Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 11.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-5735/72
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 11.04.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4340

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

11.04.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-5735

Tsiviilasi

X hagi A, B, C ja D vastu kaasomandi lõpetamise ja tahteavalduste asendamise nõudes A, B, C ja D vastuhagi X vastu kaasomandi lõpetamise nõudes müüa kinnistu avalikul enampakkumisel jagades raha kaasomanike vahel propotsionaalselt nende osa suurusele ning alternatiivselt tahteavalduste asendamise nõudes

Tsiviilasja hind

Hagi hind 3500 eurot; vastuhagi hind 3500 eurot Hageja (vastukostja): X (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht xxx xx-xx, xxx Hageja (vastukostja) lepinguline esindaja: vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik, e-post: [email protected] Kostja I (vastuhageja I): A (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht xxx xx-xx, xxxxx xxx Kostja II (vastuhageja II): B (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht xxx xx-xx, xxxxx xxx Kostja III (vastuhageja III): C (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht xxx xx-xx, xxxxx xxx

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja IV (vastuhageja IV): D (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht xxx xx-xx, xxxxx xxx Kostjate (vastuhagejate) lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Traat, e-post: [email protected] Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kohtuistungitel 05.10.2021 ja 21.02.2022, millel osalesid hageja X; hageja lepinguline esindajad vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik; kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat

2-21-5735

1.Rahuldada osaliselt hageja X hagi kostjate A, B, C ja D vastu kaasomandi lõpetamiseks.

Sarnased lahendid

Asjaõigus

2-21-5735 kaasomanike vahel järgmiselt: hagejale Xle kuulub 6256/9442 suurune mõtteline osa; Ale kuulub 1484/9442 suurune mõtteline osa; ühisomanikele Ble ja Cle kuulub 865/9442 suurune mõtteline osa ja Dle kuulub 837/9442 suurune mõtteline osa. 2) Hageja on 21.02.2022 kohtuistungil muutnud hagiavalduse nõude punkti 1.2.1 järgmiselt (II kd, tl 53-56). Hageja palub kohul lõpetada A, ühisomanike B ja C, D ja X kaasomand xxx xx, xxx kinnistu suhtes järgmisel viisil: jätta xxx xx, xxx kinnistu hageja X ainuomandisse, pannes Xle kohustuse maksta Ale, ühisomandikele B ja C ning Dle nende osad rahas, järgnevalt: Ale 117 714 eurot, millest lahutatakse Ale kuuluvale mõttelisele osale Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegi tegelik võlgnevus ja määrata, et nimetatud osa tasub hageja otse Eesti Vabariigile; ühisomanikele Cle ja Ble 68 613 eurot, millest lahutatakse Cle ja Ble kuuluvale mõttelisele osale Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegi tegelik võlgnevus ja määrata, et nimetatud osa tasub hageja otse Eesti Vabariigile; Dle 66392 eurot, millest lahutatakse Dle kuuluvale mõttelisele osale Eesti Vabariigi ja E kasuks seatud hüpoteegi tegelik võlgnevus ja määrata, et nimetatud osa tasub hageja otse Ele. Kohustada A, Bt, Ct ja Dt andma nõusolek kinnistu asukohaga xxx xx, xxx teise jao omanikukande, mille kohaselt A on 1484/9442 mõttelise, B ja C ühisomanikena on 865/9442 mõttelise osa, D 837/9442 mõttelise osa ja X 62560/94420 mõttelise osa omanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse nimetatud kinnistu ainuomanikuna kinnistu registriosa II jakku sisse X. Lugeda nimetatud A’i, B’i, C’i ja D’i nõusolekud kohtuotsusega asendatuks. 3) Kinnistul asub eluhoone, mis on muutunud kaasomanikele elamiseks ohtlikuks ja vajab kiiremas korras taastamis- ja parendustöid. Tehnilise Järelevalve ja Tarbijakaitse Amet (edaspidi TTJA) teostas viimati 17.02.2020 xxx xx kinnistu kohapeal visuaalse paikvaatluse, eesmärgiga kontrollida ja fikseerida hoone tehniline ja visuaalne seisukord tulenevalt 23.03.2017 ettekirjutusest nr 16- 2/17/253-001. TTJA asus seisukohale, et xxx xx hoone katuse ja vahelae olukord tuleb uuesti fikseerida ning katusekonstruktsioonid tuleb toestada, katuse ja vahelae olukord tuleb likvideerida. Samuti tuleb asuda teostama vastavalt auditis välja toodud parendusmeetmeid. TTJA palus esitada hoone hetkeline kasutusplaan hiljemalt 25.03.2020 (millisele kaasomanikule kuulub milline kaasomandi osa). Eeltoodust tulenevalt kaalus TTJA ettekirjutuse tegemist ehitise ohutuse tagamiseks ja auditist toodud meetmete rakendamiseks (tl 10-11). TTJA on ka varem, st 23.03.2017 TTJA ettekirjutuses jõudnud järeldusele, et xxx xx ehitis on nõuetele mittevastav. Hagejele kuuluva kaasomandi osa eelmised omanikud Y ja W on korduvalt pöördunud teiste kaasomanike poole ettepanekuga hoone remontimiseks, sh notariaalse kasutuskorra seadmiseks ja remondifondi loomiseks, mida kasutatakse TTJA poolt 26.02.2020 esitatud pöördumises välja toodud puuduste likvideerimiseks. Kostjad I, II, III ja IV ei näita üles piisavat huvi ega soovi hoonet säilitada ja remontida ning TTJA ettekirjutust täita (I kd, tl 2-7, 51-56, 120-122, 147-149; 162-164).

2-21-5735 hind 63 911,65 eurot. Vastuhagejad soovivad ostueesõigust kasutades selles osas teostada ostueesõigust proportsionaalselt oma mõttelise osa suurusega (I kd, tl 110-114). 5) Vastuhagejad (kostjad) soovivad 30.09.2021 esitatud vastuhagis omandada hageja omandis oleva 41,25% suuruse osa väärtusega 223 162,50 eurot selle hinna eest hageja enda poolt esitatud kinnisasja väärtuse eksperthinnangus toodud summale. Alternatiivse nõudena juhul, kui vastuhagejate nõuet kinnisasja mõttelise osa saamiseks nimetatud hüvitise eest ei rahuldata, soovivad vastuhagejad kinnistu müüki avalikul enampakkumisel. Hageja X kinnistul ei ela ning tema valduses olevad ruumid seisavad aastaid tühjana. Kuna neid ei köeta, siis kahjustub sellega ka teiste kaasomanike omand liigse niiskuse tõttu. Kõik kostjad kasutavad nimetatud kinnistul asuvaid hooneid oma alalise elukohana. Kõik kostjad soovivad kinnistul edasi elada (I kd, tl 132-133). 6) Vastuhagist tulenevalt soovivad kostjad eelnevalt nimetatud rikutud ostueesõiguse teostamise eest 1⁄4 suuruse mõttelise osa suhtes kinnistust soovivad tasuda Xle notariaalses müügilepingus märgitud 1⁄4 suuruse mõttelise osa hinnaga 63 911,65 eurot. Vastuhagejad soovivad ostueesõigust kasutades selles osas teostada ostueesõigust proportsionaalselt oma mõttelise osa suurusega, tasudes Xle alljärgnevalt: A maksab 29 763,65 eurot (46,575%); Nelja ja B 17 352,01 eurot (27,15%); D 16 789,59 eurot (26,275%). Ülejäänud osas, so X omandis oleva 41,25% suuruse osa väärtusega 223 162,50 eurot soovivad vastuhagejad omandada selle hinna eest vastavalt X enda poolt esitatud kinnisasja väärtuse eksperthinnangus toodud summale, tasudes Xle alljärgnevalt: A 103 926,77 eurot (46,575%); C ja B 60 588,61 eurot (27,15%); D 58 624,78 eurot (26,275%). Seega tuleb vastuhagi kohaselt vastuhagejatel tasuda Xle temale kuuluva osa eest kokku alljärgnevad summad: A 133 690,42 eurot; C ja B 77 940,62 eurot; D 75 414,37 eurot. Alternatiivse nõudena juhul, kui vastuhagejate nõuet kinnisasja mõttelise osa saamiseks nimetatud hüvitise eest ei rahuldata, soovivad vastuhagejad kinnistu müüki avalikul enampakkumisel (I kd, tl 132-133). 7) 21.02.2022 toimunud kohtuistungil jäid kostjad enda vastuhagi nõuete juurde, kuid muutsid nõuete esitamise järjekorda: esimese nõudena esitavad kostjad ehk vastuhagejad kinnistu avalikul enampakkumisel müümise nõude ning alternatiivse nõudena esitavad kostjad kaasomandi lõpetamise ja tahteavalduse asendamise nõude. Seega on kostjate vastuhagi esmane nõue müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadud raha kaasomanike vahel võrdsetes osades (II kd, tl 53-36).

2-21-5735 on olnud see, kes sellest hüvest on kostjate tõttu aastateks ilma jäänud (üle 10 aasta). Hageja perekonnal puudub võimalus omandit kasutada, sest nende kasutatav osa asub teisel korrusel, mille seisund on tulenevalt katuse seisukorrast elukohana kasutamatu. Teise, alternatiivse vastuhagi nõudena on kostjate poolt esitatud nõue jagada kinnistu avalikul enampakkumisel müügiga. Sellise nõude esitamine iseeneses näitab, et kostjatel ei ole tegelikult huvi omandi kui sellise säilitamisele ning nad on valmis sellest loobuma. Sellisel kujul vastuhagi nõude rahuldamisel, kinnistu enampakkumisele panemisel (seejuures ka ilma täpsemate enampakkumise tingimusteta) on eos näha sundtäitmise - enampakkumise korraldamine täitemenetluses – raskusi: esiteks kulud, teiseks kostjate poolseid täituri toimingute vaidlustamised ja edasikaebused. Kinnistul asuv eluhoone on aga äärmuslikult halvas seisundis, mistõttu toob praktiliselt iga kuu kinnistule veel suuremat kahju – sest taastamisvõimalused aina vähenevad ning kallinevad. Samuti on ebaõige väide, nagu oleks hageja oma kaasomandi osa hooldamisest loobunud. Tehnosüsteemid kuuluvad kõigi kaasomanike ühisesse omandisse ja nende korrashoiu kohustus on olnud kõigil kaasomanikel, millest aga kostjad on keeldunud (I kd, tl 147-149). 9) Hageja on kaalunud alternatiivse nõude esitamist. 05.10.2021 toimunud kohtuistungil on hageja märkinud, et kaalub alternatiivse nõudena kinnistu müüki kaasomanikevahelisel enampakkumisel (I kd, tl 141-154; 00:26:42 ja 00:48:41). 05.10.201 kohtuistungil andis kohus hagejale tähtaja alternatiivse nõude esitamiseks kuni 27.10.2021, kuid hageja ei esitanud alternatiivset kaasomandi jagamise viisi nõuet (I kd, tl 141-154; 00:27:16). Seega on hageja nõudeks kaasomandi lõpetamise nõue, milles hageja taotleb, et kohus annaks kinnistu omandiõiguse täies ulatuses üle hagejale, kohustusega tasuda kostjatele kinnisasja omandiõiguse kaotamise eest hüvitise ja tuvastada kostjate kohustuse anda tahteavaldus kaasomandis olema kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks sellisel, et kinnisasi jääb hageja ainuomandisse (I kd, tl 2-7; 51-56).

14) Kokkuvõtlikult soovivad hageja ja kostjad kaasomandi lõpetamist, kuid on eri meelt selles, kuidas kaasomand lõpetada – kas omandit kaotavatele kaasomanikele (kaasomanikule) hüvitise maksmisega või kinnisasja avalikul enampakkumisel müügi teel. Seega vaidlevad pooled kaasomandi lõpetamise viiside üle. 15) Hagi kohaselt puudub kostjatel tahe kaasomandisse kuuluva vara eest hoolt kanda, mistõttu taotleb hageja kaasomandi lõpetamist vastavalt AÕS § 76 lõikele 1 (I kd, tl 5156). AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandi lõpetamise või selle viisi osas, otsustab kohus kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise ning kaasomandis oleva asja jagamise viisi AÕS § 77 lg 2 kohaselt. Seejuures saab kohus otsustada, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kostjad on esitanud vastuhagi (I kd, tl 132-133). Kostjad ei vaidle vastu kaasomandi lõpetamisele, kuid poolte vahel on vaidlus kaasaomandi lõpetamise viisi üle. Kostjad ei ole nõus hageja poolt taotletud ühise asja jagamise viisiga ning soovivad asja jagad muul viisil. Kostjate arvates on hageja poolt välja pakutud kaasomandi jagamise viis kõige vähem sobiv. Vastuhagi kohaselt esitavad kostjad esmase nõudena kinnistu avalikul enampakkumisel müümise nõude jagada müügist saadud raha kaasomanike vahel võrdsetes osades ning alternatiivse nõudena esitavad kostjad kaasomandi lõpetamise ja tahteavalduse asendamise nõude (II kd, tl 53-36). 16) Käesoleva asja lahendamise käigus peab kohus otsustama: 1) kas kaasomand lõpetada; 2) kui kaasomand lõpetada, siis millisel hagis või vastuhagis taotletud viisil. Seejuures saab kohus otsustada vaid sellise kaasomandis oleva asja jagamise viisi üle AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud kas hagis või vastuhagis (vt Riigikohtu lahend nr 2-17-9749, p 11). Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-9117, p 11). Kui kohus peab otsustama, kas rahuldada kaasomandi lõpetamise nõue ning tegema valiku lõpetamise viiside vahel, siis peab kohus kaaluma kaasomanike huve ja kõigi nende huve võimalikult suures ulatuses arvestama, lähtudes õiglusest, so hea usu põhimõttest (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-39-17, p 10; nr 2-17-9749, p 11). Kohus peab asja lahendades kaasomanike huve kaaluma ja hindama, milline lahendus vastab kõige paremini nende huvidele arvestades konkreetse vaidluse asjaolusid. See tähendab, 6 (10)

2-21-5735 et kohus lähtub otsustuse tegemisel eelkõige üksikjuhtumi asjaoludest, mitte aga sellest, milline on tavapärane ja enamlevinud kaasomandi jagamise viis. 17) Puudub vaidlus selles, et hagejale kuulub 66% kinnistust. Hageja arvates hoone säilitamine vajab kaasomanike ühiseid investeeringuid taastamise (mitte ainult säilitamise) eesmärgil, kuid kostjatel puudub arusaam, et hoone taastamine on kõigi kaasomanike ühine kohustus (I kd, tl 162-164). Hageja on selgitanud, et hoone on tema jaoks perekondlikku väärtusega. Juba hageja vanaema on elanud kõnealuses majas koos oma tädiga ja tolle hõimlase Gga, kes oli maja algselt ehitanud kapten H abikaasa. Hiljem elas hoones hageja lähipere (ema, õde, vend) ja hageja ise. Rahvastikuregistri andmetel on hageja elanud xxx, xxx xx-xx aadressil alates 16.04.1990 (I kd, tk 152). Samas hageja kinnitab ning poolte vahel puudub selles osas ka vaidlus, et hageja lahkus elukohast selle halva seisukorra tõttu 2007. aastal ehk 15. aastat tagasi (tl I kd, tl 147149). Katuse renoveerimiseks tegi hageja perekond teistele kaasomanikele ettepanekuid juba 2002. aastal (I kd, tl 165-166). Hageja tellis 2017. aastal hoone seisukorra ekspertiisi, mille kohta koostati 17.05.2017 eksperthinnang (I kd, tl 167-180). 25.03.2020 on tehtud kaasomanikele hageja venna W ja ema Y poolt ettepanek luua remondifond suurusega 20 000 eurot ning kinnitada notariaalne kasutuskord (I kd, tl 183-191), millele kostjad ei vastanud. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on 26.02.2020 teostanud kinnistul paikvaatluse ning on kohustanud Yt (hageja ema) esitama asjakohased selgitused, milliseid tegevusi ning milliste tähtaegade jooksul on kavas rakendada hoone nõuetekohase tehnilise seisukorra tagamiseks ning ohuolukorra likvideerimiseks (I kd, tl 10-11). Hageja soovis täita TTJA ettekirjutist ja tegi kostjatele 05.07.2021 ettepaneku teostada audit, mida TTJA kaasomanikelt nõuab. Auditiga oli nõus kostja IV; kostja I keeldus selles, leides, et kulu on liiga kallis ja ebavajalik; kostjad II ja III ei vastanud sellele (I kd, tl 192-193). 18) Kostjad on tõendanud, et kostja I on mitmel korral panustanud hoone remontimisse. Kostja I A abikaasa J tasus 17.12.2020 arve alusel ajutise katusekatte SBS ja uute kautusesarikate paigaldamise ning töö teostamise eest 1381,01 eurot (I kd, tl 158). Samuti on J tasunud 07.09.2007 arve alusel kanalisatsioonitrassi ja veetrassi remondi eest kokku 21 240 krooni (so 1357,48 eurot) (I kd, tl 159). On leidnud tuvastamist, et kinnistu kaasomanikud – st hageja ja kostjad - ei ole läbi aastate jõudnud ühisele kokkuleppele kinnistu ja hoonete remontimise ja restaureerimisega seotud küsimustes. Kuna hageja perekond tegi teistele kaasomanikele katuse renoveerimise ettepanekuid juba 2002. aastal (I kd, tl 165-166), siis ilmselgelt vajas katus renoveerimist juba 20. aastat tagasi. 2017. aastal (ehk 5 aastat tagasi) teostatud eksperthinnangu kokkuvõttes on leitud, et hoone kasutus ei ole olnud heaperemehelik, teostamata on hooldus- ja remonttööd; katusekate tuleb täies mahus asendada ning eelnevalt oluliselt tugevdada või rajada uued katusekonstruktsioonid (I kd, tl 167-180). Hagejale kuulub 66% kinnistust (I kd, tl 163, p 6). AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. 19) Hageja on teinud küll jõupingutusi, et kaasomanikud ühiselt panustaksid hoone renoveerimisse, kuid hageja kui 66% osa kaasomanik ei ole hoone säilitamiseks teinud reaalselt ühtegi vajalikku kulutust, mille hüvitamist oleks ta omakorda saanud nõuda teistelt kaasomanikelt AÕS § 72 lg 4 kohaselt. Omandiga ei seondu mitte õigused, vaid ka kohustused, nt kohustus hoida kaasomandi osa korras, kuna kaasomandi hooleta jätmine võib tekitada märkimisväärset kahju ka elamule tervikuna. Seevastu on kostja I tõendanud, et on hoone säilimiseks teinud reaalseid kulutusi (I kd, tl 158-159). 7 (10)

2-21-5735 Vaidlustamata asjaoludel soovib hageja enda omandisse saada elamut olukorras, kus hageja ise faktiliselt hoones alates 2007. aastast (st juba 15 aastat) ei ela, samas elavad elamus kõik kostjad, moodustades kolm eraldi perekonda. Hageja on selgitanud, et hoone on tema jaoks perekondlikku väärtusega, kuid ka kostjad I; II ja III on seal hoones elanud üle kolmekümne aasta (05.10.2021 kohtuistungi protokoll; I kd, tl 142; 00:10:36). Vaid kostja IV perekondlik seos hoonega on mõnevõrra väiksem, kuid kostjatel I, II ja III on hoonega vähemalt samaväärne perekondlik seos kui hagejal (21.02.2022 kohtuistungi protokoll, II kd, tl 55; 00:28:15). 20) 16.02.2022 eksperthinnangu nr 0076-22 kohaselt ei vasta kaasomandi suurus reaalselt kasutuses olevate korterite suurusele (eksperthinnangu lk 4; II kd, tl 25 pöördel). Samuti on eksperthinnangus leitud, et eraldi korterite (kaasomandite) võõrandamised vabal turul on vähetõenäolised, sest puudub kaasomanike vaheline kasutuskorra kokkulepe ja kaasomanike kasutuses olevate korterite pundala ei vasta kaasomandi suurusele (eksperthinnangu lk 5; II kd, tl 24-51). 21) Antud asjas nähtub, et poolte huvid on vastandlikud. Hageja huvi on saada kinnistu ainuomanikuks, kuna see on kuulunud pikalt tema perekonnale, samas ei ole kinnistu hageja elukohaks juba 15. aastat. Kostjate I, II, III ja IV, kelle jaoks on hoone tänasel päeval nende alaliseks elukohaks, esmane huvi on müüa kinnistu avalikul enampakkumisel jagades müügist saadud raha kaasomanike vahel võrdsetes osades (II kd, tl 53-36). Seega pole kohtul võimalik teha otsustust mõlema poole kasuks. Kohus leiab, et hageja pakutud viis kaasomandi lõpetamiseks koormab kõiki teisi kaasomanikke (peale hageja enda) kõige rohkem. Pooltel on erimeelsused omandi valitsemisel ning pooled pole muu hulgas saavutanud konsensust hoone renoveerimisel. Kohtu hinnangul ei saa järeldada, et kinnistuga oleks emotsionaalne ja perekondlik side vaid hagejal. Vastupidi, hageja ei ole kinnistul elanud juba 15 aastat, seevastu enamus kostjatest on seal elanud rohkem kui 30 aastat ning nad elavad seal ka käesoleval hetkel, mistõttu on nende emotsionaalne side kinnistuga vähemalt hagejaga samaväärne, kui mitte vahetum ning hetke seisuga suurem. Kohus peab kaaluma kaasomanike huve ning seejuures kõigi nende huve võimalikult suures ulatuses arvestama, lähtudes õiglusest, so hea usu põhimõttest. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks, et hageja saaks kinnistu ainuomanikuks ning seetõttu ei ole kõiki asjaolusid ja tõendeid arvesse võttes hageja poolt hagis nimetatud kaasomandi lõpetamise viis käesoleva vaidluse lahendamiseks kohane ega õiglane. Kohus peab kõigi kaasomanike huve silmas pidades õiglaseks ja kohaseks kaasomandi lõpetamise viisiks vastuhagis nimetatud kaasomandi lõpetamise viisi, so müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadud raha kaasomanike vahel võrdsetes osades. Kaasomandis olev kinnisasi tuleb müüa täitemenetluse seadustikus sätestatud korras avalikul enampakkumisel, määrates enampakkumise korraldajaks Tallinna tööpiirkonna kohtutäitur. 22) TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-09, p 12). Kuna kohus on rahuldanud kostjate esimese vastuhagi nõude, siis kohus ei analüüsi kostjate alternatiivset kaasomandi jagamise nõuet. 23) Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi rahuldada osaliselt (kaasomand tuleb lõpetada, kuid mitte hageja poolt pakutud viisil) ja kostjate vastuhagi tuleb rahuldada täielikult (kaasomand tuleb lõpetada kostjate pakutud viisil). 24) TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu 8 (10)

2-21-5735 jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja vastuhagi täielikult. Kohtu hinnangul tuleb jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna tsiviilasjas nr 2-215735 Harju Maakohtu 13.04.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega seati eelmärge Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistriossa nr xxxxxxxx kantud A, ühisomanike B ja C ning D kaasomandi osale xxx xx, xxx III jakku esimesele vabale järjekohale X kasuks omandamise nõude tagamiseks (I kd, tl 41-43). 25) TsMS § 132 lg 1 ja § 132 lg 4 p 4 järgi on kaasomandi lõpetamise nõue mittevaraline nõue, mille hinnaks on 3500 eurot. Seega on hagi kui ka vastuhagi hinnaks 3500 eurot. 26) Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust ja need ei ole asjakohased. Kohus jätab tähelepanuta kostjate vastuväited (I kd, tl 65-67; 110-114; 132-133), mis puudutavad hageja ema Y poolt 08.10.2015 ostueesõiguse teostamist F ja XXX OÜ 14.09.2015 xxx xx 1⁄4 mõttelise osa müügitehingu suhtes, kuna need on käesolevas asjas asjassepuutumatud ja ei seondu vaidluse esemega (I kd, tl 7177). Samuti on kohtu hinnangul asjassepuutumatud käesoleva vaidluse kontekstis kostjate vastuväited, mis puudutavad kostja I poolt ostueesõiguse teostamist 2016. aastal ja kostjate II-IV poolt ostueesõiguse teostamist 2021. aastal F ja XXX OÜ 14.09.2015 xxx xx 1⁄4 mõttelise osa müügitehingu suhtes. Kostjad olid F osa müügist teadlikud, kuid ostueesõigust ei teostanud. Selle tõendamiseks, et kostjad olid täielikult teavitatud Fle kuulunud kaasomandi osa müügist XXXs OÜ-le, on hageja esitanud perioodi 07.10.2015 kuni 29.10.2015 meilivahetuse (I kd, tl 150-151). Y poolt ostueesõiguse teostamise õiguspärasust kinnitavad jõustunud Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused tsiviilasjas nr xxx (I kd, tl 78-82). 27) Hageja ema Y on esitanud kohtuinfosüsteemi (e-toimiku) kaudu käesoleva tsiviilasja juurde 22.03.2022 dokumente, mille vastuvõtmisest kohus keeldub. Y ei ole käesolevas menetluses menetlusosaline, mistõttu puudub tal õigus käesolevas vaidluses dokumente (tõendeid) esitada. Vastu võtmata jäänud dokumente ei ole vaja tagastada nende elektroonilise esitamise tõttu.