AO ROSEXIMBANK (АО РОСЭКСИМБАНК) hagi V G (pankrotis) vastu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks V G (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AO ROSEXIMBANK (АО РОСЭКСИМБАНК) (registrikood 1027739109133), lepingulised esindajad vandeadvokaat Tavo Tiits ja advokaat Medeia Džaparidze (NJORD Advokaadibüroo, e-post: [email protected]) Kostja: V G (pankrotis, isikukood xxx), võlausaldajate üldkoosolekul valitud isik R J (isikukood: xxx, e-post: xxx)
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Jätta hageja AO ROSEXIMBANK (АО РОСЭКСИМБАНК) hagi V G (pankrotis) vastu üldkoosoleku 01.10.2021 otsuse kehtetuks tunnistamiseks V G (pankrotis) pankrotimenetluses, rahuldamata.
2.Jätta hageja taotlus nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud hageja kanda.
4.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja pöördus 08.10.2021 Harju Maakohtusse hagiavaldusega, vaidlustades 01.10.2021 V Gi (pankrotis) pankrotimenetluses toimunud üldkoosolekut. Hageja palus tunnistada kehtetuks võlgniku pankrotimenetluses üldkoosolekul vastu võetud otsus mitte ennistada nõude esitamise tähtaeg ja see tähtaeg ennistada. Võlgniku pankrot kuulutati välja ja võlausaldajad pidi teatama oma nõuetest kahe kuu jooksul teate ilmumise päevast. Hageja on võlausaldaja, kellele kuuluvad rahalised vahendid 1 091 608,63 eurot. Nõude aluseks on 24.07.2018 käendusleping, millega kostja kohustus tagama OOO Xxx vahel 24.07.2018 pangagarantii väljastamise lepingut. Hageja pidi väljastama lepingu alusel maksuametile garantiikirja, sai tasumise nõude ja tasus 1 032 961.30 eurot. Hageja esitas käenduslepingu alusel nõude kostjale. 07.09.2021 esitas hageja taotluse kohtuotsuse tunnustamiseks, milline menetlus on pooleli. 09.09.2021 esitas hageja oma avalduse koos tähtaja ennistamisega, sest ta on teisest riigist ja puudus võimalus koheselt teada saada pankrotimenetlusest.
2.Tähtaega aga ei ennistatud võlausaldajate üldkoosolekul. Üldkoosoleku otsus on PankrS § 83 lg 1 tulenevalt seadusega vastuolus olev. PankrS § 102 alusel kuulub mõjuval põhjusel möödalastud tähtaeg ennistamisele, pankrotitoimkonda ei ole seni moodustatud ja kohtule ei ole esitatud jaotusettepanekut. Hagejat ei teavitatud kostja pankrotimenetlusest, kostja rikkus teadlikult oma kohustust teavitada pankrotihaldurit nõudest. Hageja on Venemaal tegutsev äriühing ning ei saa eeldada, et ta on kursis kehtivate pankrotimenetluse normidega, hageja sai sellest teada, kui hakkas ette valmistama kohtuotsuse tunnustamiseks vajalikke dokumente. Hageja tegi kõik endast oleneva, et esitada pankrotimenetluses nõudeavaldus teadasaamisest esimesel võimalusel. Asjaolu, et nõudeavalduse esitamise tähtaeg jäeti ennistamata, on vastuolus PankrS § 102 lg 1. Riigikohus on lahendis 3-2-1-148-06 selgitanud, et tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks on objektiivne põhjus ehk sündmus, mida isik mõjutada ei saa. Üldkoosoleku otsus kahjustab ka võlausaldaja huve, sest pankrotimenetluses tuleb arvestada PankrS § 55 lg 2 kohaselt kõigi võlausaldajate huvidega. Õigusabi lepingust tulenevalt on lepingupoole juriidilistel isikutel teise lepingupoole territooriumil sama õiguskaitse. Hageja palub tunnistada kirjalikus menetluses kehtetuks V Gi pankrotimenetluses 01.10.2021 võlausaldajate üldkoosoleku otsus mitte ennistada hageja nõude esitamise tähtaega ja see tähtaeg ennistada. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Hageja leiab, et kohe pärast kohtuotsuse jõustumist esitas kostja pankrotiavalduse, enne aga keeldus dokumente vastu võtmast. Kohtuotsuse tunnustamine või mitte, ei muuda nõude olemasolu kostja vastu, sest selleks on käendusleping. Jõustunud kohtuotsus loetakse PankrS § 104 lg 4.4 kohaselt kaitsmiseta tunnustatuks. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta rahuldamata. Kostja palus asi läbi vaadata kirjalikus menetluses ja jätta menetluskulud hageja kanda. 09.09.2021 ehk 11 kuud peale pankroti väljakuulutamist ja 9 kuud peale nõuete esitamise tähtaja saabumist esitas hageja oma avalduse koos tähtaja ennistamise taotlusega. Kohtuotsusest nähtuvalt ei ole kostjale, ei kohtu materjale ega kutseid kätte toimetatud ning, et kohtulahendis on märge, et tegemist on Eesti kodanikuga. Hagejal puudub mõjuv põhjus taotleda tähtaja ennistamist. Pankrotiseadus näeb ette võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte, välismaalastel ei ole õigust esitada nõudeavaldust pikema tähtaja kestel. Hageja on Venemaal tegutsev pank, kel peab olema kogemusi rahvusvahelises suhtluses, mitte lihtne kodanik, kes ei pruugi teada. Venemaa kohtu lahend on hagejal olemas juba 23.06.2020, kostja pankrot kuulutati välja 20.10.2020, seega oli hagejal piisavalt aega, et välja selgitada kohtuotsuse täitmise võimalused Eestis. Hagejal oli piisavalt võimalusi ja teadmisi, et võtta esindaja Eestis. Riigikohtu lahend toetab pigem kostja seisukohta, sest hageja ei ole esile toonud objektiivset põhjust. Ühtegi sündmust, mida ta mõjutada ei saanud, ei ole tähtaja ennistamiseks välja toodud. Kohtuotsust ei ole ka tunnustatud, ning kuna seda ei ole kostjale kätte toimetatud, et pruugi see tunnustatuks saada. Pankrotiseadus ei näe ette välismaalastele erireegleid. Tähtaja ennistamine rikuks teiste võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiipi, kes on nõuded tähtaegselt ennistanud.
4.Kohus määras 17.12.2021 asja läbivaatamise TsMS § 403 alusel kirjalikku menetlusse.
Kohtu põhjendused
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud hagi asjaoludega ja dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.
8.PankrS § 83 lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.
9.Kuivõrd hagi on esitatud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks kontrollib kohus avalduses toodud asjaolusid PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud eeldustest lähtuvalt. Vastavalt PankrS § - le 3 lg 2 kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 83 lg 5 kohaselt pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees. Kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. Kohtuistungist teatab kohus haldurile ja nõude esitanud isikule. Vastuväiteid saavad esitada PankrS § -s 83 märgitud isikud ning vaidlust ei ole, et toimkonda esindab toimkonna esimees või üldkoosolekul valitud isik. Antud asjas on üldkoosolek valinud esindaja, ning R J on esitanud seisukohad. Kohus on menetlusest teavitanud pankrotihaldurit K M.
10.Asjaolud, mille osas vaidlus puudub ja maakohus saab lähtuda, on :
V Gi pankrot kuulutati välja 20.10.2020 tsiviilasjas 2-20-12097
Väljaanded Ametlikud Teadaanded ilmus teade 20.10.2020, et võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul teatama nõuetest
Nõude aluseks on 24.07.2018 käendusleping ja 23.06.2020 Vene Föderatsiooni kohtuotsus
Hageja esitas nõudeavalduse 09.09.2021
Võlausaldajate 01.10.2021 üldkoosolek on vastu võtnud otsuse, mitte ennistada hageja nõudeavalduse esitamise tähtaega
11.Kohtu hinnangul võlausaldajate üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamiseks puudub alus, nimetatud õigus tulenes võlausaldajate üldkoosoleku pädevusest ja üldkoosolekul on õigest asutud seisukohale, et sellised asjaolusid, mis annaksid võimaluse tähtaeg ennistada esile toodud ei ole. Alates 16.12.2020 vastuvõetud PankrS § 102 lg 2 kohaselt võtab kohus, mitte üldkoosolek seisukoha võlausaldaja esitatud tähtaja ennistamise taotluse osas konkreetses pankrotimenetluses. Kohus leiab, et üldkoosoleku otsus on seaduslik. Pankrotimenetluses tuleb
kõik nõuded esitada tähtaegselt, PankrS § 93 lg 1 sätestatud tähtajal, mis on üks võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiibi võimalusi. Kohus leiab, et selleks, et tunnistada üldkoosoleku otsus hageja poolt vaidlustatud osas kehtetuks ja ennistada hageja nõude esitamise tähtaeg, peab kohus leidma, et üldkoosolek on põhjendamatult jätnud hageja nõude esitamise tähtaja ennistamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas esineb alus hageja nõude esitamise tähtaja ennistamiseks.
12.Ametlike Teadaannete põhimääruse § 1 lg 1 sätestab, et Ametlikud Teadaanded on Eesti Vabariigi ametlik võrguväljaanne, milles avaldatakse teated, kutsed ja kuulutused nende avalikult teatavakstegemiseks. Pankrotiseadus ei sätesta haldurile kohustust toimetada nõuete kaitsmise koosoleku teade võlausaldajale vahetult kätte. Kohus on seisukohal, et väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatav teade on seadusest tulenevalt kohustuslik ja ühetaoliselt kohaldatav kõigile võlausaldajatele ning võlgniku poolt teabe andmise kohustuse võimalik rikkumine ei oma antud juhul tähendust, kuna seadus ei seo võlausaldaja nõudeavalduse tähtaegse esitamise kohustust võlgniku käitumisega. Antud tähtaja näol on tegemist kõigile võlausaldajatele ühtviisi kohustusliku tähtajaga, mille ennistamine saab toimuda vaid võlausaldajast sõltumatute objektiivsete mõjuvate põhjuste esinemisel. Riigikohus on oma lahendites korduvalt asunud seisukohale, et tähtaja ennistamise avalduse lahendamisel peab kohus hindama, kas avalduse esitaja on põhistanud, st usutavaks teinud, mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida (näit Riigikohtu 24. jaanuari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06 p 10; 23. mai 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07 p 10). Mõjuva põhjuse hindamine tähendab kohtu diskretsiooniotsuse tegemist, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu (näit Riigikohtu määrused tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06 p 11 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-105-07 p 9).
13.Käesolevalt, alates 16.12.2020 vastuvõetud, kehtiva PankrS § 102 lg 1 kohaselt, kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos § 100.2 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Pankrot on välja kuulutatud 20.10.2020 ajal, mil kehtis nõude tunnustamise tähtaja ennistamise varasem kord. PankrS § 193 lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut. Kuivõrd nõudeavalduste esitamine ja nõuete kaitsmine toimub varasema korra kohaselt, ei saa pankrotihaldur esitada kohtule tähtaja ennistamise taotlust koos võlausaldajate nimekirjaga.
14.Hageja leiab, et üldkoosoleku otsus kuulub kehtetuks tunnistamisele, kuivõrd välismaa äriühinguna puudus teave siinsest pankrotimenetlusest ning võlgnik ei avaldanud teavet võlausaldaja kohta. Hageja esitas nõudeavalduse alles 09.09.2021 ehk 11 kuud peale pankroti väljakuulutamist ja 9 kuud peale nõuete esitamise tähtaja saabumist koos avaldusega tähtaja ennistamiseks. Kostja on õigesti viidanud, et kohtuotsusest nähtuvalt ei ole talle, ei kohtu materjale ega kutseid kätte toimetatud, seega ei saa lähtuda asjaolust, et kostja teadlikult ei esitanud teavet võlausaldaja kohta. Kuivõrd kohtulahendis on ka märge, et tegemist on Eesti kodanikuga, oli hagejal võimalik ka hoida kursis end siinse võimaliku menetlusega. Hagejal puudub mõjuv põhjus taotleda tähtaja ennistamist. Pankrotiseadus näeb ette võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte, kellelgi ei ole õigust esitada nõudeavaldust pikema tähtaja kestel, selleks peab olema objektiivne takistus või suutmatus seda mitte tähtaegselt teha. Asjaolu, et nõudeavalduse esitamise tähtaeg jäeti ennistamata ei ole vastuolus PankrS § 102 lg 1. Hageja on viidanud Riigikohus on lahendile 3-2-1-148-06, kus ongi selgitatud, et tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks on objektiivne põhjus ehk sündmus, mida isik mõjutada ei saa. Sellist põhjust ei ole. Üldkoosoleku otsus ei saa kahjustada võlausaldaja huve, pankrotimenetluses tuleb arvestada PankrS § 55 lg 2 kohaselt kõigi võlausaldajate huvidega, kuid seda seaduses sätestatud reeglitega. Üheks nõudeks on arvestada pankrotimenetluses sätestatud tähtaegu.
15.Kohus leiab, et hageja taotlus ennistada nõude esitamiseks tähtaeg, tuleb jätta käesolevas tsiviilasjas rahuldamata. Tähtaja ennistamise avaldus tuleb esitada koos nõudeavaldusega ning esile tuua mõjuvad põhjused, miks seda tähtaegselt ei tehtud. Kohtu hinnangul, ei saa hageja märgitud põhjendusi mõjuvaks pidada, mis oleks aluseks tähtaja ennistamisele. Kohus leiab, et viidatud nõudeõiguse olemasolul oleks hageja pidanud huvi tundma võlgniku majandustegevuse kohta ja täitma oma hoolsuskohustust võlausaldajana ning esitama nõudeavalduse pankrotimenetluses seaduses sätestatud tähtaega järgides. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine alust tähtaja ennistamiseks, kuivõrd hageja ei ole usutavaks teinud mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida. Seega leiab kohus, et üldkoosolek on põhjendatult jätnud ennistamata hageja nõude esitamise tähtaja.
16.Menetluskulud
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
19.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.