Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-128476
Tsiviilasi
Special Work OÜ hagi AKRONET OÜ, A. Š. i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
9516,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Special Work OÜ (registrikood 12524903; asukoht Turu tn 30, 51004 Tartu) Hageja lepinguline esindaja A. K. (e-post: XXX) Kostja I AKRONET OÜ (registrikood 11152440; asukoht L. Koidula tn 38, 10150 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja II A. Š. (isikukood XXX; e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Special Work OÜ hagis A. Š. i vastu menetlus hagist loobumisega.
2.Rahuldada Special Work OÜ hagi AKRONET OÜ vastu.
Mõista AKRONET OÜ-lt välja Special Work OÜ kasuks:
3.1.6752,62 eurot, millest 5048 eurot on tasumata võlgnevus ja 1704,62 eurot 07.01.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ning
3.2.alates 08.01.2021 kuni tasumata võlgnevuse täieliku tasumiseni viivis 0,15% tasumata võlast päevas, kuid koos 07.01.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui 5048 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta A. Š. i vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud Special Work OÜ kanda ning AKRONET OÜ vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud AKRONET OÜ kanda.
5.Jätta A. Š. i menetluskulude suurus rahaliselt kindlaks määramata.
6.Määrata Special Work OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista AKRONET OÜ-lt välja Special Work OÜ kasuks 2300 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Special Work OÜ (hageja) esitas 29.07.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 07.01.2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse AKRONET OÜ-lt (kostja I) ja A. Š. ilt (kostja II) võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.31.05.2021 tagaseljaotsusega ja 02.06.2021 täiendava otsusega Tartu Maakohus rahuldas hagi ning määras kindlaks kostjate poolt hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse. Kostjad esitasid tagaseljaotsuse peale kaja, mille kohus rahuldas 29.09.2021 määrusega ning taastas asjas menetluse.
3.Hagiavalduses palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 6789,56 eurot, millest 5048 eurot on tasumata võlgnevus ja 1741,56 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, ning alates 08.01.2021 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni viivise 0,15% tasumata võlast päevas.
4.30.12.2021 seisukohas hageja loobus nõudest kostja II vastu ning palub kostja II osas menetluse lõpetada. Hageja täpsustas kostja I vastu esitatud viivisenõuet ning palub lõpliku nõudena kostjalt I hageja kasuks välja mõista 6752,62 eurot, millest 5048 eurot on tasumata võlgnevus ja 1704,62 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, ning alates 08.01.2021 kuni tasumata võlgnevuse täieliku tasumiseni viivise 0,15% tasumata võlast päevas, kuid mitte enam kui 5048 eurot (st koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku viivis kuni põhivõla ulatuses).
5.Hagiavalduse ja hageja täiendavate seisukohtade kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 11.03.2020 ostu-müügilepingu nr XXX, mille kohaselt hageja müüs kostjale I kokku 51 puitakent ja rõduust (edaspidi avatäited) ning teostas avatäidete paigaldustööd. Lisaks osutas hageja kostjale I lepingu alusel tõstukite ja tellingute renditeenust ning transporditeenust. Lepingu sõlmimisel kohustus kostja I hagejale tasuma 40 916,22 eurot (sh käibemaks, edaspidi kõik lepingust tulenevad summad käibemaksuga). Lepingu sõlmimisel lepiti kokku maksetingimused, mille kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale 40 916,22 eurot kahes osas, makse summas 12 274,87 eurot lepingu sõlmimisel ja makse summas 28 641,35 eurot enne avatäidete paigaldamist, kuid mitte hiljem kui viis tööpäeva peale avatäidete valmimist.
Lepingu üldtingimuste punkti 3.4 kohaselt andis kostja II lepingust tulenevate kostja I poolsete kohustuste nõuetekohase täitmise tagamiseks käenduse. Lepingu täitmise käigus (04.05.2020 e-kiri) leppisid hageja ja kostja I kokku lisatööde (osade avatäidete ümberpaigalduse) teostamises ja lisatööde maksumuses 648 eurot. Seega koos lisatöödega kujunes lepingu maksumuseks 41 564, 22 eurot (40 916,22 eurot + 648 eurot). Lepingu täitmise käigus muutsid hageja ja kostja I ka maksetingimusi. Muudetud maksetingimuste kohaselt kohustus kostja I hagejale tasuma 41 564,22 eurot kolmes osas, makse summas 12 274,87 eurot (edaspidi I makse) lepingu sõlmimisel, makse summas 24 241,35 eurot (edaspidi II makse) enne avatäidete paigaldamist, kuid mitte hiljem kui viis tööpäeva peale avatäidete valmimist ja makse summas 5048 eurot (edaspidi III makse) peale avatäidete paigaldustööde alustamist hageja poolt esitatava arve alusel. I ja II makse on kostja I poolt hagejale tasutud. 18.05.2020 esitas hageja kostjale I III makse tasumiseks arve nr XXX summas 5048 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 22.05.2020. Kostja I jättis arve tasumata. Hageja alustas kostja I ehitusobjektil (XXX) avatäidete paigaldamistöödega 28.04.2020 ja lõpetas avatäidete paigaldamistööd 18.05.2020. Kuna paigaldustööde käigus muudeti ehitusprojekti (ehitusprojekti muudatus ei olnud tingitud hagejast), siis soovis kostja I hagejalt peale paigaldustööde lõpetamist lisaks ühe rõduukse väljavahetamist. Hageja tegi seda 28.05.2020. Hageja ja kostja I allkirjastasid üleandmise-vastuvõtmise akti 29.06.2020. Akti allkirjastamisega kostja I kinnitas, et avatäited ja nende paigaldus on tema poolt vastu võetud ning tal pretensioone hageja poolt müüdud avatäidete ja teostatud paigaldustööde kohta ei ole. 14.07.2020 saatis hageja kostjale I kirja, millega andis kostjale I arve tasumiseks täiendavalt aega kuni 20.07.2020 ja seda koos lubadusega tähtaegse tasumise korral mitte nõuda viivist. Samuti saatis hageja 14.07.2020 kostjale II kirja, milles teavitas teda põhivõlgniku kohustuse mittetäitmisest. Kostjad hageja kirjadele ei vastanud ning lepingust tulenev III makse on tänaseni tasumata. Kui kohus peaks leidma, et lepingu pooled ei ole hageja poolt hagiavalduses toodud suuliselt kokkulepitud maksetingimusi kokku leppinud, siis on hageja seisukohal, et maksetingimuste osas kehtivad poolte vahel lepingus algselt kokku lepitud maksetingimused. Sellisel juhul kohustus kostja I lepingu kohaselt hagejale tasuma I makse summas 12 274,87 eurot lepingu sõlmimisel (kostja I on nimetatud summa 11.03.2020 tasunud) ja II makse summas 28 641,35 eurot enne akende paigaldamist (ehk 28.04.2020). Kostja I tasus 28.04.2020 makse summas 24 241,35 eurot ehk kostja I jättis tähtaegselt tasumata 4400 eurot (28 641,35 – 24 241,35). Poolte vahel 04.05.2020 kokkulepitud lisatööd summas 648 eurot tulnuks kostjal I tasuda sellisel juhul peale tööde lõpetamist ehk akti allkirjastamisel 29.06.2020. Kokkulepet, mille kohaselt III makse kuulus tasumisele siis, kui leping on hageja poolt täielikult täidetud ning tööd on kostja I poolt täies ulatuses vastu võetud, ei ole lepingu pooled kunagi sõlminud. Lepingu üldtingimuste p 6.2 alusel on hagejal maksekohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda kostjalt I viivist 0,15% võlgnetavalt summalt päevas iga viivitatud päeva eest. Täpsustatud viivisearvestuse kohaselt arvestab hageja võlgnevuselt summas 4400 eurot viivist alates 23.05.2020 ning lisatööde võlgnevuselt summas 648 eurot alates 30.06.2020. 07.01.2021 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 1704,62 eurot (1518 eurot + 186,62 eurot).
6.Vastuses hagile palusid kostjad jätta hagi rahuldamata, kuna hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ega tõendatud. Kostjate arvates ei ole hageja tõendanud, et pooled oleksid muutnud ning kuidas pooled on muutnud lepingus sätestatud maksetingimusi. Kostja I sõnul oli poolte vahel maksetingimuse osas kokkulepe, mille kohaselt III makse kuulub tasumisele siis, kui leping on hageja poolt täielikult täidetud ning tööd ja tooted kostja I poolt täies ulatuses vastu võetud. Arve on
kostjale I väljastatud 18.05.2020, kuid hageja ise märkis hagiavalduses, et jätkas tööde teostamisega ka peale 18.05.2020. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli õigus 18.05.2020 seisuga arvet kostjale I esitada (et hageja nõue oli selleks ajaks sissenõutavaks muutunud) ning kust tulenes väljastatud arve tasumise tähtaeg 4 päeva (st hiljemalt 22.05.2020). Hageja poolt on ka tõendamata, et kostja I poolt on jäänud hagejale tasumata täpselt 5048 eurot. Esimene lepingujärgne makse 11.03.2020 oli summas 12 275 eurot, mitte 12 274,87 eurot, nagu väidab hageja. Seega nõutavaks summas (põhinõude osas) ei saa olla 5048 eurot, nagu väidab hageja. Kui hageja lõpetas avatäidete paigaldamistööd 18.05.2020, siis sellega on vastuolus hageja 08.05.2020 ja 13.05.2020 e-kirjad, milles hageja töötaja palus kostjal I allkirjastada akt. Kui hageja lõpetas paigaldamistööd alles 18.05.2020, jääb arusaamatuks, mille alusel palus hageja kostjal I allkirjastada akt varem. Hageja ei selgita, miks toimus väidetav tööde üleandmine üks kuu hiljem peale väidetavat hageja poolt tööde teostamist täies ulatuses (28.05.2020). Kostja I ole hageja poolt temale müüdud asju ja paigaldatud töid tänase päevani täies ulatuses vastu võtnud, kuna põhitoodete furnituur (nt käepidemed jne) ei olnud hagejalt kostjale I üle antud, üks uks puudus, üks aken oli olulisel määral kahjustatud selle paigaldamisel. Selle kohta edastas kostja I hagejale kirja, vastuseks hageja 08.05.2020 ja 13.05.2020 palvele allkirjastada üleandmis-vastuvõtmisakt. Hageja tõi 28.04.2020 tooteid kostja I objektile ning andis kostjale I akti allkirjastamiseks. Võttes arvesse tööprotsessi, et kõik toimus ehitusplatsil kiiresti, ning et kostja I seadusliku esindaja eesti keele oskus ei ole kõrgel tasemel, oli kostjal I ettekujutus, et tema allkirjastas just akende ja rõduuste (51 tk) vastuvõtmis akti. Peale seda hageja pöördus kostja I poole vähemalt veel kolmel korral 08.05.2020, 13.05.2020, 15.06.2020 selleks, et kostja I uuesti allkirjastaks akti. Kõikidel kolmel korral hageja töötaja palus kostjal I allkirjastada akti just digitaalselt. Kosja I seda ei teinud, kuna hageja ei olnud enda lepingust tulenevaid kohustusi endiselt lõpuni täitnud. Kostjal I oli õigus tasumisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 111 lg 1 järgi keelduda, kuna hageja ei olnud toodet täies mahus ja kokkulepitud teenust täitnud ega kostjale I üle andnud. Kostjad vaidlustavad hagile lisatud üleandmise-vastuvõtmise akti ehtsuse. Kostjad eeldavad, et hageja ise lisas aktile tagantjärele sobiva kuupäeva. Kostja I kinnitab, et tema ei ole 29.06.2020 akti allkirjastanud ning ei ole antud kuupäeval hagejaga isegi kohtunud. Dokument on hageja poolt osaliselt võltsitud. Välistada ei saa ka seda, et ka akti sisu võib olla võltsitud, kuna sellest aktist koopiat kostjal I ei ole ning tema ei saa hageja poolt kohtule esitatud dokumenti võrrelda teise eksemplariga. Tähelepanu tuleb pöörata ka akti sisule, mis võib viidata, et akt oli tegelikult allkirjastatud enne paigaldustööde algust. Nimelt on selles märgitud, et klient peab tagama juurdepääsu avatäidetele. Vaadates akti kuupäeva 29.06.2020 ning hageja väidet, et selleks kuupäevaks oli leping täidetud, siis ei ole arusaadav, et kostja I pidanuks veel võimaldama hagejale juurdepääsu objektile. Kuna hageja ei ole kostjale I töid üle andnud, ei ole hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud ning tal ei ole õigust nõuda ka viivist. Kuna hageja ei reageerinud kostja I korduvatele nõuetele ja ei täitnud lepingut lõpuni, oli kostja I sunnitud tellima ja ostma puuduvad osad kolmandatelt isikutelt ning lõpetama paigaldustööd ise. Sellega kaasnesid kostja I jaoks täiendavad kulud mitte vähem kui 3200 eurot, mida kostja I kohtumenetluse jätkamise korral soovib tasaarvestada hageja nõudega tema vastu. Hageja ei ole tõendanud 14.07.2020 kirjade saatmist kostjatele. Hageja viitab nõude õiguslikes põhjendustes üksnes müügilepingu kohta käivatele sätetele. Kuna lepingu kohaselt teostas hageja ka avatäidete paigaldustööd ning osutas tõstukite ja
tellingute renditeenust ning transporditeenust, võiks kõne alla tulla ka töövõtulepingut/käsunduslepingut, rendilepingut ja veolepingut puudutavad sätted. Hageja ei ole neid hagiavalduses lahti kirjutanud ning kõikide nõuete rahuldamise eeldusi ei ole kontrollitud. Lisaks on hageja jätnud selgitamata, mille eest hageja raha maksmist täpselt nõuab ning mille eest ja millises ulatuses on kostja I juba tasunud. Seega ei ole hageja nõue selge. Muuhulgas ei nähtu hagiavaldusest, kas leping on osadeks jaotatav või moodustavad sooritused ühtse tehingu, mille osas õiguskaitsevahendite kasutamine on võimalik ka osaliselt ehk kas toodete müüki ja paigaldamist ja muid lepingus märgitud osi saab lugeda ühtseks tehinguks või saab neid jaotada mitmeks eraldi soorituseks. Lisaks ei ole hagiavaldusest selgelt aru saada, kas hageja sõlmis kostjaga I eraldi müügilepingu ja töövõtulepingu või üksnes töövõtulepingu, s.o lepingu, mille kohaselt oli kostja I kohustuseks avatäidete paigaldamine, s.o kokkulepitud tulemuse saavutamine. Kostjad leiavad, et lepingu üldtingimuste p-s 6.2 kokku lepitud viivisemäär 0,15% võlgnetavalt summalt päevas on tüüptingimusena tühine, kuna ei vasta headele kommetele ja on kostjate suhtes kahjulik, kuna see on seadusjärgsest viivisemäärast 6,8 korda suurem. Kui hagejal on õigus nõuda viivist, siis paluvad kostjad arvutada viivist seaduses ette nähtud määras ja võtta arvesse kostjate vastuväiteid põhinõude summale ja selle sissenõutavaks muutumise ajale. Kostjad vaidlevad vastu nõudele kostja II vastu. Kokkulepe kostja II kui füüsilise isiku käenduse osas tulenes hageja ja kostja I vahel sõlmitud ostu-müügilepingu üldtingimustest. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa sellisel juhul lugeda juhatuse liiget isiklikku käenduslepingut sõlminuks.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus leiab, et hagis kostja II vastu tuleb menetlus lõpetada hagist loobumise tõttu.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab kostja II vastu esitatud hagis menetluse otsust tegemata.
9.Kohus leiab, et hagi kostja I vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Hageja nõude aluseks on 11.03.2020 hageja ja kostja I vahel sõlmitud ostu-müügileping nr XXX, mille kohaselt hageja müüs kostjale I kokku 51 puitakent ja rõduust (edaspidi avatäited) ning teostas avatäidete paigaldustööd. Lisaks osutas hageja kostjale I lepingu alusel tõstukite ja tellingute renditeenust ning transporditeenust.
11.VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 2 kohaselt kohaldatakse müügilepingu kohta sätestatud ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Müügilepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või teenuse osutamises.
12.Lepingust nähtub, et suurem osa hageja lepingust tulenevatest kohustustest seisnes avatäidete müümises (avatäidete maksumus oli 36 192 eurot, paigalduse maksumus 4406,22 eurot, tõstukite ja tellingute rendi maksumus 240 eurot ja transpordi maksumus 78 eurot). Kohus
leiab, et leping vastab müügilepingu tunnustele, milles on kõrvalkohustusena kokku lepitud paigaldustöödes ning osutatud tõstukite ja tellingute renditeenust ning transporditeenust.
13.Lepingu kohaselt I makse summas 12 274,87 eurot tuli tasuda lepingu sõlmimisel ning II makse summas 28 641,35 enne akende paigaldamist/kättesaamist, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva peale akende valmimist (saabumist müüja lattu). Hagiavalduse kohaselt lepingu täitmise käigus lepiti kokku lisatööde teostamises ja maksumuses (648 eurot) ning muudeti maksetingimusi. Muudetud maksetingimuste kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale 41 564,22 eurot kolmes osas – I makse summas 12 274,87 eurot lepingu sõlmimisel, II makse summas 24 241,35 eurot enne avatäidete paigaldamist, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva peale avatäidete valmimist ja III makse summas 5048 eurot peale avatäidete paigaldustööde alustamist hageja poolt esitatava arve alusel. Hageja sõnul hageja alustas avatäidete paigaldamistöödega 28.04.2020 ja esitas 18.05.2020 kostjale I arve kolmanda makse tasumiseks. Arve tasumise tähtaeg saabus 22.05.2020. Kostja I kinnitab vastuses hagile, et poolte vahelise kokkuleppe kohaselt III makse kuulus tasumisele kui leping on hageja poolt täielikult täidetud ning tööd ja tooted on kostja poolt täies ulatuses vastu võetud.
14.Kohus selgitas 02.12.2021 kirjas pooltele, et kumbki pool peab tõendama oma väiteid, mis puudutavad kokkuleppeid maksetingimuste osas. Kuna kostja I ei ole tõendanud, et hageja ja kostja I vahelise kokkuleppe kohaselt kuulus III makse tasumisele pärast lepingu täielikku täitmist ja kostja I poolt tööde ja toodete vastu võtmist, tuleb kohtu hinnangul lähtuda hagiavalduses kirjeldatud maksetingimustest (välja arvatud lisatööde osas), mis on võrreldes lepingus algselt sätestatud maksetingimustega kostjale I soodsamad. Lisatööde osas saab lugeda tasunõude sissenõutavaks muutunuks tööde vastuvõtmisest. Selle kohtu seisukohaga on nõustunud ka hageja, kes on ka oma viivisenõuet vastavalt täpsustanud.
15.Hageja on esitanud kohtule 29.06.2020 üleandmise - vastuvõtmise akti, millega hageja andis üle ja kostja I võttis vastu tooted ja paigaldusega seotud tööd vastavalt ostu-müügilepingule XXX aadressil Sirptiiva 1, Tallinn. Kohus saab aru, et kostjad ei ole vaidlustanud kostja I juhatuse liikme (kostja II) allkirja üleandmise - vastuvõtmise aktil. Kostja I kinnituse kohaselt ei ole ta töid täies ulatuses vastu võtnud. Kohus saab aru, et kostja I arvates võib tegemist olla 28.04.2020 allkirjastatud aktiga, mida kostjad pidasid akende ja rõduuste vastuvõtmise aktiks. Kostjad vaidlustasid dokumendi ehtsuse, leides et hageja lisas aktile tagantjärgi temale sobiva kuupäeva.
16.TsMS § 277 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Kohtu arvates ei ole kostja I põhistanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et dokument (üleandmise - vastuvõtmise akt) ei ole koostatud sellel märgitud kuupäeval ning kostja I ei ole sellel märgitud tooteid ja töid tegelikult vastu võtnud. Kohus juhtis sellele tähelepanu 02.12.2021 kirjas ning andis võimaluse esitada dokumendi võltsituse põhistamiseks kohtule täiendavaid tõendeid. Kostja I ei ole dokumendi võltsituse põhistamiseks kohtule täiendavaid tõendeid esitanud.
17.Kohus ei nõustu, nagu annaks akti sisu alust arvata, et tegemist oli üksnes akende ja rõduuste (51 tk) vastuvõtmis aktiga. Kostja I ei ole tõendanud oma väidet, et tema ei ole antud kuupäeval hagejaga isegi kohtunud. Kostja vastusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt palus hageja töötaja sama sisuga akti allkirjastada juba 08.05.2020, 13.05.2020 ja 15.06.2020 e-kirjades. 13.05.2020 e-kirjas kostja I keeldus akti allkirjasamast, kuna puudus üks uks ning puudusid käepidemed kõikidel akendel, üks aken oli olulisel määral kahjustatud paigaldamisel, värv oli kahjustatud. Kostja I ei ole tõendanud, et ta oleks hiljem hagejale mingeid pretensioone esitanud.
18.Kuna kostja I on tooted ja paigaldusega seotud tööd vastu võtnud, siis tuleb eeldada, et hageja on omapoolsed lepingust tulenevad kohustused kohaselt täitnud. Kostja I ole vastupidist tõendanud. Kostja I on küll selgitanud, et kuna hageja ei reageerinud kostja I korduvatele nõuetele ja ei täitnud lepingut lõpuni, oli kostja I sunnitud tellima ja ostma puuduvad osad kolmandatelt isikutelt ning lõpetama paigaldustööd ise. Kostja I sõnul kaasnesid sellega kostja I jaoks täiendavad kulud mitte vähem kui 3200 euro. Kostja I ei ole aga neid väiteid tõendanud. Seega leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt I lepingu täitmist, st kokkulepitud tasu maksmist.
19.Kostja I kohustus lepingu järgi tasuma hagejale 40 916,22 eurot (sh käibemaks). Vaidlust ei ole selles, et lepingu täitmise käigus leppisid hageja ja kostja I kokku lisatööde (osade avatäidete ümberpaigalduse) teostamises ja lisatööde maksumuses 648 eurot. Koos lisatöödega kujunes lepingu maksumuseks 41 564, 22 eurot (40 916,22 eurot + 648 eurot). Kostja I on hagejale tasunud kokku 36 516,35 eurot - 11.03.2020 tasus kostja I hagejale 12 275 eurot ning 28.04.2020 tasus kostja I hagejale 24 241,35 eurot. Hageja on selgitanud, et lepingu kohaselt oli I makse suuruseks 12 274,87 eurot. Kostja I on nimetatud makse tasumisel selle ümardanud summaks 12 275 eurot ehk tasunud 0,13 eurot enam. Kostja I poolt enammakstud summa (0,13 eurot) arvestas hageja maha lepingu käigus (04.05.2020) kostjaga I kokkulepitud lisatööde maksumusest (hageja 21.10.2021 seisukoha p 1.5). Seega tuleb kostjalt I mõista hageja kasuks välja tasumata võlgnevus 5048 eurot.
20.VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu üldtingimuste p 6.2 kohaselt on hagejal maksekohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda kostjalt I viivist 0,15% võlgnetavalt summalt päevas iga viivitatud päeva eest. Riigikohus on majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul leidnud, et kokkulepitud viivisemäära 0,2% viivitatud summast päevas ei saa pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega ning et tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega (Riigikohtu
30.aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p-d 48-40).
21.Kohus on eelnevalt leidnud, et tasu lisatööde eest summas 648 eurot muutus sissenõutavaks tööde vastuvõtmisega 29.06.2020. Seega on hagejal õigus nõuda lisatööde eest tasumisega viivitamise eest viivist alates 30.06.2020. Ülejäänud osas tuleb lähtuda hageja nõudest, mille kohaselt ta arvestab viivist alates arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast, s.o 23.05.2020. Seega hagiavalduse esitamise aja (07.01.2021) seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 1704,62 eurot (648 eurot x 0,15% päevas x 192 päeva + 4400 eurot x 0,15% päevas x 230 päeva). Alates 08.01.2021 mõistab kohus kooskõlas TsMS §-ga 367 ning arvestades hageja nõuet välja viivise 0,15% tasumata võlast päevas kuni tasumata võlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid koos 07.01.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui 5048 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, millisel juhul kannab kostja hageja menetluskulud. Kuivõrd hageja ei loobunud hagist kostja II vastu seoses nõude rahuldamisega, jäävad kostja II vastu hagi esitamisega seotud menetluskulud hageja kanda.
23.Kostja I vastu esitatud hagi puhul jäävad menetluskulud seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel kostja I kanda.
24.Menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks ei anna kohtu arvates alust asjaolu, et hageja on viivisenõuet tulenevat kostjate esitatud vastuväidetest vähendanud. Hageja vähendas viivisenõuet 36,94 euro ulatuses, mis on vähem kui 1% hagihinnast.
25.Kostja II ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, seega jätab kohus kostja II menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
26.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt hageja menetluskuludeks on riigilõivud 600 eurot (riigilõiv hagiavalduselt, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 550 eurot, määruskaebuselt 50 eurot), maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot, lepingulise esindaja kostjaga I seotud kulud hagimenetluses 1680 eurot (tunnihind 120 eurot, ilma käibemaksuta, ajakulu 14 tundi – 07.01.2021 hagiavalduse koostamine 3 tundi, 08.03.2021 taotluse koostamine 0,25 tundi, 12.04.2021 taotluse koostamine 0,25 tundi, 01.06.2021 taotluse koostamine 0,25 tundi, 18.08.2021 määruskaebuse koostamine 1 tund, 25.08.2021 kaja osas seisukoha koostamine 0,5 tundi, 21.10.2021 kostjate vastusele seisukoha koostamine 6 tundi, 30.12.2021 seisukohtade koostamine 2 tundi, 03.02.2022 lõppseisukoha koostamine 0,5 tundi, 03.02.2022 menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi).
27.Kohus leiab, et hageja menetlusulud kokku summas 2300 eurot on põhjendatud ja vajalikud ning tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista. Riigilõivu tasumise kohustust tuleneb seadusest ning hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses. Kooskõlas TsMS §ga 4842 on hagejal õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist 20 euro ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning hageja lepingulise esindaja ajakulu on asjas tehtud menetlustoiminguid ning asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalik.
28.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.