Armuadramaa OÜ hagi Würhvel Invest OÜ vastu töövõtulepingutest tulenevates nõuetes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 2. novembri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Armuadramaa OÜ apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
27 343,92 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): Armuadramaa OÜ (registrikood 14594693), seaduslik esindaja juhatuse liige HR Kostja (vastustaja): Würhvel Invest OÜ (registrikood 12947229), lepingulised esindajad advokaadid Terje Eipre ja Merit Tammik
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
I.
RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON
I.1. Harju Maakohtu 2. novembri 2021 otsus tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata 15 925,88 euro ja sellelt summalt viivise saamiseks ning teha selles osas uus otsus hagi rahuldamise kohta. Tühistada sama otsus osas, milles kostja menetluskulud jäid hageja kanda ja mõisteti temalt välja, ning jätta need kulud kostja enda kanda. Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata. I.2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. I.3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. I.4. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
II.
KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.1. Hagi rahuldada osaliselt. II.2. Mõista kostjalt Würhvel Invest OÜ-lt hageja Armuadramaa OÜ kasuks välja põhivõlg 15 925,88 eurot, viivis 2098,36 eurot ja põhivõla summalt alates
12.märtsist 2022 viivis määraga 7% aastas (kuid mitte rohkem kui võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määr) kuni põhivõla tasumiseni. II.3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. II.4. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Armuadramaa OÜ (hageja) esitas 14. augustil 2020 Harju Maakohtule hagi Würhvel Invest OÜ (kostja) vastu 25 059,20 euro ja viivise nõudes. Hageja peamised väited on järgmised: -
Ranbalt Network OÜ (edaspidi: töövõtja) teostas erinevatel ehitusobjektidel kostjale elektritöid; kostja viivitas arvete maksmisega ja keeldus allkirjastamast tööde üleandmis-vastuvõtu akte, seetõttu lõpetas töövõtja juunis 2020 lepingulised suhted kostjaga; töövõtja saatis kostjale tasumata arvete osas juunis 2020 kaks meeldetuletust, kuid kostja oma kohustusi ei täitnud; kostjal on tasumata 25 059,20 eurot, mis koosneb järgmistest osasummadest: akti A2004-2 ja arve 2004-2 summast 2000 eurot akti A2005-2 ja arve 2005-2 summast 6010,08 eurot kokku 15 925,88 eurot akti A2005-1 ja arve 2005-1 summast 7915,80 eurot akti A200603 alusel 1247,40 eurot akti A200602 alusel 6007,92 eurot kokku 9133,32 eurot akti A200601 alusel 1878 eurot
} }
-
-
-
töövõtja loovutas 16. juulil 2020 nõude kostja vastu hagejale; hageja sai 6. augustil 2020 kostja lepinguliselt esindajalt vastuse nõudekirjale, kus kostja tunnistab võlgnevust, sest tasaarvestab selle oma nõudega 25 227,10 euro ulatuses. Hageja hinnangul ei saa kostja esitada hageja nõudele tasaarvestust nõudega, mis kostjal võib olla töövõtja vastu; kostja töövõtjale pretensioone õigeaegselt ei esitanud ega pakkunud võimalust töö nüüd väidetavate puuduste kõrvaldamiseks. Kostja ei ole ka tõendanud, et töö oli puuduseid või tal oleks tekkinud töövõtja süül kahju. Seega ei ole kostjal tasaarvestatavat nõuet töövõtja vastu; viivise tasumises töövõtja ja kostja kokku ei leppinud, seega tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 94 ja § 113 lg-st 1. Nende järgi nõuab hageja viivist määraga 7% aastas. Töövõtja andis keskmiselt arve maksmiseks aega viis päeva, millega tuleb arvestada ka allkirjastamata aktide puhul. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis 531,90 eurot (= 52,82 + 129,95 + 170,63 + 24,48 + 117,30 + 36,72) ja edasiulatuvalt igas päevas 4,79 eurot (= 0,38 + 1,15 + 1,51 + 0,24 + 1,15 + 0,36). 2 (8)
2.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
-
kostja võttis vastu tööd aktide nr A2004-2, A2005-1 ja A2005-2 (edaspidi koos: allkirjastatud aktid) alusel, kuid pärast vastuvõtmist ilmnes, et tööd on järgmiste puudustega: o akti nr A2004-2 töö (Loksa linnas) puudus oli hülsstorustiku trassi ebakorrektne tihendamine – puuduse kõrvaldamise maksumus oli 1440 eurot; o akti nr A2005-1 töö (Teelise tn) osa jäi märgistamata valgustusmastide numeratsioon ja fassoonsooned – puuduse kõrvaldamisele kulus 237 eurot; o akti nr A2005-2 tööst (Tiskreoja) jättis töövõtja tegemata parkla valgustuse maaaluse osa 87,7 m ulatuses ning kõnnitee valgustuse maa-alune osa oli kokku 179,4 m, millest kostja paigaldas 119,3 m ja seitse jalandit – selleks kulus kostjal 1179,90 eurot; aktide nr A200601, A200602 ja A200603 (edaspidi koos: allkirjastamata aktid) alusel esitatud nõue on alusetu. Need aktid allkirjastas ainult töövõtja. Kostja akte ei allkirjastanud, sest tööd olid puudustega ja aktides on märgiti rohkem töid, kui reaalselt tehti. Seega puudub hagejal õigus nõuda 9133,32 eurot ja sellelt summalt viivist. Lisaks olid neis aktides kajastatud töödes järgmised puudused: o akti nr A200601 töö (Lidl) raames paigaldati kaks betoonjalandit valele kõrgusele, kaablite hülsstorustik polnud läbitav ja kaabeldust ei olnud võimalik paigaldada, mis tingis kahju 1138,60 eurot; o akti nr A200603 töö (Tuulepesa) tegemisel ei lähtutud tööstandardist ning lõhuti faasisoonte varistus, mille tõttu vähenes kaablite ristlõige, samuti märgistati valesti fassoonsooned ja valgustimastide numeratsioon, mis tingis kahju 6891,60 eurot; töövõtjalt tellitud tööde teostamiseks andis kostja töövõtjale juurdepääsu oma tööriistadele ja –vahenditele. Töövõtja juhatuse liige AS võttis 2020. aasta juuni alg ul need tööriistad väärtuses 67 989 eurot omavoliliselt enda valdusesse. Samuti jättis ta tagastamata laaduri võtmed ja GPS-seadme „Rover“. Nii tekitas töövõtja kostjale kahju. Kostja pidi rentima asendustööriistad 239 euro eest päevas, samuti rentima ja seejärel välja ostma roveri kokku 13 048 euro eest; kostja esitas enne kohtumenetlust ja ka kohtus tasaarvestused oma nõuetega töövõtja vastu: o esiteks tasaarvestas kostja 6. augusti 2020 avaldusega oma nõuded puudustega või tegemata tööde eest summas 10 887,10 eurot (= 1440 + 6891,60 + 1138,60 + 237 + 1179,90); o teiseks tasaarvestas kostja sama avaldusega tööriistade (asendus)rendi kulu 60 päeva eest summas 14 340 eurot (= 60 × 239); o kolmandaks tugines kostja hagile vastates täiendavale menetluslikule tasaarvestusele tööriistade (asendus)rendi kuluga 151 päeva (= 211 – 60) eest summas 36 089 eurot (= 151 × 239 = 50 429 – 14 340); o neljandaks märkis kostja kohtumenetluses (tingimuslikult) tasaarvestatava summana veel 67 989 eurot, mis on väidetavalt töövõtja omastatud tööriistade maksumus, ning 13 048 eurot samuti väidetavalt omastatud roveri rendi ja soetamise eest (hagivastuse p-d 10 ja 21–23).
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus jättis hagi 2. novembri 2021 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt. 3 (8)
3.1.Maakohus tuvastas, et töövõtja teostas kostjale suuliste kokkulepete alusel elektritöid erinevatel ehitusobjektidel (Loksa linn, Murru rekonstrueerimine; Tuulepesa elamurajoon; Rannamõisa tee 12a; Lidl kaubanduskeskus; Teelise T1 ja T2 busside ümberpööramisalad; Tiskreoja elamurajooni tänavavalgustuse ehitus; Mustakivi bussipeatus) kuni juunini 2020.
3.2.VÕS § 635 lg 1, § 637 lg 4 ja § 638 alusel tuleb kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.
3.3.VÕS § 638 teise lause järgi tuleb hagejal tõendada, et töövõtja on lepingulised tööd ilma puudusteta ja lepingukohaselt valmis teinud. Hageja seda ei tõendanud. Töövõtja paigaldas tänavakivid olulise puudusega (kivid on vajunud) ja mitmed töövõtja alustatud tööd on lõpetamata. Kostja jättis aktid nr A200601, A200602 ja A200603 allkirjastamast põhjusel, et töövõtja omastas kõik kostja tööriistad. VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid, kui rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Töövõtja tekitas ise oma tegevusega olukorra, kus kostja põhjendatult keeldus akte allkirjastamast. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja väita, et kostja jättis alusetult tööd vastu võtmata. Tõenditest nähtub, et tööd lõpetasid teised töövõtjad.
3.4.Maakohus viitas VÕS § 652 lg-le 2 ja leidis, et lepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Töövõtja ei teinud lepingu ülesütlemise avaldust, vaid jättis objektidel tööd lõpetamata ning omastas kostja ja kolmandate isikute tööriistad. Töövõtja juhatuse liikme kinnitusel on omastatud tööriistad tema valduses, kuid ta keeldub neid kostjale tagastamast. Tegemist ei ole kohase õiguskaitsevahendiga. Kostja selgituse ning esitatud tõendite kohaselt tasus töövõtja arved alati tähtaegselt, kuid ühe arve tasumine hilines siiski ühe päeva võrra. VÕS § 116 lg 2 p 2 kohaselt ei ole see oluline lepingurikkumine ning VÕS § 116 lg 2 p 5 ja § 114 järgi peaks tellija viivituse korral töövõtja täitmiseks täiendava tähtaja. Töövõtja seda ei teinud. VÕS § 7 lg 1 alusel ei saa pidada mõistlikuks, et majandus- ja kutsetegevuses valib isik enda huvide kaitseks õiguskaitsevahendina teise lepingupoole vara omastamise tema usaldust kuritarvitades.
3.5.Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jäi rahuldamata ka hageja viivisenõue.
POOLTE SEISUKOHAD
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kaebuse väited on järgmised.
4.1.Esiteks jättis maakohus tähelepanuta, et kostja nõue oli suunatud töövõtja vastu ja seda ei saa tasaarvestada hageja nõudega. Sisuliselt rahuldas kohus vastuhagi, mida ei esitatud.
4.2.Teiseks on arusaamatu, miks vastutab hageja töövõtja juhatuse liikme poolt väidetavalt ebaseaduslikult omandatud vara eest. Hagejal puudub seos tööriistadega.
4.3.Kolmandaks jagas maakohus ekslikult tõendamiskoormise. Töö lepingutingimustele mittevastavuse tõendamise kohustus lasub kostjal. Maakohtu järeldus tänavakivide paigalduse puuduse ja tööde lõpetamata jätmise kohta rajaneb vaid kostja vastusel, mitte aga tõenditel. Lisaks on kostja seotud isikuga, kellelt kostja väidetavalt tellis puuduste kõrvaldamise. Tõendamata on kostja väide, et töövõtja omandas kostja tööriistad.
4.4.Neljandaks rikkus maakohus menetlusnorme, sest kohtles pooli istungil ebavõrdselt. Hageja esindaja viibis kohal, kuid kostja esindajad võtsid istungist osa kaugvormis. Nii said kostja esindajad valida, millal nad sõna võtavad ja mis teemal.
5.Kostja vaidleb kaebusele vastu. Vastuses täpsustas kostja oma tasaarvestuse summat seoses akti nr A200603 tööga ja vähendas seda 6891,60 eurolt summale 6501,60 eurot. Lisaks esitas kostja apellatsioonimenetluses väite, et töövõtja rikkus tööriistade hoiukohustust. 4 (8)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja teeb ise uue otsuse hagi osalise rahuldamise kohta (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ühtlasi muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust maakohtus, jättes need kummagi poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja pooled kannavad ise oma menetluskulud ka ringkonnakohtus.
7.Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingu alusel tasu ja viivist loovutatud nõudena. Apellatsiooniastmes pole nõude loovutamine enam vaidlusalune. Põhinõude õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1 koostoimes § 635 lg-ga 1, viivise nõudel VÕS § 113 lg 1.
8.Pooled ei vaidle, et kostja tellis töövõtjalt elektritöid. Töövõtja esitas tööde eest arved nr 2004-2, 2005-1 ja 2005-2, mis põhinesid allkirjastatud aktidel ning millest on tasumata 15 925,88 eurot (= 2000 + 7915,80 + 6010,08). Lisaks koostas töövõtja 6. juunil 2020 allkirjastamata aktid summas 9133,32 eurot (= 1247,40 + 6007,92 + 1878), millele vastavate arvete esitamist hageja ei väida ja milles kajastatud töid pole kostja vastu võtnud ega nende eest tasunud. Kuigi hageja seda selgelt esile ei toonud, siis on aru saada, et viidatud kuues aktis kajastatud tööd ja hinnad kajastavad töövõtja ja kostja kokkuleppeid. Kohus mõistab poolte väiteid seoses aktidega ühtlasi nii, et töövõtja ja kostja leppisid kokku töö üleandmise. Kumbki pool ei esitanud kohtu 14. jaanuari 2022 kirjas märgitule selles osas vastuväiteid.
9.Maakohus jaotas tõendamiskoormise kogu põhinõude osas nii, et hageja peab tõendama kohase töö tegemise. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kaebuse kolmas väide on osaliselt põhjendatud.
9.1.Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmane tähendus on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning lg-s 3 sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust tugineda töö puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele (Riigikohtu 28. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 21 ja 22).
9.2.Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.
9.3.Kui töö on vastu võtmata, siis peab töövõtja VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast. Sel juhul peab ta lisaks tõendama, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane.
9.4.Viidatud seisukohad tõendamiskoormise jaotuse kohta tähendavad käesoleval juhul kokkuvõtvalt järgmist. Allkirjastatud aktides ja arvetes kajastatud, aga veel tasumata osasumma 15 925,88 eurot osas tuleb eeldada töö vastavust lepingutingimustele ning võimalikke puudusi ja neile kohaselt tuginemist pidi tõendama kostja. Allkirjastamata aktide osasummale 9133,32 eurot vastavate tööde tegemist, nõuetekohasust ja üleandmiseks pakkumist pidi aga tõendama hageja.
10.Eelmises punktis otsustatu järgi tuleb hageja tõendamiskoormise osas kontrollida, kas tõendatud on allkirjastamata aktide osasummale 9133,32 eurot vastavate tööde tegemine, nõuetekohasus ja üleandmiseks pakkumine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja tõendamiskoormis on selles osas täitmata. Hagejal tuli mh tõendada, et tehtud töö vastab kas kokku lepitud või selle otstarbest tulenevatele omadustele (vastavalt VÕS § 641 lg 2 p-d 1 või 2). Selleks pidi hageja esimese võimalusena tooma esile tingimused, milles algselt kokku lepiti, ja seejärel näitama, et tehtud töö vastab neile tingimustele. Hageja vastavaid asjaolusid 5 (8)
kohtu ette ei toonud, vaid piirdus selgitusega, et kirjalikku lepingut pole. Teise võimalusena saanuks hageja põhjendada, et kostjale vastuvõtmiseks pakutud tööl on selle otstarbest tulenevad omadused, aga ka seda hageja ei teinud. Nii jättis maakohus hageja tõendamiskoormisele vastavas osas hagi osasumma 9133,32 eurot saamiseks õigesti rahuldamata.
11.Kostja tõendamiskoormise raames kontrollib kohus järgnevalt, kas allkirjastatud aktides ja arvetes kajastatud, aga tasumata osasummale 15 925,88 eurot vastavate tööde osas on tõendatud sellised puudused, mis õigustavad töövõtutasu maksmata jätmist.
11.1.Akti nr A2004-2 töö (Loksal Murru AJ F7 elektrivõrgu rekonstrueerimine) puudusena väidab kostja, et hülsstorustiku trass jäi korrektselt tihendamata, mistõttu töö tuli uuesti teha ning selleks võtta üles ja paigaldada uuesti tänavakivid. Trassi tihendamata jätmine nähtus kostja väitel sellest, et tänavakivid vajusid ära. Oma väiteid soovis kostja tõendada fotodega (dtl 87–89), aga ringkonnakohtu hinnangul ei saa tänavasillutise puudusest järeldada töövõtja tehtud elektritöö puudust. Lisaks esitas kostja asfalti parandustöö arve (dtl 261), aga ka sellest ei nähtu puudused elektritöös. Tõendamata on kostja väide, nagu lubanuks töövõtja juhatuse liige AS, et kõik puudused parandatakse ära. Seega ei ole kostja tõendanud, et aktis nr A20042 kajastatud töö oleks olnud puudusega.
11.2.Akti nr A2005-1 töö (Tallinnas Teelise tänaval elektriliini ümberehitus ja välisvalgustuse ehitus) puudusena väidab kostja tööstandardi eiramist ja faasisoonte varistuse lõhkumist, mille tõttu vähenes kaablite ristlõige. Samuti olevat töövõtja eksinud fassoonsoonte ja valgustimastide numeratsiooni märgistamisel. Kostja esitas tõendina posti kaabelduse foto (dtl 94). Selle põhjal ei ole kohtul võimalik hinnata, kas töövõtja paigaldas kohased kaablid ja märgistas need õigesti, sest esile toomata on töövõtja konkreetsed kohustused. Ka siinkohal kirjeldatud puuduse osas jäi tõendamata kostja väide, et AS lubas puudused kõrvaldada. Nii pole kostja tõendanud, et aktis nr A2005-1 kajastatud töö oleks olnud puudusega.
11.3.Akti nr A2005-2 töö (Tiskreoja elurajoonis Künka tee, Taverni tee ja Uuspere tee tänavavalgustuse etapid I ja II) puudusena märkis kostja, et kaabel oli osaliselt paigaldamata. Puuduse kohta kostja tõendeid ei esitanud, vaid väitis paljasõnaliselt, et AS lubanud sellegi puuduse kõrvaldada. Tõendite puudumise tõttu on kostja väited akti nr A2005-2 töö osaliselt tegemata jätmise kohta tõendamata.
11.4.Kostja väidete tõendamatuse tõttu ei tuvasta ringkonnakohus, et tasumata osasummale 15 925,88 eurot vastavad tööd on puudustega. Eespool p-s 9.2 märgitud eelduse ja VÕS § 637 lg 4 esimese lause kohaselt on töövõtja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kostja ei väida, et nõutav tasu ei vasta tema ja töövõtja vahel kokku lepitud hindadele. Järelikult on hagejal nõude loovutuse saaja ehk uue võlausaldajana (VÕS § 164 lg 2) õigus nõuda põhivõla 15 925,88 euro tasumist.
12.Kostja esitas hagile tasaarvestuse vastuväited. Tasaarvestusele tuginemise õigusliku aluse moodustavad peamiselt VÕS § 197 lg-d 1 ja 2. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et ta VÕS § 171 lg 1 võimaldab tal kasutada tasaarvestuseks nõudeid töövõtja vastu. Ühtlasi polnud selleks vaja esitada vastuhagi. Menetluslikust aspektist pole kaebuse esimene ja teine väide seega põhjendatud.
12.1.Tasaarvestusele tuginev menetlusosaline peab tooma esile ja tõendama oma vastava nõude aluseks olevad asjaolud samal viisil ja ulatuses nagu tavaliselt peab seda tegema hageja (TsMS § 230 lg 1 esimene lause). Koostoimes eespool p 9 alapunktides märgituga tähendab see käesoleval juhul, et kostjal tuli selgelt tuua esile ja tõendada need asjaolud, millele ta soovis rajada oma tasaarvestuse tööde osas, mis kajastusid allkirjastatud aktides (järgnevas p 12.2). Aktiga vastu võtmata tööde osas järeldub aga p-s 10 märgitust, et kostja tasaarvestuse ese saab olla üksnes nõue, mis ei seondu töövõtutasu maksmata jätmise vastuväitega (järgnevas p 12.3). Lisaks tugines kostja tasaarvestuses nõuetele, mis rajanevad väitel nagu oleks töövõtja oma esindaja kaudu omastanud kostja tööriistad (järgnevas p 12.4). 6 (8)
12.2.Allkirjastatud aktides kajastatud töödes ei tuvastanud ringkonnakohus kostja väidetud puuduseid (vt eespool p 11.1–11.3). Ühtlasi on tõendamata kostja väide, et töövõtja rikkus samal viisil töövõtulepingut, mis võiks anda alust nõuda kahju hüvitamist. Neil kaalutlustel pole edukas tasaarvestus osasummas 2856,90 eurot (= 1440 + 237 + 1179,90) ja vastavat kulu kajastavaid tõendeid pole vaja hinnata.
12.3.Vastu võtmata tööde osas soovib kostja kasutada tasaarvestuseks nõudeid, mis rajanevad väidetel nagu oleks töövõtja teinud ebakohase soorituse. Kostja ei väida töövõtulepingust taganemist ega ülesütlemist. Kuivõrd ringkonnakohus ei tuvastanud töövõtja kohustuse täitmist ja sellest tulenevalt pole kostjal ka töövõtutasu maksmise kohustust (eespool p 10), siis ei saa kostja ilma lepingut lõpetamata nõuda hinnavahe hüvitamist VÕS § 135 alusel. Kostja väidetest ei nähtu, et tema võimalik kulu kokku olnuks suurem algsest töövõtutasust, st tasaarvestuse vastuväide ei käsitle kahju hüvitamist (VÕS § 115 lg 1). Lisaks ei toonud kostja esile ega tõendanud, et ta oleks andnud töövõtjale täiendava tähtaja kõnealuses osas töö tegemiseks (VÕS § 115 lg 2) või esineks asjaolud, mis välistavad täiendava tähtaja (VÕS § 115 lg 3). Neil kaalutlustel pole edukas tasaarvestus osasummas 8030,20 eurot (= 1138,60 + 6891,60) ega ka apellatsioonivastuses märgitu järgi arvutatud väiksemas summas. Väidetavaid puudusi, kahju ega kulu kajastavaid tõendeid pole vaja hinnata.
12.4.Tööriistade kõrvaldamise ja omastamisega seoses soovib kostja kasutada tasaarvestuseks kahju hüvitamise nõudeid, mis kõik rajanevad väitel, et töövõtja juhatuse liige võttis need ära kostja valdusest. Algselt tugines kostja sellele, et töövõtja omastas tööriistad, aga apellatsioonimenetluses esitas ka väite, et töövõtja rikkus tööriistade hoiukohustust.
12.4.1.Ringkonnakohus kontrollib esmalt, kas kosja saab apellatsioonimenetluses esitada uue väite, et töövõtja juhatuse liikme tegevus tööriistade valduse äravõtmisel on hinnatav hoiukohustuse rikkumisena. TsMS § 652 lg-te 1–4 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel eelkõige aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud. Seega oleneb hinnang uue väite lubatavusele esmalt sellest, kas see on faktiväide. Kostja tugineb oma uues väites elulisele asjaolule, et töövõtja juhatuse liige viis tööriistad ilma kostja loata ära. Ringkonnakohus leiab, et nii ei ole kostja esitanud töövõtja tegevuse osas uut asjaolu, vaid soovib seni esiletoodule alternatiivse õigusliku hinnangu andmist. Järelikult on tööriistade hoiukohustuse aktiivse rikkumise väide lubatav. Samas ei ole vaja hinnata sama väidet aspektist, kas töövõtjal oli ka passiivne hoiukohustus, st tagada kostja tööriistade säilimine, sest sellisele kokkuleppele kostja maakohtu menetluses ei tuginenud.
12.4.2.Kostja faktiväidete sisu seisneb selles, et töövõtja juhatuse liige ei tagastanud laaduri võtmeid ega GPS-seadet ja viis tööobjektil olnud konteinerist ära kostjale kuulunud tööriistad. Hageja vaidles neile väidetele vastu. Seega pidi kostja eespool p-s 12.1 märgitu kohaselt oma väited tõendama. Kohus ei saa tõendina hinnata kostja juhatuse liikme kirjalikku seletust (dtl 141–143), mis ei ole antud vande all (TsMS § 229 lg 2).
12.4.3.Laaduri ja GPS-seadme osas tuli kostjal esmalt tõendada, et need on töövõtjale üle antud. Selle asjaolu kohta kostja tõendeid ei esitanud, mistõttu ei saa kohus ka tuvastada, et töövõtja rikkus asjade tagastamise kohustust. Kuigi JS täiendavast kirjalikust seletusest (dtl 276) nähtub nagu oleks töövõtja juhatuse liige laadinud GPS-seadme oma autole, siis sellist väidet kostja pole esitanud. Seadme töövõtjale üleandmise asjaolu viidatud seletus ei tõenda.
12.4.4.Konteineris olnud tööriistade kohta ei nähtu EM, JS ja IL kirjalikest seletustest (dtl 170– 175 ja 273–278), et töövõtja juhatuse liige oleks võtnud oma valdusesse mingeid konkreetseid varaesemeid. Samuti ei saa seda järeldada kostja esindaja ja töövõtja kirjavahetusest (dtl 99– 101, 264–272) ega telefonikõne videosalvestusest (dtl 144). Valvekaamera salvestise kaadrid (dtl 279–280) ei võimalda tuvastada, kes ja mis asjaoludel tööobjektil auto ja järelkäruga sõitis.
12.4.5.Eelnevast järeldub kokkuvõttes, et kostja ei suutnud tõendada oma väiteid seadmete ja tööriistade valduse (sh hoiukohustuse) rikkumise kohta. Nii ei ole põhjendatud just sellel väitel 7 (8)
rajanevad kostja tasaarvestuseks kasutatud kahjunõuded osasummas kuni 131 466 eurot (=14 340 + 36 089 + 67 989 + 13 048). Maakohus eksis tõendite hindamisel, kui tuvastas töövõtja vastava rikkumise, mis tõi kaasa ebaõige järelduse, nagu oleks kostjal õigus keelduda oma kohustuse täitmisest. Neil põhjustel pole vaja hinnata muid väiteid ega tõendeid seoses tööriistade nimekirjade, maksumuse ja asendamisega ega käsitleda küsimust, kas töövõtja juhatuse väidetav tegevus on omistatav töövõtjale.
13.Vahekokkuvõttena saab märkida, et hageja põhinõue tuleb rahuldada allkirjastatud aktide osasummas 15 925,88 eurot. Selles osas tühistab ringkonnakohus vaidlustatud otsuse ja teeb ise uue otsuse hagi rahuldamise kohta. Allkirjastamata aktides kajastatud (vastu võtmata) tööde osasumma 9133,32 eurot jättis maakohus õigesti kostjalt välja mõistmata ja selles osas pole alust vaidlustatud otsust muuta. Põhjendatud ei ole kaebuse neljas väide menetlusõiguse rikkumise kohta. Maaohus võis istungi korraldada menetluskonverentsina (TsMS § 350 lg 1). Viidatud sättega on kooskõlas istungi pidamine ka nii, et ka üks pool on kohtusaalis, teine aga osaleb videoseadme vahendusel. Seeläbi ei saa eemal olev pool või tema esindaja mingit eelist. Istungi protokollist ega helisalvestisest ei nähtu, et hageja õigusi oleks istungil rikutud.
14.Põhinõude osalise rahuldamise tõttu tuleb vastavalt muuta maakohtu otsust viivise osas. Hageja nõuab viivist kuni 14. augustini 2020 kindlas summas ja alates 15. augustist 2020 määraga 7% päevas, kuid mitte enam kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr. Hageja arvutuste järgi on allkirjastatud aktides kajastatud osasummalt 15 925,88 eurot arvutatud viivis
14.augusti 2020 seisuga 353,40 eurot (= 52,82 + 129,95 + 170,63) ja 3,04 eurot päevas (= 0,38 + 1,51 + 1,15). Kostja ei esitanud viivise määrale, ajavahemikule ega arvutusele vastuväiteid. Juhindudes TsMS § 367 teisest lausest mõistab ringkonnakohus kostjalt välja viivise hageja arvutatud summas ja otsuse tegemise päeva seisuga 574 päeva eest (15. august 2020 – 11. märts 2022) kokku 2098,36 eurot (= 353,40 + 574 × 3,04) ning edasi hageja nõutud määras 7%, kuid mitte enam kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr.
15.Lõpuks teeb ringkonnakohus menetluskuludega seonduvad otsustused.
15.1.Hageja nõuete osaline rahuldamine annab alust muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus jätab maakohtu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel poolte endi kanda. Kuigi hageja põhinõue rahuldatakse 63,5% ulatuses (≈ 15 925,88 : 25 059,20), siis võtab kohus arvesse, et mõlemad pooled esitasid asjaolusid väga valikuliselt ega kasutanud oma menetlusõigusi korrektselt. Hageja töövõtja eriõigusjärglasena saanuks menetlusse panustada oluliselt rohkem lepingutingimuste esile toomisega ja kostja omakorda saanuks oma vastuväited esitada kõik korraga. Neil kaalutlustel on õiglane, et pooled kannavad ise oma menetluskulud.
15.2.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel ning eelmises p-s 15.1 esitatud põhjendustel samuti poolte endi kanda.
15.3.Tulenevalt mõlema kohtuastme menetluskulude jaotusest pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
16.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja § 173 lg 1 teisest lausest esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse ja märgib selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse. (allkirjastatud digitaalselt)
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.