3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Toomas Vannase hagi Inga Saare vastu. Mõista Inga Saarelt Toomas Vannase kasuks välja mittevaraline kahjuhüvitis 100 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 9 eurot 80 senti ning kahjuhüvitiselt 100 eurolt viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31. märtsist 2022 kuni nõude täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Inga Saare kanda.
5.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast tsiviilasjas lõpplahendi jõustumist. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Toomas Vannas (hageja) esitas 8. jaanuaril 2021 Tartu Maakohtule hagi Inga Saare (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel, sellelt viivise ning jätta menetluskulud kostja kanda. Arvestades üldist elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes ning hageja maine hävitamist pikema aja jooksul, on hageja hinnangul õiglaseks hüvitiseks 3000 eurot. Kostja rikkus hageja au ja head nime sellega, et avaldas Elu24 võrguväljaandes ilmunud artikli „Hiiumaa vallaametnik lõi rebasepoja haamriga maha“ kommentaariumis: -
-
26.augustil 2020 kell 20.16 alljärgneva kommentaari (ebaõige faktiväide kaldkirjas): „enam ei julge Hiiumaale minna, sest seal liigub ringi vallaametnik, kes peksab haamriga surnuks, kelle kätte saab.“
26.augustil 2020 kell 11.47 alljärgneva kommentaari (ebaõige faktiväide ja ebakohane väärtushinnang kaldkirjas): „Palun väga selline inimene kriminaalvastutusele võtta ja talle
-
väga karm karistus määrata. Sellised inimesed ei tohi mingil juhul vabaduses viibida, sest nad on üliohtlikud. Ma ei ole nõus, et Eesti riik hoiab sellist kurjategijat maksumaksja rahast fundeeritud ametikohal. Hiiumaa vald peab kiiresti selle tegelase vallandama.“
26.augustil 2020 kell 12:00 alljärgneva kommentaari (ebaõige faktiväide ja ebakohane väärtushinnang kaldkirjas): „Ma nõuan selle mõrtsuka nime avaldamist. Sellist tegu ei tohi sallida mitte hetkekski. See on hullem kui igasugune inimestevaheline vägivald. Süütu väeti loomalapse jõhkra tapmise lihtsalt sadistlikust tapahimust peaks olema karistatav surmanuhtlusega. Selline jõhker pervert on häbiks Hiiumaa vallavalitsusele.“
Kostja rikkus hageja au ja head nime ka sellega, et avaldas ajalehe Postimees võrguväljaandes ilmunud artikli „Rebasetapja suhtes alustati menetlust“ kommentaariumis: -
-
28.augustil 2020 kell 11.17 alljärgneva kommentaari (ebakohane väärtushinnang kaldkirjas): „Kuidas te küll saate nii mööda juttu kirjutada. Selles, et loomad ja inimesed elavad rahumeelselt koos, ei ole mingit "õudu" ega "lõputa õudust", vaid see oleks ainuõige elamise viis. Kas tõesti kujutate ette, et rebane inimest ründaks? Paluks tuua kasvõi ükski näide kuskilt maailmast. Ükski rebane ei ründa iialgi inimest (kui tal just marutaudi ei ole). Äärmisel juhul võib ta enda kaitseks natuke uriseda, kui teda rünnatakse, ta nurka aetakse ja tal pole võimalust ära põgeneda. Küll aga võib inimest rünnata kellegi koer, kes on teatud tõugu ja keda just selleks peetaksegi, et ta oleks valmis ründama, nö peremehe kaitseks. Iga inimene, kes loomadest midagigi teab, teab, et loomad on pelglikud ja nad reeglina kardavad inimesi. Inimesed on looduse ära rüüstanud, metsad maha raiunud ja seepärast loomade elupaigad hävitanud. Seepärast sattuski rebane "inimeste territooriumile" - mis on iseenesest täiesti absurdne mõiste (territoorium on samahästi loomade oma ka). Kui rebane oli seal inimestele lähedaseks saanud, siis seda sellepärast, et ta oli hakanud inimesi usaldama, oli nende inimeste juures sündinud ja harjunud neid nägema. Soovitan teil lugeda "Väikest printsi", sealt saate aimu, mis loom on rebane. Eesti rahvajutud ja folkloor annavad ka sellest aimu. Seepärast ootaks inimestelt natuke rohkem mõistmist loomade suhtes, mitte ainult hukkamõistu - rumalat mõtlemist, et iga loom kujutab ainult ohtu ja tuleb maha lüüa, ära tappa, ära hävitada. See on nii vale ja nii rumal. Reeglina õpetab metsloom oma pojad inimeste eest põgenema, ja seda igati õigustatult, nagu see lugu siin näitab. Te peaksite pigem kartma selliseid haamrimehi, tänavu suvel ainuüksi Postimehes on juba kahte sellist kajastatud. Olge ettevaatlik ja hoidke oma lapsi selliste eest. Pealt näha normaalne vallaametnik, aga näe, täna peksab kaitsetut olendit, homme läheb kallale lapsele või vanurile.“
28.augustil 2020 kell 10.38 alljärgneva kommentaari (ebaõige faktiväide ja ebakohane väärtushinnang kaldkirjas): „Eks ta nii ole ikka olnud, et väiksed sulid ripuvad võllas, suured sulid sõidavad tõllas. Aga see ei puutu praegu asjasse. Praegu pani üks suli toime jõhkra tapmise, avaliku korra rikkumise ja ametipositsiooni kuritarvitamise - ilmselt arvas Toomas Vannas, et vallaametniku staatus annab talle voli marssida sisse kaupmehe poodi, tungida tagaruumi ja - praktiliselt laste silme all - pere lemmikloom surnuks lüüa. See on kohutav tegu õige mitmes aspektis, ja nii rängalt üle igasuguse ühiskondliku sallivuse piiri, et see ei ole koht, kus hakata filosofeerima üldise kuritegevuse üle, vaid kurjategijale tuleb otsustavalt koht kätte näidata ja ta vangi saata.“
Hageja hinnangul võib käesolevas asjas rääkida nii ebaõigetest faktiväidetest kui ebakohastest väärtushinnangutest. Ebaõigeteks faktiväideteks on: hageja peksab haamriga surnuks, kelle kätte saab; hageja on kurjategija ja mõrtsukas; hagejal on sadistlik tapahimu; hageja on pervert; hageja pani toime ametipositsiooni kuritarvitamise; hageja on ohtlik ka lastele. Ebakohasteks väärtushinnanguteks on kostja hinnang, et hageja on üliohtlik, et hageja on suli.
Kostja poolt avaldatud laim põhjustab hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning teiste inimestega suheldes, häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja laimutegevusega, kolleegid on hakanud kahtlema hageja usaldusväärsuses. Kostja tegevus on õigusvastane, sest isegi hüpoteetilisel juhul, kus kostja tegevust hageja au ja head nime teotava teksti esialgsel avaldamisel ei saa pidada õigusvastaseks, on kostja poolt laimu jätkuv avaldamine õigusvastane, sest kostja sai teada, et tema avaldatud väited on ebaõiged või ebakohased ning teevad hagejale haiget. Mittevaralise kahjuhüvitise suuruse osas tuleb arvestada mh ka kahju tekitaja isikut. Kostja tegutseb vandetõlgina, mis on äärmiselt lugupeetud amet. Seega tajusid kolmandad isikud kostja laimu kui tõsiseltvõetavat hinnangut ning kujundasid vastavalt sellele ka enda arvamust hageja kohta. Kostja tegevus oli kantud tahtlusest ehk kostja soovis kaasa tuua õigusvastase tagajärje. Kostja ei ole vabandanud ega saa enda õigusvastasest käitumisest aru. Otsuse rebane surmata tegi hageja sõltumata enda tööülesannetest, käitudes hädakaitse seisundis, ning lähtudes enda huvidest, mitte avalikest huvidest. Kostja tegevus ei piirdunud üksnes avalikult hageja laimamisega, vaid kostja võttis eraldi ülesandeks saavutada ka hageja vallandamine. 15. jaanuaril 2021. a kirjutas kostja hageja tööandjale ning soovitas hageja vallandada. Kostja sellist tegevust tuleb arvestada kahjuhüvitise suuruse määramisel.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja kommentaarid on väärtushinnang meedias laialdast kajastamist leidnud juhtumile, kus hageja tappis kohalikus rõivapoes haamriga rebasekutsika, mida ei ole võimalik õigustada. Tegemist on looma suhtes hoolimatu, julma ja jõhkra käitumisega, mis riivab iga mõistliku inimese moraali- ning õiglustunnet. Hageja tegu sai veebimeedia kajastuse tõttu laiema avalikkuse poolt üldise hukkamõistu osaliseks. Kuivõrd looma tapmist ei ole võimalik lugeda üldistele moraalinormidele vastavaks ning mõistlik inimene ei saa seda tegu heaks kiita, puudub hagejal alus tema suhtes negatiivselt meelestatud kommentaaride peale solvuda. Hageja ei tegutsenud rebase tapmisel üldsusele tundmatu eraisikuna enda privaatsfääris, vaid ametiisikuna avalikus kohas poes Kärdla osavalla haldusjuhina, kes tegutses looma püüdmisel avalikes huvides ja täitis avaliku võimu ülesandeid. Kohaliku omavalitsuse esindajana tegutsev isik peab oma tegevuse täielikul ebaõnnestumisel ning selle üldsusele vastuvõetamatul viisil läbiviimisel arvestama avalikkuse kõrgendatud tähelepanu ja kriitikaga. Rebasekutsika surm oli üldsuse jaoks piisavalt oluline, et seda kajastati meedias ning tegu mõisteti hukka ministri tasemel. Seega pidi hageja olema valmis kriitikat taluma. Asjas tuleb arvesse võtta ka avalikkuse huvi looduskaitsele ja kohustust loodusega säästlikult ümber käia, mille üheks näiteks on asustatud alale eksinud looma loodusesse tagasi viimine, mitte tema arutu surmamine. Põhiseaduslik kohustus looduskeskkonda säästa väljendub igaühe, sh kostja, õiguses kutsuda avalikult korrale ja mõista hukka isikuid, kes loodusega ebamõistlikult käituvad. Kostja ei kuulu isikute gruppi, kellele peaks laienema kõrgem hoolsuskohustus. Kostja jagas üldist hukkamõistu, mida väljendasid loomakaitsjad, hageja tööandja, kohalik omavalitsus, keskkonnaminister, jõustruktuurid ning laiem üldsus. Hagejal ei ole kostja tegevusest mistahes kahju tekkinud. Kommentaarid olid eemaldatud juba enne hagi kohtusse esitamist. Hageja on avalikkusele ja tööandjale suunatud avaldustes tema negatiivse kuvandi aluseks olnud sündmustes osalemise ja ebaõige käitumise omaks võtnud. Kui kohus peaks leidma, et hagejal on kahju tekkinud, on hageja enda osa kahju tekkimisel olnud sedavõrd märkimisväärne, et see annab aluse kahjuhüvitise vähendamiseks nullini.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 26. novembri 2021. a otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1650 eurot ning menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalused kommentaarid on avaldatud kostja poolt. Mittevaralise kahju hüvitamise aluseks saab olla nii au teotavate ebaõigete faktiväidete avaldamine (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1047 lg 1) kui ka ebakohaste väärtushinnangute avaldamine (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1), kuna mõlemal juhul on tegemist isikuõiguste rikkumisega. Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud, sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (Riigikohtu 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 11). Kõigi kostja kommentaaride puhul on tegemist väärtushinnangutega. 26. augustil 2020 kell 11.47 avaldatud kommentaar on kostja isiklik arvamus hageja teo ja isikuomaduste kohta. Hageja poolt esile toodud väljend „kurjategija“ võib sõltuvalt kontekstist olla nii väärtushinnang kui faktiväide. Eesti keele seletav sõnaraamat annab sõnale „kurjategija“ tähenduse kui 1) kuriteo toime pannud isik; 2) pahateo, pahanduse sooritaja (leebe kirumissõna laadis, pahandavalt, kurjustavalt). Kostja ei viita kommentaaris hagejale kui isikule, kes on toime pannud konkreetse kuriteo (süüteokoosseisule vastava teo) ega viita ka sellele, milles see kuritegu seisneb. Väljendit „kurjategija“ („selline kurjategija“) on kommentaari kontekstis kasutatud kui kirumissõna ning seega on tegemist väärtushinnangu, mitte faktiväitega.
26.augustil 2020 kell 12.00 avaldatud kommentaar on kostja isiklik arvamus hageja teo ja isikuomaduste kohta. Tegemist on väärtushinnanguga, sh on väärtushinnanguks väljendid „mõrtsukas“, „sadistlikust tapahimust“ ja „jõhker pervert“. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on sõna „mõrtsukas“ tähendus inimesetapja, mõrvar, samuti muu jõhkra veretöö tegija ning tegemist võib olla ka piltliku väljendiga. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on sõnal „pervert“ ka sõimusõna tähendus. Väljendid „mõrtsukas“ ja „(jõhker) pervert“ ei ole vaidlusaluses kommentaaris faktiväited, mille tõesus või väärus oleks kontrollitav, vaid tegemist on kõnekeelsete ja piltlike väljenditega, mis omavad negatiivset tähendust, ning mida kostja on kasutanud väärtushinnanguna.
26.augustil 2020 kell 20.16 avaldatud kommentaar on kostja isiklik arvamus hageja teo ja isikuomaduste kohta. Seetõttu on tegemist väärtushinnangu, mitte faktiväitega.
28.augustil 2020 kell 10.38 avaldatud kommentaaris kasutatud sõna „suli“ on väärtushinnang. Faktiväiteid sisaldavaks võib pidada kommentaaris kasutatud väljendeid „pani toime jõhkra tapmise“ (sh „jõhkra“ on väärtushinnang) ja „pani toime avaliku korra rikkumise“, kuid nendele faktiväidetele ei ole hageja tuginenud. Hageja on faktiväitena esile toonud kommentaaris kasutatud väljendi „pani toime ametipositsiooni kuritarvitamise“. Selleks, et tegemist oleks faktiväitega, peab väide sisaldama kontrollitavaid andmeid, st andmeid, mille tõesus või väärus oleks tõendatav. Samas on „ametipositsiooni kuritarvitamise“ mõiste väga lai ning seda saab sisustada mitmeti. Eesti keele seletavast sõnaraamatust ei leia tähendust otseselt ametipositsiooni kuritarvitamise mõistele, laiendatud otsing viitab 1) korruptsioonile ning 2) kuritarvitusele. Korruptsioon on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil, ametiisikute äraostetavus, altkäemaksuvõtmine, moraalne laostumus. Kuritarvitus on millegi
kuritarvitamine; selle üksikjuhtum. Kostja kommentaarist nähtub, et kostja on omistanud hagejale järgmise mõtte ja teo: „ilmselt arvas Toomas Vannas, et vallaametniku staatus annab talle voli marssida sisse kaupmehe poodi, tungida tagaruumi ja - praktiliselt laste silme all pere lemmikloom surnuks lüüa.“ Kommentaarist nähtub, et just eeltoodut peab kostja hageja puhul „ametipositsiooni kuritarvitamiseks“. Lähtudes kommentaari kontekstist ei ole väljendi „pani toime ametipositsiooni kuritarvitamise“ puhul tegemist mitte kontrollitava faktiväitega, vaid väärtushinnanguga, mille kostja andis hageja mõttele ja teole, mida kostja on samas lauses mõttekriipsu järel kirjeldanud, seejuures on kostja lähtunud oma subjektiivsest õiguse tõlgendusest. Ka sõna „kurjategija“ on selle kommentaari kontekstis kasutatud kui väärtushinnangut, kuna kommentaari tekstist on selgelt järelduv, et kostja arvates oli hageja tegu niivõrd kohutav, et hagejat saab nimetada kurjategijaks. Kommentaarist on mõistlikule lugejale ilmne, et see on autori isiklik arvamus, et kostja on kurjategija (põhinedes kostja toodud hageja teo tõlgendusele), mitte faktipõhine väide, et kostja on kurjategija (hageja poolt antud tähenduses – kuriteo toime pannud isik, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus).
28.augustil 2020 kell 11.17 avaldatud kommentaar on kostja isikliku arvamuse väljendus, mille viimasest lausest alles võib järeldada, et kostja on ka hageja teo hukkamõistnud ning hagejat negatiivselt hinnanud. Hageja on pidanud tema au teotavaks kommentaari kaht viimast lauset. Maakohtu hinnangul on kahe viimase lause puhul tegemist väärtushinnanguga. VÕS § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, eelduslikult õigusvastane. VÕS § 1046 lg 1 järgi saab õigusvastane olla üksnes ebakohane väärtushinnang. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest. Väärtushinnangu põhjendatus tähendab eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist. Ebakohane on väärtushinnang, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on lugejale ilmne (Riigikohtu 13. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 15). Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks (Riigikohtu 13. juuni 20020. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02, p 7). Kostja kommentaarid on mõjutatud ja tema poolt avaldatud väärtushinnangud kujunenud eelkõige selle alusel, mida kostja artiklitest luges, ning milline muu asjassepuutuv info oli kostjale kommentaaride kirjutamise hetkeks teada. Kostja esimene avaldatud kommentaar võrguväljaandes Elu24 avaldatud artiklile on hageja suhtes hukkamõistev, kuid väidet ei saa lugeda au teotavaks üksnes põhjusel, et see on hukkamõistva või negatiivse tähendusega. Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 17 (kellegi au ega head nime ei tohi teotada) ei keela kriitikat, sh teravalt väljendatud kriitikat. Kostja avaldatud kommentaar ei sisalda ebasündsat väljendusviisi, st vulgaarseid, inimväärikust alandavaid ega inimest mõnitava tähendusega väiteid. Arvestades kommenteeritava artikli sissejuhatust (juba artikli alguses on Kärdlas juhtunut nimetatud julmaks rebase tapmiseks) ning selles edasiselt toodud kirjeldusi (verisest rebasekutsika laibast, verisest haamrist, vererajast, tapatöö tagajärgedest, verepritsmeist igal pool, verisest taparelvast), lisatud kommentaare (artiklis kirjeldatud šokeeritud poesviibijaid ja tsiteeritud Eestimaa Loomakaitse Liitu, kes on pidanud juhtunut rebase kõrvaldamiseks vallaametniku poolt omavolilisel ja eriti julmal viisil) ja artikli lõpus äratoodud Hiiumaa vallavalitsuse avalike suhete osakonna juhataja kommentaare, et asjaolusid tuleb selgitada ja langetada otsus töötaja osas ning tööprotseduurid üle vaadata, on maakohtu hinnangul kostja kommentaar selle avaldamise konteksti silmas pidades põhjendatud. Artiklis kirjeldatud hageja tegu arvestades on kostja poolt põhjendatud arvata, et hageja poolt toime pandu on kuritegu. Seda nii otseses tähenduses karistusseadustiku (KarS) § 264 järgi looma julma kohtlemise koosseisu alusel, kui kaudses tähenduses üldist
hukkamõistu vääriva teona. Seetõttu ei ole midagi väära selles, kui kostja on palunud oma kommentaaris hageja kriminaalvastutusele võtta ning avaldanud arvamust karistuse osas. Arvestades artiklis toodud kirjeldusi, ei saa ebakohaseks pidada ka kostja kommentaari selle kohta, et sellised inimesed on üliohtlikud. Kommentaari teine lause on üldistav ning ei puuduta ainult hagejat, selle sõnastusest on mõistlikule lugejale arusaadav, et kostja hinnangul on kõik inimesed, kes on sarnase teo toime pannud, üliohtlikud ega tohi vabaduses viibida. Kostjal on õigus oma subjektiivsele arvamusele ning selle väljendamisele. Seejuures on ohtlikkusele viidanud oma Facebooki postituses juba Eestimaa Loomakaitse Liit (ELS). Pidades silmas, et juba artiklis endas on viidatud, et Hiiumaa vallavalitsus kavatseb töötaja osas mingisuguse otsuse langetada ning tööprotseduurid üle vaadata, on põhjendatud kostja kommentaar ka selles osas, mis sisaldab väärtushinnangut, et kostja tuleks oma töökohalt vallandada. Kommentaari lugedes on mõistlikule lugejale ilmne, et kostja hinnangul ei sobi artiklis kirjeldatud vallaametniku käitumine kokku avaliku võimu teostajalt oodatava käitumisega. Kommentaar on tasakaalus artiklis kirjeldatud hageja teoga ega sisalda hageja au ja head nime teotavaid väärtushinnanguid. Kostja avaldatud väärtushinnangud ei ole seega ebakohased ning kostja tegu väärtushinnangute avaldamisel ei ole VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane. Kostja teine kommentaar Elu24 artiklile oli: „Ma nõuan selle mõrtsuka nime avaldamist. Sellist tegu ei tohi sallida mitte hetkekski. See on hullem kui igasugune inimestevaheline vägivald. Süütu väeti loomalapse jõhkra tapmise lihtsalt sadistlikust tapahimust peaks olema karistatav surmanuhtlusega. Selline jõhker pervert on häbiks Hiiumaa vallavalitsusele.“ Selles kommentaaris peab hageja tema au ja head nime teotavaks esmalt kostja poolt sõna „mõrtsukas“ kasutamist. Artiklit ja kommentaari lugenud mõistlikule lugejale on ilmne, et kostja soovib hageja nime avaldamist, st nimetab hagejat mõrtsukaks. Nii Elu24 artiklis kui ELS-i postituses on rebase tapmist nimetatud julmaks, ELS-i postituse pealkirjas on suurtähtedena kasutatud ka sõna „sadistlikult“, mõlemas on identselt kirjeldatud Hiiumaa valla haldusjuhi väljumist suletud ruumist koos verise rebasekutsika laibaga kastis ning kirjeldatud temast maha jäänud verist haamrit ja vererada, verepritsmeid igal pool, kasutatud väljendeid „tapatöö“, „verine taparelv“, „loomatapja“, on viidatud, et hageja võis ruumist väljuda ja professionaalset abi kutsuda, kuid ei teinud seda. Arvestades Elu24 artiklis ja ELS-i postituses toodud kirjeldusi ning sellest mõistlikul lugejal tekkivat kujutluspilti, võib sellisele kirjeldusele vastavat tegu igal juhul nimetada jõhkraks veretööks ning selle toimepanijat jõhkra veretöö tegijaks, teisisõnu ja piltlikult väljendudes mõrtsukaks. Eeltoodut arvestades ei ole kostja avaldatud väärtushinnang „mõrtsukas“ kommentaari konteksti arvestades ebakohane. Kostja kommentaari teine, kolmas ja neljas lause on üldistavad ega ole otseselt seotud hagejaga. Kostja kommenteerib loomalapse tapmist kui tegu, mis on hullem kui igasugune inimestevaheline vägivald. Kommentaari neljandas lauses on kostja avaldanud oma seisukoha mitte konkreetselt hageja ega tema teo kohta, vaid üldiselt. Mõistlikule lugejale on ilmne, et kostja peab silmas seda, et loomalapse jõhker tapmine sadistlikust tapahimust peaks olema karistatav surmanuhtlusega. Seejuures ei viita kostja hagejale, vaid avaldab arvamust teo ja sellele kohase tagajärje kohta. Kostjal on põhiseaduslik õigus oma arvamust avaldada. Viidatud laused ei sisalda hageja isiku kohta käivaid ebakohaseid väärtushinnanguid. Kommentaari viimases lauses on kostja kasutanud hageja suhtes väljendit „jõhker pervert“, mida mõistlik lugeja võib pidada ebasündsaks, inimväärikust alandavaks või inimest mõnitavaks. Seetõttu saab antud väljendit pidada üksnes selle väljendusviisi tõttu põhjendamatuks, s.o hageja au teotavaks ning seega ebakohaseks väärtushinnanguks. Hinnates kostja poolt ebakohase väärtushinnangu avaldamise õigusvastasust, tuleb arvestada VÕS § 1046 lg 1 teise lause alusel esmalt asjaolu, et ka hageja tegu, mida Elu24 artikkel kirjeldas, oli jõhker (sünonüüm sõnale „julm“, mida on kasutatud artiklis) ning moraali- ja
loomuvastane. Maakohtu hinnangul ei ole rebasekutsika (haamriga) tapmine tegu, mida võiks pidada inimesele loomupäraseks. Artiklis kirjeldatud juhtumi osas alustati kriminaalmenetlust KarS § 264 lg 1 p 3 alusel (tl 96). Lisaks nähtub Elu24 artiklist, et rebane surmati avalikus kohas ning toimunu oli suur šokk kõigile poes viibijatele, seejuures viibis poes ka 5-aastane laps. Mõistetavalt on kostja konkreetset artiklit kommenteerides mõjutatud sellest kujutluspildist, mis artiklit lugedes temal tekkis. Artikkel kirjeldab juhtunut ka väga värvikalt. Väljendi „jõhker pervert“ puhul on tegemist kostja subjektiivse hinnanguga isikule, kes on suuteline loomapoja haamriga tapma. Kohtu hinnangul ei ole kostja kasutanud väljendit „jõhker pervert“ hageja isiku alandamise ega mõnitamise eesmärgil, vaid kontekstis tema poolt toime pandud teo jõhkruse ning moraali- ja loomuvastasusega. Hageja väitel tegutses ta rebast surmates hädakaitse seisundis. Maakohus leidis, et hädakaitse seisundi esinemisele kommenteeritavas Elu24 artiklis ei viita mitte miski. Vastupidi, Elu24 artiklis ja ELS-i postituses on antud mõista, et hagejal oli võimalus ruumist lahkuda ning professionaalset abi kutsuda, kuid ta ei teinud seda. Artiklis puuduvad viited sellele, et rebane oleks hagejat rünnanud või et surm oleks aset leidnud rebase rünnakut tõrjudes. Kostja sai kommenteerides lähtuda ainult sellest, mis talle artiklit lugedes oli teatavaks saanud. Praegusel juhul tuleb arvestada hageja suuremat kriitika talumise kohustust tulenevalt asjaolust, et hageja tegutses ametiülesandeid, s.o Hiiumaa valla haldusjuhi töökohustusi täites. Kohaliku omavalitsuse esindajana tegutsev isik peab oma tegevuse ebaõnnestumisel ning üldsusele vastuvõetamatul viisil läbiviimisel arvestama avalikkuse kõrgendatud tähelepanu ja kriitikaga. Rebasekutsika surmamine oli üldsuse jaoks piisavalt oluline, et seda kajastati meedias ning tegu mõisteti hukka ELS-i (tl 79), Hiiumaa Vallavalitsuse (tl 80–83, 85–86) ja keskkonnaministri (tl 87) poolt. Hageja ei ole tõendanud, et ta tegutses rebast surmates eraisikuna töövälisel ajal. Mingit tähendust ei oma hageja ametijuhendis (tl 102–102 pöördel) loetletud tööülesanded ning nende seas rebase surmamise ülesande puudumine, kuna hageja on ise kinnitanud, et hagejaga võeti ühendust kui vallavalitsuse kontaktiga (tl 99) ning Hiiumaa Vallavalitsus on nii Elu24 artiklis kui hilisemates avaldustes käsitlenud juhtunut selgelt kui oma vastutusalasse kuuluvat küsimust. Kuna kommenteeritav artikkel puudutab hageja poolt rebase surmamist, arvestas maakohus õigusvastasuse hindamisel ka avalikkuse huvi looduskaitsele ja kohustust loodusega säästlikult ringi käia. Seega kuigi kostja avaldatud väärtushinnang „jõhker pervert“ on hageja au teotav, on kostja tegu sellise väärtushinnangu avaldamisel proportsioonis artiklis kirjeldatud hageja teoga ning hageja kohustusega taluda suuremat kriitikat ametiülesannete täitmisel. Seetõttu ei ole kostja tegu konkreetse väärtushinnangu avaldamisel õigusvastane. Kostja kolmas kommentaar Elu24 artiklile oli: „enam ei julge Hiiumaale minna, sest seal liigub ringi vallaametnik, kes peksab haamriga surnuks, kelle kätte saab.“ Mõistlikule lugejale on arusaadav, et kommentaaris on peetud silmas loomapoja tapmiseks võimeliseks olnud isiku ettearvamatust, mitte seda, et tegelikkuses Hiiumaal keegi vallaametnik igaühe surnuks peksab. Kostja avaldatud väärtushinnang on hageja suhtes hukkamõistev, kuid üksnes hukkamõistev ja/või negatiivne väärtushinnang ei tähenda au teotamist ega ebakohast väärtushinnangut. Kostja avaldatud kommentaar ei sisalda ebasündsat väljendusviisi ja on tasakaalus artiklis kirjeldatud hageja teoga ega ole ebakohane. Isegi kui lugeda kostja kommentaar ebakohaseks, ei ole kostja tegu sellise väärtushinnangu avaldamisel õigusvastane. Kostja esimene kommentaar võrguväljaandes Postimees avaldatud artiklile on üldistav ega ole otseselt suunatud hageja isikule. Kostja kommentaar sisaldab arutelu inimeste ja loomade kooseksisteerimise võimalikkuse üle ning üldistavat järeldust kostjale teadaoleva kahe sarnase metslooma tapmise juhtumi pinnal. Kostja teeb üldistava järelduse, mida võib mõista nii, et inimene, kes on võimeline tapma kaitsetut looma, on võimeline kallale minema ka kaitsetule inimesele, nt lapsele või vanurile. Kommentaar ei sisalda ebasündsat väljendusviisi,
vulgaarseid, inimväärikust alandavaid ega inimest mõnitava tähendusega väiteid, see ei ole hageja tegu ning artikli sisu arvestades ebaproportsionaalne ega sisalda hageja au ja head nime teotavaid väärtushinnanguid. Kostja väärtushinnangud ei ole ebakohased ning kostja tegu väärtushinnangute avaldamisel ei ole VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane. Isegi kui lugeda kostja kommentaar ebakohaseks, ei ole kostja tegu sellise väärtushinnangu avaldamisel siiski õigusvastane. Avaldamise hetkeks oli hageja tegu pälvinud laialdase hukkamõistu, Hiiumaa vald oli korduvalt avaldanud kahetsust, tauninud julmust ja vägivalda, teatanud hagejaga töölepingu lõpetamisest ning isegi keskkonnaminister oli hageja tegu tauninud. Postimehe artikkel käsitles rebase tapmise tõttu kriminaalmenetluse algatamist hageja suhtes ning seetõttu on arusaadav ka kostja teine kommentaar, milles ta annab oma subjektiivse õigusetõlgenduse ning leiab, et hageja tegu on kuritegu (jõhker tapmine, avaliku korra rikkumine ja ametipositsiooni kuritarvitamine) ning on selline kuritegu, mis väärib vangistuslikku karistust. Kostja avaldatud kommentaar ei sisalda ebasündsat väljendusviisi, vulgaarseid, inimväärikust alandavaid ega inimest mõnitava tähendusega väiteid. Kostja on kommentaaris viidanud hagejale kui „sulile“, kuid seda eelnevalt tsiteeritud vanasõna kontekstis. Vanasõna kui rahvapärimuslik mõttetera ei saa olla kellegi au ega head nime teotav. Kostja kommentaar ei ole hageja tegu ning kommenteeritava artikli sisu arvestades ebaproportsionaalne ega sisalda hageja au ja head nime teotavaid väärtushinnanguid. Kostja avaldatud väärtushinnangud kommentaaris ei ole ebakohased ning kostja tegu väärtushinnangute avaldamisel ei ole VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane. Seega ei olnud kostja tegu hageja suhtes väärtushinnanguid avaldades õigusvastane ja hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks ning viivise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel, kahju hüvitiselt viivis ning jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt vaidlustab hageja kohtuotsuse osas, milles maakohus leidis, et kõigi kostja kommentaaride puhul on tegemist väärtushinnangutega. Maakohus tuvastas küll õigesti, et kostja avaldas kommentaarid hageja kohta ning et kommentaarid sisaldasid hageja kohta au teotavaid väärtushinnanguid, kuid leidis ebaõigesti, et VÕS § 1046 lg 2 alusel puudub kostja teos õigusvastasus. Kostjal tuleb hagejale mittevaraline kahju hüvitada, kuna kostja rikkus hageja isiklikke õigusi. VÕS § 1046 lg 2 kohaldamiseks eeldused puudusid. PS § 17 sätestatud põhiõigus au ja hea nime kaitsele ei näe ette seadusreservatsiooni, st seda pole võimalik seaduse alusel kitsendada. Maakohus on teinud otsuse meedias avaldatud ebaõigete ning emotsionaalsete pealkirjade ja artiklite alusel. Pealkirjade ja artiklite eesmärk oligi kutsuda lugejates üles tugevaid emotsioone ning kirjutama sapiseid kommentaare hageja kohta. Tegemist ei ole hagejast tuleneva käitumisega. Hageja ei ole loomapiinaja ega isik, kes soovis tuua rebasele kannatusi. Tegemist oli ühekordse äärmiselt õnnetu lõpuga looga, kuid see ei määra hageja käitumist ega isiksust. Maakohus on mõjutatud meedia manipuleerivatest pealkirjadest. Maakohus ei ole analüüsinud hageja isiksust ega tema käitumist enne juhtumit. Üks episood ei anna õigust kostjal nimetada hagejat avalikkuse ees üliohtlikuks, jõhkraks perverdiks, suliks, mõrtsukaks ja kurjategijaks. Kostja kommentaaride puhul pole tegemist kaalutletud ja mõistliku kriitikaga, vaid teise inimese solvamisega. Kommentaarid alandavad, halvustavad ja laimavad hagejat, olles suunatud mitte tema tegevusele riigiametnikuna vaid tema isiksusele. VÕS § 1046 lg 2 rakendamiseks, sh hageja ja kostja või avalikkuse huvide võrdlevaks hindamiseks, on tarvis, et avaldatu oleks seotud
avalikkuse huviga saada hageja kui avaliku elu tegelase kohta informatsiooni. Kostja kommentaarid ei olnud mitte kuidagi seotud VÕS § 1046 lg-s 2 märgituga. Isegi kui kannatanu on avaliku elu tegelane, ei saa tema kohta avaldatud ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud olla õiguspärased üksnes suurema talumiskohustuse tõttu. Kuigi avaliku elu tegelane / ametnik peab taluma keskmisest enam kriitikat, peab see olema seotud õigustatud eesmärgiga, milleks on avalikkuse huvi. Maakohus pole põhjendanud, mis alusel võiks hageja solvamist ja alandamist vabandada kolmandate isikute huvide olemasoluga. Kostja poolt avaldatud kommentaarid ei ole õiguspärased, kuna ei vasta tõele ning on avaldatud põhjendamatult negatiivsena ja ebakohases vormis. Kostja avaldatu ei teeninud avalikkuse huvi, vaid oli avaldatud üksnes hageja halvustamiseks ja alandamiseks. VÕS § 1046 lg 2 kohaldamisalasse kuuluvad üksnes need faktieksimused ja põhjendamatud hinnangud, kus esineb vajadus neid avalikkuse huvist lähtudes kiiresti avaldada. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme tõendite hindamisel (TsMS § 232 lg 1) ning jättis seetõttu ebaõigesti hageja kohta avaldatud kommentaarides osaliselt tuvastamata hageja isiklike õiguste kahjustamise. Kostja oleks pidanud faktilised asjaolud enne kommentaaride kirjutamist üle kontrollima. Hageja ei ole tegutsenud „sadistlikust tapahimust“ ja ta ei ole „jõhker pervert“. See, et artiklites oli hagejale juba liiga tehtud ning ilukirjandusse kaldutud oma emotsionaalsete pealkirjadega ei anna õigust hageja kohta selliseid väljendeid kasutada. Artiklite juures kasutatud fotod verisest haamrist ning rebastest ei olnud seotud hageja teoga ning tegemist oli internetist võetud fotodega. Hageja ei ole isik, kes käib ringi, haamer käes ja peksab loomi surnuks. Kahjuks meedia temast sellise mulje jättis. Kostja vastutust ei välista asjaolu, et ta kirjutas oma kommentaarid artiklis avaldatud info alusel. Kostja sõimas ja alandas hagejat väga räigete väljenditega. Artiklist ei tulene, et hageja oleks kurjategija või pervert või tal on sadistlik tapahimu. Tegemist on laimuga ja kostja peab selle eest vastutama. Kostja kommentaar oli tehtud artikli alla, mis rääkis otseselt hagejast. Iga keskmine mõistlik lugeja sai aru, kelle kohta artikkel käib ja kelle kohta käivad kommentaarid. See, et kasutatakse üldistusi, ei tähenda, et hagejat ei laimatud. Samuti kui vanasõna kasutatakse teise isiku halvustamiseks ning alandamiseks, siis on see laimav. Iga keskmine mõistlik lugeja saab aru, et ka vanasõna kirjutades mõeldi, et hageja on suli ning see on hageja au teotav. Maakohus hindas avalikkuse huvi looduskaitsele ja kohustust käia ringi loodusega säästlikult, samas jättis hindamata selle ohu, mida rebane ise põhjustas avalikkusele. Hageja on korduvalt selgitanud, et tema poole pöörduti tungivalt palvega rebane linnast eemale saada. Rebane oli samasugune oht avalikkusele, lastele, koduloomadele. Kostjal ei olnud kommentaaride avaldamisel sellist eesmärki, mis oleks endas kandnud väärtust, millele kohus peaks andma õiguskaitset. Tegemist ei ole väljendusvabaduse teostamisega ega kaalutletud ja mõistliku kriitikaga, vaid teise inimese labase solvamisega.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Vaidlusalused kommentaarid olid kustutatud juba enne hagi kohtusse esitamist. Hageja on menetluse käigus aktsepteerinud maakohtu selgitusi, et tegemist on väärtushinnangutega. Arvestades kommentaaride kirjutamise ajendiks olnud uudiseid ja kommentaaride sisu, tuleb kommentaarides avaldatut käsitleda väärtushinnangutena veebimeedias kajastatud hageja teole, millist järeldust toetavad kostja kirjutatud tekstis kasutatud eufemismid ja umbisikuline tegumood. Ekslik on apellatsioonkaebuses väljendatu, justkui oleks täidetud kõik hagi rahuldamise eeldused ja ainsaks hagi rahuldamata jätmise põhjuseks oli õigusvastasuse puudumine VÕS § 1046 lg 2 mõttes. Tegelikkuses ei pidanud maakohus kommentaare enamjaolt hageja au ega head nime teotavaks ega ebakohaseks või hagejat üldse puudutavaks. Ainsaks erandiks oli
ühes kommentaaris kasutatud väljend „jõhker pervert“, kuid selles osas leidis maakohus, et kuivõrd rebasekutsika haamriga tapmine oli jõhker, moraali- ja loomuvastane, siis oli tegemist kostja subjektiivse hinnanguga isikule, kes on suuteline loomapoja haamriga tapma, kommentaar ei kanna eesmärki hagejat alandada ega mõnitada. Kostja tegevus veebiportaalides uudiseid kommenteerides ei olnud õigusvastane. Kommentaaride sisu on kooskõlas hageja teoga. Õigusvastasuse tuvastamisel ei mängi rolli hageja isiksus ega tema üldine käitumine enne rebasekutsika haamriga tapmist. Väärtushinnangute avaldamise konteksti, mis keskenduvad ennekõike rebase tapmisele, arvestades on hageja isiksus, varasem käitumine jms ebaoluline. Kostja kommentaarid olid ajendatud koletust juhtumist, mitte hageja isiksusest. Kostja kommenteeris veebimeedias avaldatud uudistes kirjeldatut, kusjuures kostja ei saa vastutada uudise sisu, seal kasutatud pildimaterjali, avaldatud asjakohaste isikute tsitaatide vms eest. Kostja kommentaarid ei ole õigusvastased ning isegi kui hageja maine kahjustus, oli selle põhjuseks tema enda tegevus. Kostja jagas üldist hukkamõistu, mida väljendasid loomakaitsjad, hageja tööandja, kohalik omavalitsus, keskkonnaminister, jõustruktuurid, laiem üldsus ning hageja ise. Hageja on ise rebasekutsika tapmise etteheidetavust pärast teo toimepanemist nii avalikult kui ka erinevate isikute ees korduvalt kinnitanud. Samuti on hageja kinnitanud, et tema teole puudub õigustus ja ta kahetseb juhtunut ning lahkub seetõttu töölt. Kostja väärtushinnangute eesmärk ei olnud suunatud hageja solvamisele vaid need kritiseerivad õigustatult hageja poolt rebasekutsika tapmist. Selline kriitika on kaitstud põhiseadusliku arvamus- ja väljendusvabadusega ja on tegutsemine avalikkuse (looduskaitse) huvides.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi, mõistab kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 100 eurot, sellelt viivise ning muudab menetluskulude jaotust. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad kostja kanda.
7.Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist, mis on seotud kostja poolt hageja suhtes Elu24 ja Postimehe võrguväljaandes avaldatuga. Hageja leidis hagiavalduses, et kostja on avaldanud tema suhtes ebaõigeid faktiväiteid ning ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja vaidlustab kohtuotsuse mh põhjusel, et maakohus on kõigi kostja poolt avaldatud kommentaaride puhul asunud seisukohale, et tegemist on väärtushinnangutega. Samas ei too hageja apellatsioonkaebuses välja ühtegi põhjendust, miks tulnuks üht või teist kostja kommentaari lugeda faktiväiteks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kõigi kostja poolt kirjutatud kommentaaride puhul on tegemist hageja suhtes avaldatud väärtushinnangutega. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja poolt avaldatu on kostjale ja tema tegevusele antud hinnang, mille sisu tõesust või väärust ei ole võimalik kontrollida (vt nt Riigikohtu erikogu 1. detsembri 1997. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97). Ringkonnakohus ei korda maakohtu vastavasisulisi põhjendusi.
8.Hageja väitel on kostja rikkunud tema kaitstavat õigushüve viies kostja poolt avaldatud
kommentaaris, s.o kahes kommentaaris kommentaaris võrguväljaandes Elu24.
Postimehe
võrguväljaandes
ning kolmes
VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise
eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane (Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20).
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti leidnud, et kostja tegevus ei olnud õigusvastane kõigis Postimehe võrguväljaandes ilmunud artikli kommentaarides ja Elu24 võrguväljaandes ilmunud artikli 26. augustil 2020 kell 11.47 ja 20.16 avaldatud kommentaarides. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei korda TsMS § 654 lg 6 alusel neid kõiki. Apellatsioonkaebuse väiteid ei ole nende kommentaaride puhul aluseks maakohtu otsuse muutmisele. Maakohus on põhjendatult iga vaidlustatud väite juures selle õigusvastasust eraldi hinnanud, arvestades mh avaldamise põhjust ning ajendit.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on aga ekslikult leidnud, et kostja poolt hageja suhtes kasutatud väljendit „jõhker pervert“ ei saa käsitleda hageja õigusvastase isikliku õiguse rikkumisena. Elu24 võrguväljaandes ilmunud artikli „Hiiumaa vallaametnik lõi rebasepoja haamriga maha“ kommentaariumis 26. augustil 2020 kell 12.00 avaldatud järgnevas kommentaaris kirjutas kostja: „Ma nõuan selle mõrtsuka nime avaldamist. Sellist tegu ei tohi sallida mitte hetkekski. See on hullem kui igasugune inimestevaheline vägivald. Süütu väeti loomalapse jõhkra tapmise lihtsalt sadistlikust tapahimust peaks olema karistatav surmanuhtlusega. Selline jõhker pervert on häbiks Hiiumaa vallavalitsusele.“ Maakohtu põhjenduste kohaselt võib väljendit „jõhker pervert“ mõistliku lugeja poolt pidada ebasündsaks, inimväärikust alandavaks või inimest mõnitavaks. Maakohus on õigesti leidnud, et seda saab pidada üksnes selle väljendusviisi tõttu põhjendamatuks, s.o hageja au teotavaks ning seega ebakohaseks väärtushinnanguks. Maakohus on aga kostja poolt avaldatut hinnates ekslikult järeldanud, nagu omaks avaldatu kasutamise eesmärk õigusvastasuse hindamisel oluliseimat tähendust. Maakohus leidis, et kuna kostja kasutas väljendit mitte hageja isiku alandamise ega mõnitamise eesmärgil, vaid kontekstis tema poolt toime pandud teo jõhkruse ning moraali- ja loomuvastasusega, siis ei ole väljendi kasutamine õigusvastane. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.
11.Ringkonnakohus leiab, et isegi kui kommenteeritav artikkel peaks kirjeldama juhtunut väga värvikalt, on mõistlikul lugejal võimalik omapoolse kommentaari lisamisel ise hoiduda äärmiselt negatiivsest, alandavast ja alavääristavast väljendusviisist. Mõistliku inimese arusaama järgi käib kostja poolt kommentaaris kasutatud sõnaühend „jõhker pervert“ hageja kohta. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole rebasekutsika (haamriga) tapmine tegu, mida võiks üldjuhul pidada inimesele loomupäraseks. Nimetatu ei tähenda aga, et teo toimepanija suhtes ei kehti igaühe inimväärikust kaitsvad normid. Kostja sõnavabaduse kasutamisele seab piirid PS § 17, sätestades põhiõigusena, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Maakohus leidis, et väljendi „jõhker pervert“ puhul on tegemist kostja subjektiivse hinnanguga isikule, kes on suuteline loomapoja haamriga tapma. Sisuliselt on maakohus selle järeldusega õigustanud väljendite kasutamist, mida ta ise pidas inimväärikust alandavaks. Kostja teo õigusvastasust ei välista ka asjaolu, et hageja oli kohaliku omavalitsuse ametnik ning oleks seetõttu pidanud taluma suuremat kriitikat. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse
väitega, et kriitika ametniku suhtes peab olema seotud mõne õigustatud eesmärgiga. Käesoleval juhul sellist eesmärki, mis õigustanuks kostja väljendi „jõhker pervert“ kasutamist hageja suhtes, ei esine. Tegemist ei ole mõistliku kriitikaga, vaid õigustamatu solvamisega. Kostja ei ole esile toonud muid asjaolusid, mis võiksid objektiivselt õigustada avaldatud väärtushinnangut. Kasutatud sõnaväljend on väga konkreetne ja ühiskonnas ilmselgelt äärmiselt negatiivse tähendusega. Seega leiab ringkonnakohus, et kostja kommentaaris sisalduv väärtushinnang „jõhker pervert“ on põhjendamatu, st ebakohane ja kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest.
12.VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Riigikohtu avaldatud kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“ nähtub, et internetikommentaarides toimunud au teotamiste eest on kohtud välja mõistnud hüvitisi vahemikus 200 kuni 1000 eurot. Praeguses asjas leiab ringkonnakohus, et põhjendatud hüvitise suurus on 100 eurot. Ringkonnakohus arvestab seejuures seda, et hageja tegu oli suurema üldsuse poolt hukka mõistetud ning just hageja enda tegu põhjustas negatiivsete kommentaaride teket ajakirjanduses. Samuti tuleb arvestada, et avaldatud kommentaar internetis ei ole mõistliku isiku jaoks kuigi suure kaaluga ja ei saa seetõttu ka väga intensiivselt isiku au riivata. Kuigi internetis avaldatud kommentaari võib lugeda suur hulk inimesi, ei tähenda see, et kõik inimesed, kel selleks võimalus on, kommentaari ka loeksid. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva vaidluse puhul tuleb kahjuhüvitise suuruse määramisel arvestada ka asjaoluga, et kommentaarid olid lugemiseks suletud juba 28. oktoobril 2020 (tl 114), st nad olid avalikult kättesaadavad suhteliselt lühikest aega. Hageja põhinõude rahuldamise tõttu, tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada ka tema viivisenõue. Alates hagiavalduse esitamisest kuni käesoleva otsuse tegemiseni on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks põhinõudelt 100 eurot 9 eurot 80 senti. Kostjal tuleb tasuda alates kohtuotsuse tegemisest kuni täitmiseni viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
13.Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamise, maakohtu otsuse muutmise ning hagi rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus. Ringkonnakohus jätab menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Ringkonnakohtu otsusega muudeti maakohtu otsust määral, mis tõi kaasa ka menetluskulude jaotuse muutmise. Maakohus ei ole hageja menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust hinnanud. Seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise tervikuna maakohtu otsustada TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras (Riigikohtu 28. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-13-37940, p 14.2; 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19 jj).
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.