Flagito OÜ hagi Deutsche Lufthansa AG vastu 610,31 nõudes 664,8 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Flagito OÜ (registrikood: 14275048; aadress: Tähe tn 34, Nõmme linnaosa, Tallinn, 11619, Harju maakond, eesti) Lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul (epost: [email protected]) Kostja: Deutsche Lufthansa Aktiengesellschaft (Välismaakood: HRB2168; aadress: Saksamaa Liitvabariik, Linnicher Straße 48, D-50933 Köln, Saksamaa, Saksamaa) Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anne Nurmi (e-post: [email protected])
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja Flagito OÜ hagi kostja Deutsche Lufthansa Aktiengesellschaft vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Deutsche Lufthansa Aktiengesellschaft (Välismaakood: HRB2168) hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048) kasuks põhivõlgnevus summas 400 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 6,22 eurot ning sissenõudekulud summas 40 eurot.
3.Välja mõista kostjalt Deutsche Lufthansa Aktiengesellschaft (Välismaakood: HRB2168) hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048) kasuks viivis alates 22.10.2021 kuni põhinõude summas 400 eurot täitmiseni määras 8% aastas.
4.Jätta hageja Flagito OÜ hagi kostja Deutsche Lufthansa Aktiengesellschaft vastu rahuldamata põhinõudes summas 170,31 eurot ja kaasnevas viivisenõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.Jätta hageja menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
6.Välja mõista kostjalt Deutsche Lufthansa Aktiengesellschaft (Välismaakood: HRB2168) hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048) kasuks menetluskulud summas 227,50 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Flagito OÜ (hageja) esitas 21.10.2021 Harju Maakohtule Euroopa maksekäsu avalduse Deutsche Lufthansa AG (kostja) vastu. 05.11.2021 väljastas Harju Maakohus Euroopa maksekäsu, mis toimetati 17.12.2021 kostjale kätte. 14.01.2022 esitas kostja Euroopa maksekäsule vastuväite. Harju Maakohtu 17.01.2022 määrusega lõpetati Euroopa maksekäsumenetlus ja määrati jätkata Flagito OÜ poolt Deutsche Lufthansa AG vastu esitatud avalduse menetlemist hagimenetluses.
2.Flagito OÜ esitas oma nõude hagiavaldusele esitatud vormis 26.01.2022 Hagiavalduse kohaselt oli reisijal K R kinnitatud broneering 26.08.2020 lennule LH881 kell 10:30 marsruudil Tallinn-Frankfurt ja lennule LH5774 kell 15:00 marsruudil Frankfurt-Zürich, kuid lennujaamas ilmnes probleem ja reisijat lennule ei lubatud, misjärel tasus reisija täiendava summa 150,91 eurot, kuid esimesele lennule teda siiski ei lubatud, kuid pakuti seejärel asenduslendu LH883 kell 18:35 marsruudil Tallinn-Frankfurt ja lennule LH5774 järgmisel päeval kell 06:40 marsruudil FrankfurtZürich. Reisija K R on kõik oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale. Hageja väidab, et reisija jäeti lennureisist maha vastu tema tahtmist, mistõttu on hagejal õigus nõuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 261/2004 alusel hüvitise, viivise, sissenõudmiskulude ning kahju hüvitamist. Hageja nõuab hüvitist summas 570,31 eurot, viivist perioodi 12.08.2021 kuni 21.10.2021 summas 8,387 eurot, viivist alates 22.10.2021 seadusjärgses määras ja sissenõudmiskulusid summas 40 eurot.
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja selgitab, et see, et reisija valis lennu millega ta lõpuks lendas oli reisija enda valik. Reisija on korduvalt meelt muutnud ja vahetanud lennupileti uue lennupileti vastu. Oma väite kinnituseks esitaks kostja lennupileti andmete muutmise väljavõtte.
4.Kohus selgitas pooltele 22.02.2022 kohtunõudes tõendamiskoormise jaotumist ning juhtis tähelepanu, et hageja väide, et reisija jäeti lennureisist maha vastu tema tahtmist, on tõendamata. Kohus selgitas ka kostjale, et tema väide, et reisija valis ise lennu, millega ta lõpuks lendas, oli tõendamata, kuivõrd reisija pileti muutmise põhjust kostja esitatud tõendist ei nähtunud.
5.Hageja on oma 07.03.2022 menetlusdokumendis seisukohal, et viimane lennupileti uuendamine toimus kostjast tulenevatel põhjustel, mida kinnitab nii uue broneeringu väljastamine hagejale kui ka tasuta hotellimajutuse pakkumine Frankfurti lennujaamas. Samuti märgib hageja, et algne lend kell 10:30 oli üle broneeritud (overbooked.)
6.Kostja selgitas oma 15.03.2022 vastuses, et reisija ei saanud broneeritud lennule, sest tal oli lennu eest tasumata 150,91 eurot. Nimelt oli reisijal pilet algselt 18.08.2020 toimuma pidanud lennule, kuid reisija otsustas mitte lennata ja broneeris pileti 26.08.2020 uuesti 150,91 euro vastu. Kostja juhib ka tähelepanu, et reisija selgitusest ilmneb, et enne lennule minekut oli reisijal nõutud 150,91 eurot tasumata. Kostja märgib, et 150,91 eurot on summa mille vastu reisijale nimetatud lennule reisija enda soovil vahetati ja see summa oli reisijal 26.08.2020 10.30 lennule check-in tulles tasumata. Kui reisija oleks pileti eest tasunud ei oleks tal check-is lennule pääsemiseks probleeme tekkinud. Seega 26.08.2020 ongi pilet uuendatud ja reisija oli nõus järgneva lennuga reisima kui eelnevale ta ei saanud tema enda poolt piletihinna õigeaegselt mitte tasumise tõttu. Kostja ei vaidle samas vastu hageja väitele, et 26.08.2020 lend kell 10:30 marsruudil TallinnFrankfurt oli üle broneeritud ega sellele, et lennuettevõtja pakkus hagejale tasuta hotellimajutust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
8.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
10.Vaidlus puudub selles, et reisijal oli broneering 26.08.2020 lennule LH881 kell 10:30 marsruudil Tallinn-Frankfurt ja lennule LH5774 kell 15:00 marsruudil Frankfurt-Žürich ning reisijat 10.30 Tallinn-Frankfurt lennule ei lubatud. Vaidlus on selles, milles oli seisnes lennule mittelubamise põhjus ehk kas reisija jäeti lennust maha vastu tema tahtmist või mitte.
11.Pooled ei vaidle, et nendevahelisele õigussuhtele kohaldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta (edaspidi Määrus).
12.Kohus tuvastab esitatud tõenditest ja selgitustest, et reisija jäeti lennust maha vastu tema tahtmist. Hageja on esitanud väite, et 26.08.2020 lend LH881 kell 10:30 marsruudil TallinnFrankfurt oli üle broneeritud ning tõendanud seda reisija sõnumivahetusega. Kostja ei ole vastu vaielnud faktile, et kõnealune lend oli üle broneeritud, vaid on ise rõhutanud oma vastuses vastavat osa hageja poolt esitatud tõendist.
13.Asjaolu, et reisija jäeti lennult maha vastu tema tahtmist, on kinnitatud ka tõsiasjaga, et kostja pakkus reisijale Frankfurti lennujaamas majutust lennuettevõtja kulul, mis kujutab endast Määruse nr 261/2004 art 9 lg-st 1 tulenevat hoolitsust, milline rakendub lennust mahajätmisel. Nimelt sätestab Määruse art 4 lg 3, et kui reisijad jäetakse vastu nende tahtmist lennureisist maha, maksab tegutsev lennuettevõtja reisijatele viivitama hüvitist vastavalt artiklile 7 ning abistab neid vastavalt artiklitele 8 ja 9. Määruse art 9 lg 1 p b sätestab, et reisijale pakutakse tausta hotellimajutus, kui reisijal tuleb oodata üks või mitu ööd.
14.Samuti nähtub esitatud tõenditest, et reisija broneeringu muutmine asenduslennule LH883 kell 18:35 marsruudil Tallinn-Frankfurt ja lennule LH5774 järgmisel päeval kell 06:40 marsruudil Frankfurt-Zürich on toimunud tasuta. Nimetatu kinnitab samuti üheselt, et reisija maha jätmine lennust 26.08.2020 LH881 kell 10:30 marsruudil Tallinn-Frankfurt pidi toimuma vastu reisija tahtmist.
15.Ei ole eluliselt usutav, et kui reisija maha jätmine algsest lennust 26.08.2020 lend LH881 kell 10:30 marsruudil Tallinn-Frankfurt toimus reisijast tingitud põhjustel, oleks lennuettevõtja pakkunud reisijale uut tasuta lendu ja majutust Frankfurdis, olemata selleks kohustatud.
16.Seega kohus tuvastab, et reisija jäeti lennust 26.08.2020 LH881 kell 10:30 marsruudil TallinnFrankfurt maja vastu tema tahtmist ning reisist maha jätmine vastab Määruse art 2 punktis j sätestatud tingimusele ehk reisijate lennukiga vedamisest keeldumine, kuigi reisija on ilmunud lennule artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimustel, välja arvatud juhul, kui lennureisist maha jätmiseks on mõistlikud põhjused, nagu tervis, ohutus või julgeolek või mittetäielikud reisidokumendid.
17.Kohus tuvastab, et seega on hagejal reisija nõude omandanud isikuna õigus hüvitisele Määruse art 7 alusel. Määruse art 7 lg 1 p b kohaselt saavad reisijad hüvitist 400 euro ulatuses kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1 500– 3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Hageja on tõendanud, et Tallinn-Zürich lennumarsruudi mõõdetud vahemaa on 1705 kilomeetrit, kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja nõue Määruse art 7 lg 1 p b kohase hüvitise summas 400 eurot saamiseks on põhjendatud ning kohus rahuldab vastas osas hagi.
18.Hageja nõuab lisaks hüvitisele kahju hüvitamist. Hageja tugineb kahju hüvitamise nõude esitamisel VÕS § 115 lg-le 1 ja VÕS § 128 lg-le 3. Hageja väidab, et reisijal tekkis kahju seoses taksoteenusega summas 19,40 eurot ning pileti ümber broneerimise kuluga summas 150,91 eurot.
19.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
20.VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
21.Seega vajab kontrollimist, kas reisijal väidetavalt tekkinud kahju on tekitatud kostja poolse kohustuse rikkumisega ehk reisija reisilt maha jätmisega reisija tahte vastaselt ehk kas kostjapoolse rikkumise ja reisijal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos.
22.Hageja on esitanud reisija taksosõidu kviitungi kuupäevaga 27.08.2020, mille kohaselt on taksoteenust osutatud Frankfurti lennujaama hotellist lennujaama ning taksosõidu maksumuseks on 19.40 eurot (tl 47). Samas nähtub hageja poolt esitatud hotelli kinkekaardilt (tl 83) et koos hotellimajutusega oli reisijale tagatud ka transfeer (shuttle) hotelli 26.08.2020 ning tagasi lennujaama 27.08.2020. Seega puudus reisijal vajadus taksoteenuse järele, kuivõrd kostja oli võimaldanud tasuta transfeeri hotelli ja lennujaama vahel. Järelikult ei ole taksokulu näol tegemist kahjuga, milline oleks reisijal tekkinud kostjast tingitud asjaoludel ning VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 127 lg 4 sätestatud eeldused kahju hüvitamiseks ei ole täidetud. Kohus jätab vastavas osas hagi kahju nõudes summas 19,40 eurot rahuldamata.
23.Hageja nõuab kahju hüvitisena ka 150,91 eurot, millise hageja tasus seoses lennu ümbermuutmisega algsest kuupäevast, milleks oli 18.08.2020 hilisemaks 26.08.2020 reisipäevaks. Reisija kirjaliku selgitusega (tl 73) on tõendatud, et varasem lennu vahetamine tulenes covidi järsust tõsisemaks pöördumisest ja reisijale tundus, et reisimine on keeruline. Nimetatut kinnitab ka kostja poolt esitatud lendude muutmise ülevaade (tl 66), kust tuleneb üheselt, et reisija otsustas 18.08.2020 mitte lennata ning muutis pileti selliselt, et uus lend oli 26.08.2020 kell 10:30 ja vastav lennupileti muutmise tasu oli 150,91 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et lennupileti muutmine reisija soovil seoses covidi olukorraga ning reisija arvamusega, et reisimine võib olla keeruline, ei kujuta endast ette kostjapoolset rikkumist. Reisijal lasus lennupileti muutmise tasu maksmise kohustus sõltumata sellest, kas 26.08.2020 lend oli üle broneeritud ja kas reisija sellelt 26.08.2020 lennult tema tahte vastaselt maja jäeti. Kohus selgitab, et 150,91 euro suuruse muutmise tasu maksmine oli eeldus sellele, et reisijal üldse tekiks õigus 26.08.2020 kell 10:30 lennule pääseda.
24.Järelikult ei ole 150,91 euro tasumise näol tegemist reisijale tekkinud kahjuga. VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 127 lg 4 sätestatud eeldused kahju hüvitamiseks ei ole täidetud. Kohus jätab vastavas osas hagi kahju nõudes summas 150,91 eurot rahuldamata.
25.Hageja on lisaks põhinõudele esitanud kostja vastu viivisenõude alates 12.08.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist alates ajast, mil hageja teavitas kostjat lennust mahajätmisest tulenevast nõudest.
26.Kuivõrd kohus rahuldab hagi Määruse art 7 lg 1 p b alusel maksmisele kuuluva hüvitise summas 400 eurot osas, on põhjendatud ka hageja viivisenõue vastavalt põhinõudelt.
27.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
28.Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras, milleks on 8% aastas. Põhinõudelt summas 400 eurot moodustab hagiavalduse esitamise seisuga (21.10.2021) sissenõutavaks muutunud viivis 6,22 eurot (400 eurot * 71 päeva *8% aastas).
29.Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras edasiulatuvalt alates 22.10.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja viivisenõue on põhjendatud ja kohus rahuldab selles osas hagi.
30.Hageja on ühtlasi esitanud VÕS § 1131 lg 1 alusel nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud ning kohus rahuldab hagi sissenõudmiskulude summas 40 eurot osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi kuulub osalisele rahuldamisele, kohus rahuldab hageja nõude 70% ulatuses. Kohus jätab hageja kulud 70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja enda kanda. Kostja kulud jätab kohus kostja enda kanda.
32.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
33.Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kogusummas 175 eurot ja kulutused õigusabile summas 420 eurot (sh käibemaks).
34.Hageja palub mõista kostjalt välja kohtukuludena hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 175 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 175 eurot.
35.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).
36.Hageja palub kostjalt kohtuväliste kuludena välja mõista hageja lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot (koos käibemaksuga), s.o 3 tundi tööd tunnihinnaga 140 eurot + KM 20%. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi järgmiselt: Suhtlemine kliendiga ja hagiavalduse koostamine – 2 tundi; Hageja seisukoha koostamine – 1 tund.
37.Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 3 tundi vajalik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisel ja kohtusse esitamisel mitte rohkem kui 1 tund – kohus arvestab, et hageja näol on tegemist ettevõttega, milline on spetsialiseerunud vastavate Määruse alusel hüvitise nõudmise hagide esitamisele. Tegemist on suures ulatuses tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud mitmeid. Kohus ei pea seetõttu usutavaks, et hagi koostamisel peab esindaja tegema ulatuslikku analüüsi või klienti sisuliselt nõustama, mistõttu on põhjendatud õigusteenuse ajakuluks hagi koostamisele 1 tund. Hageja 07.03.2022 seisukoha koostamise ajakulu 1 tunni ulatuses on samuti põhjendamatu, dokument ei sisalda õiguslikku analüüsi ega argumentatsiooni, vaid üksnes faktiliste asjaolude selgitamist, sh sisaldab dokument suures
ulatuses varasemalt esitatud tõenditest kopeeritud andmeid. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 30 minutit.
38.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 140 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesolevat menetlust ja turu keskmist hinda arvestades samuti ülepaisutatud. Arvestades menetluse keerukuse astet ning menetlustoimingute olemust, on põhjendatud tunnitasuks 100 eurot/h (ilma käibemaksuta)
39.Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 325 eurot, mille moodustab riigilõiv hagiavalduselt summas 175 eurot ja esindajakulu summas 150 eurot (s.o 1,5 tundi tööd tunnihinnaga 100 eurot).
40.Kuivõrd kohus jätab hageja menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda, kuulub kostjalt väljamõistmisele 227,50 eurot.
41.Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
42.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.