lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-18031/20

Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-18031/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
17.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1355
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-18031

Tsiviilasi

Sirje Pärna avaldus kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sirje Pärna määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Sirje Pärn (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Evelin PärnLee

kaasomandi

kasutuskorra

Puudutatud isikud:

1.Andres Möls (isikukood XXXXXXXXXXX)
2.Tiina Eimre (isikukood XXXXXXXXXXX)
3.Kersti Lilleväli (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta Sirje Pärna määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2022. a määrus muutmata.
2.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Sirje Pärna kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Sirje Pärn (avaldaja) esitas 16. novembril 2021 Tartu Maakohtule avalduse Andres Mölsi, Tiina Eimre ja Kersti Lilleväli vastu, milles taotles kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramist, kaasomanike tahteavalduste asendamist ning kasutuseeliste hüvitamist avalduse esitamisele eelneva 36 kuu eest kuni rikkumise lõpetamiseni. Avaldaja esitas nõude täpsustuse ja alternatiivse nõude 9. detsembril 2021. Tartu Maakohtu 31. detsembri 2021. a määrusega eraldati tsiviilasjast nr 2-21-18031 iseseisvasse menetlusse 16. novembri 2021 avalduse resolutsiooni punktides 3 ja 4 nimetatud nõuded ning 9. detsembri 2021. a avalduse täienduses esitatud alternatiivne tuvastusnõue. Tartu Maakohtu 3. jaanuari 2022. a määrusega võeti menetlusse avaldus kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks. T. Eimre avaldas 5. jaanuari 2022. a kirjaga, et ta ei ole enam kinnistu kaasomanik.

MAAKOHTU LAHEND

2.Tartu Maakohus jättis 6. jaanuari 2022. a määrusega avalduse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks läbi vaatamata T. Eimre ja K. Lilleväli suhtes (resolutsiooni p 1). Maakohus jättis T. Eimre ja K. Lilleväli menetluskulud avaldaja kanda ja märkis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad (p 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 613 lg 2 järgi lahendab kohus hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega. TsMS § 614 lg 3 järgi on TsMS § 613 lg-s 2 nimetatud asjas menetlusosalisteks kaasomanikud. Kohus on teinud päringu kinnistusraamatusse, millest nähtuvalt on kinnistu registriosa nr XXXXXXXX kaasomanikud alates 22. detsembrist 2021 avaldaja ja A. Möls. Seega tuleb

avaldus jätta läbi vaatamata puudutatud isikute suhtes, kes ei ole käesoleval hetkel enam kinnistu kaasomanikud. Eelnevast tulenevalt jättis kohus TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi avalduse läbi vaatamata T. Eimre ja K. Lilleväli suhtes. TsMS § 172 lg 1 alusel jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Toimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude olemasolu, seega hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist menetluskulude jaotuse osas ja uue määruse tegemist, millega jätta menetluskulud T. Eimre ja K. Lilleväli kanda kas mõlemale 1/3 osas või alternatiivselt proportsionaalselt osas, mis neile enne omandina kinnisasjast kuulus. Kui kohus leiab, et kumbki eelnimetatud arvestamise viis ei ole sobiv, siis palus avaldaja kohtu enda äranägemisel määrata menetluskulude suurus ja menetluskulud avaldaja kasuks T. Eimrelt ja K. Lillevälilt välja mõista. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohtumäärus on tehtud T. Eimre ja K. Lilleväli huvides. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt tuleb menetluskulud jätta T. Eimre ja K. Lillevälja kanda. Avaldaja on tõendanud (vt 16.11.2021 avalduse lisa 1), et ta on juba üle aasta püüdnud saavutada kasutuskorra kokkulepet, sh on ta pöördunud korduvalt nii telefoni kui ka kirja teel T. Eimre ja K. Lilleväli poole, kes ei ole tema pöördumistele vastanud. Seejuures enne kohtusse pöördumist andis avaldaja teistele kaasomanikele teada, et tal ei ole enam muud võimalust oma huvide kaitseks jäänud, kui pöörduda avaldusega kasutuskorra kindlaksmääramiseks kohtusse. Ka sellele teatele kaasomanikud ei vastanud. Sellises olukorras on ülimalt ebaõiglane asuda seisukohale, et kohtumäärus on avaldaja huvides nagu ka see, et T. Eimre ja K. Lilleväli ei pea avaldaja menetluskulusid kandma. Avaldaja lepingulise esindaja õigusabikulud on 1200 eurot ja riigilõiv 50 eurot.
4.T. Eimre esitas seisukoha, milles märkis, et ei saa nõustuda avaldaja menetluskuludega.
5.K. Lilleväli vaidleb määruskaebusele vastu. Avaldaja ei olnud valmis kaasomandit lõpetama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 ja § 659).
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni p-i 2 osas, milles maakohus jättis T. Eimre ja K. Lilleväli menetluskulud avaldaja kanda ning märkis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes menetluskulude jaotuse osas.
8.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti kohaldanud TsMS § 172 lg 1 ja jätnud T. Eimre ja K. Lilleväli menetluskulud avaldaja kanda.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Praegusel juhul kuulub kohaldamisele TsMS § 172 lg 1 teine lause, mis annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmine, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude jaotuse määramisel avalduse läbivaatamata jätmisel tuleb kohtul hinnata, kas avaldaja pöördus kohtusse põhjendatult ja kas ta vastutab avalduse läbi vaatamata jätmise eest ning kas ta sai enda tegevusega avalduse läbivaatamata jätmist mõjutada. Kohtul on siin lai kaalutlusõigus ja õigus lähtuda õigluse põhimõttest (Riigikohtu 15. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-16, p 27). Kui kohus leiab, et sellises olukorras on kõigi menetluskulude panemine avaldaja kanda äärmiselt ebaõiglane, saab kohus otsustada menetluskulude teistsuguse jaotuse. Samuti tuleb menetluskulude jaotamisel arvestada puudutatud isikute osaluse ulatust menetluses. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja pöördus 16. novembril 2021 põhjendatult kohtusse kolme puudutatud isiku vastu, kuna sel perioodil olid kõik kolm puudutatud isikut kinnistusraamatu andmete järgi kinnistu kaasomanikud. Enne avalduse menetlusse võtmist, s.o 22. detsembril 2021 on 2/3 kaasomandi omanikuna kantud kinnistusraamatusse üksnes A. Möls. Maakohus võttis avalduse menetlusse 3. jaanuaril 2022. Vaatamata eeltoodule leiab ringkonnakohus, et kinnistu kaasomanike ringi muutus vahetult enne avalduse menetlusse võtmist ei tekitanud avaldajale selliseid põhjendamatuid ja ülemääraseid menetluskulusid, mille tõttu on põhjendatud jätta avaldaja menetluskulud T. Eimre ja K. Lilleväli kanda. Avaldaja oli õigustatud esitama avalduse kasutuskorra kindlaksmääramiseks kohtusse ning menetlus jätkub puudutatud isiku A. Mölsi suhtes. Kaasomanike ringi muutuse tõttu ei pidanud avaldaja tegema kohtumenetluses lisatoiminguid või kandma ülemääraseid kulusid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta avaldaja menetluskulud T. Eimre ja K. Lilleväli kanda ka seetõttu, et nimetatud puudutatud isikute osaluse ulatus praeguses menetluses on väike ehk puudutatud isikud ei jõudnud menetlusest sisuliselt osa võtta. Pärast avalduse menetlusse võtmist teatas T. Eimre 5. jaanuari 2022. a kirjaga maakohtule, et kinnisasja omanike osas on toimunud muutus ning maakohus jättis avalduse puudutatud isikute osas koheselt ka läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohtu menetlus praeguses asjas alles algas ning menetlus jätkub puudutatud isiku A. Mölsi osas, siis tuleb maakohtul otsustada lõplik menetluskulude jaotus lähtuvalt asja lahendamise tulemusest.

9.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud T. Eimre ja K. Lilleväli menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õige kalduda kõrvale TsMS § 171 lg-s 1 sätestatud üldisest põhimõttest menetluskulude jaotamisel, kuna määruskaebus jääb rahuldamata. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et T. Eimrel või K. Lillevälil oleks tekkinud määruskaebuse menetlemisel menetluskulusid. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

/digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke

/digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja