MTÜ Nõva Koolikogukond hagi Lääne-Nigula vald vastu lepingu sõlmimiseks tahteavalduse andmise kohustamise nõudes
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MTÜ Nõva Koolikogukond, registrikood 80421827, aadress Nõva küla, Lääne-Nigula vald, Lääne maakond 91191; Hageja lepinguline esindaja: advokaat Margot Arnus Kostja Lääne-Nigula Vald, registrikood 75038598, aadress, Haapsalu mnt 6, Taebla alevik, Lääne-Nigula vald 90801 Kostja lepinguline esindajad vandeadvokaat Sandor Elias ja advokaat Anni Prants Kirjalikku menetlusse määramise aeg 16. detsember 2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Lääne-Nigula valla taotlus tsiviilasja läbivaatamata jätmiseks.
2.Jätta rahuldamata MTÜ Nõva Koolikogukond hagi Lääne-Nigula vald vastu lepingu sõlmimiseks tahteavalduse andmise kohustamise nõudes.
3.Jätta menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
4.Kohtuotsus saata menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
1.04.11.2020.a. esitas MTÜ Nõva Koolikogukond Pärnu Maakohtule hagi Lääne -Nigula valla vastu tahteavalduse andmise kohustamiseks korteriomandi tasuta kasutamise lepingu sõlmimiseks tingimustel, mis on hagiavaldusele lisatud lepinguprojektis. Lääne-Nigula vallavalitsus, Lääne-Nigula valla Nõva osavalla valitsus, Nõva Kool ja MTÜ Nõva Koolikogukond sõlmisid 29.01.2019 Hea tahte ja ühiste kavatsuste protokolli (edaspidi Protokoll). Protokoll on osa haldusasjas nr 2-18-1084 sõlmitud kompromissist, õpilaskodu jäi struktuuriüksusena püsima. Protokollis kinnitab kostja, et on valmis hagejale andma tasuta kasutada Nõva külas XXX asuva korteriomandi eraõigusliku õpikodu pidamiseks. Ruumid kuuluvad kostjale. Vallavolikogu 20.12.2018.a otsuses nr 91 määrati kindlaks õpilaskodu ruumide kasutamise tingimused. Otsuse kohaselt tuleb ruumid anda hageja kasutusse tasuta ja 5 aastaks.
2.Kostja ei ole hagejale ruume üle andnud. Hageja on üleandmist nõudnud 12.12.2019 ja 27.07.2020.a. Kostja keeldub lepingu sõlmimisest. Protokollist tuleneb kostja kohustus ruumide üleandmiseks vallavolikogu poolt määratletud tingimustel. Kostjal puudub kaalutlusruum kohustuse täitmisel. Kostjal ei ole õigust seada täiendavaid tingimusi ruumide hageja kasutusse andmisel. Oluline on, et Nõva kooli direktor on keeldunud viie õpilase vastuvõtmisest kooli, kes olid huvitatud õpilaskodu kohast 2019/2020 õppeaastal. Kui hagejale oleks ruumid õigeaegselt üle antud ja informeeritud õpilastest, kes olid õpilaskodust huvitatud, siis oleks käesoleval ajal toimiv õpilaskodu. Puudub seoses Nõva Kooli III kooliastme ja õpilaskodu tegevuse vahel. Õpilaskodu on mõeldud kõigile õpilastele.
3.Kostja on võtnud endale Protokolliga kohustuse anda hagejale tasuta kasutada õpilaskodu ruumid. Õpilaskodu eesmärgiks on abistada toimetulekuraskustes peredest pärit õpilasi koolikohustuse täitmisel. Volikogu otsuses on määratud ruumide kasutamise olulisemad tingimused, seega on vahetatud tahteavaldused lepingu sõlmimiseks. Kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt tegevuskava ega tõendeid õpilaskodu reaalse pidamise kohta. Õpilaskodu on eraõiguslik ja kostjal ei ole mingit õigust nõuda tegevuskava. Kostja väited, et tal puudub usaldus, kas hageja suudab õpilaskodu reaalselt avada ja pidada, on paljasõnalised. Kostja on ise takistanud õpilaskodu pidamist, kuna ei ole ruume üle andnud. Vallavolikogu otsust nr 91 tuleb tõlgendada koosmõjus Protokolliga nii, et kostjal on kohustus anda hagejale ruumid üle.
4.Õpilaskodu pidamise takistamine avaldab vahetut mõju õpilaste õppekeskkonnale. Õpilaste koolitee pikeneb oluliselt, mistõttu suur osa õpilase päevast kulub sõidule, mitte õppimisele. Protokolli sõlmimise eelduseks oli, et õpilasele M Hle võimaldatakse õpilaskodu koht perioodil, kui õpilane õpib Nõva Koolis. Õpilaskodu ruumide üleandmisega viivitamisel rikutakse otseselt M H õigusi. Ka õpilane T. T vajab õpilaskodu teenust. Nimetatud kahel õpilasel on oluliselt paremad võimalused põhihariduse omandamiseks, kui nad saavad jätkata õpinguid Nõva Kooli individuaalses koolikeskkonnas ja nad ei pea tegema igapäevaselt ebamõistlikke jõupingutusi kooli jõudmiseks.
5.07.12.2020.a. hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamise avalduses on hageja seisukohal, et kostja kohustus sõlmida hagejaga korteriomandi tasuta kasutamise leping tuleneb lepingust. Hageja leiab, et tal on kostjaga lepinguline suhe, mis tuleneb Protokollist. Protokoll koosmõjus volikogu otsusega on käsitletav eellepinguna VÕS § 33 tähenduses. Pooled kohustusid Protokolli p 2 kohaselt sõlmima õpilaskodu ruumide kasutamise lepingu volikogu otsuses määratud tingimustel. Volikogu otsuses on kõik lepingu olulised tingimused milles pooled saavutasid kokkuleppe. Lääne-Nigula valla vallavara kasutusse andmise otsustab volikogu, kui see antakse tasuta kasutusse. Volikogu on otsuse teinud, seega on kostjal kohustus leping sõlmida. Haldusasjas nr 3-18-1084 sõlmitud kompromissiga ega Protokolliga ei ole sõlmitud lõplikku lepingut. 18.11.2020.a. käesolevas tsiviilasjas antud kostja selgitusi tuleb käsitleda omaksvõtuna, mille kohaselt kostja on võtnud omaks, et tal on kohustus sõlmida hagejaga õpilaskodu ruumide tasuta kasutamise leping.
6.12.02.2021.a. menetlusdokumendis on hageja seisukohal, et kostjal on kohustus anda hagejale ruumid üle ja hagejal ei ole vastusoorituse kohustust. Tegemist on tasuta kasutamise lepinguga, millel puudub vastusooritus. Kostja ei ole õigustatud nõudma mistahes täiendavaid tingimusi ruumide üleandmiseks. 07.01.2022.a. menetlusdokumendis on hageja seisukohal, et kostja kohustus sõlmida korteriomandi tasuta kasutamise leping tuleneb kompromisslepingust. Kostja on ise hagejale edastanud detailsete tingimustega lepinguprojekti. Hageja nõuab samadel tingimustel lepingu sõlmimist. Kostja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet, mis võimaldaks jätta lepingu sõlmimata kostja enda poolt 19.02.2019.a. projektis sätestatud tingimustel. Hagejal ei ole võimalik õpilaskodu avalda ega selle pidamise plaane teha enne, kui ei ole selge, kui palju õpilasi teenust kasutada soovib. Isegi juhul, kui hageja oli viivituses õpilaskodu ruumide vastuvõtmisega, siis on hageja selgelt viivituse lõpetanud, kui nõudis 12.12.2019.a. ruumide üleandmist. Hageja saab pidada õpilaskodu ainult eeldusel, kui talle on ruumid üle antud. Protokoll on osa kohtulikust kompromissist vaidlusest, mille keskmes oli õpilaskodu avatuna hoidmine ja õpilaskodu teenuse pakkumise jätkamine. Tegemist on eellepinguga. Hageja nõustub, et Protokolli eesmärk oli see, et hageja hakkab reaalselt õpilaskodu pidama 2019/2020 õppeaastal. Samas kostja poolt peetav Nõva Kool ei võimaldanud seda teha, kuna ei edastanud hagejale infot õpilaste kohta, kes soovisid saada õpilaskodu teenust. Kostja seisukohad
7.26.01.2021.a. esitas kostja esialgse vastuse. Kostja hagi ei tunnista. Kostja hinnangul on hagi perspektiivitu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Hagi läbivaatamisel tuleb hagi jätta rahuldamata. 29.01.2021.a. Protokoll on poolte hea tahte väljendus, kus eesmärkide saavutamise nimel tehakse koostööd. 19.02.2019.a. edastas kostja hagejale üle vaatamiseks ruumide kasutusse andmise lepingu projekti. Hageja lepingule tagasisidet ei andnud ja projekti ei allkirjastanud. 2019/2020 õppeaasta alguses õpilaskodu ei avatud. 18.09.2019.a. esitas kostja hagejale järelepärimise, milles küsis hagejalt infot kavatsuste kohta õpilaskodu üldse avada. Kostja selgitas, et muuks otstarbeks korterit ei vajata ning kostja kannab kommunaalkulusid. Seega tuleks korterile leida rakendus, kas see müüa või üürile anda. Kui hageja lähiajal õpilaskodu avada ei plaani, siis kostja alustab korteri müügiga. Kostja palus hagejalt konkreetset plaani seoses õpilaskodu avamisega. Hageja vastas 15.10.2019, kuid mingit plaani ei avaldanud. 12.12.2019.a. aasta pärast protokolli sõlmimist esitas hageja taotluse korteri kasutusele võtmiseks. Kostja ei olnud nõus korteri kasutada andmisega, kuna hagejal puudus plaan õpilaskodu pidamiseks. Kostja keeldus ruumide üleandmisest ka vastusena hageja 27.07.2020.a. nõudele, kuna kostjal puudub igasugune usaldus, et hageja reaalselt õpilaskodu pidada suudab. Hageja on korduvalt ajakirjanduse kaudu avaldanud, et õpilaskodu pidamine ei ole võimalik, kuna õpilasi ei ole piisavalt. Ei ole võimalik üle anda vara, mille kasutamise osas puudub selgus.
8.Hagi on ka õiguslikult perspektiivitu. Isikul, kelle tahteavaldust soovitakse kohtulahendiga asendada, peab see kohustus olema teha tahteavaldus, kas tulenevalt seadusest või muust õiguslikust alusest. Tahteavaldusel peab olema sisu, mis on tuvastatav kas seaduse või lepingu alusel.
9.Kostja ei ole Protokolliga võtnud endale siduvat kohustust leping sõlmida. Kostja on Protokolliga avaldanud tingimuslikku valmisolekut leping sõlmida. VÕS § 33 lg 1 kohaselt on eelleping kokkulepe, milles pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Protokollis ei ole tasuta kasutamise lepingu tingimusi, mistõttu ei saa Protokolli käsitleda eellepinguna. Hageja ja kostja vaheliseks kokkuleppeks ei saa pidada kostja vallavolikogu otsust. Volikogu üksnes volitab vallavalitsust lepingut sõlmima. Hageja ei ole kahe aasta jooksul esitanud ühtegi tõendit oma valmisolekust pidada õpilaskodu.
10.Isegi kui eeldada, et poolte vahel oli sõlmitud eelleping, siis puudub hagejal õigus tugineda kostja poolt kohustuse rikkumisele, kuivõrd rikkumise on põhjustanud hageja ise. Kostja tegi ettepaneku kasutuslepingu sõlmimiseks juba 19.02.2019a., millele hageja ei reageerinud. Veelkord tuletas kostja hagejale tema kohustusi meelde 18.09.2019. Ka siis ei astunud hageja samme õpilaskodu avamiseks. Seetõttu ei saa hageja tulenevalt VÕS § 101 lg 3 kasutada õiguskaitsevahendeid. Alternatiivselt, hageja on olnud vastuvõtuviivituses VÕS § 119 lg 1 tähenduses.
Kuna hageja on jätnud omapoolsed kohustused vastavalt Protokollile täitmata, on ka kostjal õigus keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest. Täitmisnõue on esitatud hilinenult, seega VÕS § 108 lg 3 kohaselt lõppenud. Mitterahalise kohustuse täitmist saab nõuda üksnes mõistliku aja jooksul, kui võlausaldaja on rikkumisest teada saanud. Hageja on alles aasta pärast Protokolli sõlmimist avaldanud soovi korteriomandi kasutuselevõtuks. Juba Protokollis oli märgitud, et kostja kaalub III kooliastme jätkamist 2020.a. aasta I kvartalis.
11.Hageja on hagis esitanud arvukalt väiteid asjasse mittepuutuvate isikute subjektiivsete õiguste rikkumisest, mis ei oma tähtsust käesoleva tsiviilasja lahendamisel.
Kohtuotsuse põhjendused
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 järgi lahendab kohus resolutsiooniga veel lahendamata taotlused. Kostja on esitanud taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagi on kostja hinnangul perspektiivitu. Kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas asjas tuleb kohtul analüüsida, kas poolte vahel oli sõlmitud eelleping, millest tuleneb kostja kohustus anda nõusolek tasuta kasutamise lepingu sõlmimiseks. Tegemist on asja sisulise lahendamisega, mistõttu tuleb kohtul asi lahendada kohtuotsusega.
13.Lääne-Nigula Vallavalitsus, Nõva Osavallavalitsus, Nõva Kool ja MTÜ Nõva Koolikogukond on 31.01.2019 allkirjastanud Hea tahte ja ühiste kavatsuste protokolli (edaspidi Protokoll) /I kd tl 17-20/. Hagis on märgitud, et protokoll on sõlmitud 29.01.2019, kuid digitaalallkirjade kinnituslehe kohaselt on Protokoll allkirjastatud perioodil 29.01.2019 kuni 31.01.2019.a /I kd tl 20/. Hageja on seisukohal, et Protokollist, koostoimes Lääne-Nigula Vallavolikogu otsusega 20.12.2018 nr 91, tuleneb kostja kohustus ruumide kasutusse andmiseks /I kd tl 15/. 07.01.2022.a. menetlusdokumendis hageja leiab, et kostja kohustus anda ruumid üle tuleneb kompromisslepingust, mis sõlmiti haldusasjas nr 3-18-1084 /I kd tl 116-119, II kd lk 96-97/. Tallinna Halduskohtu 01.02.2019.a. kohtumääruse resolutiivosa p 2 kohaselt kohustus vastustaja allkirjastama Protokolli, mis on kompromissi lahutamatuks osaks /I kd tl 116/. Haldusasja menetlusosalisteks olid kaebajad M H ja S H ning vastustaja oli Lääne-Nigula vald.
14.TsMS 457 lg 1 sätestab otsuse jõustumise tagajärjed. Analoogsed tagajärjed sätestab Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 177 lg 1, mille kohaselt jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. Seega haldusasjas 3-18-1084 tehtud kompromissi tagajärjed on kohustuslikud M H, S H ning Lääne-Nigula valla vahel, mitte aga hageja ja kostja vahel käesolevas menetluses. Selguse huvides märgib kohus, et Lääne-Nigula vald on kompromissis märgitud Protokolli allkirjastanud 30.01.2019.a. /I kd tl 20/. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et haldusasjas tehtud kompromiss, kus hageja ei ole menetlusosaliseks, ei too kostjale kaasa tagajärge, et kompromiss on siduv käesoleva tsiviilasja hageja suhtes. Seega ei tulene haldusasjas 3-18-1084 tehtud kompromissist, et kostjal on kohustus sõlmida hagejaga korteriomandi tasuta kasutamise leping.
15.Hageja tugineb asjaolule, et Protokolli ja volikogu otsuse koostoimes on kostja võtnud endale kohustuse sõlmida hagejaga korteriomandi tasuta kasutada andmise leping. 20.12.2018.a. vallavolikogu otsusega nr 91 lubati vallavalitsusel sõlmida hagejaga üürileping korteriomandi tasuta kasutada andmiseks õpilaste majutamiseks. Kasutusse andmise tähtaeg viis aastat ja otsus jõustus Protokolli allkirjastamisest. Seega jõustus 20.12.2018.a. LääneNigula Vallavolikogu otsus nr 91 31. jaanuaril 2019.a.
16.Lääne-Nigula valla vallavara valitsemise korra § 11 lg 1 p 1 järgi vallavara kasutusse andmise otsustab volikogu, kui vallavara antakse tasuta kasutusse ning § 15 lg 1 p 3 kohaselt, kui vallavara antakse otsustuskorras kasutusse piirkonnas olulist ja vajalikku teenust pakkuvatele füüsilistele ja juriidilisele isikutele. Kohus nõustub kostjaga, et vallavolikogu otsusega ei ole määratletud konkreetseid lepingutingimusi hageja ja kostja vahel. Volikogu otsus on eelduseks lähtuvalt vallavara valitsemise korra § 11 lg 1 p-st 1, et vallavalitsus saaks sõlmida lepingu vallavara tasuta kasutusse andmiseks. Kohtu hinnangul on volikogu lubanud vallavalitsusel sõlmida korteriomandi tasuta kasutamise leping, mille tähtaeg ei ületa 5 aastat, kuid otsusest ei tulene vallavalitsuse kohustust leping sõlmida. Volikogu otsus on vastu võetud 20.12.2018.a. Samas on otsuse jõustumine seatud sõltuvusse sellest, kas Lääne-Nigula Vallavalitsuse, Nõva Osavallavalitsuse, Nõva Kooli ja MTÜ Nõva Koolikogukond vahel sõlmitakse Protokoll. Otsusest nähtub, et luba sõlmida leping hageja ja kostja vahel kehtib juhul, kui sõlmitakse Protokoll nelja osapoole vahel. Millistel tingimustel võis või pidi kostja allkirjastama Protokolli, volikogu otsusest ei nähtu. Kuna allkirjastatud Protokoll oli eelduseks, et kostjal on luba sõlmida hagejaga vara tasuta kasutada andmise leping, siis nõustub kohus kostjaga, et volikogu otsuses ei ole määratletud piisavalt põhilepingu tingimusi, mis annaks aluse asuda seisukohale, et volikogu otsus on oma sisult eelleping Võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 lg 1 tähenduses. Eellepingu sisuks on kohustus sõlmida põhileping. Volikogu otsuse kohaselt oli loa andmise jõustumise eelduseks nelja osapoole vahelise Protokolli allkirjastamine. Seega ei saanudki volikogu otsuses sisalduda põhilepingu tingimused, sest Protokoll allkirjastati 31.01.2019.a.
17.Kohtu hinnangul on volikogu otsuse sisu selles, et kui neli osapoolt saavad omavahelisele kokkuleppele Protokolli allkirjastades, siis on vallavalitsusel luba sõlmida korteriomandi tasuta kasutamise leping hagejaga, mille tähtaeg ei tohi ületada 5 aastat.
18.Nelja osapoole vahel sõlmitud Protokolli p 2 järgi soovisid pooled arendada Nõva Kooli ja teevad selleks igakülgset koostööd. Nõva Kooli III astme õpilaste piirarvuks arengukavas aastatel 2018-2026 on 12 õpilast. Rahvastikuregistri põhiste prognooside kohaselt Nõva Kooli teeninduspiirkonnas ei ole võimalik sellist õpilaste piirarvu täitmist tagada. LääneNigula Vallavalitsus deklareeris, et ei rakenda III kooliastme õpilaste piirarvu 2019/2020 õppeaastal ning uuesti kaalutakse III kooliaste jätkamist 2020 I kvartalis. Vallavalitsus on valmis andma olemasolevad õpilaskodu ruumid tasuta kasutada eraõigusliku õpikodu pidamiseks vastavalt Lääne-Nigula vallavolikogu 20.12.2018.a. otsusele nr 91. Samuti katab vald õpilaskodu pidamisega seotud kommunaalkulud. MTÜ Nõva Koolikogukond on valmis pakkuma õpikodu teenust Nõva Kooli õpilastele, kes on pärit teistest omavalitsustest eesmärgiga suurendada Nõva Kooli õpilaste arvu. Samuti peab MTÜ tagama õpikodus elavate laste järelevalve ja turvalisuse /I kd tl 17-18/.
19.Kohus leiab, et Protokolli sisust tulenevalt ei ole kostjale etteheidetavad tegevused, mis on seotud hageja poolt esitatud faktiväidetega, et Nõva Kooli direktor ei informeerinud hagejat selles, et koolis soovis õppida viis õpilast, kes olid huvitatud õpilaskodu kohast 2019/2020 õppeaastal. Kostja ja Nõva Kool, kes oli Protokolli üheks osapooleks, ei ole samastatavad.
20.Protokollis avaldas kostja valmisolekut anda õpilaskodu ruumid tasuta kasutamiseks eraõigusliku õpikodu pidamiseks. Kohus leiab, et Protokolli pealkiri „Hea tahte ja ühiste kavatsuste protokoll“ viitab sellele, et kõik neli osapoolt soovisid Protokolli allkirjastamise ajal töötada selle nimel, et arendada Nõva Kooli. Protokolli sisu, mida kohus on refereerinud kohtuotsuse punktis 18, vastab Protokolli pealkirjale. Protokollis on märgitud kõigi nelja osapoole tegevused, mille tagajärjel peaks olema tagatud Nõva Kooli areng. Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaande kohaselt kavatsuste protokollide, hea tahte kokkulepete eesmärk ei ole üldjuhul kohustus sõlmida tulevikus leping (Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura, Tallinn 2016, lk 185).
21.Protokollis ei ole kostja võtnud endale kohustust sõlmida hagejaga vara tasuta kasutamise lepingut. Kostja on kinnitanud valmisolekut ruumide kasutusse andmiseks eraõigusliku õpilaskodu pidamiseks ning kanda õpilaskodu pidamisega seotud kommunaalkulud. Kostja poolt Protokollis väljendatu kinnitab kostja tahet tegevusteks, mis tagaksid Nõva Kooli arendamise sh abi õpilaskodu pidamisele omapoolselt ruumide tasuta kasutamisse andmisega ning kommunaalkulude kandmisega. Tegemist on kostja hea tahte väljenduse ja kavatsusega, kuid mitte lepingutingimuste kokkuleppimisega hageja ja kostja vahel.
22.Hageja deklareeris Protokollis, et on valmis pakkuma õpikodu teenust ning tagama õpikodus elavate laste järelevalve ja turvalisuse. Ka hageja ei ole võtnud endale konkreetseid lepingulisi kohustusi. Hageja nagu kostjagi, deklareerib Nõva Kooli arengu nimel valmisolekut teatud tegevusteks, eelkõige valmisolekut õpikodu teenuse pakkumiseks, sest laste järelevalvet ja turvalisust on võimalik tagada õpikodus peale seda, kui lapsed juba õpikodus elavad. Valmisolek õpikodu teenuse pakkumiseks ei ole samastatav eellepingu tingimusena, mida saaks käsitleda konkreetse kohustusena õpikodu teenuse pakkumisel. Kumbki pool, hageja ja kostja ei ole võtnud Protokolliga endale konkreetseid kohustusi, mis on käsitletavad lepingulise kohustusena tasuta kasutamise lepingu järgi.
23.Kohtule on esitatud vara tasuta kasutamise lepingu projekt /I kd tl 9-14/. Kostja on kinnitanud, et tegemist on tema poolt hagejale esitatud lepinguprojektiga ning hageja nõuab kostjaga lepingu sõlmimist projektis nimetatud tingimustel /I kd tl 132/. Tasuta kasutamise lepingut reguleerib VÕS 21. peatükk. Samas volikogu otsuses antakse luba üürilepingu sõlmimiseks. Nii üürileping kui tasuta kasutamise leping on kasutuslepingud. VÕS § 271 järgi on üürileping tasuline leping. Volikogu otsuses ja Protokollis märgitakse korteriomandi tasuta kasutusse andmist. Arvestades volikogu otsuses ja Protokollis märgitut ning kohtule esitatud lepingu projekti, on kohus seisukohal, et hageja tahe on suunatud tasuta kasutamise lepingu sõlmimisele VÕS § 389 tähenduses. Lepinguprojekti kohaselt leping jõustub sõlmisest ja kehtib 5 aastat ning kasutajal on kohustus kasutada vara õpilaste majutamiseks. Vara on lepingu sõlmimise päeval kasutaja faktilises
kasutuses. Kommunaalkulud tasub kasutusse andja. Kasutaja kohustub tagama majutatud laste järelevalve ja turvalisuse. Lepinguprojektis on ette nähtud ka poolte vastutus ning leppetrahvi nõuded. Kohus leiab, et lepingu projektis viidatud lepingutingimused on detailsemad, kui Protokollis ja volikogu otsuses märgitu. Eellepingu olemasolu eeldab aga tingimusi, millistel pooled võtavad endale kohustuse sõlmida põhileping. Käesoleval juhul on lepinguprojektis tingimus, et vara on juba lepingu sõlmimise ajal hageja faktilises kasutuses. Kohtu hinnangul juba ainuüksi nimetatud tingimus välistab selle, et Protokolli ja volikogu otsust saaks tõlgendada kui eellepingut. On oluline vahe, kas asi on juba kellegi valduses või mitte. Hageja, esitades hagi kohtusse, esitas ka hagi tagamise taotluse, milles nõudis korteriomandi valduse üleandmist hagejale. Kohus on seisukohal, et Protokoll ja volikogu otsus on suunatud eelkõige sellele, et pooled teeksid koostööd Nõva Kooli arendamisel ning selle käigus läbirääkimiste tulemusena sõlmitakse hageja ja kostja vahel vara tasuta kasutamise leping, mis võimaldaks hagejal õpikodu pidada. Volikogu otsus ja Protokoll eraldi ega ka koostoimes ei ole eellepinguks, mis annaks hagejale õiguse nõuda kostjalt lepingu sõlmimist.
24.Kostja on tõendanud, et astus samme realiseerimaks Protokollis ja volikogu otsuses viidatud head tahet sõlmida hagejaga tasuta kasutamise leping. 19.02.2019 on kostja edastanud hagejale lepingu projekti /I kd tl 140-146/. 16.09.2019.a on kostja esitanud hagejale järelepärimise, milles märgib, et hagejalt ei saadud tagasisidet veebruaris esitatud lepingu projektile. Samuti ei ole avatud õpilaskodu 2019/2020 õppeaastal. Vallal puudub igasugune info, kuna ja kas on hagejal üldse plaanis õpilaskodu avada. Seetõttu palus kostja hagejalt ühe kuu jooksul vastust ja tegevuskava seoses õpilaskodu avamisega. Paluti konkreetset ajakava ja plaanitavaid tegevusi /I kd tl 147-149/. 14.10.2019 vastas hageja kostjale, et tegevuskava vallale esitatakse siis, kui Nõva Kooli direktor teatab oma tegevuskava, kuidas tuua õpilasi Nõva Kooli /I kd tl 150-151/.
25.Kohus ei nõustu hagejaga, et kostjal ei ole õigus esitada hagejale päringut ja nõuda tegevuskava selle kohta, kuna ja mis tingimustel hageja kavatseb õpilaskodu avada. Eeldus vara tasuta kasutada andmiseks oli asjaolu, et ka hageja täidab omapoolsed kohustused. Kohtu hinnangul on loomulik ja mõistlik, et hageja esitanuks omapoolse tegevuskava, kuna ja mis tingimustel on plaanis õpilaskodu avada. Hageja ei saa eeldada, et ta saab vallale kuuluva vara oma valdusesse, kostjal kaasnevad kulud ning hagejal ei ole vara kasutamisega kohustusi. Kohus leiab, et mõlemad pooled, sh ka hageja, realiseerimaks Protokollis seatud eesmärke, pidanuks käituma viisil, mis arvestab mõlema poole huvidega. Kohtu hinnangul on kostja avaldanud mõistlikul ajal tahet realiseerida Protokollis toodud eesmärke. Kahjuks tuleb nentida, et hageja ei ole käitunud mõistlikul viisil.
Hageja ei vastanud sisuliselt kostja 16.09.2020.a. järelepärimisele, mis arvestades asjaolusid, ei olnud kooskõlas Protokollis seatud eesmärkidega Nõva Kooli arendamiseks. Lepingu sõlmimine eeldab kahe või enama poole tahet (VÕS § 9 lg 1). Kuna hageja nõuab lepingu sõlmimist kostjalt, mitte Nõva Koolilt, siis ei ole põhjendatud hageja poolt seada oma kohustuste täitmist kostja ees sõltuvusse kolmanda osapoole tegevusest. Kui hageja sooviks oli avada õpilaskodu, siis mitte miski ei takistanud hagejal esitada kostjale oma plaane, sest Protokolliga oli määratletud õpilaste piirarv ning Protokolli p 2 andis võimaluse arvestada õpilaste arvu dünaamikat ja eelduseks oli, et kuulatakse ära osapoolte arvamused. Olukorras, kus hageja isegi ei esita omapoolset arvamust ega ettepanekuid, ei ole põhjendatud kostjale ette heita, et kostja ei ole tegutsenud heas usus Protokolli täitmisel.
26.12.12.2019.a. esitas hageja kostjale taotluse, et soovib koheselt kasutusele võtta õpilaskodu ruumid /I kd tl 22/. Kostja vastas hageja taotlusele 31.12.2019 omapoolsete põhjendustega /I kd tl 24-26/. Hageja esitas kostjale 27.07.2020.a. nõudeavalduse, milles nõudis korteriomandi valduse üleandmist hiljemalt 31.08.2020.a. /I kd tl 27-30/. 27.07.2020.a nõudeavalduses ei ole hageja esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada hageja tegevuskava ja plaani õpilaskodu pidamiseks. Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et kostja astus omapoolseid mõistlikke samme realiseerimaks Protokollis väljendatud kavatsusi, kuid poolte kirjavahetus ei tõenda ega kinnita eellepingu olemasolu.
27.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, siis asendab tahteavaldust jõustunud kohtulahend, mis kohustab isikut tahteavaldust tegema. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel ei ole eellepingut sõlmitud. Seega ei saa kostjat kohustada tegema tahteavaldust lepingu sõlmimiseks, mis tuleneks eellepingust. Seadusest tulenevat kohustust kostjal lepingu sõlmimiseks ei ole. Seega tuleb jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata MTÜ Nõva Koolikogukond hagi LääneNigula valla vastu kohustada valda andma tahteavaldus korteriomandi tasuta kasutamise lepingu sõlmimiseks.
28.Kuna kohus on tuvastanud, et poolte vahel ei ole sõlmitud eellepingut, siis ei ole vajadust analüüsida kostja väiteid selles, et hageja on olnud tasuta kasutamise lepingu sõlmimisel vastuvõtuviivituses ning selles, et täitmisnõue on esitatud hilinenult.
29.Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt esitatud tõendid, mis puudutavad haldusasju R. K, I. K, K. M ja Lääne-Nigula valla vahel, ajakirjanduses ilmunud artiklid ja menetlusosalisteks mitteolevate isikute seletused ei ole asjassepuutuvad /I kd tl 34-54/. Samuti ei ole asjassepuutuv haldusasjas nr 3-18-1084 M.H ja S. H esitatud kaebus /I kd tl 99-115/.
30.Tsiviilasja hind on 3 500 eurot vastavalt TsMS § 132 lg-le 1.
31.TsMS § 162 lg 2 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.