Osaühingu Stanek (pankrotis) pankrotihaldur Küllike Mitt ja Osaühingu Thorsten hagi M. M. i (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I Osaühing Stanek (pankrotis) (registrikood 10891968) pankrotihaldur Küllike Mitt; e-post: [email protected] Hageja II Osaühing Thorsten (registrikood 10891023) Hageja II esindaja advokaat A. L.; e-post: XXX Kostja M. M. (pankrotis) (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat K. A.; epost: XXX
Ärakuulamine toimus
10. veebruar 2020, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Tunnustada Osaühingu Stanek (pankrotis) pankrotihaldur Küllike Mitt nõuet M. M. i (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 kohase rahuldamisjärgu nõudena summas 571 525 eurot 30 senti.
3.Tunnustada Osaühingu Thorsten nõuet M. M. i (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 kohase rahuldamisjärgu nõudena summas 573 043 eurot 59 senti.
Jätta rahuldamata Osaühingu Stanek (pankrotis) pankrotihaldur Küllike Mitt nõue tunnustada M. M. i (pankrotis) pankrotimenetluses nõuet 6937 euro 98 sendi suuruses osas.
2-16-16504
5.Jätta rahuldamata Osaühingu Thorsten nõue tunnustada M. M. i (pankrotis) pankrotimenetluses nõuet 6956 euro 41 sendi suuruses osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja I menetluskulude suuruseks 150 eurot ja hageja II menetluskulude suuruseks 1715 eurot.
7.Välja mõista M. M. ilt (pankrotis) Osaühingu Stanek (pankrotis) pankrotihalduri Küllike Mitt kasuks menetluskuluna välja 150 eurot ja Osaühingu Thorsten kasuks menetluskuluna 1715 eurot.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
MENETLUSE KÄIK
Hagiavaldus
1.OÜ Stanek pankrotihaldur Küllike Mitt ja OÜ Thorsten esitasid 1. novembril 2016 Tartu Maakohtusse hagi M. M. i vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses.
1.1.Hagiavalduse kohaselt Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 5. novembri 2012 määrusega tsiviilasjas 2-11-50166 rahuldati AS Vestman Varahaldus pankrotiavaldus, kuulutati välja OÜ Stanek (hageja I) pankrot ning pankrotihalduriks määrati Küllike Mitt.
1.2.Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 11. juuni 2013 määrusega tsiviilasjas 2-13-1756 rahuldati OÜ Thorsten (hageja II) pankrotiavaldus, kuulutati välja füüsilise isiku M. M. i (kostja) pankrot ning pankrotihalduriks määrati advokaat M. S..
1.3.Hageja I esitas nõudeavalduse kostja pankrotimenetluses. Nõude aluseks olid alljärgnevad asjaolud: • Kostja kandis perioodil 11. oktoober 2002 – 5. november 2012 hageja I arvelduskontodelt XXX AS-is Swedbank, XXX Danske Bank AS Eesti filiaalis, XXX Bank DNB AS Eesti filiaalis ning XXX Bank DNB AS Eesti filiaalis enda isiklikule kontole ja võttis hageja I kontodelt sularahas välja kokku 22 991 124 krooni 2 senti (s.o 1 469 400 eurot 63 senti). Samal ajal tegi M. M. hageja I arvelduskontodele ülekandeid ja sularahas sissemakseid kokku 4 865 112 krooni 40 senti (s.o 310 937 eurot 35 senti). Seega on M. M. võtnud hageja I arvelduskontodelt välja raha kokku 18 126 011 krooni 62 senti (s.o 1 158 463 eurot 28 senti).
2-16-16504 •
Kostja on 25.10.2007 teinud hageja I arvelduskontolt nr XXX Bank DnB AS Eesti filiaalist ülekande AS-ile Hansapank (konto nr XXX) summas 1 820 000 krooni (s.o 116 319,20 €). Ülekande selgitusse on märgitud: "K. M. ja M. M. laenulepingu XXX lõpetamine". Pole tuvastatud, et kostja ja/või tema abikaasa K. M. oleks teinud hagejale I sama väärtusega vastusooritust.
1.4.Kostja esitas hageja I poolt esitatud nõudele pankrotiseaduse (PankrS) § 104 lg 1 alusel kirjaliku vastuväite enne 8. novembril 2013 toimunud nõuete kaitsmise koosolekut. Pankrotihaldur ja võlausaldajad nõuetele vastu ei vaielnud ning nõuded loeti tunnustatuks.
1.5.Hageja I loovutas hagejale II eelnimetatud tunnustatud nõudest, mis puudutas hageja I arveldusarvetelt kostja isiklikule kontole kantud või sularahas välja võetud rahaliste vahendite tagastamist, summas 580 000 eurot ning väljastas kostjale sellekohase teate.
1.6.Hagejad soovivad nõude tunnustamist, et vastaval määrusel oleks täitedokumendi tähendus PankrS § 104 lg 2 alusel. Hageja I arveldusarvetelt kostja isiklikule kontole kantud või sularahas välja võetud raha tagastamise nõude õiguslik alus on võlaõigusseadus (VÕS) § 1037 lg 1, mille kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Kuna kostja rikkus oma tegevusega hageja I omandiõigust pangakontodel olevatele rahalistele vahenditele igasuguse õigusliku aluseta ja rikastus endale võetud summade võrra hageja I arvel, peab ta VÕS § 1037 lg 1 alusel omastatud raha välja andma. Kostja vastus hagiavaldusele
2.Kostja esitas hagiavaldusele vastuse 15. veebruaril 2017. Kostja vaidleb hagejate nõudele vastu põhjusel, et hagejate nõuded on tõendamata. Kostja esitab hagejate nõudele alljärgnevad vastuväited.
2.1.Nõue summas 1 158 463 eurot 28 senti (M. M. poolt OÜ Stanek arveldusarvetelt enda isiklikule kontole perioodil 11. oktoober 2002 – 5. november 2012 kantud ja sularahas välja võetud rahalised vahendid). Hagejad on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt asjaolust, et kostja on OÜ Stanek juhatuse liikmena väidetavalt rikkunud temal kui juhatuse liikmel lasunud kohustusi ning viidanud sealjuures äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-le 2. Hagejate nõude aluseks on asjaolu, et M. M. on 11. oktoobrist 2002 kuni 5. novembrini 2012 võtnud OÜ Stanek kontodelt välja raha, mille kasutamise kohta äriühingu huvides pankrotihalduri arvates tõendid puuduvad ning seetõttu tuleb vastav summa juhatuse liikme vastutuse sätete alusel välja mõista kostjalt.
2.2.Esitatud hagiavaldusest ei nähtu, millisel perioodil teostatud maksete osas on OÜ Stanek (pankrotis) pankrotihalduri nõue loovutatud OÜ-le Thorsten. Märgitud on küll omandatud nõude suurus (580 000 eurot), kuid konkretiseerimata on mis perioodist väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist nõuab pankrotihaldur ja mis perioodist OÜ Thorsten.
2.3.Kostja leiab, et hagejate nõue on tõendamata ning lisaks on nõue vähemalt osaliselt aegunud. ÄS § 187 lg 3 kohaselt on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat. OÜ Stanek (pankrotis) pankrotihaldur on esitanud kostja vastu nõude 23. juulil 2013. Seega palub kostja kohaldada aegumist nõudele, mille aluseks on sündmused, mis on toimunud viis aastat enne nõude esitamist so enne 23. juulit 2008.
2-16-16504
2.4.PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Nõudeavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks ÄS § 187 lg 2, kuid hagiavalduses on hageja tuginenud VÕS § 1037 lg-le 1. PankrS §-st 107 tulenevalt ei saa hageja taotleda kohtumenetluses nõude tunnustamist muul alusel, kui ta tegi seda nõudeavalduses.
2.5.ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi; osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju; rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos; juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Kostja hinnangul ei ole hagejad tõendanud, et kostja on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Pelgalt ettevõtte arvelduskonto väljavõtted ei tõenda juhatuse liikme poolt oma kohustuse rikkumisi ja kahju tekkimist osaühingule, samuti põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel. Niikaua, kui hagejad ei ole nõuetekohaselt põhistanud oma nõuet kostja vastu, ei ole kostjal ka võimalik esitada vastuväiteid hageja nõudele, kuid esitatud andmete kohaselt on nõue tõendamata. Menetluse peatamine ja uuendamine
3.Stanek OÜ pankrotihaldur Küllike Mitt esitas 9. mail 2017 TsMS § 356 lg 1 alusel taotluse menetluse peatamiseks tsiviilasjas nr 2-16-6504 kuni tsiviilasjas 2-12-46735 lõpliku lahendi jõustumiseni.
4.Kohus peatas 23. mai 2017. a määrusega tsiviilasja 2-16-16504 menetluse kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-12-46735.
5.Kohus uuendas 25. mai 2019 määrusega 2-16-16504 menetluse. Tsiviilasjas nr 2-12-46735 Tartu Ringkonnakohtu 12. novembri 2018 otsusega jäetud rahuldamata OÜ STANEK (pankrotis) pankrotihalduri Küllike Miti hagi K. M. i ja M. M. i (pankrotis) vastu tagasivõitmise korras kehtetu kinkelepingu alusel saadud 116 319 euro 20 sendi hüvitamiseks (alternatiivselt 116 319 euro 20 sendi tagastamiseks käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel) täielikult rahuldamata. Hageja I 28. juuni 2019 seisukoht
5.1.Hageja I esitas 28. juunil 2019 oma kirjaliku seisukoha. M. M. a pankrotimenetluses 8. novembril 2013 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul ei vaielnud hageja I nõudele vastu ükski võlausaldaja ega pankrotihaldur M. S. . Seega tuleb PankrS § 103 lg 2 ja 104 lg 1 kohaselt lugeda, et hageja I nõudeid on M. M. a pankrotimenetluses sisuliselt tunnustatud ning PankrS § 106 lg 1 kohaselt ei olekski hagejal 1 olnud alust pankrotihalduri vastu hagi esitada. Hageja I nõudele esitas vastuväite kostja M. M. kui pankrotimenetluse võlgnik. Seega on tegemist PankrS § 104 lg 1 tähenduses võlgniku vastuväitega, mis ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist, kuid sel juhul ei ole määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument PankrS § 168 tähenduses nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas. Sama paragrahvi lõige 2 järgi kui võlausaldaja soovib, et määrusel, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendi tähendus, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu hagi nõude või pandiõiguse tunnustamiseks, millele võlgnik esitas vastuväite. Hageja I ongi PankrS § 104 lg 2 alusel esitanud hagi võlgniku M. M. a (mitte tema pankrotihalduri vastu) nõude summas 694 782 eurot 48 senti tunnustamiseks, et M. M. a pankrotimenetluses koostataval määrusel, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, oleks ka tema nõude osas täitedokumendi tähendus.
2-16-16504
5.2 Hageja I hinnangul on ekslik kostja väide, et hagejad tuginevad kostjalt 1 158 463 euro 28 sendi nõudmisel sellele, et kostja on rikkunud juhatuse liikmel lasunud kohustusi (ÄS § 187 lg 2). Kostja kasutas 11. oktoobrist 2002 kuni 5. novembrini 2012 Stanek OÜ (hageja I) arvelduskontosid AS-s Swedbank, Danske Bank AS Eesti filiaalis ja Bank DNB AS Eesti filiaalis. Ta tegi nendelt kontodelt ülekandeid enda isiklikule kontole ning võttis kontodelt välja sularaha kokku 18 126 011 eesti krooni 62 senti ehk 1 158 463 eurot 28 senti. Kostja pööras selle enda varaks. Sisuliselt omastas kostja Stanek OÜ raha, kuna õiguslikku alust sellistel kannetel ei olnud. Kuna kostja rikkus oma tegevusega hageja omandiõigust pangakontodel olevatele rahalistele vahenditele igasuguse õigusliku aluseta ja rikastus endale võetud summade võrra hageja I arvel, peab ta omastatud raha välja andma. Kostja väide, et ei nähtu, millise perioodi maksete osas on nõue loovutatud hagejale II, on eksitav. Hagis on selgesti välja toodud, et kostja tegi hageja I arvelduskontodelt alusetud rahakanded 11. oktoobrist 2002 kuni
5.novembrini 2012. Hageja I esitas nimetatud nõude kostja pankrotimenetluses tunnustamiseks. Sellest samast nõudest loovutas hageja I 580 000 euro suuruse nõude OÜ-le Thorsten (hageja II). Seega on nõude tekkimise periood üheselt selge. 5.3 Kostja taotleb aegumise kohaldamist enne 23. juulit 2008 tekkinud nõudele. Hageja I sellega ei nõustu. Kuna tegemist on omandi rikkumisest tuleneva nõudega, tuleb kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 155 lg-t 1, mille kohaselt omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitamisega on võrdsustatud nõude esitamine pankrotimenetluses (TsÜS § 160 lg 2 p 1). Aegumine peatus seega 23. juulil 2013. Kostja tegevus hageja I omandi rikkumisel on samuti kahju õigusvastane tekitamine, mille tagajärjel toimus kostja alusetu rikastumine hageja I arvel. TsÜS § 150 lg 2 sätestab, et kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast TsÜS § 150 lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. Lisaks tuleb arvestada, et aegumine ei saanud alata ajal, kui kostja oli hageja I juhatuse ainuliige. Aegumine sai alata hageja I pankrotimääruse tegemisest 5. novembril 2012, mil pankrotihaldur sai volituse ja võimaluse esitada vastav nõue kostja vastu. 5.4 Hageja I hinnangul on ekslik kostja seisukoht, et kui nõudeavalduse õiguslikuks aluseks on ÄS § 187 lg 2, siis ei saa hagejad hagiavalduses VÕS § 1037 lõikele 1 tugineda. Tegemist on nõude õigusliku alusega. Hageja I hinnangul sätestab PankrS § 107 aga nõude faktilise aluse muutmise keelu. Sellest tulenevalt ei tohi hagis esitatud faktilised asjaolud, millele nõue tugineb, erineda nõude esitamisel pankrotimenetluses. Hagejad ei taotle kohtumenetluses nõude tunnustamist nõudeavalduses märgituga võrreldes muul alusel. Õigust kohaldab kohus ise. 5.5 Hagejad on tõendanud kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumist, osaühingule kahju tekkimist, rikkumise ja kahju vahel põhjuslikku seost ning seda, et kostja vastutab oma kohustuse rikkumise eest. On ilmselge, et kostja, omastades alusetult hageja I omandis olnud raha, ei tegutsenud juhatuse liikme kohuseid täites. Seetõttu on kostja arusaam absurdne, sest äriühingu vahendite omastamine ei kuulu mingil juhul juhatuse liikme kohustuste hulka. Seetõttu ei saagi üldse tõusetuda ÄS § 187 lõikes 2 sätestatud eelduste kontrollimise küsimus. Ülaltoodut arvestades jääb hageja I oma varasemate seisukohtade juurde ning taotleb jätkuvalt ülalpool kirjeldatud asjaoludel kostja vastu nõude summas 578 463 euro 28 sendi tunnustamist. Nõude tunnustamisel tuleb see arvata PankrS § 153 lg 1 p 2 märgitud rahuldamisjärku (s.o
2.rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded).
2-16-16504 5.6 Kostja 15. veebruari 2017 vastuse punkt 2 (nõue summas 116 319 eurot 20 senti - M. M. poolt kinkelepingu alusel saadud summa) osas. Hageja I on hagiavalduses tuginenud kostjalt 116 319 euro 20 sendi nõudmisel asjaolule, et kostja on 25. oktoobril 2007 teinud hageja I arvelduskontolt nr XXX Bank DnB AS Eesti filiaalist ülekande AS-ile Hansapank (konto nr XXX) summas 1 820 000 Eesti krooni (s.o 116 319 eurot 20 senti). Hageja I loobub nõudest tunnustada tema nõuet ülalkirjeldatud alusel summas 116 319 eurot 20 senti. Hageja II 28. juuni 2019 seisukoht
6.Hageja II esitas 28. juunil 2019 oma kirjaliku seisukoha. Hageja II hinnangul on ekslik kostja väide, et hagejad tuginevad sellele, et kostja on rikkunud juhatuse liikmel lasunud kohustusi (ÄS § 187 lg 2). Hagejad tuginevad asjaolule, et kostja kasutas osaühingu Stanek (hageja I) arvelduskontosid AS-is Swedbank, Danske Bank AS Eesti filiaalis ja Bank DNB AS Eesti filiaalis. Ta tegi neilt kontodelt ülekandeid endale ning võttis kontodelt välja suures ulatuses sularaha, pöörates selle enda varaks. Sisuliselt omastas kostja OÜ Stanek raha, kuna õiguslikku alust sellistel kannetel ei olnud. Kuna kostja rikkus oma tegevusega hageja I omandiõigust pangakontodel olevatele rahalistele vahenditele igasuguse õigusliku aluseta ja rikastus endale võetud summade võrra hageja I arvel, peab ta omastatud raha välja andma VÕS § 1037 lg 1 alusel, mis ongi hagi õiguslik alus.
6.1.Kostja väide, et ei nähtu, millise perioodi maksete osas on nõue loovutatud hagejale II, on eksitav. Hagis on selgesti välja toodud, et kostja tegi hageja I arvelduskontodelt alusetud rahakanded perioodil 11. oktoober 2002. a kuni 5. november 2012. a. Hageja I esitas nimetatud nõude kostja pankrotimenetluses tunnustamiseks. Sellest samast nõudest loovutas hageja I nõude summas 580 000 eurot OÜ-le Thorsten (hageja II). Seega on nõude tekkimise periood üheselt selge.
6.2.Kostja taotleb aegumise kohaldamist enne 23. juulit 2008. a tekkinud nõudele. Hageja II sellega ei nõustu. Kuna tegemist on omandi rikkumisest tuleneva nõudega, tuleb kohaldada TsÜS § 155 lõiget 1, mille kohaselt omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitamisega on võrdsustatud nõude esitamine pankrotimenetluses (TsÜS § 160 lg 2 p 1). Aegumine peatus seega 23. juulil 2013.
6.3.Lisaks eelmises punktis toodule tuleb nõude aegumise küsimuse lahendamisel arvestada veel ka järgnevaga. Nimelt kostja tegevus hageja I omandi rikkumisel kvalifitseerub samuti kahju tekkimisest tulenevaks nõudeks, mille tagajärjel toimus kostja alusetu rikastumine hageja I arvel. TsÜS § 150 lg 2 sätestab, et kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast TsÜS § 150 lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. Lisaks tuleb arvestada, et aegumine ei saanud alata ajal, kui kostja oli hageja I juhatuse ainuliige. Aegumine sai alata hageja I pankrotimääruse tegemisest 5. novembril 2012. a, mil pankrotihaldur sai volituse ja võimaluse esitada vastav nõue kostja vastu.
6.4.Hageja II hinnangul on ekslik kostja seisukoht, et kui nõudeavalduse õiguslikuks aluseks on ÄS § 187 lg 2, siis ei saa hagejad hagiavalduses VÕS § 1037 lõikele 1 tugineda. Tegemist on nõude õigusliku alusega. PankrS § 107 sätestab aga nõude faktilise aluse muutmise keelu. Sellest tulenevalt ei tohi hagis esitatud faktilised asjaolud, millele nõue tugineb, erineda nõude esitamisel pankrotimenetluses. Hagejad ei taotle kohtumenetluses nõude tunnustamist
2-16-16504 nõudeavalduses märgituga võrreldes muul alusel. On ilmselge, et kostja, omastades alusetult hageja I omandis olnud raha, ei tegutsenud juhatuse liikme kohuseid täites. Kostja 29. juuli 2019. a arvamus
7.Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja OÜ Thorsten nõude lahendamise seisukohalt omab tähtsust asjaolu, millisel perioodil teostatud maksete alusel esitatud nõude on hageja omandanud.
7.1.Hagiavalduses on välja toodud, et OÜ Stanek (pankrotis) nõude suuruseks on algselt olnud 1 158 463 eurot 28 senti ning nõude sisuks on kostja poolt 11. oktoobrist 2002 kuni
5.novembrini 2012 OÜ Stanek arvelduskontodelt enda isiklikule kontole kantud ja sularahas välja võetud summad, millest on maha arvestatud OÜ Stanek arvele tagasi kantud või arvele pandud summad. OÜ Stanek (pankrotis) nõue tervikuna koosneb kümne aasta jooksul erinevatel aegadel tehtud ülekannetest. OÜ Thorsten on omandanud sellel perioodil teostatud ülekannete kogusummast nõude 580 000 euro ulatuses. Hagiavaldusest ei nähtu aga, mis perioodil teostatud maksete osas on OÜ Thorsten nõude omandanud. OÜ Thorsten peab suutma välja tuua konkreetsed ülekanded, mille osas on ta nõude omandanud ning põhjendama, miks ta leiab, et konkreetse ülekande osas esineb alus hagi rahuldamiseks kostja vastu. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, et lähtuda tuleb perioodist tervikuna, kuivõrd hageja nõue koosneb erinevatest ülekannetest ning hageja nõue peab olema selge s.t. hageja nõudest peab nähtuma, millistele ülekannetele ta oma nõudes tugineb. Koosseisu muutus ja kohtuistung
8.Kohus teatas 19. detsembril 2019 asjas kohtukoosseisu muutumisest. 10. veebruaril 2020 toimus asjas eelistung.
8.1.Hageja I teatas eelistungil, et jääb 28. juunil 2019 esitatud nõudest summas 116 319 eurot 20 senti loobumise avalduse juurde. Menetluse teised pooled olid loobumisega nõus. Kohus rahuldas hageja I taotluse nõudest osaliselt loobumise kohta ning kinnitas selle ka 13. veebruaril 2020 kirjaliku määrusega. Kohus võttis tõenditena vastu hageja I 7. veebruaril 2020 esitatud dokumendid. Nimetatud tõendid asendavad hagiavalduse lisa 3, mis olid hageja I poolt valesti esitatud. Kohus kohustas hagejaid täpsustama nõuet, peale mida kostja täpsustab oma seisukohta nõuete aegumise suhtes. Hageja I 28. veebruari 2020. a nõude täpsustus
9.Hageja I jäi oma varasemate seisukohtade ja nõude juurde. Hageja I esitas kostja pankrotimenetluses 1 158 463 euro 28 sendi suuruse nõude ning konkreetsed ülekanded, millest nõue tuleneb, on esitatud hagiavaldusega koos esitatud lisas nr 3 (leheküljed 6 – 15) ning
7.veebruaril 2020. a esitatud hagiavalduse õiges lisas nr 3 – „OÜ Stanek nõudeavaldus kostja pankrotimenetluses (s.o. dokumentide kogum, milline oli esitatud kostja pankrotihaldurile
23.juulil 2013. a kolme elektronkirjaga).“
9.1.Hageja I esialgsest nõudest (summas 1 158 463 eurot 28 senti) osa müümise otsustamine oli arutusel hageja I võlausaldajate üldkoosolekul 22. aprillil 2014. a (vt lisa nr 1). Nimetatud võlausaldajate üldkoosolekul otsustati „kuulutada välja M. M. ’a poolt OÜ Stanek arveldusarvelt enda isiklikule kontole kantud ja sularahas välja võetud rahaliste vahendite tagastamise nõudest kogusummas 1 158 463,28 € osa nõude summas 580 000,- € (s.o. ~ 50 %)
2-16-16504 müük avalikul elektroonilisel oksjonil alghinnaga 5 800,- €.“ Võlausaldajate üldkoosoleku otsusest nähtub, et nõudest ei müüdud ajaliselt piiritletud osa, nagu kostja nõude jagunemisest väidetavalt aru sai, vaid proportsionaalne osa tervikust ehk igast alusetust ülekandest vastav osa. Hageja I juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et kostja esindaja osales sel võlausaldajate üldkoosolekul kostja abikaasa esindajana ja peaks seega nõude jagamise asjaoludest teadlik olema.
9.2.Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas toimus 10. juunist 2014 kuni
18.juunini 2014 avalik elektrooniline enampakkumine, mille käigus müüdi osa (summas 580 000 eurot) M. M. a (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud OÜ Stanek (pankrotis) nõudest. Hageja II tunnistati enampakkumise võitjaks ning hageja I saatis kostja pankrotihaldurile vastava teate nõude osalise loovutamise kohta.Eelnevast tulenevalt on pärast nõude osalist loovutamist hageja I nõudeks kostja vastu 578 463 eurot 28 senti, mis on osa kostja poolt hageja I arveldusarvelt enda isiklikule kontole kantud ja sularahas välja võetud rahaliste vahendite tagastamise nõudest kogusummas 1 158 463 eurot 28 senti ning moodustab igast nõude aluseks olevast alusetust ülekandest ca 49,9337% (5 784 632 800 / 115 846 328).
9.3.Hagejale II loovutatud nõude suuruseks on 580 000 eurot, mis on osa kostja poolt hageja I arveldusarvelt enda isiklikule kontole kantud ja sularahas välja võetud rahaliste vahendite tagastamise nõudest kogusummas 1 158 463 eurot 28 senti ning moodustab igast nõude aluseks olevast alusetust ülekandest ca 50,0663% (5 800 000 000 / 115 846 328).
9.4.Seoses nõude õigusliku alusega selgitab hageja I, et nõude alusena tuginevad hagejad asjaolule, et kostja kasutas hageja I arvelduskontosid AS-is Swedbank, Danske Bank AS Eesti filiaalis ja Bank DNB AS Eesti filiaalis. Kostja tegi neilt kontodelt ülekandeid endale ning võttis kontodelt välja suures ulatuses sularaha, pöörates selle enda varaks. Sisuliselt omastas kostja hageja I raha, kuna õiguslikku alust sellistel kannetel ei olnud. Lisaks juba varasemalt märgitule on võimalik raha tagasinõudmise õiguslik alus ka VÕS § 626 lg 1. Hageja I on juba kostja pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduses selgitanud, et hageja I ja tema juhatuse liikme M. M. a (kostja) vaheline õigussuhe on käsitatav ka käsunduslepinguna. Sel juhul kostjal oli kohustus tegutseda äriühingu huvides ning õigus sellega seoses teha tehinguid äriühingu rahaga. Käsundisaajana oli kostjal VÕS § 620 lõikest 1 tulenev kohustus olla käsundiandjale lojaalne ning ilmutada oma kohustuste täitmisel vajalikku hoolsust. VÕS § 626 lg 1 kohaselt peab kostja andma hageja I pankrotivarasse välja selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Hageja I on jätkuvalt seisukohal, et nõuded kostja vastu ei ole aegunud. Hageja II 28. veebruari 2020. a nõude täpsustus
10.Hageja II jäi oma varasemate seisukohtade ja nõude juurde. Hageja II ostis nõude kostja vastu avalikult enampakkumiselt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnast. Hageja II tunnistati enampakkumise võitjaks ning hageja I saatis kostja pankrotihaldurile vastava teate nõude osalise loovutamise kohta (vt hagiavalduse lisa nr 5). Nõudest ei ole müüdud ajaliselt piiritletud osa nagu kostja nõude jagunemisest väidetavalt aru sai. Hageja II juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et kostja esindaja osales nõudest osa müümise otsustanud võlausaldajale üldkoosolekul kostja abikaasa esindajana ja peaks seega nõude jagamise asjaoludest teadlik olema. Eelnevast tulenevalt on hageja II nõudeks kostja vastu kokku 580 000 eurot. Hageja II on jätkuvalt seisukohal, et nõuded kostja vastu ei ole aegunud. Kostja seisukoht hageja II nõude täpsustamisele ja taotlus vaheotsuse tegemiseks
2-16-16504
11.Kostja esitas 16. märtsil 2020 seisukoha hageja II nõude täpsustamise osas ning samuti taotluse vaheotsuse tegemiseks. Kostja hinnangul ei ole hagejad oma nõuet täpsustanud. OÜ Thorsten on viidanud OÜ Stanek (pankrotis) võlausaldajate 22. aprilli 2014 üldkoosoleku otsusele. Üldkoosoleku otsusest ei nähtu, milliste maksete alusel eksisteeriv nõue on müüki pandud. Üldkoosoleku otsuseks on müüa 1 158 463 euro 28 sendi suurusest nõudest 580 000 euro suurune nõue enampakkumisel ilma nõude aluseks olevaid makseid konkretiseerimata. Seega ei ole selgelt arusaadav ka üldkoosoleku otsusest, milline osa nõudest on müüki pandud. Asjaolu, et kostja esindaja on osalenud 22. aprilli 2014 üldkoosolekul (võlausaldaja, kellele ei määratud üldkoosolekul hääli, esindajana) ei võta hagejalt kohustust põhjendada käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude aluseks olevaid asjaolusid.
11.1.Kostja tegi samuti taotluse vaheotsuse tegemiseks lähtuvalt maksete tegemise ajast. Kostja hinnangul on nõuded osaliselt aegunud, mistõttu kohus saab teha aegumise osas TsMS § 449 lg 3 alusel vaheotsuse. Kohtu 30. oktoobri 2020. a määrus
12.Kohus jättis kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks aegumise kohaldamiseks rahuldamata ning otsustas asjas menetlust jätkata. Kostja 19. novembri 2020. a vastus kohtunõudele
13.Kostja vastuse kohaselt ei ole OÜ Thorsten ei ole vaatamata kohtu poolt määratule oma nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustanud ning jätkuvalt ei ole arusaadav, milliste maksete osas on OÜ Thorsten 580 000 euro suuruse nõude omandanud. Seega on hageja nõue jätkuvalt ebaselge. OÜ Thorsten on viidanud, et 580 000 euro suuruse nõude aluseks on konkreetsed ülekanded, mis on hagiavalduse lisa 3 lehekülgedel 6 – 15. Nimetatud lehekülgedel on aga toodud kõik maksed, mille kogusummaks on mõlema hagejate nõuete kogusumma s.t nii OÜ Stanek kui ka OÜ Thorsten nõuete kogusumma. Samas on kostja seni aru saanud, et hageja OÜ Thorsten ei taotle nõude tunnustamist samade maksete osas, mille osas nõuab nõude tunnustamist OÜ Stanek (pankrotis). Arusaadavalt ei ole taoline nõude tunnustamine võimalik. Samamoodi ei ole oma nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustanud OÜ Stanek (pankrotis), kes taotleb nõude tunnustamist summas 578 463 eurot 28 senti.
13.1.Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja OÜ Thorsten ega OÜ Stanek (pankrotis) ei ole vaatamata kohtu määratud tähtajale oma nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustanud. Kui algselt oli kogu nõude omanikuks OÜ Stanek (pankrotis), siis nõude loovutamise järgselt peab olema arusaadav, milliste maksete osas on nõue loovutatud OÜ-le Thorsten. Hagejate käsitlus omandatud nõude proportsioonist oleks põhjendatud juhul, kui nõude kui terviku aluseks oleks olnud üks tehing/makse. Selgelt peab olema tuvastatav, millise makse alusel on kumbki hageja esitanud nõude. Taoline konkretiseerimine on vajalik põhjusel, et kohus peab otsuse tegemisel andma hinnangu nõude aluseks oleva iga makse osas, sest hagejad on tuginenud konkreetsele maksele ja väitnud, et konkreetne makse on alusetu. Samas on hagejad viidanud ka sellele, et kuna teatud ulatuses on raha OÜ Stanek arvele tagasi kantud, siis teatud maksete teostamise alusetus langeb seetõttu ära. Seega peavaks hagejate nõudest lähtuma ka see, milliseid makseid loetakse alusetuteks ning milliseid makseid ei loeta alusetuteks põhjusel, et maksele vastav summa on OÜ Stanek arvele tagasi kantud. Juhul, kui vastavaid asjaolusid hagiavaldusest ei
2-16-16504 nähtu, ei ole võimalik hagejate nõuet ka rahuldada põhjusel, et ei ole selge, milline makse on kummagi hageja nõude aluseks.
13.2.Kostja hinnangul ei saa hageja nõude põhjendatuse hindamisel lähtuda konkreetsel perioodil OÜ Stanek arvelt välja võetud või kostjale kantud maksete kogusummast, lahutada sellest OÜ Stanek arvele kantud rahasummad ning piirduda nõude põhjendamisel nimetatud summade vahega ja öelda, et see ongi hageja nõudeks. Hagejad on viidanud, et nende nõude aluseks olevate maksetena tuleb lähtuda hagiavalduse lisa 3 lehekülgedel 6 – 15 toodud tabelist. Antud tabelis on toodud maksed aastatel 2002 – 2010. Kui hagejad on oma nõude kujunemisel arvestanud arvele sissemaksetega, siis peaks hageja nõudest nähtuma ka see, millise väljavõetud makse tagastamisena on konkreetset sissemakset arvestatud. Hagejad ei saa käsitleda konkreetsel ajaperioodil tehtud kõiki väljamakseid alusetutena olukorras, kus samal ajal on ettevõtte arvele raha tagastatud.
13.3.Hagiavalduse lisaks 3 olevas nõudeavalduses on OÜ Stanek (pankrotis) pankrotihaldur viidanud, et vaatamata korduvatele nõudmistele ei ole kostja esitanud pankrotihaldurile OÜ Stanek raamatupidamisarvestust ja dokumente, mis tõestaks tema poolt OÜ Stanek arveldusarvetelt võetud rahaliste vahendite kasutamist äriühingu huvides. Kostja ei nõustu esitatud väitega.
13.4.Kostja palus võtta tsiviilasja materjalide juurde OÜ Stanek ajutise pankrotihalduri
13.augusti 2012 täiendavad seisukohad tsiviilasjas nr 2-11-50166 (lisa 1). Antud aruandes on viidatud sellele, et OÜ Stanek ajutisele pankrotihaldurile (praegusele pankrotihaldurile) on esitatud juhatuse liikme poolt juhatuse liikmel olemas olevad OÜ Stanek raamatupidamise algdokumendid (sh ostu- ja müügiarved, tšekid perioodist 2007 kuni 2009). Esitatud dokumentidest on haldur akteerinud dokumente kokku 303 lehel. Lisaks on haldurile üle antud kaks toimikut, milledest ühes on 2007 – 2009 arved ja aktid kokku 90 lehel ning teises toimikus 2007 – 2009 sularahaarved, kviitungid ja tšekid kokku 285 lehel. Isegi kui haldur on tuvastanud, et OÜ Stanek raamatupidamist ei korraldatud nõuetekohaselt, kuivõrd esitatud ei ole raamatupidamise arvestust kajastavaid kõiki dokumente, on vaidlusaluse perioodiga seonduvad dokumendid vähemalt osaliselt OÜ Stanek (pankrotis) pankrotihalduri valduses. Hagiavalduse ja sellele lisatud nõudeavalduse kohaselt ei ole hagejad nõude kujundamisel arvestanud pankrotihaldurile esitatud raamatupidamisdokumentidega, kuigi pankrotihaldurile on esitatud vähemalt teatud osas OÜ Stanek sularaha kasutamist kajastavad dokumendid. Kostja hinnangul tõendavad haldurile esitatud dokumendid sularaha kasutamist äriühingu huvides. Samuti palus kostja võtta asja juurde teised esitatud tõendid mis kostja hinnangul tõendavad vaidlusalusel perioodil OÜ Stanek majandustegevuses sõlmitud töövõtulepingute olemasolu, millega seonduvalt kasutati ettevõtte rahalisi vahendeid. Hagejate seisukohad kostja 19. novembri 2020 taotluse osas
14.Hagejad vaidlesid kostja taotlusele tõendite kogumiseks vastu. Hagejad vaidlesid samuti vastu ka kõigile teistele seisukohtadele, mis kostja esitanud on. Kostja esitas väite, et üldkoosoleku otsusest, millega otsustati OÜ Staneki nõude müük avalikul oksjonil, ei selgu, milline osa nõudest on müüdud. See väide ei vasta aga üldkoosoleku otsuse sisule. Nimelt on otsuses märgitud esimese päevakorrapunkti otsuse kohta, et M. M. a poolt OÜ Stanek rahaliste vahendite tagastamise nõudest müüakse oksjonil nõude osa summas 580 000 eurot. Järelikult sellises summas kuulubki nõue OÜ-le Thorsten. Ülejäänud nõue kuulub OÜ-le Stanek (pankrotis). Seejuures pole tähtsust, milliste alusetute maksete tagasinõudmist kumbki hageja nõuab. Nõude materiaalne alus tuleneb asjaolust, et M. M. kasutas OÜ Stanek arvelduskontot
2-16-16504 ja ta tegi OÜ Stanek juhatuse liikmena sellelt alusetuid ülekandeid endale ning võttis kontolt välja sularaha. Kostja pole tõendanud, et raha endale jätmisel olnuks õiguslik alus. Hagejad on toonud välja konkreetsed maksed selle kohta, et kostja on omastanud OÜ Stanek raha. Hageja I täiendav seisukoht nõude aegumise kohta
15.Lisaks eelnevatele vastuväidetele vaidleb hageja I kostja taotlusele aegumise kohaldamiseks vastu ka järgnevatel põhjustel.
15.1.Riigikohus on 3.märtsi 2021. a lahendis kriminaalasjas nr 1-17-2359 muutnud senist kohtupraktikat juhatuse liikme vastu nõude esitamise aegumise tähtaja kohta. Nimelt leidis Riigikohtu üldkogu viidatud lahendis, et kui juhatuse liige rikub TsÜS §-s 35 ja ÄS § 187 lg-s 1 ette nähtud juhatuse liikme üldisest hoolsuskohustusest tulenevat käitumisstandardit ja tekitab juriidilisele isikule sellise tegevusega kahju, siis võib hageja kui kannatanu nõude aegumisele kohaldada TsÜS § 146 lõikes 4 sätestatud erandlikku kümneaastast aegumistähtaega, kui sellist rikkumist saab pidada tahtlikuks heade kommete vastaseks tegevuseks. Üldkogu selgitas, et kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses on tegemist juhul, kui isik soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt, milleks eeskätt on tahtlik lojaalsuskohustuse rikkumine ja sellega kahju tekitamine, kui juhatuse liige ei ole oma huvide konflikti avaldanud tema tegevust kontrollivatele isikutele. Äriühingu juhatuse liikmel on ametis oleku ajal laialdased võimalused oma kuritarvitusi varjata ja juhatuse liikme kohustuste tahtlik rikkumine võidakse seetõttu avastada alles siis, kui juhatuse liige on ametist lahkunud ja/või äriühing on muutunud maksejõuetuks. Kuna TsÜS § 37 lg 4 järgi arvestatakse aegumistähtaega rikkumise toimepanemisest, mitte sellest teadasaamisest, siis on kümneaastase aegumistähtaja kohaldamine põhjendatud just olukorras, kus juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud sellise tegevusega, mida saab pidada tahtlikuks heade kommete vastaseks kahju tekitamiseks VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 sätestatuga analoogilises mõttes. Muudel juhtudel on viieaastase aegumistähtaja kohaldamine põhjendatav oma kohustusi rikkunud juhatuse liikme usalduse kaitse ja õiguskindlusega. Oma õigusi kuritarvitanud juhatuse liige sellist kaitset ei vääri ja lühema aegumistähtaja kohaldamist ei saa põhjendada ka tsiviilkäibes valitseva usalduspõhimõttega.
15.2.Kostja tegi hageja I arvelduskontodelt AS-is Swedbank, Danske Bank AS Eesti filiaalis ja Bank DNB AS Eesti filiaalis ülekandeid endale ning võttis kontodelt välja suures ulatuses sularaha, pöörates selle enda varaks. Sisuliselt omastas kostja hageja I raha, kuna õiguslikku alust sellistel kannetel hageja I hinnangul ei olnud. Hageja I on seisukohal, et kostja tegutses huvide konfliktis ja tahtlikult lojaalsuskohustust rikkudes. Huvide konflikti ei ole kostja tema tegevust kontrollivatele isikutele avaldanud.
15.3.Eeltoodut arvestades on hageja I seisukohal, et ka praeguses asjas saab nõude aegumisele kohaldada TsÜS § 146 lõikes 4 sätestatud erandlikku kümneaastast aegumistähtaega. TsÜS § 37 lg 4 järgi arvestatakse aegumistähtaega rikkumise toimepanemisest. Tartu Maakohtu 11. juuni 2013. a määrusega tsiviilasjas 2-13-1756 kuulutati välja kostja pankrot. Kostja pankrotimenetluses esitas hageja I kahjunõude 23. juulil 2013. a. Aegumine peatub õigustatud isiku poolt nõude esitamisega pankrotimenetluses (TsÜS § 160 lg 2 p 1). Seega on hageja I seisukohal, et igal juhul ei ole aegunud nõuded mis on tekkinud 24. juulil 2003. või hiljem.
15.4.Hageja II esitas samasisulise seisukoha nõude aegumise kohta. Kostja seisukoht aegumistähtaja osas
2-16-16504
16.Hagejad on nõude esitamisel tuginenud kahele erinevale nõude õiguslikule alusele. Kostja on esitanud aegumise vastuväite mõlemal õiguslikul alusel esitatud nõudele. Riigikohtu lahendis väljendatud seisukohad ei seondu alusetu rikastumise nõudega, kuivõrd tegemist on lepinguvälise nõudega ning selles osas on kostja jätkuvalt seisukohal, et juhul, kui kohus leiab, et nõude peaks läbi vaatama ka sellel alusel, siis kuulub kohaldumisele TsÜS § 151 lg 1.
16.1.M. M. pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduse kohaselt on pankrotihaldur nõude alusena viidanud ÄS § 187 lg-le. Kostja leiab, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele TsÜS § 146 lõikes 4 sätestatud erandlik aegumistähtaeg, s.o kümneaastane aegumistähtaeg. Riigikohtu üldkogu on avaldanud seisukoha, et üldjuhul kuulub kohaldamisele ÄS § 187 lg-s 3 sätestatud nõude esitamise tähtaeg, kuid üksnes erandjuhul on Riigikohtu arvates võimalik nõue juhatuse liikme vastu maksma panna kümneaastase tähtaja jooksul. Riigikohtu üldkogu on otsuse punktis 65 selgitanud, et /--/ TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud tahtlik rikkumine peab siiski olema selline, mida saab pidada tahtlikuks heade kommete vastaseks tegevuseks. Kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses on tegemist juhul, kui isik soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt /--/.
16.2.Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et kostja oleks juhatuse liikmena rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi tahtlikult. Teisisõnu, tõendatud ei ole, et kostja on hagejate poolt välja toodud asjaolude osas soovinud õigusvastast tagajärge ja käitunud tahtlikult heade kommete vastaseks. Pelgalt hagejate poolt menetlusdokumendis avaldatud arvamus, et sularaha väljavõtmine või ülekannete tegemine on aset leidnud, ei tõenda hagejate väidet kostja tahtlikkuse osas. Samuti ei ole tõendatud asjaolu, et kostja oleks sularaha väljavõtmisel või ülekannete tegemisel tegutsenud huvide konfliktis, millele on hagejad viidanud 23. märtsi 2021 seisukohas. Isegi kui ülekanded tehti või sularaha välja võeti, siis peab olema iga nõude aluseks oleva asjaolu osas tõendatud need asjaolud, mis annavad aluse kümneaastase aegumistähtaja kohaldamiseks. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et kohaldamisele kuulub ÄS § 187 lg 3, mille kohaselt on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat. OÜ Stanek (pankrotis) pankrotihaldur on esitanud kostja vastu nõude 23. juulil 2013. Seega kuulub kohaldamisele aegumine nõudele, mille aluseks on sündmused, mis on toimunud viis aastat enne nõude esitamist s.o. enne 23. juulist 2008.
16.3.Samuti ei ole hagejad seni oma nõuet sisuliselt täpsustanud, st jätkuvalt on ebaselge, milliste maksete alusel on hagejaks OÜ Thorsten ja milliste maksete alusel OÜ Stanek (pankrotis) pankrotihaldur. Kohus või kostja ei saa hakata ise tuletama, milline faktiline asjaolu on kummagi hageja nõude aluseks. Seega on hagejate nõue jätkuvalt ebaselge ning kohtul ei ole võimalik nõudeid rahuldada. Riigikohus on eelviidatud lahendi punktis 67 selgitanud, et /-/ igal üksikjuhtumil tuleb eraldi hinnata, kas tegemist on tahtliku heade kommete vastase kahju tekitamisega /--/. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et välja toodud asjaolude põhjal ei ole esiteks võimalik aru saada, mis on kummagi hageja nõude aluseks ning teiseks ei ole tõendatud, et iga etteheidetava asjaolu osas on tõendatud konkreetse tegevuse osas tahtlus lähtuvalt Riigikohtu poolt antud selgitustest. Kohus saab hinnata kohtule esitatud tõendite põhjal, kas tõendatud on asjaolud, mis annavad aluse kohaldada kümneaastast aegumistähtaega või mitte ning seda igast hagi aluseks olevast asjaolust lähtuvalt mitte umbmääraselt.
16.4.Kostja on esitanud 19. novembril 2020 menetlusdokumendi lisana täiendavad tõendid, mis tõendavad vaidlusalusel perioodil OÜ Stanek majandustegevuses sõlmitud töövõtulepingute olemasolu, millega seonduvalt kasutati ettevõtte rahalisi vahendeid. Seega ei saa kostja vähimalgi määral nõustuda sellega, et tema on juhatuse liikmena tegutsenud viisil,
2-16-16504 kus ta oleks soovinud õigusvastast tagajärge ja käitunud teadlikult heade kommete vastaselt. Kostja on oma tegevuses käitunud juhtorgani liikmelt nõutava hoolega ja võlausaldajate või osaühingu huvisid mitte kahjustavalt. Samuti ei ole kostja tegevuses tuvastatud kuriteotunnustele vastavaid tegusid, mis annaks aluse kahjunõude esitamiseks. Kostja tõendite esitamine
17.Kohus andis 26. oktoobri 2021. a määrusega kostjale tähtaja esitada OÜ Stanek (pankrotis) pankrotihalduri vahendusel raamatupidamisdokumentidega tutvumise järel kohtule enda väiteid kinnitavad tõendid. Kostja esitas 15. novembril 2021 taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. Taotluse kohaselt palus kostja võtta tsiviilasja materjalide juurde OÜ Stanek raamatupidamisdokumendid, mis tõendavad kostja valduses olnud OÜ Stanek rahaliste vahendite kasutamist OÜ Stanek huvides ning mis on kostja poolt üle antud OÜ Stanek (pankrotis) pankrotihaldurile ning on hetkel pankrotihalduri valduses. Kostja hinnangul tõendavad haldurile esitatud dokumendid sularaha kasutamist äriühingu huvides kokku summas 189 979 eurot 16 senti. Hageja I seisukoht kostja taotluse osas
18.Hageja I on seisukohal, et kostja taotlus tõendite vastuvõtmiseks tuleb rahuldamata jätta. Kostja taotlus on ebamäärane. Kostja taotluses ei ole esitatud põhjendusi, millest saaks järeldada kostja vastu eksisteeriva nõude vähenemine. Kostja on kohustatud iga tõendi kohta näitama, mis asjaolu ta selle tõendiga tõendada soovib. Kostja on taotluses jäänud aga pealiskaudseks, esitades vaid nimekirja mingitest väidetavatest raamatupidamisdokumentidest (427 tk) seostamata neid asjas tähtsust omavate asjaoludega. Hageja I ei saa tõendite nimekirja põhjal kostja taotlust tõlgendades ise asjaolusid tuletama hakata. Kostja on koos taotlusega edastanud kohtule kokku 460 tk jpg. formaadis faili (fotod) kujutistega arusaamatust valimist tema poolt varasemalt haldurile üle antud dokumentidest. Need failid on nummerdamata ja/või kirjeldamata, mistõttu ei ole ühtegi neist võimalik üheselt seostada taotluses loetletud 427 tk tõendiga. Kostja peab ära näitama konkreetselt milline fail/foto millise tõendi kohta käib. Hageja I on seisukohal, et haldurile esitatud dokumentidega, kostja tõendite nimekirjaga ja kostja jpg. formaadis failidega ei ole tõendatud kostja poolt sularaha kasutamine Stanek OÜ huvides kokku summas 189 979 eurot 16 senti. Hageja II seisukoht kostja taotluse osas
19.Hageja II esitas samasisulise seisukoha kostja taotluse osas. Hageja II täiendas, et kohus on
26.oktoobri 2021. a määruses rõhutanud, et kostjal on võimalik dokumentidega tutvumise järel esitada kohtule vaid need dokumendid tõendina, mis omavad asja lahendamisel tähtsust. Kohus ja hagejad ei pea ise taotletud tõenditest asjaolusid otsima hakkama. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 2 lg st 2 tulenevalt on Eestis registreeritud äriühing raamatupidamiskohustuslane. RPS § 4 p-de 2 ja 5 järgi on raamatupidamiskohustuslane mh kohustatud dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid (RPS § 6) ja raamatupidamise dokumente säilitama. RPS § 7 lg 1 järgi on raamatupidamise algdokument tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Eelmärgitut arvestades saab asja lahendamisel eeldada, et äriühing kõiki oma majandustehinguid dokumenteerib ja säilitab tehingute tõendamiseks vajalikke algdokumente. Seda, et majandustehing, vaatamata selle dokumenteerimata jätmisele tehti, peab tõendama pool, kes sellisele väitele tugineb (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15. mai 2017 lahend nr 3-2-1-45-17, p 11.2). Tulenevalt
2-16-16504 eeltoodust palub hageja II jätta kohtul kostja esitatud taotlus tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata. Hageja I lõplikud seisukohad
20.Hageja I esitas oma lõplikud seisukohad 28. veebruaril 2022. Seisukohtade kohaselt hageja I avaldab, et jääb käesolevas asjas tema poolt varasemalt kohtule esitatud seisukohtade juurde; palub tunnustada tema nõuet M. M. i pankrotimenetluses kogusummas 578 463 eurot 28 senti ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja I vaidles lisaks varasematele seisukohtadele vastu kostja 15. novembril 2021 esitatud tõenditele. Hageja II lõplikud seisukohad
21.Hageja II esitas 28. veebruaril 2022 kokkuvõtte juba varasemalt esitatud seisukohtadest. Hageja II lisas varasemalt väljatoodule, et hagejate nõue ei ole aegunud. Kuivõrd kostja tegevus on olnud kahtlemata heade kommete vastane, tuleb Riigikohtu üldkogu 3. märtsi 2021. a lahendis antud juhiste alusel kohaldada kümneaastast aegumistähtaega. Kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ÄS § 187 lg 1 mõttes. Kostja on kasutanud OÜ Stanek rahalisi vahendeid teadmata eesmärgil, kuid tõenäoliselt on kostja neid kasutanud isiklikuks otstarbeks. Osaühingule on tekitatud kahju, milline tuleb hüvitada ja kostjalt välja mõista. Kostja tegevuse ja äriühingule tekkinud kahju vahel on olemas põhjuslik seos. Äriühingule ei oleks rahalist kahju tekkinud, kui kostja oleks kasutanud äriühingu vara äriühingu huvides. Kostja ei ole tõendanud vaidlusaluse summa kasutamist äriühingu huvides. Riigikohtu tsiviilkolleegium märkis 21. aprilli 2021. a otsuses tsiviilasjas nr 2-17-3478 p-s 14.1, et osaühingu juhatus on kohustatud korraldama ühingu raamatupidamist (ÄS § 183). See tähendab, et juhatus peab tagama, et oleks nõuetekohaselt täidetud raamatupidamise seadusest tulenevad kohustused. Sellest tulenevalt lasub juhatuse liikmel kohustus tagada, et ühingu raamatupidamist peetaks nõuetele vastavalt, et juhatuse liikme tehtud väljamakse aluseks olevad algdokumendid oleksid olemas ja et iga väljamakse tehtaks üksnes juhul, kui selleks on õiguslik alus. Kostjal lasub tõendamiskoormis selles, et osaühingu kontolt väljavõetud summasid on kasutatud osaühingu huvides (vt viidatud Riigikohtu lahendi punkt 14.2). Kostja 15. novembril 2021. a esitatud tõendid ei tõenda kulusid ja on asjakohatud. Hageja II nõustub täielikult seisukohtadega, millised on kostja dokumentide kohta esitanud oma lõplikes seisukohtades hageja I. Kostja
15.novembril 2021 esitatud dokumendid tuleb hageja II hinnangul jätta asja materjalide juurde võtmata või jätta need asja lahendamisel arvestamata. Kostja lõplikud seisukohad
22.Kostja on lõplike seisukohtade kohaselt jätkuvalt seisukohal, et hagejate nõuded on ebaselged ning nende rahuldamiseks puudub alus. Kuivõrd nõude aluseks on konkreetsed rahaülekanded, peab olema tuvastatav, milliste maksete osas nõude tunnustamist taotleb OÜ Stanek (pankrotis) ja milliste maksete osas nõude tunnustamist taotleb OÜ Thorsten s.t. millisel perioodil teostatud maksete alusel esitatud nõude on hageja OÜ Thorsten omandanud. OÜ Thorsten on viidanud nõude kujunemise osas OÜ Stanek (pankrotis) võlausaldajate
22.aprilli 2014 üldkoosoleku otsusele, kuid üldkoosoleku otsusest ei nähtu, milliste maksete alusel eksisteeriv nõue on müüki pandud. Üldkoosoleku otsuseks on müüa 1 158 463 euro 28 sendi suurusest nõudest 580 000 euro suurune nõue enampakkumisel ilma nõude aluseks olevaid makseid konkretiseerimata. Seega ei ole selgelt arusaadav ka üldkoosoleku otsusest, milline osa nõudest on müüki pandud.
2-16-16504
22.1.Kostja hinnangul on esmaseks küsimuseks see, kas hagejad on osavõlausaldad, ühisvõlausaldajad või solidaarvõlausaldad. Kuivõrd OÜ Stanek (pankrotis) pankrotihaldur on võõrandanud osa talle kuuluvast nõudest OÜ-le Thorsten, siis võib kostja hinnangul olla tegemist osavõlausaldajatega, sest pankrotihalduril olnud nõude puhul on olemuslikult tegemist osadeks jagatava nõudega VÕS § 63 tähenduses. Nõude osaline müük viitab ka sellele, et hagejad käsitlevad end osavõlausaldajana, kelledest igal on iseseisev nõue kostja vastu. VÕS § 71 kohaselt kui sama osadeks jagatav kohustus tuleb täita mitmele võlausaldajale, on igaühel neist õigus nõuda kohustuse täitmist endale teiste võlausaldajatega võrdses osas, kui seadusest või tehingust ei tulene, et võlausaldajad võivad nõuda kohustuse täitmist ebavõrdsetes osades või kõigile ühiselt või solidaarselt. Hagiavaldusest tulenevalt on kumbki hageja taotlenud nõude tunnustamist üksnes temale kuuluvas summas. Osavõlausaldajatega on tegemist siis, kui võlausaldaja poolel olevad isikud võivad igaüks nõuda ainult temale langeva osa täitmist kogukohustusest. Osavõlausaldajad omavad igaüks iseseisvat nõuet võlgniku vastu ning peavad oma nõuded esitama iseseisvalt. Kostja on seisukohal, et just osavõlausaldaja mõiste olemusest tulenevalt oli hagejatel kohustus konkretiseerida oma nõuet ning tuua välja iga hageja nõude osas eraldi, millistel asjaoludel konkreetse hageja nõue põhineb, sest kumbki hageja peab esitama nõude iseseisvalt. Seega pidid mõlemad hagejad eraldi oma nõude osas täitma TsMS § 363 lg 1 p-st 2 tuleneva nõude, mille kohaselt märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus).
22.2.Kui hagejad on oma nõude kujunemisel arvestanud arvele sissemaksetega, siis peaks hageja nõudest nähtuma ka see, millise väljavõetud makse tagastamisena on konkreetset sissemakset arvestatud. Hagejad ei saa käsitleda konkreetsel ajaperioodil teostatud kõiki väljamakseid alusetutena olukorras, kus samal ajal on ettevõtte arvele raha tagastatud. Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma konkreetsetest maksetest ja andma hinnangu nende põhjendatusele, kuid sellisel kujul esitatud nõude põhjal ei ole nõude kujunemine jälgitav.
22.3.Kostja on esitanud kohtule 15. novembril 2021 menetlusdokumendi lisana OÜ Stanek (pankrotis) raamatupidamisdokumendid, mis tõendavad kostja valduses olnud OÜ Stanek rahaliste vahendite kasutamist OÜ Stanek huvides. Tegemist on OÜ Stanek raamatupidamisdokumentidega, mis on OÜ Stanek (pankrotis) pankrotihalduri valduses. Juhul, kui kohus leiab, et hagejate nõue esitatud kujul on põhjendatud ning kostjal lasub kohustus tõendada, et OÜ Stanek arvelt välja võetud rahalisi vahendeid on kasutatud OÜ Stanek huvides, palub kostja jätta hagejate nõue rahuldamata vähemalt summas 189 979,16 eurot, kuivõrd vähemalt selles ulatuses on olemas OÜ Stanek raamatupidamisdokumendid sularaha kasutamise kohta äriühingu huvides. Kõik kostja lisatud 427 raamatupidamisdokumenti tõendavad sularaha kasutamist OÜ Stanek huvides kokku summas 189 979 eurot 16 senti. Seega tuleb hagejate nõue nimetatud summa ulatuses jätta rahuldamata.
22.4.Hagejad on 13. detsembri 2021 menetlusdokumendis väitnud, et kohus peaks jätma kostja
15.novembri 2021 menetlusdokumendile lisatud tõendid asja juurde võtmata, sest tegemist on mingite väidetavate raamatupidamisdokumentidega ning kostja pole seostanud kohtule esitatud tõendeid asjas tähtsust omavate asjaoludega. Kostja leiab, et hagejate vastuväited kostja
15.novembri 2021 menetlusdokumendile lisatud tõendite osas on alusetud ning kostja palub kohtul vastavate tõenditega arvestada. Esiteks ei ole tegemist väidetavate raamatupidamisdokumentidega, vaid OÜ Stanek (pankrotis) pankrotihalduri valduses olevate dokumentidega, mille pankrotihaldur on kostjalt kui OÜ Stanek juhatuse liikmelt vastu võtnud. Teiseks ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid suvaliselt, vaid on loetletud tõendid kronoloogilises järjekorras tuues välja dokumendi kuupäeva ja dokumendil kajastatud tehingu rahalise väärtuse. Taotluses on toodud selgelt välja, et esitatud raamatupidamisdokumendid
2-16-16504 (mille õigsust ei ole pankrotihaldur vaidlustanud) tõendavad OÜ Stanek majandustegevuses teostatud sularahamakseid konkreetsel ajaperioodil, mis jääb samasse perioodi, mille osas on hagejad esitanud üldsõnalise nõude kostja vastu.
22.5.Asjaolu, et 2007 – 2009. aastatel oli OÜ-l Stanek majandustegevus, tõendavad kostja
19.novenbri 2020 menetlusdokumendile lisatud tõendid: 8. mail 2007 on T. U. ning OÜ Stanek vahel sõlmitud ehituse töövõtuleping nr 01-1 väikeelamu ehitamiseks aadressil XXX ning tööde maksumuseks on lepingus märgitud 11 130 000 eesti krooni (kostja 19. novembri 2020 menetlusdokumendi lisa 2); 1. juulil 2007 on T. U. ning OÜ Stanek vahel sõlmitud töövõtuleping, mille alusel on T. U. tellinud ehitustööd Viimsi valla poolt kinnitatud ehitusprojekti „XXX“ alusel. Lepingu hinnaks on pooled kokku leppinud 9 433 736 eesti krooni, millele lisandub käibemaks 18%, kokku 11 131 840 eesti krooni (kostja 19. novembri 2020 menetlusdokumendi lisa 3). Nende lepingutega on tõendatud, et T. U. (kes on ühtlasi käesolevas tsiviilasjas oleva hageja OÜ Thorsten esindaja) pidi tasuma OÜ-le Stanek 8. mai 2007. a lepingute alusel kokku 1 422 790 euro 88 senti.
22.6.OÜ Stanek Swedpangas oleva arvelduskonto väljavõte tõendab, et T. U. on tasunud OÜle Stanek 21. jaanuarist 2008 – 8. augustini 2008 kokku 3 575 400 eesti krooni s.o 228 509 eurot 70 senti selgitusega „XXX“ (kostja 19. novembri 2020 menetlusdokumendi lisa 4). Seega on konto väljavõttega tõendatud, et T. U. on kandnud OÜ-le Stanek raha oluliselt vähem kui lepingutes kokku lepitud. Samas ei ole vaidlust selles, et XXX elamu on T. U. kasutuses ning OÜ Stanek on selle ehitamiseks kulusid kandnud. XXX elamuga seonduvad ka kostja
15.novembri 2021 menetlusdokumendile lisatud OÜ Stanek kuludokumendid: OÜ Stanek
8.oktoobri 2007 arve nr 3 OÜ-le Thorsten selgitusega „ehitustööd 1 etapp, töövõtuleping 01.07.2007“ summas 3 422 000 eesti krooni (kostja 19. novembri 2020 menetlusdokumendi lisa 5) on väljastatud eelviidatud 1. juuli 2007. a töövõtulepingu alusel. Kuigi töövõtuleping on sõlmitud eraisik T. U. ga, on viimase soovil väljastatud eramu ehitamise arve T. U. ga seotud äriühingule OÜ-le Thorsten. Tegemist on OÜ-le Stanek tasumata arvega, mille osas on kostja pöördunud korduvalt pankrotihalduri poole nõudega, et vastav summa sisse nõutaks, sest OÜ Stanek on tööd teinud, kulud kandnud, kuid selle eest on jäetud maksmata.
22.7.Hagejad on nõude esitamisel tuginenud kahele erinevale nõude õiguslikule alusele. Kostja on esitanud nii aegumise vastuväite kui ka sisulise vastuväite mõlemal õiguslikul alusel esitatud nõudele. M. M. pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduse kohaselt on pankrotihaldur nõude alusena viidatud ÄS § 187 lg-le 2. Kostja jääb kümneaastase aegumistähtaja kohaldamise osas
24.märtsi 2021. a menetlusdokumendis esitatud seisukohtade juurde. Kostja soovib täiendavalt lisada seda, et tõendatud ei ole kostja kui OÜ Stanek juhatuse liikme poolt kohustuse rikkumine kui selline ega ka tahtlik kohustuse rikkumine. Kõiki tõendeid kogumis hinnates on tõendatud, et isegi kui OÜ Stanek arveldusarvelt on võetud välja sularaha või teostatud ülekandeid, siis ei ole tegemist olnud OÜ Stanek juhatuse liikme poolt kohustuse rikkumisega.
22.8.Kostja on esitanud kohtule tõendid, mis kinnitavad, et kõnealusel perioodil oli OÜ-l Stanek majandustegevus, mis seisnes peamiselt OÜ Thorsten esindaja T. U. eramu ehitamisega aadressil XXX. OÜ Stanek pankrotimenetluses ei ole esitatud OÜ Stanek vastu nõuet seoses sellega, et XXX eramu oleks jäänud valmis ehitamata, mis kinnitab seda, et OÜ Stanek on lepingulised kohustused täitnud. Arvestades XXX töövõtulepingute rahalist mahtu on ilmne, et OÜ-l Stanek olid lepingute täitmisega seotud kulud ning need kulud pidi kantama OÜ Stanek arvelt, sest T. U. ei ole OÜ Stanek (pankrotis) pankrotimenetluses nõuet esitanud.
2-16-16504
22.9.Arvestades käesolevat menetlust, on oluline eelkõige Riigikohtu Üldkogu 3. märtsi 2021. a lahendis nr 1-17-2359 punktis 67 selgitatu, et igal üksikjuhtumil tuleb eraldi hinnata, kas tegemist on tahtliku heade kommete vastase kahju tekitamisega. See tähendab, et kohus peaks andma eraldi hinnangu iga hagejate nõude aluseks oleva tehingu osas ja hindama, kas konkreetse makse puhul on täidetud ÄS § 187 lõikes 2 sätestatud eeldused ning kas tegemist on olnud tahtliku heade kommete vastase kahju tekitamisega, mille puhul kohaldub kümneaastane aegumistähtaeg. Hagiavalduses on hagejad viidanud nõude õigusliku alusena ka VÕS § 1037 lg-le 1, mis annab aluse alusetu rikastumise nõude esitamiseks. Kuigi kostja hinnangul ei ole hagejad tõendanud alusetu rikastumise nõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid, jääb kostja jätkuvalt ka aegumise vastuväite juurde viidates TsÜS §-le 151. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et hagejate nõue tuleb jätta rahuldamata, sest hagejad ei ole välja toonud ega tõendanud iga väidetava nõude aluseks oleva tehingu osas seda, et konkreetse tehingu puhul on täidetud kas ÄS §-s 187 või VÕS §-s 1037 sätestatud eeldused
KOHTU SEISUKOHT
23.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus rahuldab osaliselt hagejate nõuded nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses.
24.Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2). TsMS § 5 lg 2 teise lause järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega on tsiviilkohtumenetluses üksnes poolel õigus määrata, mis asjaolud ta kohtu ette toob ja millise TsMS §-s 229 nimetatud tõendiga ta millist asjaolu vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
25.Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta (TsMS § 232 lg 1). Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 232 lg 2).
26.Esmalt võtab kohus seisukoha nõude kvalifitseerimise suhtes ning teeb selgeks kas esitatud nõudeid on võimalik tunnustada (I), seejärel kontrollib kohus hagejate nõuete üldiste eelduste täidetust, sh poolte vaidluse kahju tekitamise ja hagejate väljatoodud kahjusumma tõendatuse osas (II), pärast seda kostja esitatud aegumise vastuväite osas (III), viimasena jaotab kohus menetluskulud (IV). I
27.Hagejad on esitanud nõude M. M. i (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. Hageja I taotleb nõude kogusummas 578 463 eurot 28 senti tunnustamist ja hageja II taotleb nõude kogusummas 580 000 eurot tunnustamist. Nõuded tulenevad juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisest. Riigikohus on 19. detsembri 2016. a otsuse nr 3-2-1-113-16 p 28 selgitanud, et juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 33). Arvestades
2-16-16504 äriühingu ja juhatuse liikme õigussuhte eripära ja sarnasust lepingulise suhtega, kohaldub äriühingu kahju hüvitamise nõuetele juhatuse liikme vastu analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 19). Nõuete õiguslikuks aluseks tuleb seetõttu lugeda VÕS § 115 lg 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning ÄS § 187 lg 2, mis sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest.
28.Enne nõude täpsema sisu juurde minemist käsitleb kohus küsimust, kas hagejate nõudeid on võimalik pankrotiseaduse kohaselt tunnustada. PankrS (jõustunud 1. veebruar 2021) § 193 lg 5 näeb ette, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele muuhulgas käesoleva seaduse 5. peatüki
2.jao redaktsiooni, mis kehtis 2021. aasta 31. jaanuarini. M. M. i pankrot on välja kuulutatud
11.juunil 2013 (tsiviilasi nr 2-13-1756). Järelikult kuulub käesolevas asjas kohaldamisele seaduse kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud redaktsioon. PankrS § 106 (kuni 31.jaanuarini 2021 kehtinud redaktsioon) kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus.
29.PankrS § 93 lg 1 sätestab, et võlausaldaja on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu. Sama seaduse § 107 (kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud redaktsioon) sätestas, et nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kostja on esitanud vastuväite, et nõudeavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks ÄS § 187 lg 2, kuid hagiavalduses on hageja tuginenud VÕS § 1037 lg-le 1, mistõttu on kohtule esitatud nõue muul alusel kui nõudeavalduses (tl 66). Kohus nõustub hagejaga I, et selline hinnang on ekslik. PankrS § 107 sätestab nõude faktilise aluse muutmise keelu. Sellest tulenevalt ei tohi hagis esitatud faktilised asjaolud, millele nõue tugineb, erineda nõude esitamisel pankrotimenetluses. Hagejad ei ole taotlenud kohtumenetluses nõude tunnustamist nõudeavalduses märgituga võrreldes muul alusel. Eeltoodut toetab ka TsMS § 363 lg 1 p 2, mille kohaselt on hagi aluseks faktilised asjaolud, mitte õigusnormid mille alusel hagi lahendatakse. Seega leiab kohus, et hagejad on kostja vastu esitanud samal alusel sama nõude. Seega on hagejate nõuet kostja vastu võimalik kohtul PankrS § 106 alusel tunnustada. Selleks peavad hagejad tõendama, et neil on kostja vastu nõuded.
30.Poolte vahel puudub vaidlus, et Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 5. novembri 2012. määrusega tsiviilasjas 2-11-50166 rahuldati AS Vestman Varahaldus pankrotiavaldus, kuulutati välja OÜ Stanek (hageja I) pankrot ning pankrotihalduriks määrati Küllike Mitt. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 11. juuni 2013. a määrusega tsiviilasjas 2-13-1756 (tl rahuldati OÜ Thorsten (hageja II) pankrotiavaldus, kuulutati välja füüsilise isiku M. M. i (kostja) pankrot ning pankrotihalduriks määrati advokaat M. S. .
31.Hagiavaldusest nähtub, et hageja I esitas nõudeavalduse kostja pankrotimenetluses. Nõude aluseks oli asjaolu, et kostja kandis ajavahemikul 11. oktoobrist 2002 kuni 5. novembrini 2012 hageja I arvelduskontodelt enda isiklikule kontole ja võttis hageja I kontodelt sularahas välja kokku 22 991 124 krooni 2 senti (s.o 1 469 400 eurot 63 senti). Samal ajal tegi M. M. hageja I arvelduskontodele ülekandeid ja sularahas sissemakseid kokku 4 865 112 krooni 40 senti (s.o
2-16-16504 310 937 eurot 35 senti). Seega on M. M. võtnud hageja I arvelduskontodelt välja raha seda tagastamata kokku 18 126 011 krooni 62 senti (s.o 1 158 463 eurot 28 senti). Hagejad on eeltoodut tõendanud hageja I pangakontode väljavõtetega ( I kd, tl 156 – 201; II kd, tl 2-20). Pangakonto väljavõtete põhjal on koostatud kokkuvõte OÜ Stanek arveldustest M. M. iga perioodil 2002-2012 (I kd, tl 151-156). Kostja pole esitatud arvelduste kokkuvõtte sisule vastuväiteid esitanud. Seega on hagejad tõendanud, et M. M. on võtnud hageja I arvelduskontodelt välja raha seda tagastamata kokku 18 126 011 krooni 62 senti (1 158 463 eurot 28 senti).
32.OÜ Stanek (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsusega pandi nõue kostja vastu 580 000 euro suuruses osas avalikule enampakkumisele (I kd, tl 33) ning selle ostis hageja II.
20.juunil 2014 esitati kostjale teade nõude osalise loovutamise kohta hagejale II (I kd, tl 51). Seega on hageja I nõue kostja vastu suurusega 578 463 eurot 28 senti ja hageja II nõue kostja vastu 580 000 eurot. Kostja peamine vastuväide nõuetele on, et hagejate nõuded on ebaselged. Nõuded on kostja hinnangul ebaselged, sest peab olema tuvastatav, milliste maksete osas nõude tunnustamist taotleb OÜ Stanek (pankrotis) ja milliste maksete osas nõude tunnustamist taotleb OÜ Thorsten s.t. millisel perioodil teostatud maksete alusel esitatud nõude on hageja OÜ Thorsten omandanud.
33.VÕS § 71 kohaselt kui sama osadeks jagatav kohustus tuleb täita mitmele võlausaldajale, on igaühel neist õigus nõuda kohustuse täitmist endale teiste võlausaldajatega võrdses osas, kui seadusest või tehingust ei tulene, et võlausaldajad võivad nõuda kohustuse täitmist ebavõrdsetes osades või kõigile ühiselt või solidaarselt. Tulenevalt nõude loovutamise teatest (I kd, tl 51) on arusaadav, et hageja II ostis hagejalt I vaidlusaluse nõude 580 000 euro suuruses osas varasemast kogunõudest. Kohtule jäävad arusaamatuks kostja väited, et hagejatel oli kohustus nõude esitamisel välja tuua, milliste konkreetsete maksete osas kuulub nõue hagejale I ja milliste konkreetsete maksete osas hagejale II. Ühestki menetluses esitatud tõendist ei nähtu, et nõue oleks hagejale II loovutatud konkreetsete maksete osas, vaid nõue loovutati kogunõudest 580 000 euro suuruses osas. Hagejad on omavahelise tehinguga määranud, et võivad nõuda kohustuse täitmist ebavõrdsetes osades, hageja I 578 463 euro 28 sendi ja hageja II 580 000 euro ulatuses. Hagejad on välja toonud, et mõlema nõude suuruseks esialgsest nõudest on ca 50%, täpsustatult on hageja I nõudeks 49,9337% esialgsest nõudest ja hageja II nõudeks 50,0663% esialgsest nõudest. II
34.VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 1044 lg 2 järgi lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse.
35.Juhatuse liige, täites juhatuse liikme kohustusi, on äriühinguga lepingusarnases suhtes ja juhatuse liikme kohustuste rikkumist tuleb hinnata võlasuhtest (käsunduslepingust) tulenevate kohustuste rikkumisena. VÕS § 620 lg 1 järgi käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 620 lg 2 järgi käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks
2-16-16504 parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. ÄS § 187 lg 1 järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 järgi juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Nii VÕS § 620 lg 1 kui ka ÄS § 187 lg 1 nõuavad juhatuse liikmelt lojaalsust ja tegutsemist vajaliku korraliku ettevõtja hoolsusega.
36.Kuivõrd tegemist on kahju hüvitamise nõudega, tuleb hagejatel oma nõude rahuldamiseks tõendada, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud (ÄS § 187 lg 1), osaühing on saanud kahju (VÕS § 127) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt Riigikohtu 4. mai 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-133-10, p 10 ning 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 11). Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 14 ja aktsiaseltsi kohta analoogselt ka nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 13; 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2014, p 11).
37.ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus on leidnud, et tegu on ärilise kaalutluse reegli abil kindlaks tehtava käitumisstandardiga, mida on järgitud siis, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. Kui eelnimetatud nõuded on täidetud, ei ole juhatuse liige oma hoolsuskohustust rikkunud sõltumata sellest, milline on tema tegevuse tegelik tagajärg (vt Riigikohtu 24. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 17). Kohtu hinnangul on hagejad piisaval määral tõendanud, et kostja on juhatuse liikmena oma kohustusi rikkunud. Kostja ei ole täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja on võtnud OÜ Stanek arveldusarvetelt välja suures hulgas sularaha ning teinud ülekandeid oma kontodele, samal ajal jättes nõuetekohaselt korraldamata ettevõtte raamatupidamise. ÄS § 183 sätestab, et osaühingu raamatupidamist korraldab juhatus. Kostja OÜ Stanek juhatuse liikmena ei ole raamatupidamist vähegi nõutaval määral korraldanud. Riigikohus on leidnud, et äriseadustiku sätted, mis kohustavad juhatust korraldama äriühingu raamatupidamist, on võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätted (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-191-12, p 16). Kohtu hinnangul on analoogia korras sellised sätted kehtestatud eelkõige äriühingu enda kaitseks.
38.Kostja hinnangul tuleb hagejate nõue jätta rahuldamata, sest hagejad ei ole välja toonud ega tõendanud iga väidetava nõude aluseks oleva tehingu osas seda, et konkreetse tehingu puhul on täidetud ÄS §-s 187 sätestatud eeldused. Kohus nimetatud vastuväitega ei nõustu. Kohtu hinnangul on hagejad veenvalt näidanud, et kostja võttis süsteemselt välja OÜ Stanek kontodelt rohkem raha kui kontodele sisestas. Arvestades tehingute rohkust ei ole põhjendatud panna hagejatele eraldi tõendamiskoormist iga tehingu osas, võttes arvesse veel seda, et kostjal oleks korraliku ettevõtja hoolsusega korraldatud raamatupidamise puhul võimalik lihtsalt tehingute ettevõtte hüvanguks tegemist tõendada. Tegemist oli jätkuva teoga, mille osas on hagejate nõuete suhtes tähtis, et kostja võttis ilma raamatupidamises kajastatud põhjendusteta OÜ Stanek kontodelt erinevatel viisidel välja rohkem raha kui ta kontodele sisestas. Kuivõrd kostja jättis
2-16-16504 raamatupidamise korrektselt täitama, ei ole hagejatel võimalik saada infot selle kohta, miks on kostja juhatuse liikmena erinevaid tehinguid teinud. Käesoleval juhul vabaneks juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et täitis kohustusi juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (Riigikohtu 21. aprilli 2021. a otsus tsiviilasjas 2-17-3478, p 12). Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest tulenevalt oleks võimalik järeldada, et kostja täitis juhatuse liikme kohustusi piisava hoolsusega.
39.Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline erinevus VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt Riigikohtu 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 13). Kostja on võtnud OÜ Stanek arveldusarvelt välja ja kandnud oma kontodele väga suures ulatuses raha, mida ei ole kontodele samas ulatuses tagastatud tagastatud (I kd, tl 156–201; Ii kd, tl 2-20). Kostja on võtnud OÜ Stanek kontodelt raha 1 158 463 euro 28 sendi võrra rohkem kui ta kontodele sisestas (I kd, tl 151-156). Eeltoodud tegevuse tõttu sattus OÜ Stanek kostjast juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena varaliselt 1 158 463 euro 28 sendi suuruse summa võrra halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud siis, kui kostja ei oleks rikkumist toime pannud.
40.Olukorras, kus kohus on tõendi vastu võtnud, tuleb kohtul tõendit ka analüüsida (vt TsMS § 442 lg 8 kolmas lause), st tõendit hinnata TsMS § 232 järgi ning muuhulgas otsustada, mis asjaolud on tuvastatud (TsMS § 438 lg 1, § 442 lg 8 esimene lause). Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama (TsMS § 442 lg 8 neljas lause, vt ka TsMS § 238 lg 5). Juba tõendi esitamisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada (TsMS § 236 lg 3) (Riigikohtu 8. detsembri 2015. a lahend tsiviilasjas 32-1-152-15, p 11-12).
41.Kostja on esitanud 15. novembril 2021 taotluse võtta tsiviilasja materjalide juurde OÜ Stanek raamatupidamisdokumendid, mis tõendavad kostja valduses olnud OÜ Stanek rahaliste vahendite kasutamist OÜ Stanek huvides ning mis on kostja poolt üle antud OÜ Stanek (pankrotis) pankrotihaldurile ning on hetkel pankrotihalduri valduses. Kostja hinnangul tõendavad haldurile esitatud dokumendid sularaha kasutamist äriühingu huvides kokku summas 189 979 eurot 16 senti (II kd, tl 89-93).
42.Kohus on seisukohal, et kostja 16. novembril 2021 kohtule esitatud dokumendid ei tõenda kosta poolt sularaha kasutamist Stanek OÜ huvides kokku summas 189 979 eurot 16 senti. Esiteks toob kohus välja, et nimetatud tõendikogum on esitatud kohtule äärmiselt kaootiliselt. Esitatud fotod dokumentidest ei ole seotud dokumentide nimekirjas väljatoodud järjekorranumbritega, mis teeb dokumentide sidumise nimekirjaga keeruliseks ja teatud juhtudel võimatuks. Teiseks nõustub kohus hageja I 28. veebruari 2022 seisukohas toodud vastuväidetega, et suur osa tõenditena esitatud dokumentatsioonist ei vasta tehingute toimumise ajal kehtinud raamatupidamisseaduse §-s 7 sätestatud algdokumendile kehtestatud nõuetele (algdokumentidel puuduvad tehingu toimumist kinnitavad allkirjad vms. kohustuslikud rekvisiidid, puuduvad algdokumentide alusel koostatud koonddokumendid). Samuti ei ole osa kostja esitatud dokumentidest asjakohased, sest need ei ole olemuslikult eraldiseisvateks sularaha kulutusi tõendavateks dokumentideks, vaid on pakkumised, tellimused jms. Peale selle on suur osa kostja esitatud Stanek OÜ nimel sularaha kasutamise tõendamiseks esitatud dokumentidest sellised, millel on viide kaardimaksele, mitte sularahas maksele. Lisaks on kostja esitanud suurel hulgal selliseid dokumente, mille saajaks ei olegi märgitud Stanek OÜ,
2-16-16504 vaid muu isik või on saaja määratlemata. Veel on teatud esitatud dokumentidelt nähtav, et nende eest on tasutud Stanek OÜ arveldusarvel olnud rahaliste vahenditega ning viimaks on kostja esitanud dokumente, millest nähtuvalt on nende eest tasumine üldse ebaselge.
43.Kohtu hinnangul on lisaks eelmises punktis märgitule kostja esitatud tõendite juures probleemiks, et dokumentatsioon on esitatud valikuliselt. Tegemist ei ole kõigi nimetatud perioodi Stanek OÜ arvetega, vaid arvetest on esitatud teatud kostjale sobiv valim. Kohus nõustub hageja I vastuväitega, et ainuüksi eelnimetatud dokumentidega ei saa olla tõendatud asjaolu, et kostja on vastavate sularaha maksete tegemiseks kasutanud just Stanek OÜ arveldusarvetelt sularahas võetud või enda isiklikule arveldusarvele kantud raha ega samuti seda, et nimetatud kulutused oleks tehtud Stanek OÜ ettevõtlusega seoses ja Stanek OÜ huvides. Kostja ei ole esitanud kohtule Stanek OÜ raamatupidamisarvestust, sh sularahaarvestust, millega kohtul oleks võimalik esitatud dokumentatsiooni võrrelda ning sellega dokumentidest nähtuvaid kulutusi ettevõtte tegevusega seostada. Hageja I on välja toonud, et kostja on pankrotihaldurile esitanud ka sama perioodi dokumente, millest nähtub kostja poolt Stanek OÜ nimel teistelt isikutelt sularaha vastuvõtmine kogusummas 34 594 eurot 52 senti (I kd, tl 120–122), kuid need dokumendid on kostja kohtule esitamata jätnud. Eelnevat kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kostja 16. novembril 2021 kohtule esitatud tõendite kogum ei anna alust öelda, et kostja on kasutanud OÜ Stanek huvides sularaha kokku summas 189 979 eurot 16 senti.
44.Raamatupidamise seaduse (RPS) § 2 lg st 2 tulenevalt on Eestis registreeritud äriühing raamatupidamiskohustuslane. RPS § 4 p-de 2 ja 5 järgi on raamatupidamiskohustuslane mh kohustatud dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid (RPS § 6) ja raamatupidamise dokumente säilitama. RPS § 7 lg 1 järgi on raamatupidamise algdokument tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Nagu varasemalt väljatoodud, on raamatupidamise korraldamise kohustus osaühingu juhatusel (ÄS § 183). Kostja on jätnud OÜ Stanek raamatupidamise nõuetekohaselt korraldamata, mistõttu on kostja ise tekitanud olukorra, kus tõenditena esitatud arvete sidumine OÜ Stanek reaalse majandustegevusega on vähemalt käesolevas tsiviilasjas esitatud tõendite alusel võimatu.
45.Kostja on esitanud kohtule väite, et perioodil, mille kohta kostja esitas tõenditena raamatupidamisdokumendid, oli OÜ-l Stanek majandustegevus. Kostja sellised väited tuleb jätta kohtu hinnangul tähelepanuta. Kohtu hinnangul ei oma asja lahendamise osas ega kostja esitatud tõendite hindamise juures tähtsust, kas OÜ-l Stanek oli perioodil 2007-2009 majandustegevus, samuti ei ole hagejad kahtluse alla seadnud, et OÜ-l Stanek nimetatud perioodil majandustegevus toimus.
III
46.Kostja on esitanud hagejate nõuetele aegumise vastuväite. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Sama §-i lõikest 4 tulenevalt on käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. ÄS § 187 lg 3 sätestab, et juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega.
2-16-16504
47.Riigikohus on leidnud, et juhatuse liikme suhe äriühinguga on käsundilaadne õigussuhe, millele kohaldatakse lisaks äriseadustikule ka võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivaid sätteid (VÕS §-d 619-634) (nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. oktoobri 2018. a otsus nr 2-15-18186/83, p 14; 7. märtsi 2018. a otsus nr 2-16-11889/42, p 14 ja 9. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-2-1-103-08, p 20). Seega saab juhatuse liikme ja äriühingu vahelisest õigussuhtest tulenevale nõudele iseenesest kohaldada TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastast aegumistähtaega. TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud tahtlik rikkumine peab siiski olema selline, mida saab pidada tahtlikuks heade kommete vastaseks tegevuseks. Kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses on tegemist juhul, kui isik soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
16.septembri 2009. a otsus asjas nr 3-2-1-79-09, p 11). Juhatuse liikme ja äriühingu vahelises suhtes on niisugune tahtlik heade kommete vastane tegu eeskätt tahtlik lojaalsuskohustuse rikkumine ja sellega kahju tekitamine, kui juhatuse liige ei ole oma huvide konflikti avaldanud tema tegevust kontrollivatele isikutele. Äriühing ei saa kümneaastasele aegumistähtajale tugineda siis, kui juhatuse liikme tegevust kontrollivatele isikutele oli huvide konflikt teada. Äriühingu juhatuse liikmel on ametis oleku ajal laialdased võimalused oma kuritarvitusi varjata ja juhatuse liikme kohustuste tahtlik rikkumine võidakse seetõttu avastada alles siis, kui juhatuse liige on ametist lahkunud ja/või äriühing on muutunud maksejõuetuks. Kuna TsÜS § 37 lg 4 järgi arvestatakse aegumistähtaega rikkumise toimepanemisest, mitte sellest teadasaamisest, siis on kümneaastase aegumistähtaja kohaldamine põhjendatud just olukorras, kus juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud sellise tegevusega, mida saab pidada tahtlikuks heade kommete vastaseks kahju tekitamiseks VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 sätestatuga analoogilises mõttes. Muudel juhtudel on viieaastase aegumistähtaja kohaldamine põhjendatav oma kohustusi rikkunud juhatuse liikme usalduse kaitse ja õiguskindlusega. Oma õigusi kuritarvitanud juhatuse liige sellist kaitset ei vääri ja lühema aegumistähtaja kohaldamist ei saa põhjendada ka tsiviilkäibes valitseva usalduspõhimõttega (Riigikohtu üldkogu 3. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 1-17-2359 p-d 65-66).
48.Kohtu hinnangul on kostja käesoleval juhul oma lojaalsuskohustust OÜ Stanek juhatuse liikmena selgelt rikkunud. Ettevõtte kontodelt suures ulatuses vara kõrvaldamine on tahtlik lojaalsuskohustuse rikkumine ja sellega kahju tekitamine. Kostja ei ole käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega, vaid on vastupidiselt ettevõte kontosid oma isiklikuks kasuks kuritarvitanud, samal ajal oma tegevust raamatupidamise korraldamata jätmisega varjates ning niimoodi ettevõtte maksejõuetuks muutes. Sellist tegevust saab vaieldamatult pidada tahtlikuks heade kommete vastaseks kahju tekitamiseks VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 sätestatuga analoogilises mõttes, mistõttu tuleb järeldada, et kostja on juhatuse liikmena oma õigusi kuritarvitanud. Seetõttu tuleb kohaldada TsÜS § 146 lg-s 4 kehtestatud kümneaastast aegumistähtaega.
49.Tulenevalt TsÜS § 37 lg-st 4 tuleb juriidilise isiku juhtorganid liime vastu esitatava nõude aegumistähtaega arvestada kohustuse rikkumisest. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks, sama §-i lõige 2 p 1 täpsustab, et hagi esitamisega on võrdustatud nõude esitamine pankrotimenetluses. Nõudeavaldus esitati 23. juulil 2013, mistõttu nõude aegumine nimetatud kuupäeval peatus. Eelmises punktis väljatoodust tulenevalt tuleb käesoleval juhul kohaldada kümneaastast aegumistähtaega. Eeltoodust tulenevalt on nõue aegunud enne 23. juulit 2003 tehtud tehingute osas.
50.Hageja I tõendina esitatud OÜ Stanek ja M. M. i arvelduste tabelist (I kd, tl 151) nähtuvalt on kostja enne 23. juulit 2003 OÜ Stanek arvele maksnud 172 600 krooni ning OÜ Stanek arvelt välja võtnud 390 000 krooni, arvelt välja võtnud seega 217 400 krooni (13 894 eurot 39
2-16-16504 senti). Nimetatud summa tuleb hagejate nõuetest proportsionaalselt maha arvestada, hageja I nõudest tuleb maha arvestada 6937 eurot 98 senti (49,9337% 13 894 eurost 39 sendist) esialgsest nõudest ja hageja II nõudest 6956 eurot 41 senti (50,0663 % 13 894 eurost 39 sendist). Hageja I nõuet tuleb seega tunnustada 571 525 euro 30 sendi ulatuses ja hageja II nõuet 573 043 euro 59 sendi ulatuses. IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
51.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas kostja vastu esitatud nõuded osaliselt, kuid siiski väga suures ulatuses, mõlema hageja suhtes 98,8% ulatuses.
52.Kohtul tuleks mitme erineva kulude jaotamise võimaluse vahel valides muuhulgas arvestada nõude rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooniga (vt nt Riigikohtu
23.septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 17; Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-14, p 34). Hagi rahuldamise proportsioon ei pruugi olla siiski määrav, kuivõrd arvesse tuleb võtta kõiki menetluse asjaolusid. TsMS § 163 lg‐te 1 ja 2 kohaldamisel tuleb kohtul lõppastmes tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane (Riigikohtu 27. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-17). Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta käesolevas asjas menetluskulud kostja kanda.
53.Hageja I menetluskulude nimekirja (II kd, tl 119) kohaselt on hageja I menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 150 eurot. Riigilõivu kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tuleb riigilõiv 150 eurot kostjalt hageja I kasuks välja mõista.
54.Hageja II menetluskulude nimekirja kohaselt (köide 2, tl 104) on hageja II kandnud seoses tsiviilasja menetlemisega maakohtus menetluskulusid kokku 1785 euro suuruses summas, mis koosneb lepingulise esindaja kuludest 1635 eurot ja riigilõivust 150 eurot. Hageja II kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud hüvitada ilma käibemaksuta.
55.Hagejate menetluskulude nimekirjast tulenevalt on hageja II õigusabikulude detailine koosseis järgnev: Tegevus Tunnitasu Ajakulu Summa 28.06.2019 hageja seisukoha koostamine ja 120 eurot 45 min 90 eurot esitamine 15.08.2019 hageja seisukoha koostamine ja 120 eurot 1 h 15 min 150 eurot esitamine 10.02.2020 kohtuistungiks ettevalmistamine 120 eurot 1 h 15 min 150 eurot 10.02.2020 kohtuistungil esindamine 120 eurot 45 min 90 eurot 28.02.2020 haginõude täpsustamine 120 eurot 50 min 100 eurot
2-16-16504 24.04.2020 hageja seisukoha koostamine ja esitamine 27.11.2020 virtuaalnõupidamine kliendiga 1.12.2020 hageja seisukoha koostamine ja esitamine 23.03.2021 aegumise küsimuses hageja seisukoha koostamine ja esitamine 15.06.2021 hageja täiendava seisukoha koostamine ja esitamine 13.12.2021 hageja seisukoha koostamine ja esitamine 28.02.2022 hageja lõplike seisukohtade koostamine ja esitamine 28.02.2022 hageja menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine
120 eurot
1h
120 eurot
120 eurot 120 eurot
30 min 1 h 30 min
60 eurot 180 eurot
120 eurot
1h
120 eurot
120 eurot
1h
120 eurot
140 eurot
45 min
105 eurot
140 eurot
2h
336 eurot
140 eurot
30 min
84 eurot
13 h 5 min
1635 eurot
56.Kostja esitas hageja II menetluskulud nimekirjale 4. märtsil 2022 vastuväite. Vastuväite kohaselt palub kostja kohtul hinnata kõigi menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust tervikuna ning seda konkreetse menetlustoimingu ajast ja keerukusest lähtuvalt. Kostja hinnangul on hageja II menetluskulude ajakulu põhjendatud järgevas ulatuses: • 28. juuni 2019 seisukoha koostamise põhjendatud kulu 30 min • 15. augusti 2019 seisukoha koostamise põhjendatud kulu 1 tund • 28. veebruari 2020 menetlusdokumendi koostamise põhjendatud kulu 25 min • 24. aprill 2020 seisukoha koostamise põhjendatud kulu 45 min • 27. november 2020 virtuaalnõupidamine kliendiga ei ole põhjendatud kulu, mille hüvitamist on põhjendatud nõuda kostjalt • 1. detsembri 2020 seisukoha koostamise põhjendatud kulu 1 tund • 15. juuni 2021 seisukoha koostamise põhjendatud kulu 20 min • 1. detsembri 2021 seisukoha koostamise põhjendatud kulu 30 min.
57.Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19). Kohtu hinnangul on kostja esindaja tunnihind 120 ja 140 eurot ilma käibemaksuta tavapärane, kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga ning seetõttu põhjendatud.
58.Kohtu hinnangul on hageja II esindaja õigusteenuse osutamisele kulunud aeg osaliselt põhjendamatu. Kohus nõustub kostjaga, et vähendada tuleb 1. detsembri 2020 seisukoha koostamise põhjendatud ajakulu. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu sellele toimingule 1 tund 15 minutit. Vähendada tuleb ka 15. juuni 2021 seisukoha koostamise põhjendatud ajakulu.
2-16-16504 Kohtu hinnangul on selle toimingut põhjendatud ajakulu 40 minutit. Muus osas on kohtu hinnangul hageja II lepingulise esindaja menetlustoimingute ajakulu põhjendatud. Kohus märgib tulenevalt kostja vastuväitest eraldi, et 27. novembri 2020 kliendiga virtuaalnõupidamise ajakulu oli põhjendatud ning selle hüvitamist on põhjendatud kostjalt nõuda. Esindaja ja pool peavad omavahel suhtlema ning mõistlikus ajamahus suhtlust saab pidada vajalikuks ja sellega seonduvat esinduskulu põhjendatud menetluskuluks. Nõupidamise ajakulu 30 minutit on arvestades menetluse pikkust ja keerukust proportsionaalselt kohane ning seega põhjendatud. Ülejäänud hageja II menetlustoimingute ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ning korrigeeritud menetlustoimingute ajakulu kokku vastab menetluse ja asja liigile, keerukusele ja mahule ning menetlusdokumentide sisule ja mahule.
59.Eeltoodust tulenevalt on hageja II esindaja põhjendatud ajakulu kokku 12 tundi 30 minutit. Kuna hageja II ise on esindaja ajakuluks märkinud kokku 13 tundi 5 minutit, siis on kohus põhjendamata ajakuluks lugenud 35 minutit. Põhjendatud esindajatasu suuruseks on seega kokku 1565 eurot (esindaja põhjendatud ajakulu tunnihinnaga 120 eurot 9 tundi 15 min + tunnihinnaga 140 eurot 3 tundi 15 min). Selline õigusabikulu suurus vastab kohtu hinnangul tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Seega on hageja II põhjendatud menetluskuludeks esindajatasu 1565 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv 150 eurot, kokku 1715 eurot.
60.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hagejate taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
61.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.