2-22-3277/11 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

2-22-3277 24.03.2022 esitatud aruande kohaselt, võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur esitanud järelepärimised krediidiasutustele, riiklikele registritele, maksu- ja tolliametile. Aruande koostamise kuupäevaks on ametiasutustelt vastused saabunud. Võlgniku üldandmed: M. V., isikukood xxxxxxxxxxx, käesoleval ajal pole elukohta teada; võlgniku senine korteriomand xxx xx-xx, xxx oli võõrandatud täitemenetluses ning täitur viis läbi võlgniku väljatõstmise. Töökoht puudub, määratud töövõimetus 100%. Võlgnik on perekonnaseisult lahutatud. Abielu X’iga (i.k. xxxxxxxxxxx) oli sõlmitud perioodil 17.06.1988–26.05.1993. Rahvastikuregistri andmetel ülalpeetavad puuduvad, täiskasvanud poeg (sünd. 1988). I Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldusest. Kinnisvara: Kinnistusraamatu kohaselt kuulus võlgnikule korteriomand xxx xx-xx xxx linnaosas xxx. Korteriomand oli võlgniku poolt omandatud 15.02.2019 ja võõrandati täitemenetluses Kohtla-Järve linn xxx xx korteriühistule 01.12.2021 enampakkumise teel. Pankrotiavalduse esitamisel oli tegemist kohtutäituri toiminguga, kus täitur täitis sissenõudja avaldust korteri vabastamiseks. Nimetatud täitemenetluse täitmist jätkas kohtutäitur pärast pankrotiavalduse menetlusse võtmist kohtumääruse alusel. Võlgnik on ajutisele haldurile selgitanud, et pärast korteriomandi müüki elab(s) tuttavate juures, kuid see oli ajutine. Käesoleval ajal on võlgniku elukoht ajutisele haldurile teadmata. Kui puudub võimalus elamispinna üürimiseks, siis tuleb võlgnikul pöörduda kohaliku omavalitsuse poole eluaseme saamiseks (nt. sotsiaalpind). Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku omandis kinnisvara käesoleval ajal. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: Maanteeameti liiklusregistri andmetel on M. V. nimele registreeritud sõidukid: Opel Ascona (v.l. 1977) reg. märk xxxxxx; Peugeot Expert (v.l. 2005) reg. märk xxxxxx ja Ford Fiesta (v.l. 2003), reg. märk xxxxxx. Võlgnik on selgitanud sõidukite kohta järgmist: Opel Asconat ei ole enam ca 20 aastat, arvelt maha ei õnnestu saada. Peugeot Expert olevat 2020.a. jäänud Tallinnas remonditöökoja ette remonti ootama, kuid selle asemel auto rüüstati ning munitsipaalpolitsei viis selle eraparklasse valve alla. Seoses sellega esitati talle sundkindlustuse nõue. Ford Fiesta, mille ostuhind olevat olnud 300 eurot, oli viimase asukohana xxx xx ees. Ei läbinud tehnilist ülevaatust, vajalikeks remonttöödeks läheb ca 200 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud, et sõiduki taustakontrolli kohaselt oli sõidukile teostanud viimane korraline tehniline ülevaatus 2018. aastal ning see kehtis kuni 30.04.2019.a. Eeltoodu kohaselt ei tohi nimetatud sõidukit liikluses kasutada. Juhul, kui võlgnikul puuduvad vahendid sõiduki remondiks, siis on vajalik see utiliseerida. Ajutine haldur hindab võlgniku nimele registreeritud sõidukid väärtusetuks. Muu vallasvara: Ajutine haldur ei ole võlgnikul registrisse kantud vara tuvastanud. Kodune vara oli täituri poolt korteriomandi vabastamisel viidud hoiupaika, kust võlgnik saab selle kätte hoiutasu maksmisel. Rahalised vahendid: Võlgnikul on arvelduskonto järgmistes krediidiasutustes: LHV Pank XXXXXXXXXXXXXX, mille jääk oli 14.03.2022 seisuga 1,89 eurot. Konto jääk on muutuv, sest ajutine haldur on andnud võlgnikule nõusoleku rahaliste vahendite kasutamiseks seaduses sätestatud ulatuses. Tuginedes võlgniku esitatud konto väljavõttele on tuluna laekumised töövõimetustoetus 385,63 eurot ja sotsiaaltoetus 34,01 eurot, kokku 419,64 eurot. Arvestades, et isikul on määratud puuduv töövõime alates 30.07.2021 – 29.07.2026, siis pole prognoositavalt rohkem tulusid ette näha ning võimalus pankrotimenetluses rahaliste vahendite arestimiseks puudub. Võlgnik omab arvelduskontot Swedbangas XXXXXXXXXXXXXX, jäägiga -6,00 eurot (negatiivne), limiidikontot nr XXXXXXXXXXXXXX. Teistes Eestis asuvates krediidiasutustes võlgnikul lepingulised suhted puuduvad. Maksu- ja Tolliameti kinnitusel perioodil 2020 - 2022 ei ole võlgnikule väljamaksete tegemist tööandjate poolt deklareeritud.

2-22-3277 Nõuded kolmandate isikute vastu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Seosed äriühingutega. Äriregistri andmetel seosed äriühingutega puuduvad. Äriregistri kohaselt oli M. V. asutajaks XXX OÜ-le (rk xxxxxxx), kuid osanikuks oli Y. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul puudub realiseeritav vara. Tulu laekumisest eelduslikult rahalisi vahendeid arestida pole võimalik. III Andmed võlgniku kohustuste kohta: Täitemenetluste registri kohaselt on võlgniku vara vastu kohtutäiturite menetluses 8 aktiivset täitemenetlust. Ajutisele haldurile on kinnitanud võlgniku vastu nõuete olemasolu alljärgnevad kohtutäiturid: AS Bondora on teatanud, et võlgniku kohustused on summas 4237,11 eurot Pärnu MK määruse 2-21-117932 alusel, antud täitmisele kohtutäitur Mati Kadakule. Bigbank AS on teatanud, et omab nõuet võlgniku vastu täitmata kohustuste osas 15.06.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxxxxxxx osas summas 212,94 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võimalik nõudele esitada aegumise vastuväide juhul, kui võlausaldaja ei ole nõude maksma panemiseks pöördunud kohtusse ning nõude aluseks ei ole jõustunud kohtulahend. KÜ Humala 5 on teatanud, et omab võlgniku vastu Viru MK 15.01.2021 määrusest ts.asjas nr xxx nõuet summas 1280,00 eurot, lisaks menetluskulud 311,50 eurot. Juurde on lisatud korterist väljatõstmise kulu kohtutäitur Risto Küttile 1670,40 eurot; kokku võlasumma 3118,81 eurot. Võlanõue vajab täpsustamist (ilmselt on võlausaldaja maha arvanud korteriomandi müügist saadud rahalised vahendid). Politsei- ja Piirivalveamet on teatanud ajutisele haldurile, et neil puuduvad M. V. vastu pankrotimenetluses sissenõutavad nõuded. Täitemenetluste registris on PPA poolt antud menetlusse trahvinõuded võlgniku vastu, mille suhtes pole täitemenetlust lõpetatud. Eesti Liikluskindlustuse Fond andmetel on neil võlgniku vastu sundkindlustuse kindlustusmaksete (2 makseteatist) nõuded summas 308 eurot ja tagasinõue kindlustuseta sõidukiga põhjustatud kahju hüvitamise eest summas 871,41 eurot; kokku 1 179,41 eurot, millest 871,41 on õigusvastaselt tekitatud kahjunõue. Julianus Inkasso OÜ andmetel on nende menetluses võlanõuded võlgniku vastu Bigbank 310,07 eurot (võib olla juba nimetatud p 3.2., kontrollida, kas tegemist on loovutatud nõudega); Aktiva Finants (loovutused Swedbank 955,60 eurot ja Placet Group 2591,75 eurot) kokku 3 547,35 eurot; Elisa Teleteenused 57,45 eurot (Elisa on teatanud, et nõue kuulub neile ja nõuet pankrotimenetluses ei esita. PlusPlus Capital AS on teatanud täitamata võlgniku kohustustest kokku summas 3 128,89 eurot. Üks nõuetest on solidaarnõue XXX OÜ-ga. Holm Bank AS omab võlgniku vastu nõuet summas 115,79 eurot. Täitemenetluste baasis on täitmisel võlanõudeid Tallinna Munitsipaalpolitsei ees, kuid viimane on teatanud, et võlgnikul puuduvad võlgnevused Tallinna linna ees. Võlgniku võlanimekirjas nimetatud Nord Collect OÜ, Renovum OÜ ja Europark Estonia OÜ ei ole ajutisele haldurile esitanud aruande koostamise ajaks vastuseid võlgniku kohustuste kohta. Tuginedes eeltoodule on ajutise halduri hinnangul võlgnikul võimalikke kohustusi võlausaldajatele summas 15 540,30 eurot. Võlgnik ise on hinnanud oma võlanõudeid ca 20 000 suuruses summas. Ajutine haldur ei ole nõuete juures esitanud võimalikke kohtutäiturite kulusid, sest praktika kohaselt enamus täitureid oma tasunõudeid pankrotimenetluses ei esita. IV Maksejõuetuse põhjustest Võlgnik on selgitanud maksejõuetuse põhjuseid kergekäelises laenude võtmises ja valedes finantsotsustes. Võlgnik on ka selgitanud, et laenukohustused olid võetud põhjusega, et võimaldada oma pojale võimalusi tervekssaamisele. Poja ootamatut surma ei olnud võlgnikul võimalik ette näha. Ajutine haldur on tuvastanud, et poja (Y) pärandvara suhtes on samuti välja kuulutatud pankrot. Enamus avaldusi täitemenetluste läbiviimiseks nõuete sissenõudmiseks on alustatud 2021.aaasta. Samast aastas on võlgniku enda suhtes määratud ka puuduv töövõime

2-22-3277 kuni 29.07.2026.a. Ajutine haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mille kohaselt saaks väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu PankrS § 28 mõttes. Vara tagasivõitmisest. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid PankrS § 109 jj tulenevalt. Kogutud materjalide põhjal ei ole ajutine haldur tagasivõitmise aluseid tuvastanud. VI Edasise pankrotimenetluse perspektiiv Ajutise halduri hinnangul puudub pankrotimenetluses võlausaldajatel perspektiiv suuremas osas (kui üldse) oma nõudele rahuldust saada. Võlgniku tulu arvelt eelduslikult pole võimalik rahalisi vahendeid arestida. Ajutine haldur soovib siiski võlgnikule selgitada, et pankrotimenetluse käigus ei ole halduri kohustuseks otsida isikule elamispinda. Kui puudub võimalus endal elamispinna üürimiseks ning lisaks sellele on võlgnik täieliku liikumispuudega, siis tuleb esitada vastavad avaldused ja taotlused võimaliku abi saamiseks kohalikule omavalitsusele. Haldur ei saa neid võlgniku eest esitada ega võlgniku isikuga seotud toiminguid teha. Hinnates võlgniku kohustuste iseloomu, on need enamuses siiski tsiviilnõuded, millest seaduses ettenähtud kohustuste täitmisel on võimalik vabaneda pärast edukat kohustustest vabastamise menetluse läbimist. Pankrotimenetlus ei kustuta ühtegi kohustust iseenesest ning PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei ole võimalik lõplikult vabaneda õigusvastaselt tekitatud kahjunõuetest (vt. LKF nõue osaliselt). Käesoleval ajal puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna pankrotiavaldus on esitatud kooskõlas PankrS § 171 lg 11 ja puuduvad alused Pankrs § 171 lg 2 kohaldamiseks ning juhul kui Viru Maakohus kuulutab välja M. V. pankroti, siis: - ajutine haldur Tiia Kalaus annab nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina; - palub määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht; - avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded; - mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud.

Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud M. V. pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 9 tundi 20 minutit. Kokku moodustab ajutise halduri tasu 654,50 eurot (lisandub käibemaks 130,90 eurot), kokku 785,40 eurot. Ajutine haldur palub riigi tuludest välja mõista ajutise halduri tasu summas 784,80 eurot (sh käibemaks). Töö aruandes esitatud 0,60 eurost ajutine haldur loobub. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1-4, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt, Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt, kehtestada alates 1. jaanuarist 2022 tunnitasu alammääraks 3,86 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks 784,80 eurot (sh käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ja mõistab riigi tuludest välja ajutise halduri tasu summas 784,80 eurot (sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik