HFH Grupp OÜ hagi BALTIC TECHSERVICE OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagihind
105 000 eurot Hageja: HFH Grupp OÜ (registrikood 12370239), lepinguline esindaja Valeria Titova
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: BALTIC TECHSERVICE OÜ (registrikood 11994819), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Aavik
Asja läbivaatamine
Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: PREMIUM SHIP SERVICE LLP (välisriigi registrikood OC360815), lepingulised esindajad Indra Kaunis ja Natalja Tuvi 05.10.2021 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt BALTIC TECHSERVICE OÜ hageja HFH Grupp OÜ kasuks võlgnevus summas 105 000 eurot.
3.Jätta rahuldamata PREMIUM SHIP SERVICE LLP taotlus Harju Maakohtu 27.septembri 2019. aasta kohtumääruse tühistamiseks ja laeva Praam 1 (IMO nr 8937546) aresti lõpetamiseks. Menetluskulud
1.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda, v.a. hageja menetluskulud, mis jäävad punkti 2 alusel iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda.
2.Jätta hageja menetluskulud, mis tulenevad iseseisva nõudeta kolmanda isiku poolt menetluses esitatud ja rahuldamata jäetud määruskaebustest, iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda.
3.Jätta iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel menetluskulud tema enda kanda.
4.Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. Hageja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
2-19-14952 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.HFH Grupp OÜ esitas 27.09.2019 Harju Maakohtule taotluse arestida hagi tagamiseks laev Praam 1 (IMO 8937546). Kohus rahuldas taotluse 27.09.2019 määrusega. Hageja esitas 24.10.2019 hagi BALTIC TECHSERVICE OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 13.11.2019 määrusega menetlusse.
2.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 105 000 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja tõi hagiavalduses välja järgmised asjaolud: − Hageja töövõtjana ja BALTIC TECHSERVICE OÜ (kostja kui laeva reeder ja tööde tellija) sõlmisid 04.06.2018 töövõtulepingu. − Tellitud tööks oli SPR 150 SHOTTEL roolisammaste remont, demontaaž, paigaldus, ühendus ja transport; rikke tuvastamine, propellerite demontaaž ja paigaldus, tihendite ja laagrite komplekt, pöörleva paari valmistamine, hüdrosilindrite demontaaž ja paigaldus, silindrite tihendite remont/vahetus, kardaanide demontaaž, rikke tuvastamine ja paigaldus, uue pöörleva kardaani valmistamine, õli HVLP. − Tööde lõpetamise aeg oli hiljemalt 15.04.2019. Tööd olid hageja poolt tehtud ja tööd on kostja poolt vastu võetud. − Hageja väljastas kostjale arve nr 3449 summas 105 000 eurot, kuid kostja ei ole seda tasunud. − Hagejal on kostja vastu merinõue. Vastusena menetlusse kaasatud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel hagivastusele, tõi hageja 06.04.2021 välja järgmist: − 27.09.2019 esitas hageja taotluse laeva arestimiseks, mille lisas oli muuhulgas kostja poolt allkirjastatud akt nr 21319/1. Seega kolmanda isiku seisukoht, et „21.03.2019 akt nr 21319/1 ei tõenda selles aktis hageja poolt tööde teostamist mistahes ulatuses, kuna aktil puudub sellekohane kinnitus kostja poolt“ ei ole õige. − Juhul kui tellija (antud juhul kostja) soovib pärast töö sellisel viisil vastuvõtmist tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele, peab ta vaidluse korral VÕS § 642 lg 1 kohaselt tõendama, et tema poolt etteheidetavad puudused esinesid tööl juba selle üleandmise hetkel. Tõendamiskoormus, et tööd olid teostatud ebakvaliteetselt või mitte täies ulatuses, on kostjal. − LAÕS § 782 lõike 2 punkti 1 ja konventsiooni artikli 3 lõike 1 punkti a kohaselt on lubatud arestida laeva, mille suhtes on kohtule esitatud avaldus merinõude tagamiseks, kui merinõude tekkimise ajal laeva omanud isik on vastutav nõude eest ning ta on laeva omanik aresti seadmise hetkel. 1993.a konventsiooni artikli 4 punkt 1 laiendab reederi mõistet käsitledes reederina ka laeva laevapereta prahtijat, laeva mänedžeri ja operaatorit. Tööd
2-19-14952 olid tellitud kostja poolt laeva omaniku huvides (laev ei kuulu kostjale). Kostja oli laeva prahtija. − Laeva arestinud äriühingul LAÕS § 781 punktide 10, 11, 13 ja 17 kohane merinõue (ja osaliselt merivõlg) kostja vastu. Laev asub Harju Maakohtu jurisdiktsioonis. Eeltoodust tulenevalt on laeva arestimine merinõudele tagatise saamiseks põhjendatud. − Hageja on 25.11.2019 esitanud kohtule kirjavahetuse kostja ja kohtutäituri vahel, millest nähtuvalt palus kostja töötaja juurdepääsu laevale ja sadama territooriumile hageja töötajale. Antud juurdepääs oli hagejale ka antud. − Kolmas isik ei ole oma väidet tõendanud, mille kohaselt vajasid nimetatud tööd laeva dokkimist. Hageja kinnitab, et töövõtulepingus mainitud tööd ei eelda laeva dokkimist. − Tulenevalt töövõtulepingu punktist 3.2 toimub tasumine tööde eest peale tellija poolt tööde aktsepteerimist töövõtja esitatud arve alusel 15 päeva jooksul alates arve kättesaamisest. Hageja esitas kohtule akti nr 21319/1 ja arve. Seega hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks.
3.Kostja esitas 02.12.2019 vastuse hagiavaldusele, milles vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja tõi hagivastuses esile järgmised vastuväited: − Nõude aluseks olevad väited on olulises ulatuses tõendamata ning paljasõnalised. − Kostja ei ole hageja poolt väidetavalt 26.04.2019 saadetud pretensiooni kätte saanud. Vastusena kolmanda isiku hagivastusele tõi kostja 19.04.2021 välja, et nõustub hageja arvamusega, et LAÕS § 782 lõike 2 punkti 1 ja konventsiooni artikli 3 lõike 1 punkti „a“ kohaselt on lubatud arestida laeva, mille suhtes on kohtule esitatud avaldus merinõude tagamiseks, kui merinõude tekkimise ajal laeva omanud isik on vastutav nõude eest ning ta on laeva omanik aresti seadmise hetkel. 1993.a konventsiooni artikli 4 punkt 1 laiendab reederi mõistet käsitledes reederina ka laeva laevapereta prahtijat, laeva mänedžeri ja operaatorit (artikli 4 punkt 1 inglise keeles: Each of the following claims against the owner, demise charterer, manager or operator of the vessel shall be secured by a maritime lien on the vessel:/.../). Tööd olid tellitud kostja poolt laeva omaniku huvides (laev ei kuulunud kostjale), kostja oli laeva reeder.
4.PREMIUM SHIP SERVICE LLP esitas 01.11.2019 määruskaebuse Harju Maakohtu 27.09.2019 määrusele ning taotluse menetlusse astumiseks kolmanda isikuna kostja poolel. Taotlusele ja määruskaebusele esitasid vastuväited nii hageja, kui ka kostja. PREMIUM SHIP SERVICE LLP esitas 29.09.2020 korduvana määruskaebuse Harju Maakohtu 27.09.2019 määrusele ning taotluse menetlusse astumiseks kolmanda isikuna kostja poolel. Taotlusele ja määruskaebusele esitasid vastuväited nii hageja, kui ka kostja. Kohus jättis 01.12.2020 määrusega PREMIUM SHIP SERVICE LLP taotluse menetlusse astumiseks kolmanda isikuna kostja poolel rahuldamata ja määruskaebuse menetlusse võtmata.
5.PREMIUM SHIP SERVICE LLP esitas 17.12.2020 määruskaebuse Harju Maakohtu 01.12.2020 määrusele ning taotluse menetlusse astumiseks kolmanda isikuna kostja poolel. Taotlusele ja määruskaebusele esitasid vastuväited nii hageja, kui ka kostja. Kohus jättis 13.01.2021 määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
6.18.01.2021 määrusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus PREMIUM SHIP SERVICE LLP 17.12.2020 määruskaebuse osaliselt, tühistas Harju Maakohtu 01.12.2020 kohtumääruse resolutsiooni p 1 osas, milles maakohus jättis PREMIUM SHIP SERVICE LLP taotluse kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks rahuldamata ning tegi tühistatud osas uue määruse, millega
2-19-14952 rahuldas PREMIUM SHIP SERVICE LLP avalduse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse astumiseks kostja poolel.
7.25.02.2021 esitas PREMIUM SHIP SERVICE LLP seisukoha hagiavaldusele, tuues välja järgmised vastuväited: − Hageja nõudeõiguse tekkimine on tõendamata. o Töövõtuleping on sõlmitud hageja ja kostja vahel, mitte hageja ja laeva omaniku vahel. Seega kui kostja on väidetavalt jätnud tellitud ja vastuvõetud tööde eest tasumata, siis saab ka ainult kostja olla võlgnikuks antud võlasuhtes. o Hageja 27.09.2019 menetlusdokumendi lisana esitatud 21.03.2019 akt nr 21319/1 ei tõenda selles aktis hageja poolt tööde teostamist mistahes ulatuses, sest aktil puudub sellekohane kinnitus kostja poolt. Seega tegemist ei ole teostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmist kinnitava dokumendiga. Kolmanda isiku arvates on Akti näol tegemist dokumendiga, mis kinnitab üle Töövõtulepingu punktis 2.1 tellitud tööde mahtu. o Hageja ei ole väidetavaid remonditöid laeval üldse teostanud. Nimetatud tööd eeldavad laeva dokkimist, kuid antud juhul laeva dokkimist ei ole toimunud ning ajavahemikul 04.06.2018 kuni 15.04.2019 ei ole hageja esindajad või töötajad laeva külastanud. o Lisaks ei tulene töövõtulepingust selgelt, millal tekib tellija kohustus tasuda teostatud tööde eest. − Hageja ei ole esitanud sellist hagiavaldust, mille tagamist hageja taotles o Hageja ei ole esitanud kohtule hagiavaldust, mis vastaks sisuliselt hagi tagamise avalduses viidatud asjaoludele ja hageja kirjeldatud nõuetele. o 27.09.2019 esitatud hagi tagamise avalduses viitab hageja merivõlaga tagatud nõude olemasolule. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks esitanud kohtule tõendid LAÕS § 74 lg 1 nimetatud merivõlaga tagatud nõude olemasolust. Hageja nõue Kostja vastu ei ole selline nõue, mis saaks olla merivõlaga tagatud. o Hageja väide, et kostja on laeva reederiks, on paljasõnaline. o 27.09.2019 esitatud hagi tagamise avalduses väidab hageja, et hagi mitteesitamise põhjuseks on nõude aluseks olevate dokumentide tõlkimine vene keelest eesti keelde – antud asjaolu kohtumaterjalidest ei nähtu. o Hageja taotletud hagi tagamise abinõu ehk laeva arest ei ole olnud põhjendatud ega õiguspärane. Hagiavalduses esitatud asjaolude ja tõendite põhjal puudub hagejal laeva aresti õigus oma nõude tagamiseks kostja vastu. − Hagejal puudub merivõlaga tagatud nõue ja laeva arestimise õigus merinõude alusel. o Hageja nõude puhul tegemist ei ole LAÕS § 74 lõike 1 punktides 1-5 nimetatud nõudega, seega selline nõue ei ole tagatud merivõlaga. o Kuna Hagejal puudub merivõlaga tagatud nõue, siis järelikult puudub õiguslik alus laeva arestimisele LAÕS § 782 lg 2 p 5 alusel. Kuna Hagejal puudub merivõlaga tagatud nõue, siis puudub hagejal ka LÕAS § 72 lg 1 ja 2 mõttes pant laevale. o Kuna Hageja esitatud hagiavaldus ei vasta hagile, mille tagamist hageja taotles 27.09.2019, siis tuleb kohtul TsMS § 382 lg 2 kolmanda lause järgi hagi tagamise abinõu tühistada. Hagi tagamise abinõu tühistamine ei mõjuta hageja võlaõiguslike nõudeid kostja vastu ja nende nõuete läbivaatamist edasises menetluses.
8.Kohus lõpetas 24.05.2021 käesolevas tsiviilasjas eelmenetluse.
9.05.10.2021 toimunud kohtuistungil pooled kokkuleppele asja lahendamises ei jõudnud.
2-19-14952
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
13.Hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingust tuleneva nõude. Kostja on nõudele vastu vaielnud. Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel on samuti esitanud nõudele vastuväited.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 637 lg 5 alusel ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Riigikohus on 03.06.2016 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Riigikohtu 21.06.2018 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega.
2-19-14952 Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 mõttes ja see muutub kehtivaks selle kättesaamisega TsÜS § 69 lg 1 järgi. Seega tuleb hagejal tõendada, millal on kostja saanud kätte tööde üleandmise-vastuvõtmise akti.
15.Kohtu hinnangul tuleb seega esmalt tuvastada, kas hageja tasunõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks.
16.VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
17.Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks 04.06.2018.a hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu (tl 6), 21.03.2019 koostatud ja mõlemapoolselt allkirjastatud tööde vastuvõtmise aktiga nr 21319/1 (tl 5 p), hageja poolt kostjale esitatud arve nr 3449 (tl 5) ning hageja poolt esitatud hageja töötajate ja kohtutäitur R. S. vahelise sõnumi- ja kirjavahetusega (tl 52-63).
18.04.06.2018 sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu – antud asjaolu ei ole menetluses sõnaselgelt vaidlustatud. Nimetatud töövõtulepingus on kokku lepitud tööde objekt (SPR 150 SHOTTEL roolisammaste remont mudapraamil PRAAM 1 (IMO: 8937546), tööde valmimise (lõpetamise) aeg hiljemalt 15.04.2019, lepingu summa 105 000 eurot ilma käibemaksuta (km 0%) ning tellitud tööde eest tasumise kord töövõtulepingu punktis 3.2. – „Tasumine tööde eest toimub peale Tellija poolt akti aktsepteerimist Töövõtja esitatud arve alusel 15 päeva jooksul arve saamisest.“. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja allkirjastasid akti teostatud laevaremonditööde kohta 21.03.2019. Kooskõlas töövõtulepingu punktis 3.2. sätestatuga on hageja esitanud kostjale arve 21.03.2019, mille maksetähtpäev oli 06.04.2019. Eelpooltoodust on kohtu hinnangul põhjendamatu iseseisva nõudeta kolmanda isiku väide, mille kohaselt sõlmitud töövõtulepingust ei tulene selgelt, millal tekib tellija kohustus tasuda teostatud tööde eest.
19.Kostja on esitanud hageja poolt esitatud asjaoludele üldsõnalise vastuväite, mille kohaselt on hageja nõude aluseks olevad väited olulises ulatuses tõendamata ning paljasõnalised ning kostja ei ole hageja poolt väidetavalt 26.04.2019 saadetud pretensiooni kätte saanud. Kostja ei ole menetluses kohtu ette toonud ega tõendanud asjaolusid, millel kostja vastuväited põhinevad. Seejuures ei ole kostja toonud välja, kas tema hinnangul on tõendamata ja paljasõnaline väide, mille kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 04.06.2018 töövõtulepingu, väide, mille kohaselt oli tööde sisu hageja poolt kirjeldatud, ja/või väide, mille kohaselt olid hageja tööd tähtaegselt lõpetatud ja kostja poolt vastu võetud.
20.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole ta hageja poolt väidetavalt 26.04.2019 kostjale saadetud pretensiooni arve tasumata jätmise kohta kätte saanud. Kohus möönab, et hageja ei ole kohtule tõendanud 26.04.2019 kostjale pretensiooni esitamist ega tõendanud selle kostja poolt kätte saamist. Seejuures on aga kohtu hinnangul oluline, et hageja on väljastanud kostjale teostatud tööde eest arve nr 3449 maksetähtajaga 06.04.2019 juba 21.03.2019 ehk samal päeval, mil on mõlemapoolselt allkirjastatud akt teostatud tööde vastuvõtmise kohta kostja poolt. Kostja ei ole esitanud menetluses vastuväidet 21.03.2019 arve kättesaamise osas.
21.Iseseisva nõudeta kolmas isik on esitanud menetluses vastuväite hageja poolt esitatud aktile tööde vastuvõtmise kohta, leides, et nimetatud akt ei tõenda selles aktis hageja poolt tööde teostamist mistahes ulatuses, sest aktil puudub sellekohane kinnitus kostja poolt. Seega tegemist ei ole teostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmist kinnitava dokumendiga. Kolmanda isiku arvates on Akti näol tegemist dokumendiga, mis kinnitab üle Töövõtulepingu punktis 2.1 tellitud tööde mahtu.
2-19-14952
22.Kohus kolmanda isiku seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et 21.03.2019 allkirjastatud aktis kinnitavad pooled üle 06.04.2018.a ehk pea aasta varem sõlmitud töövõtulepingu punktis 2.1 tellitud tööde mahtu, lähtuvalt asjaoludest, et akt on allkirjastatud 21 päeva enne tööde valmimise hiliseimat tähtpäeva, aktis kirjeldatud tööde maht kattub üheselt töövõtulepingus kokkulepitud tööde mahuga, töövõtulepingu punkt 2.2 sätestab, et „Töömahtude suurenemised kuuluvad fikseerimisele käesoleva lepingu lisades.“ ning aktis on teostatud tööde osas sõnaselgelt esitatud, et tegemist on teostatud laevaremonditöödega.
23.Eeltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul menetluses esitatud tõenditega tõendatud, et hageja töövõtulepingust tulenev tasunõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks.
24.Järgnevalt on kohtul vajalik hinnata, kas tellija on esitanud hageja tasunõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda.
25.VÕS § 641 lõike 1 kohaselt peab töö peab vastama lepingutingimustele ning § 642 lõike 2 punktist 1 lähtuvalt ei vasta töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 644 lg 2) ja kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (VÕS § 644 lg 3).
26.Kostja, kui töövõtulepingus tööde tellija, ei ole menetluses esile toonud sõnaselgeid vastuväiteid ega oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid esitanud ega tõendanud. Kostja ei ole välja toonud ka, et oleks hagejale käesoleva kohtumenetluse eelselt esitanud vastuväiteid teostatud tööde osas. 05.10.2021 toimunud kohtuistungil avaldas kostja, et „Ei ole nõus kõigi töödega, Me toetame tunnistaja ülekuulamist. Tema saab täpselt öelda, millised tööd tehti ja milliseid ei tehtud.“ (00:10:10). Kohus selgitas ka 05.10.2021 kohtuistungil kostjale tõendamiskoormist – kostja väited, et tööd on tegemata, on tõendamata. Iseseisva nõudeta kolmas isik on menetluses esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja väidetavaid remonditöid laeval üldse teostanud. Kolmas isik on toonud välja, et töövõtulepingus kokkulepitud laevaremonditööd eeldavad laeva dokkimist, kuid antud juhul laeva dokkimist ei ole toimunud ning ajavahemikul 04.06.2018 kuni 15.04.2019 ei ole hageja esindajad või töötajad laeva külastanud. Kolmas isik esitas oma väidete tõendamiseks Vene-Balti sadamakapteni kinnituskirja (tl 121). Hageja vaidles kolmanda isiku seisukohale vastu ning tõi välja, et kolmanda isiku väited on tõendamata. Hageja esitas menetluses tõenditena hageja töötajate ja Tallinna kohtutäitur R. S. vahelise sõnumi- ja kirjavahetuse, mis kajastab tööde teostamiseks sobivate aegade kokkuleppimist lähtuvalt asjaolust, et tegemist oli arestitud alusega (tl 52-63).
27.Kohtu hinnangul ei ole kohtu ette toodud ja tõendatud asjaolusid, millest lähtuvalt saaks kohus asuda seisukohale, et hageja ei ole (kõiki) töövõtulepingus kokkulepitud töid teostanud.
28.Kolmas isik on tõendina esitanud Vene-Balti sadamakapteni kinnituskirja (tl 121), millest lähtuvalt ei ole vastavalt sadama turvateenistuse andmebaasile ei ole ajavahemikul 04.06.2018 kuni 15.04.2019 /---/ firma Baltic Techservice OÜ ega firma HFH Grupp OÜ esindajad mootorlaeva Praam 1 /--/ külastanud, kuid HFH Grupp OÜ on külastanud nimetatud ajavahemikul firmat Wärtsila BLRT Estonia OÜ ́d, mis asub samuti sadama territooriumil, kuid hageja kui alltöövõtja ei ole Wärtsila BLRT Estonia OÜ kaudu töid laeval teostanud. Täiendavalt on sadamakapten välja toonud, et viimane kord külastas laeva firmast Baltic Techservice OÜ S. S.
2-19-14952 31.03.2018 ning sadamakapten võib subjektiivselt eeldada, olemata seejuures mehaanika spetsialist, et töövõtulepingus kokkulepitud tööde puhul oleks tööde iseloomust lähtuvalt olnud vajalik laeva dokkimine, kuid laev antud ajavahemikul dokitud ei olnud.
29.Kohtu hinnangul esineb vastuolu kolmanda isiku poolt esitatud sadamakapteni kinnituskirja ja kostja ütluste vahel 05.10.2021 toimunud kohtuistungil. Kostja on istungil välja toonud, et ei ole nõus kõigi töödega ning taotles tunnistaja ülekuulamist, et teada saada, millised tööd Praamil 1 teostati ja millised mitte. Kolmanda isiku poolt esitatud tõendist lähtuvalt oleks justkui täielikult välistatud üldse mingite tööde teostamine töövõtulepingu ajaperioodil Praamil 1. Kohus juhib kolmanda isiku tähelepanu asjaolule, et esitatud sadamakapteni kinnituskirjast ei nähtu, kelle osas on sadama turvateenistuse andmebaasis päring tehtud, kuivõrd kinnituskirjas tuuakse välja juriidiliste isikute viibimine sadama territooriumil, mis ei välista seda, et hageja töötajad on andmebaasis kajastatud füüsiliste isikutena. Täiendavalt juhib kohus kolmanda isiku tähelepanu asjaolule, et kolmas isik ei ole tõendanud väiteid selle kohta, et töövõtulepingus kokkulepitud tööde teostamiseks on vajalik aluse dokkimine. Kohtu hinnangul ei ole sadamakapteni kinnituskirjaga antud väide tõendatud, kuivõrd sadamakapten toob ka ise kirjas välja, et ei ole mehaanika spetsialist ja annab oma hinnangu lähtuvalt subjektiivsest eeldusest.
30.Eeltoodust lähtuvalt ei ole kohtu hinnangul tööde tellija esitanud hageja poolt teostatud töödele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda.
31.Võttes arvesse, et hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingust tuleneva nõude, mis on muutunud sissenõutavaks ja millele ei ole esitatud vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ning mõista kostjalt välja hageja kasuks töövõtulepingust tulenev võlg summas 105 000 eurot. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku taotlus
32.Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel esitas 25.02.2021 kohtule taotluse Harju Maakohtu 27.september 2019. aasta kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-19-14952 tühistamiseks ja laeva Praam 1 (IMO nr 8937546) aresti lõpetamiseks.
33.Kolmas isik tõi välja, et hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks esitanud kohtule tõendid LAÕS § 74 lg 1 nimetatud merivõlaga tagatud nõude olemasolust ning hageja väide, et kostja on laeva Praam 1 suhtes reederiks (LAÕS § 72 lg 2) on paljasõnaline ja tõendamata. Kolmas isik on seisukohal, et hageja taotletud hagi tagamise abinõu ehk laeva arest ei ole olnud põhjendatud ega õiguspärane.
34.Hageja esitas kolmanda isiku taotlusele vastuväite, tuues välja et Rahvusvaheline merivõlgade ja pantide konventsioon laiendab artikli 4 punktis 1 reederi mõistet, käsitledes reederina ka laeva laevapereta prahtijat, laeva mänedžeri ja operaatorit. Hageja tõi välja, et tööd olid tellitud laeva omaniku huvides ning esitas tõendi selle kohta, et kostja oli laeva prahtija (tl 130-137). Hageja hinnangul oli laeva arestinud äriühingul LAÕS § 781 punktide 10, 11, 13 ja 17 kohane merinõue (ja osaliselt merivõlg) kostja vastu ning kohtul oli õigus laeva arestida.
35.Kostja tõi välja, et nõustub hageja arvamusega, mille kohaselt LAÕS § 782 lõike 2 punkti 1 ja konventsiooni artikli 3 lõike 1 punkti „a“ kohaselt on lubatud arestida laeva, mille suhtes on kohtule esitatud avaldus merinõude tagamiseks, kui merinõude tekkimise ajal laeva omanud isik on vastutav nõude eest ning ta on laeva omanik aresti seadmise hetkel. 1993.a konventsiooni artikli 4 punkt 1 laiendab reederi mõistet käsitledes reederina ka laeva laevapereta prahtijat, laeva mänedžeri ja operaatorit (artikli 4 punkt 1 inglise keeles: Each of the following claims against the
2-19-14952 owner, demise charterer, manager or operator of the vessel shall be secured by a maritime lien on the vessel:/.../). Tööd olid tellitud kostja poolt laeva omaniku huvides (laev ei kuulunud kostjale), kostja oli laeva reeder.
36.Kohus on andnud hinnangu laeva arestimise põhjendatusele 27.09.2019 määruses, ega pea otstarbekaks antud määruses käsitletud seisukohti korrata.
37.Kohus peab vajalikuks välja tuua vaid järgmist: LAÕS § 1 lg 4 kohaselt toimub nii kinnistatud kui ka kinnistamata laeva arestimine merinõude ja hagi tagamiseks vastavalt LAÕS-ile ja 1999. aasta rahvusvaheline laevade arestimise konventsioonile, mille Eesti ratifitseeris 14.03.2001. Kolmas isik on toonud välja, et hagejal puudub merivõlaga tagatud nõue, mistõttu puudus hagejal õigus taotleda laeva arestimist. Kohus antud käsitlusega ei nõustu. Puudub vaidlus, et hagejal on kostja vastu LAÕS § 781 punktile 11 vastav merinõue. LAÕS § 782 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt võib arestida laeva, mille suhtes on kohtule esitatud avaldus merinõude tagamiseks, kui merinõude tekkimise ajal laeva omanud isik või laeva laevapereta prahtinud isik on vastutav nõude eest ning ta on laeva omanik aresti seadmise hetkel. Eelpooltoodust nähtub, et merivõlaga tagatud nõude olemasolu ei ole vältimatu eeldus laeva arestimiseks. Kohus nõustub hageja ja kostjaga, et laeva omaniku mõistet LAÕS-s tuleb käsitleda laiendavalt, võttes aluseks konventsiooni originaalteksti sõnastuse, mistõttu lähtuvalt hageja poolt esitatud tõenditest (14.03.2018 sõlmitud Balti ja Rahvusvahelise Merenõukogu (BIMCO) laevade haldamise tüüplepingust koodnimega „SHIPMAN 98, millest lähtuvalt on kostja PRAAM 1 (IMO 8937546 haldajad“, tl 130-137), tuleb käsitleda ka kostjat reederina, kes tegutses laeva omaniku huvides, mille võttis kostja ka õigeks. Kuivõrd hagejal LAÕS § 781 punktile 11 vastav merinõue, tähendab see, et teostatud tööd olid vajalikud laevale selle toimimise, juhtimise, säilitamise või hoolduse tagamiseks. Kolmas isik ei ole laeva omanikuna esitanud vastuväidet, millest lähtuvalt saaks kohus asuda seisukohale, et hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingus sätestatud laevaremonditööd olid ebavajalikud ning hageja nõue ei ole seetõttu käsitletav merinõudena.
38.Eelpooltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et 27.09.2019 kohtumäärusega käesolevas asjas seatud arest laevale Praam 1 oli õiguspärane ja põhjendatud, mistõttu tuleb iseseisva nõudeta kolmanda isiku taotlus kohtule taotlus Harju Maakohtu 27.septembri 2019. aasta kohtumääruse tühistamiseks ja laeva Praam 1 (IMO nr 8937546) aresti lõpetamiseks jätta rahuldamata. Menetluskulud
39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
40.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
41.TsMS § 167 lg 2 kohaselt kui iseseisva nõudeta kolmanda isiku poole vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel.
42.TsMS § 167 lg 3 kohaselt kannab iseseisva nõudeta kolmas isik tema avalduse, taotluse või kaebusega teistele menetlusosalistele tekitatud menetluskulud, kui neid ei kanna tema poole vastaspool. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta hageja menetluskulu, mis tuleneb iseseisva
2-19-14952 nõudeta kolmanda isiku poolt menetluses esitatud ja rahuldamata jäetud määruskaebustest, iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda.
43.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
44.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
45.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Hageja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
46.Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.