9 ette nähtud nõudeid järgides.
15.Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks rakendanud uurimispõhimõtet ja selgitanud välja, kas kahju eest vastutab
2-21-9171 korteriomanik või korteriühistu (või kõik korteriomanikud) (vt ka Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649; 9.03.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-9543).
16.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3).
17.Kuivõrd ringkonnakohus ei tee asjas praegusel juhul menetlust lõpetavad lahendit, ei saa ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg-d 3 ja 4). (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.