Themis Õigusbüroo OÜ hagi X vastu. Menetluskulude suuruse vaidlustamine
Vaidlustatud otsus
Pärnu Maakohtu 24. novembri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Themis Õigusbüroo OÜ apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): Themis Õigusbüroo OÜ (registrikood 12803543), lepinguline esindaja Tanel Riivits Kostja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 24. novembri 2021 otsus tühistada osas, milles hageja menetluskulu rahalise kindlaksmääramise taotlus jäi rahuldamata 116 euro saamiseks.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega suurendada hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude summat 116 euro võrra ning mõista see summa kostjalt X-lt hageja Themis Õigusbüroo OÜ kasuks täiendavalt välja. Kohustada kostjat X tasuma täiendavalt menetluskulude hüvitiselt (116 eurolt) hagejale Themis Õigusbüroo OÜ-le viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Ülejäänud osas jätta punktis 1 viidatud otsus muutmata.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Ringkonnakohtu menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Themis Õigusbüroo OÜ (hageja) esitas 16. juunil 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite ja sama kohus jätkas asja lahendamist hagimenetluses. Hageja esitas 13. septembril 2021 hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista: (1) põhinõude 3322,50 eurot ja sellelt summalt sissenõutava viivise 154,80 eurot; (2) põhinõude 1023,40 eurot, sellelt summalt intressi 832,32 eurot ja sissenõutava viivise 191,08 eurot; (3) kohtueelse õigusabikulu hüvitise 172,50 eurot; (4) viivise 0,06% päevas põhinõudelt alates 14. septembrist 2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja väitel tuleneb nõue: -
-
hageja ja kostja vahel 1. veebruaril 2021 sõlmitud kokkuleppest võlgnevuse tasumiseks, mille alusel tuli kostjal tasuda põhivõlg 1650 eurot, intress 1237,50 eurot, viivis 412,50 eurot ja õigusabikulu 172,50 eurot. Kostja tasus ühe osamakse 150 eurot ja ülejäänud summa on tasumata; C (edaspidi: endine võlausaldaja) ja kostja vahel 5. veebruaril 2020 sõlmitud laenulepingust, mille alusel kohustus kostja endisele võlausaldajale tasuma 1060 eurot osamaksetena hiljemalt 10. septembril 2020. Endine võlausaldaja loovutas
9.veebruaril 2021 nõude hagejale.
2.Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud.
3.Maakohtu nõudmisel esitas hageja 11. novembril 2021 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutas lepinguline esindaja õigusabiteenust kokku 5,95 tundi tunnihinnaga 115 eurot järgmiselt: maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 1 t, hagiavalduse koostamine 4,75 t ja menetluskulude nimekirja koostamine 0,2 t. Õigusabikulu on kokku 684,25 eurot (käibemaksuta), millele lisandub riigilõiv 450 eurot.
4.Kostja leidis, et vastaspoole õigusabikulud on põhjendatud 158 euro ulatuses, millest 20 eurot on maksekäsu avalduse koostamise kulu, 115 eurot hagiavalduse ja 23 eurot kulunimekirja koostamise kulu. Samas dokumendis palus kostja pikendada hagile vastamise tähtaega.
MAAKOHTU OTSUS
5.Maakohus rahuldas hagi 24. novembri 2021 tagaseljaotsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jättis maakohus osaliselt kostja kanda ja määras kindlaks hagejale hüvitatava summa. Kostja tähtaja pikendamise taotluse jättis maakohus otsusega rahuldamata.
5.1.Maakohus leidis, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud, seega saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 teise lause alusel hageja esitatud faktilised väited lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kostja taotlust tähtaja pikendamiseks ei saa rahuldada, sest selle esitamise ajaks oli tähtaeg juba möödunud.
5.2.Menetluskulude jaotust põhjendades märkis maakohus, et need tuleb jätta TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kostja kanda. Kohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks riigilõivu 450 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu 80 eurot. 2 (5)
Menetlus on lihtne ja standardne. Kostja hagile ei vastanud ja kohtuistungit ei toimunud. Hagiavaldus oli samuti standardne ja selle koostamine on hageja majandustegevuse igapäevane osa. Nimetatud töö ei ole väga ajamahukas ega peaks võtma üle tunni. Hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/t on põhjendamatu. Riigikohus on küll pidanud seda advokaadi põhjendatud tunnitasuks, kuid advokaadi puhul on tunnitasu kõrgem mh põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Tegemist ei ole ka õiguslikult keerukas vaidlusega. Neil kaalutlustel on sissenõudmisteenuse raames osutatud õigusabiteenuse põhjendatud tasumäär 80 eurot/t. Kulunimekirja koostamine ei vaja õigusalaseid eriteadmisi ja sellega seotud õigusabikulud on alusetud. Maakohus märkis lisaks, et nii lihtsas menetluses saab hageja osaleda isiklikult esindajat kasutamata. Esindaja kasutamine on hageja õigus, mitte kohustus ja hageja peab kaaluma, kas väiksemate nõuete kohtusse esitamisel on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja teenuste kasutamine, kui sellega tekivad täiendavad menetluskulud. Hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel kohustas maakohus kostjat tasuma hüvitatavalt menetluskulult viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
POOLTE SEISUKOHAD
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, millega vaidlustab maakohtu otsuses menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse osaliselt rahuldamata jätmise. Hageja palub tema kulud täies ulatuses kostjalt välja mõista. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
-
-
maakohus ei põhjendanud, mille põhjal ta leidis, et hagiavaldus on lihtne ja standardne. Hageja tegevusala pole laenude andmine ega laenuvõlgade sissenõudmine, mistõttu ei ole käesolevas asjas hagi esitamine hageja igapäevase majandustegevuse osa; põhjendamata on maakohtu seisukoht, et hageja saanuks menetluses osaleda isiklikult esindust kasutamata. Õigusbürool pole keelatud palgata enda huvide esindamiseks õigusvaidluses spetsialisti. Praktiline vajadus selleks tulenes õigusbüroo suurest töökoormusest; hageja nõue põhines kahel laenusuhtel ja võlatunnistusel koos kahjuhüvitise nõudega. Hagiavaldust, mis sisaldab mitut eriliigilist rahalist nõuet koos põhjenduste ja tõendite viidetega, ei jõua koostada ühe tunniga. Hagiavaldus polnud lakooniline, vaid selle sisuline osa oli seitse lehte. Kohtupraktikas on leitud, et ühe lehe koostamiseks kulub tavaliselt 45 min. Esindajal kulus avalduse koostamiseks alla viie tunni; maakohus eksis Riigikohtu uuema seisukoha vastu, kui jättis menetluskulude nimekirja koostamise kulu kostjalt välja mõistmata. Kostja selle kulu hüvitamisele vastu ei vaielnud; maakohus ei põhjendanud, miks pika töökogemusega mitteadvokaadist esindaja tunnitasu peaks olema tunduvalt madalam kui advokaadist esindaja tunnitasu. Hageja esindaja osutab õigusteenuseid tunnitasuga 115 eurot, millele käibemaks ei lisandu. Selline tasu ei ületa keskmist turuhinda. Lisaks kujundab õigusteenuse turuhinna turg läbi nõudluse ja kohus ei saa sekkuda majandustegevusse.
7.Kostja kaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks jäi rahuldamata 116 euro ulatuses ja suurendab selle võrra 3 (5)
kostjalt välja mõistetava hüvitise summat (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja ringkonnakohtu menetluskulusid ei hüvitata.
9.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud, st eelmärgitud osas on otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab tagaseljaotsuse vaid õigusabikulude osaliselt välja mõistmata jätmise osas.
10.Kuigi ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, ei kohaldu praegusel juhul TsMS § 657 lg 2. Viidatud säte käsitleb üksnes olukorda, kus ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus lahendas hagis esitatud nõuded. Säte ei kohaldu menetluskulude kindlaksmääramisele, mis on eraldi menetluslik otsustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas saata asi maakohtule uueks lahendamiseks üksnes menetluskulude kindlaksmääramiseks. Seega saab ringkonnakohus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha ise uue otsuse, millega suurendab hageja kasuks väljamõistetavat menetluskulu.
11.Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 2. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus õigusabikulu osaliselt välja mõistmata lubamatutel kaalutlustel, rikkudes nii diskretsiooni piire.
12.Maakohus jättis tähelepanuta TsMS § 4842, mille kohaselt hüvitatakse avaldajale maksekäsu kiirmenetluses lisaks tasutud riigilõivule ka 20 eurot menetluskulude eest. Nii on vähemalt selle summa ulatuses hagejal õigus saada hüvitist maksekäsu kiirmenetluses kantud õigusabikulude eest, kui asi läheb üle hagimenetlusse (TsMS § 172 lg 9 kolmas lause). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja soov saada hüvitist maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseks eest, kuid hüvitise suurus on piiratud konkreetse summaga 20 eurot.
13.Samuti jättis maakohus tähelepanuta Riigikohtu uuema seisukoha, mille kohaselt on menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning nende dokumentide esitamise kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud (vt 27. mai 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15). Arvestades hageja kulunimekirja sisu, on koostamise ajakulu 0,2 tundi põhjendatud.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagiavalduse esitamiseks ei olnud vaja kulutada 4,75 t, sest tegemist ei olnud õiguslikult keeruliste nõuetega. Hagiavaldusest ei nähtu, et selle koostamine oleks eeldanud tavapärasest põhjalikumaid õigusteadmisi või nõude analüüsi. Ringkonnakohtu hinnangul on nõude ja selle aluse esiletoomiseks ning hagiavalduse kohtule esitamiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu ühe tunni asemel siiski kaks tundi.
15.Maakohus leidis põhjendatult, et esindaja kohane tunnitasu on 80 eurot. Klient ja esindaja võivad omavahel ükskõik kui suures tunnitasus kokku leppida, kuid kohus peab hindama, kas konkreetses asjas vastab tasumäär asja keerukusele ja mahukusele (vt nt Riigikohtu
11.veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Käesoleval juhul ei olnud vaidlus sedavõrd keeruline ega mahukas, et rakendada 80 eurost kõrgemat tunnitasu. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendusega, et mitte-advokaadist tunnitasu ei ole täielikult võrreldav advokaadi tasuga, sest advokaadil on tema kutsest tulenevaid täiendavaid kohustusi.
16.Kokkuvõttes tuleb kostjal hagejale täiendavalt hüvitada õigusabikulu 1,2 t eest tasumääraga 80 eurot/t, millele lisandub menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot – kokku 116 eurot (= 1,2 × 80 + 20). Põhjendatud ja vajalike menetluskulude hüvitiselt tuleb kostjal vastavalt 4 (5)
hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
17.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Kuivõrd apellatsioonimenetluse ese oli ainult hüvitatavate menetluskulude suurus, siis välistab see säte ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamise.
18.Maakohtu otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summade osas on otsus jätkuvalt viivitamata täidetav, aga ringkonnakohtu otsusega suurendatud kuluhüvitise osas saab otsust täita alles pärast jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.