lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-3593/3

Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-3593/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
07.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1356
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-3593

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) kinnistamisavaldus kinnistamisasjas nr 7942202250

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus nr 209242022

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja: Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu), esindaja Katriin Tünder

veebruari

RESOLUTSIOON

1.Jätta Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 22. veebruari 2022 määrus nr 209242022 muutmata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu; avaldaja) esitas 27.01.2022 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistu nr XXXXXXXX, asukohaga XXXXXXXX, kohta kinnistamisavalduse, milles palus muu hulgas kustutada maareformi seaduse (MaaRS) § 395 lg 1 p 2 alusel registriosa IV jao esimeselt järjekohalt hüpoteek summas 77 400 krooni Eesti Vabariigi kasuks.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
2.Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis 22. veebruari 2022 kandemäärusega nr 209242022
27.jaanuari 2022 kinnistamisavalduse hüpoteegi kande kustutamiseks rahuldamata. Kandemääruse põhjenduste kohaselt tuleb asjas kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 35 lg 1 p 1, p 2 ja p 6 järgi lisaks kinnistamisavaldusele esitada vormikohane käsutustehing ja nõutavad nõusolekud ning tasuda riigilõiv. Kinnistusosakond määras 07.02.2022 määrusega nr 143302022 avaldajale ja kinnisasja ühisomanikele (Solvi Lindret, Kaisa Lindret, Kaie Lindret, Kaiti Talja, Kaja Lindret, Märt Lindret) tähtaja kuni 21. veebruarini 2022 avalduses järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: esitada hüpoteegipidaja notariaalselt kinnitatud avaldus (tahteavaldus) hüpoteegi lõpetamise kohta, kinnisasja ühisomanike notariaalselt kinnitatud nõusolek (tahteavaldus) hüpoteegi lõpetamiseks ja kinnisasja ühisomanike kandenõusolek hüpoteegi kande kustutamiseks ning kinnisasja ühisomanikel tasuda riigilõiv 2 eurot. Määruses leiti, et hüpoteek ei eelda asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 4 järgi tagatava nõude olemasolu. Hüpoteek on kehtiv ka juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud või kui nõuet ei ole tekkinud. Seega tagatud nõude lõppemisega hüpoteek automaatselt ei lõpe. Hüpoteegi kande kustutamiseks tuleb hüpoteek lõpetada. AÕS §-st 642 ja §-st 330 tulenevalt on hüpoteegi lõpetamiseks vajalik nii hüpoteegipidaja notariaalselt kinnitatud avaldus (materiaalõiguslik tahteavaldus) kui ka kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek (materiaalõiguslik tahteavaldus) õiguse lõpetamise kohta. Kinnistamisavaldusele on lisamata hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku vormikohased tahteavaldused hüpoteegi lõpetamise kohta. Lisatud ei ole ka kinnisasja omanike nõusolekut hüpoteegi kande kustutamiseks (KRS § 35 lg 1 p 2; § 341 lg 1, lg 4). Samuti on tasumata riigilõiv 2 eurot hüpoteegi kande kustutamise eest (riigilõivuseaduse (RLS) § 77 lg 5; § 359 lg 1; § 363 lg 2), mille MaaRS § 392 lg 6 kohaselt tasub hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik. Kuivõrd nõutud dokumente ei esitatud, tuleb 27.01.2022 kinnistamisavaldus hüpoteegi kande kustutamiseks jätta KRS § 46 lg 5 alusel rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Avaldaja taotleb Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 22. veebruari 2022 kandemääruse nr 209242022 tühistamist ja Maa-ameti 27. jaanuari 2022 kinnistamisavalduse hüpoteegi kustutamiseks rahuldamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tuleneb 01.01.2022 jõustunud MaaRS § 395 lg 1 p-st 2 avaldaja pädevus digitaalselt allkirjastatud kinnistamisavalduse alusel kustutada maareformi käigus järelmaksu tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteeke, mille osas nõue on rahuldatud või nõuet ei ole tekkinud. Kõnealuse kinnisasja osas on hüpoteegiga tagatud võlakohustus täidetud. MaaRS-st tulenevalt on Maa-ametil kohustus tagada riigi huvide kaitse ja pädevus hinnata, kas riigi kasuks seatud hüpoteegi kustutamine on põhjendatud. Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegi kustutamine ei saa kahjustada maaomaniku huve. MaaRS § 395 lg 1 p 2 on erisäte nii AÕS §-de 642ja 330 kui ka KRS § 35 lg 1 p 2; § 341 lg 1 ja lg 4 suhtes. Selline järeldus on kooskõlas 01.01.2022 jõustunud MaaRS muudatuste eesmärgiga

erastamise käigus seatud hüpoteekide kustutamise lihtsustamiseks võrreldes teiste hüpoteekidega. Eeltoodud põhjustel ei ole hüpoteegi kustutamiseks vajalik kinnistu omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek hüpoteegiõiguse lõpetamiseks ja kandenõusolek hüpoteegi kande kustutamiseks. Riigilõivu nõue on põhjendamatu, kuna RLS § 25 lg 2 p 3 järgi on riigiasutus riigivara valitseja või riigi kasuks seatud piiratud asjaõiguse, keelu- või eelmärke või vastuväite kohta kande tegemisel, muutmisel ja kustutamisel riigilõivu tasumisest vabastatud.

4.Kinnistusosakond edastas 10. märtsil 2022 määruskaebuse lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule.
5.Tartu Maakohus edastas määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel 25. märtsil 2022 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule, kuna maakohus ei pidanud põhjendatuks määruskaebust rahuldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu kinnistusosakonna määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
7.Avaldaja ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kohtunikuabi jättis põhjendamatult hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamata. Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalide põhjal ka selliseid menetlusnormide rikkumisi, mis annaksid aluse kohtunikuabi määruse tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Praegusel juhul esitas avaldaja kinnistamisavalduse hüpoteegi kustutamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, nagu piisaks hüpoteegi kustutamiseks MaaRS § 395 lg 1 p 2 järgi avaldaja digitaalallkirjastatud kinnistamisavaldusest. Ringkonnakohtu arvates leidis kohtunikuabi õigesti, et hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks tagatud nõude rahuldamise tõttu tuleb hüpoteek esmalt lõpetada. Ringkonnakohus selgitab, et hüpoteegi kustutamise avaldusest tuleb eristada õiguse lõpetamise materiaalõiguslikke avaldusi (käsutustehinguid). Neist esimest reguleerivad KRS §-d 34 ja 341 ning teist AÕS §-d 642 ja 330. Õigusmuudatus tekib üksnes nende tingimuste koostoimes.
8.1.Hüpoteegi lõpetamiseks on AÕS § 642 esimese lause järgi vajalik õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti, ning AÕS § 330 järgi kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek (vt ka Riigikohtu 25. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-158579, p 16). Seejuures ei tulene eriseadusest, sh MaaRS § 395 lg 1 p-st 2, et materiaalõiguslik avaldus õiguse lõpetamise kohta võiks olla üksnes digitaalallkirjastatud ning hüpoteegi saaks kustutada ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta. Lisaks ei ole MaaRS § 395 lg 1 p-s 2 märgitud kinnistamisavaldus ringkonnakohtu hinnangul käsitatav materiaalõigusliku tahteavaldusena AÕS § 642 ja § 330 tähenduses, vaid reguleerib üksnes kande kustutamiseks vajaliku menetlusliku kinnistamisavalduse vorminõuet. Avaldaja samastab MaaRS § 395 lg 1 p-s 2 sätestatud menetluslikku kinnistamisavaldust ekslikult materiaalõigusliku tahteavaldusega.

Seega isegi kui maareformi seaduse 01.01.2022 jõustunud muudatuste eesmärgiks oli lihtsustada erastamise käigus seatud hüpoteekide kustutamist, siis kehtiv õigus ei näe siiski ette võimalust, et hüpoteegi kustutamiseks piisab üksnes avaldaja digitaalallkirjastatud kinnistamisavaldusest ning õiguse lõpetamiseks ei ole materiaalõiguslik avaldus ega nõusolek vajalik. Järelikult leidis kohtunikuabi õigesti, et hüpoteegi kustutamiseks on mh vajalik hüpoteegipidaja kui õigustatud isiku (avaldaja) (materiaalõiguslik) tahteavaldus ja kinnisasja omaniku (materiaalõiguslik) nõusolek hüpoteegi lõpetamise kohta ning need peavad olema notariaalselt kinnitatud.

8.2.Lisaks materiaalõiguslikule tahteavaldusele ja nõusolekule asjaõiguse lõpetamise kohta tuleb AÕS § 642 esimese lause järgi asjaõiguse lõpetamiseks teha kanne kinnistusraamatusse. KRS § 34 lg 21 esimese lause kohaselt peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. KRS § 341 lg 1 järgi on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 5 järgi peab puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt kinnitatud ning sama sätte lõike 51 järgi loetakse puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud nõusolek võrdseks digitaalallkirjastatud või notariaadiseaduse § 53 lg 1 p 52 alusel kinnitatud nõusolekuga. Seega võib hüpoteegipidaja (avaldaja) iseenesest esitada kinnistamisavalduse, mis võib MaaRS § 395 lg 1 p 2 järgi olla digitaalallkirjastatud, kuid sellele tuleb lisada kinnisasja omaniku nõusolek. MaaRS § 395 lg 1 p-st 2 ei tulene, et hüpoteegi kande kustutamiseks ei ole puudutatud isiku nõusolek vajalik (erinevalt MaaRS § 395 lg-s 2 sätestatust, mille kohaselt ei ole kasutusvalduse kande kustutamiseks puudutatud isiku nõusolek vajalik).
8.3.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja määruskaebuses esitatud väitega, nagu ei tuleks hüpoteegi kustutamise avalduselt riigilõivu tasuda. KRS § 33 lg 2, RLS § 77 lg 5 ja MaaRS § 392 lg 6 järgi tasub mh kinnisasja hüpoteegi alt vabastamisega seotud kulud, sh notari tasu ja riigilõivu, hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik. Seega tuleb kinnisasja omanikul hüpoteegi kustutamise avalduselt tasuda riigilõivu.
8.4.Eelmärgitust tulenevalt jättis kohtunikuabi põhjendatult avaldaja kinnistamisavalduse rahuldamata.
9.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Teiste menetlusosaliste puudumise tõttu puudub vajadus kulusid rahaliselt kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja