Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2022 Tallinn Tsiviilasi
A. S. avaldus pankroti väljakuulutamiseks kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): A. S. (isikukood xxxx)
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
Pankroti väljakuulutamise otsustamine
ja
Ajutine pankrotihaldur Mari Männiko
1.Rahuldada A. S. avaldus pankroti väljakuulutamiseks.
2.Kuulutada välja A. S. pankrot 23. veebruaril 2022 kell 15.00.
3.Nimetada A. S. pankrotihalduriks pankrotihaldur Mari Männiko.
4.Kohus kohustab A. S. ilmuma 21.03.2022 kell 11.00 Harju Maakohtusse Tallinna kohtumajja, Lubja 4, Tallinn, kohtusaali nr 2020 võlgniku vande andmiseks. Kohus hoiatab, et kui võlgnik oma kohustusi ei täida, on kohtul õigus teda trahvida, kohaldada sundtoomist või aresti.
5.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 21.03.2022 algusega kell 11.05 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, Lubja 4, Tallinn, kohtusaal nr 2020.
7.Määrata ajutise pankrotihalduri Mari Männiko ajutise halduri tasuks 1614,07 eurot (käibemaksuga).
8.Mõista A. S.lt välja ajutise halduri Mari Männiko tasu 829,27 eurot Advokaadibüroo HEED Entsik OÜ arvelduskontole xxxx.
9.Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Mari Männikole ajutise pankrotihalduri tasust 784,80 eurot riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Advokaadibüroo HEED Entsik OÜ arvelduskontole xxxx.
10.Pankrotihalduril on õigus esitada Maksu- ja Tolliametile A. S. tuludeklaratsioon.
11.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
14.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast käesoleva määruse punktis 13 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Taotlus koos nõudeavaldusega tuleb esitada pankrotihaldurile. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
15.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
16.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
17.Käesolev määrus saata viivitamatult võlgnikule ja ajutisele haldurile ning edastada Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A. S. esitas 18.01.2022 (täiendatud 30.01.2022) Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt puudub avaldajal vara ja ta ei suuda nõudeid juba väga pikka aega tasuda. Maksejõuetuse põhjuseks on kergekäeliselt võetud laenud ja järelmaksud ning muud valed finantsotsused, mis on tekkinud alates novembrist 2019. Igasugused sissetulekud avaldajal puuduvad. Võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku ligikaudu 24 763,23 eurot. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
2.Kohus võttis 01.02.2022 määrusega võlgniku avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Mari Männiko. Kohus menetles pankrotiavaldust kirjalikus menetluses.
3.Ajutine haldur esitas 17.02.2022 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul vara puudub. Maanteeameti andmetel ei ole võlgniku nimele registreeritud sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ega jette. Kinnisvara tal ei ole. Võlgnik on äriühingu ja korteriühistu juhatuse liige. Osalusi teistes äriühingutes ei ole. Väärtpaberikonto puudub. Võlgniku kohustused kokku on 20 807,51 eurot.
4.Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et A. S.l ei ole võimalik pankrotimenetluse kulusid kanda ja võlausaldajate nõudeid rahuldada. Maksejõuetuse tekkepõhjusteks on valed finantsotsused, kergekäeliselt võetud laenud ja järelmaksud. Võlgnik tegeles ettevõtlusega, kuid ettevõtluses tekkisid raskused saamata jäänud objektitasudega. Kohustuste tasumiseks võttis ta laenu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu. Võlgnik on ülehinnanud oma
finantsvõimekust ja võtnud liiga suured kohustused, mida ta ei ole võimeline enam tasuma. Vara tagasivõitmise võimalusi ei esine. Haldur ei tuvastanud kuriteo tunnustega tegusid.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja A. S. on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub mistahes vara, mille arvelt kõigi võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid mida on teadaolevalt 20 807,51 eurot. Kohus arvestab lisaks ka PankrS § 31 lg-ga 4, mille kohaselt võlgniku pankrotiavalduse lahendamisel tuleb maksejõuetust eeldada.
6.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Käesoleval juhul ei ole võlgnikul piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ja ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. PankrS § 171 lg 1 1 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lg 2 sätestatud aluseid. Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule ei ole praeguses menetlusstaadiumis teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 tingiksid pankroti välja kuulutamata jätmise. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on maksjõuetuse põhjuseks valed finantsotsused, kergekäeliselt võetud laenud ja järelmaksud. Võlgnik ülehindas oma finantsvõimekust ja võttis liiga suured kohustused, mida ei ole võimeline tasuma. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A. S. pankrot tuleb välja kuulutada olenemata sellest, et tal ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.
7.PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja 23.02.2022 kell 15.00. Ajutine pankrotihaldur Mari Männiko on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Mari Männiko.
8.PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub 21.03.2022 kell 11.05 Harju Maakohtus.
9.PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus võlgnikku ilmuma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut vande andmisele, s.o 21.03.2022 kell 11.00. Halduril tuleb eelnevalt kooskõlastada ja vormistada võlgnikuga kirjalikult andmed, mille kohta võlgnik vande annab.
10.PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga.
11.PankrS § 87 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab võlgnik osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust.
12.PankrS § 89 lg 1 p 1 alusel võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust.
13.Karistusseadustiku (KarS) § 385 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku, juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt pankroti- või täitemenetluses või ajutise halduri ees võlgniku vara olulises ulatuses varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest, kui andmetes kajastatakse vara olulises ulatuses, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
14.PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutise halduri tasu kindlaksmääramine
15.PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lg 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
16.PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lg 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
17.PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise
halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.
18.Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära.
19.Ajutine haldur palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus ajutisel pankrotihalduril oma ülesannete täitmiseks 10 tundi 17 minutit, sh 45 minutit kohtumääruse ja pankrotiavaldusega tutvumisele; 3 tundi 14 minuti päringute koostamisele ja edastamisele; 30 minutit Xxxx pangakonto väljavõttega tutvumisele; 16 minutit Xxxx pangakonto väljavõttega tutvumisele; 2 tundi 14 minutit vastuste analüüsile ja süstematiseerimisele; 3 tundi 18 minutit ajutise pankrotihalduri aruande koostamisele. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1614,07 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile.
20.Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et ülal toodu põhjal võib esineda PankrS § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna PankrS § 171 lg 11 järgi tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades, et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused osaliselt hüvitada riigi vahenditest.
21.Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 10 tunni 17 minuti eest (alustatud pooltunde 21 × 33) 693 eurot, s.o 831,60 eurot käibemaksuga. Kuna riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui ühekordne kuupalga alammäär, tuleb ajutise halduri tasu hüvitada riigi vahenditest summas 654 eurot, s.o 784,80 eurot koos käibemaksuga. Ülejäänud ulatuses, s.o 829,27 eurot (1614,07 – 784,80) tuleb ajutise pankrotihalduri tasu jätta võlgniku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.