Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-21-19592

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik J. K. esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul on kohustusi võlausaldajate eest 42 155.36 eurot. Igakuiselt peab võlgnik tasuma võlausaldajatele liigikaudselt 1500 euro. Võlgnikul on kokku 18 võlausaldajat ja võlad on sisse nõutud kohtu kaudu ning kohtuotsused ja kohtumäärused edastatud kohtutäituritele täitmisele. Võlgniku töötasu on 600 euro kuus ja alatest 2019. a ei suuda võlgnik oma võlakohustusi täita. Võlgnikul puudub hetkel vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgnik on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et ta on võtnud erinevaid laene, mida ei ole suuteline tagastama, selleks, et tagastada vanemad laenud on võlgnik võtnud uusi laene, kuid ei ole võimeline nüüdseks neid tagastama. Võlausaldajate pöördumine kohtu poole ja kohtutäiturite poole on pandud võlgniku raskesse seisu. Võlgnik on sattunud olukorda, kus temal ei jätku vahendeid kohustuste täitmiseks võlausaldajate ees. Suutmatus võlgu tasuda ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik palub algatada tema suhtes eraisiku pankrotimenetlus ja kuulutada välja tema pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 03.02.2022 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Tederi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt töötab võlgnik OÜ-s X, tööleping on sõlmitud 09.11.2015 ja töötasu suuruseks on võlgniku andmetel 600 eurot. Võlgniku varaks on tema töötasu osas, mis on hetkel suuruses, millele ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgniku pangakonto jääk seisuga 11.02.2022 oli 600.48 eurot. Võlgnikule on avatud pensionikonto nr XX, konto saldo 08.02.2022 seisuga on 4018,869 SEB Progressiivse Pensionifondi osakut, mille puhasväärtus on 1.27986, kokku 5 143.59 eurot. Tegemist on II samba pensioniosakutega. Võlgnik ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust. Transpordiameti vastuse kohaselt J. K. nimele sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise

2-21-19592 kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja viimase kolme aasta jooksul ei ole olnud. Vastutava kasutajana sõidukeid käesoleval ajal registreeritud ei ole. Võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol on rahalisi vahendeid summas 0.00 eurot. Võlgnikule osalusi äriühingutes ei kuulu. Võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 43 586.92 eurot, suurimateks võlausaldajateks on X AS nõuded kokku 13 709.73 eurot, OÜ X nõuded kokku 10 299.54 eurot, X AS nõuded kokku 7948.16 eurot, X OÜ nõuded kokku 8508.19 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud 19 täitemenetlust. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. 4Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul puudub vara, millele saaks pöörata sissenõuet ja täita võlausaldaja kohustusi, samas on võlgnikul kohustusi teadaolevalt summas 43 586.92 eurot. Seega asub ajutine haldur käesoleval hetkel seisukohale, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgniku sissetulekutest ei piisa ajutise halduri hinnangul võlgniku kohustuste katmiseks. Võlgniku vara ja kohustuste ülevaatest nähtub, et võlgnik on maksejõuetu, võlgniku osas saadud kohtumäärused on edastatud kohtutäituritele täitmisele. Kokku on võlgniku osas algatatud 19 täitemenetlust alates 2019. aastast kuni 2021. aastani ning nõuete algsummat ja nõuete jääki võrreldes nähtub, et ilmselgelt ei jätku võlgnikul sissetulekuid ega vara kohustuste tasumiseks. Võlgnik märgib maksejõuetuse tekkimise põhjusena erinevate laenude võtmist, mida ta ei ole olnud suuteline tagastama. Vanemate laenude tasumiseks on võetud uusi laene. Võlausaldajate pöördumine kohtu ja kohtutäiturite poole on pannud võlgniku raskesse seisu. Võlgnik on olukorras, kus tal vahendid kohustuste tasumiseks puuduvad ja selline olukord ei ole ajutine. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku poolt tooduga ja samale asjaolule osundab ka võlgniku arvelduskontolt nähtuv. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku arvelduskontodega ja kogunud andmeid registritest, kuid ei ole selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et esineksid PankrS § 171 lg 2 sätestatud asjaolud, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgniku varad ületavad kohustusi ja selline seisund ei ole ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS §-ile 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud

2-21-19592 võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Nimetatust tulenevalt on põhjendatud võlgniku pankroti väljakuulutamine. PankrS § 171 lg 11 kohaselt, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei esine selgeid PankS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, millest tulenevalt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine võimalik. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku sissetulekuks on igakuine töötasu summas 600 eurot, millele ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgniku pangakonto jääk seisuga 11.02.2022 oli 600.48 eurot. Võlgnikule on avatud pensionikonto nr XX, konto saldo 08.02.2022 seisuga on 4018,869 SEB Progressiivse Pensionifondi osakut, mille puhasväärtus on 1.27986, kokku 5 143.59 eurot, tegemist on II samba pensioniosakutega. Võlgnik ei ole esitanud pensionifondist raha väljavõtmise avaldust. Transpordiameti vastuse kohaselt ei ole J. K. nimele sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud. Võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol on rahalisi vahendeid summas 0.00 eurot. Võlgnikule osalusi äriühingutes ei kuulu. Võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 43 586.92 eurot, suurimateks võlausaldajateks on X AS nõuded kokku 13 709.73 eurot, OÜ X nõuded kokku 10 299.54 eurot, X AS nõuded kokku 7948.16 eurot, X OÜ nõuded kokku 8508.19 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud 19 täitemenetlust. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi ja võlgniku sissetulekust ei piisa olemasolevate kohustuste täitmiseks. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 43 586.92 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kuna ka tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita,

2-21-19592 siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise tunnuseid. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku ei ole andnud selgitusi maksejõuetuse põhjuste kohta. Ta on pankrotiavalduses välja toonud, et tema kohustuste täitmiseks tasumisele kuuluvad igakuised tagasimaksed ületavad oluliselt tema sissetulekut. Võlgnik on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et ta on võtnud erinevaid laene, mida ei ole suuteline tagastama, selleks, et tagastada vanemad laenud on võlgnik võtnud uusi laene, kuid ei ole võimeline nüüdseks neid tagastama. Võlausaldajate pöördumine kohtu poole ja kohtutäiturite poole on pandud võlgniku raskesse seisu. Võlgnik on sattunud olukorda, kus temal ei jätku vahendeid kohustuste täitmiseks võlausaldajate ees. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku poolt tooduga ja samale asjaolule osundab ka võlgniku arvelduskontolt nähtuv. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.

2-21-19592 Kohus selgitab J. K.le, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui J. K. soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Kristo Teder on andnud nõusoleku enda nimetamiseks J. K. pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.