Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
6. aprill 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-7315
Tsiviilasi
Riina Kana kohustusest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. veebruari 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank AS-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja/võlausaldaja: Swedbank AS, rk 10060701, esindaja Gerda Johanson Võlgnik, usaldusisik: Riina Kana, ik XXXXXXXXXXX Puudutatud isikud/võlausaldajad Bigbank AS, rk 10183757 Krediidikaitse Grupp OÜ, rk 11693223
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 15. veebruari 2022. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisest tingitud kulud jätta Swedbank AS-i kanda.
4.Jätta rahuldamata Swedbank AS-i taotlus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosaline võib määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
1.Tartu Maakohus kuulutas 22. juuni 2016. a määrusega välja füüsilise isiku Riina Kana (võlgnik) pankroti. Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2017. a määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik jäeti määramata ning võlgnikku kohustati täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik pidi tegema väljamakseid pankrotivõlausaldajatele iga aasta 10. jaanuaril ning esitama kohtule aruandeid võlgniku kohustuste täitmise kohta üks kord aastas, 1. veebruaril. Esimene aruanne tuli esitada
1.veebruariks 2018. Pankrotimenetluse lõpetamisel oli võlausaldajatel tunnustatud nõuete alusel saamata jäänud raha kokku 3 300 eurot 7 senti. Võlgnik esitas kohtule aruanded 31. jaanuaril 2018, 30. jaanuaril 2019, 30. jaanuaril 2020,
1.veebruaril 2021, 19. jaanuaril 2022. Võlgnik esitas 10. veebruaril 2022 aruande perioodi
20.jaanuari 2022 kuni 2. veebruari 2022 kohta. Võlgnik esitas 19. jaanuaril 2022 maakohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Võlgnik täiendas esitatud taotlust 10. veebruaril 2022 ning andis ülevaate kohustuste täitmise kohta viimasel viiel aastal. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise perioodi käinud tööl. Võlgnik on kohtule esitanud kõik vajalikud andmed sissetulekute ja vara kohta. Pankrotimenetluse lõpetamise seisuga oli võlgnikul kohustusi võlausaldajate ees kokku 3 300 eurot 7 senti, võlgnik on võlausaldajatele välja maksnud 892 eurot. Võlausaldajate rahuldamata nõuete kogusumma on 2408 eurot 7 senti, seega on tasutud 27% võlgnevustest. Võlgnik on võlgnevusi tasunud oma võimaluste piires arvestusega, et tema ülalpidamisel on kaks alaealist last.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Maakohus vabastas 15. veebruari 2022. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning vabastas võlgniku usaldusisiku kohustustest. Kohus märkis, et ei pea vajalikuks võlausaldajate ärakuulamist vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 3. Maakohus leidis, et saab PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise, kuna kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat. Kohustustest vabastamise keeldumise alused on sätestatud PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2, mille järgi kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Maakohus tuvastas, et võlgnik ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Võlgnik on menetluse kestel olnud hõivatud tööga (Palupera-Agro OÜ, SA Hooldekodu Härmalõng, OÜ Mooste Talu Marjad). Maakohus leidis, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Maakohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ning puuduvad andmed võlgniku vara varjamise kohta. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ta ei ole kohut teavitanud. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, puhkusetasu, töövõimetushüvitis, tulumaksutagastus. Võlgnikul on menetluse kestel olnud kuni kolm ülalpeetavat, alates
30.maist 2018 kaks ülalpeetavat. Võlgnik on teinud võlausaldaja nõuete katteks eraldisi vastavalt seadusele. Võlgnik on menetluse jooksul võlausaldajate nõudeid rahuldanud kokku
summas 892 eurot, mis vastab loovutuskohustusele. Maakohus leidis, et võlgnik on täitnud loovutuskohustust. Maakohtu hinnangul ei rikkunud võlgnik süüliselt oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ega kahjustanud võlausaldajate huve. Põhjendatud ei ole menetlust pikendada. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud. Maakohus leidis, et võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada ja kohustustest vabastamise menetlus tuleb PankrS § 175 lg 8 kohaselt lõpetada. Võlgnik on usaldusisikuna esitanud maakohtule 10. veebruaril 2022 aruande ja maakohus loeb täidetuks PankrS § 172 lõikes 4 toodud kohustuse.
MÄÄRUSKAEBUS
3.Swedbank AS (võlausaldaja, määruskaebuse esitaja) palus 28. veebruaril 2022 esitatud määruskaebuses tühistada Tartu Maakohtu 15. veebruari 2022. a määrus ja teha uus määrus, millega lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Samuti palus võlausaldaja tagastada määruskaebuse rahuldamise korral riigilõiv 15 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik oleks tulnud jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Maakohus ei ole analüüsinud võlgniku käitumise vastavust PankrS §-s 173 nimetatud kohustustega. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on rikkunud loovutuskohustust ja tasunud võlausaldajatele vähem, kui pankrotiseadus ette näeb. Lisaks on maakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel täitnud teiste isikute kohustusi (näiteks ülekanded TF Bank-le
3.septembril 2021, 1. juulil 2021, 8. novembril 2021 ja 8. detsembril 2021 summas 36 eurot 89 senti selgitusega „Janar Jõesaar“, ülekanne AS-ile Inbank 3. septembril 2021 summas 40 eurot 86 senti selgitusega „Juta Kana“). Kui võlgniku suhtes käib kohustustest vabastamise menetlus, ei saa võlgniku kontot kasutada kolmandate isikute võlgnevuste tasumiseks. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik käitunud seega vähemalt raskelt hooletult ning see on aluseks kohustustest vabastamisest keeldumisele vastavalt PankrS § 175 lg 2 p-le 2.
4.Võlgnik selgitas, et J. Kana on tema 77-aastane ema, kelle eest ta tegi järelmaksu ülekande. Ema tasus võlgnikule sularahas. J. Jõesaare eest on võlgnik teinud järelmaksu makseid alates 2021. aasta juulist, kokku 295 eurot 12 senti. Võlgnik on suhtes Janar Jõesaarega ning elab oma lastega tema korteris. Võlgnik ei ole korteri kasutamiseks sõlminud üürilepingut ja ta ei tasu üüri ega kommunaalmakseid.
5.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
7.Võlausaldaja ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Ringkonnakohus märgib, et võlgniku kohustustest vabastamine (PankrS § 175 lg 1) on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu
hinnangul ei ole maakohus käesolevas asjas diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud. Maakohus on andnud hinnangu menetluse kestel võlgniku kohustuste täitmisele (PankrS § 173) ning tuvastanud, et puuduvad alused võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks (PankrS § 175 lg 2).
8.Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 649 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus ei ole analüüsinud võlgniku käitumise vastavust PankrS §-s 173 nimetatud kohustustega. Maakohus on oma määruses leidnud, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, on kohut teavitanud oma tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral, puuduvad andmed vara varjamise kohta. Võlgnikul on menetluse kestel olnud kolm ülalpeetavat, alates
30.maist 2018 kaks ülalpeetavat. Võlgnik on täitnud loovutuskohustust 892 euro ulatuses. Iseenesest on õige määruskaebuses esitatud seisukoht, et võlgnik on tasunud võlausaldajatele vähem, kui pankrotiseadus ette näeb. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna see siiski praegusel juhul alust jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel vabastamata. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Ringkonnakohus on seisukohal, et võlgnik ei ole väljamaksete tegemisel süüliselt rikkunud oma kohustusi ning kahjustanud võlausaldaja huvisid sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Arvestades asjaolu, et võlgnikul on menetluse kestel olnud ülalpeetavad alaealised lapsed ja eakas ema ning ta on teinud makseid võlausaldajatele ka kuudel, mil seadusest tulenevalt tal seda kohustust ei olnud, on ringkonnakohus seisukohal, et võlgniku käitumises puuduvad raskelt süülise käitumise tunnused. Võlgnik on oma kohustusi täitnud vastavalt oma võimetele ja oskustele.
9.Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka asjaolu, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel täitnud teiste isikute kohustusi. Võlgniku vastusest nähtuvalt on ühel juhul tegemist võlgniku 77-aastase emaga, kelle eest võlgnik tegi ülekande tehnilistel põhjustel, saades emalt ülekande summa sularahas tagasi. Teisel juhul on tegemist järelmaksu tasumisega isiku eest, kelle elamispinnal võlgnik koos oma lastega üüri ja kommunaalmakseid tasumata elab. Võlgnik on teinud järelmaksu makseid alates 2021. aasta juulist, kokku 295 eurot 12 senti. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja viitega, mille kohaselt kohustustest vabastamise menetluse käigus ei saa võlgniku kontot kasutada kolmandate isikute võlgnevuste tasumiseks. Antud asjaoludest tulenevalt on tegemist siiski vaid võlgniku konto formaalse, mitte sisulise kasutamisega kolmandate isikute võlgnevuste tasumiseks. Ema tasus võlgnikule ülekande eest sularahas ning J. Jõesaarega tehtud kokkulepe ei kahjusta samuti võlausaldajate huve, kuna üüri ja kommunaalmaksete tasumise korral oleksid need alates 2021. a juulist ületanud kindlasti võlgniku tasutud 295 eurot 12 senti. Ringkonnakohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu 20. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15).
12.Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel määruskaebuse esitaja kanda. Maakohus menetluskulude jaotust kindlaks ei määranud ja määruskaebemenetluses menetluskulude taotlusi ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt määratud menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
13.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka määruskaebuse esitaja taotlus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.