3-20-1826 R.K.u, I.K.i ja K.M.a kaebus Lääne-Nigula Vallavolikogu 18.06.2020 otsuse nr 23 ja 27.08.2020 vaideotsuse nr 31 tühistamiseks Kaebajad: R.K., I.K.i ja K.M., lepingulised esindajad advokaadid Margot Maksing, Pilleriin Peedosk Vastustaja: Lääne-Nigula vald, lepinguline esindaja advokaat Sandor Elias, esindaja Kaie Talving
1.Rahuldada kaebus. Tühistada Lääne-Nigula Vallavolikogu otsus nr 23 ja 27.08.2020 vaideotsus nr 31.
2.Mõista Lääne-Nigula vallalt kaebajate kasuks välja menetluskulud 4542 eurot.
3.Kohaldada esialgse õiguskaitset ja peatada Lääne-Nigula Vallavolikogu 18.06.2020 otsuse nr 23 kehtivus kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.06.2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Nõva Vallavolikogu võttis 20.11.2015 vastu Nõva valla arengukava 2015-2021 (RT IV, 28.11.2015, 9). Nõva valla üheks nõrkuseks on väike rahvaarv, suur väljaränne, keskmisest negatiivsem iive ja kiirem elanikkonna vananemine (arengukava, lk 8). Eesmärk nr 3: Nõva vallas on võimalik omandada alg - ja põhiharidust. Haridust pakutakse vähemalt kolme kooliastme piires. Kooli jätkusuutlikkuse tagamiseks on välja arendatud loodusõppesuund. Mõõdik: Nõval tegutseb lasteaed-põhikool Strateegilised valikud: Lasteaeda ja põhikooli säilitatakse ja arendatakse hoolimata nende maksumusest. See loob eelduse elanike juurdekasvuks (arengukava, lk 9). Kooli juurde on loodud 2009.a õpilaskodu ja 2010.a rajatud nõuetekohane multifunktsionaalne treening- ja mänguväljak. Õpilaste arv Nõva Koolis (vormilt lasteaed-põhikool III kooliastmes, edaspidi kool) oli õppeaastatel 2012/2013-2015/2016 järgmine: 17, 17, 18, 25. Õpilaskodus on 6 riiklikult rahastatavat kohta õpilastele väljastpoolt koduvalda. Eristaatus annab koolile kindlustunde lisavahendite kujul riigieelarvest. Kooli pidamine on üks põhilisi teenuseid, mida kohalik omavalitsus osutab kohalikule elanikkonnale ja on kogukonna jätkusuutlikkuse üks alustalasid. Planeerimisperioodi jooksul hoiab Nõva vald kooli alles. Vald garanteerib õppetöö korraldamise põhikoolis. Koolil on välja arendatud loodusõppesuund. See võimaldab süvendatult loodusaineid omandada selleks sobivas keskkonnas. Õpilaskodu olemasolu ja arendamine võimaldab pakkuda teenuseid ka teistele omavalitsustele, garanteerimaks kooli püsimiseks vajaliku laste arvu (arengukava, lk 10).
2.Kullamaa, Lääne-Nigula, Martna, Noarootsi ja Nõva vald sõlmisid 16.12.2016 ühinemislepingu (edaspidi ÜL), mis jõustus 22.12.2016 (RT IV, 29.12.2016, 103). Ühinemise üheks eesmärgiks oli terviklik ja loogiliselt hästi toimiv, erinevate piirkondlike keskuste tasakaalustatud arengul põhinev, sotsiaalselt, majanduslikult ja territoriaalselt sidus omavalitsusüksus, mis võtab arvesse ajaloolist asustust, inimeste igapäevaliikumisi ja pikaajalisi kultuuritraditsioone (p 3.1.). Üldhariduse osas märgiti: õpilastele tagatakse võimalikult kodulähedane põhiharidus. Olemasolev põhikoolide võrk ja Kullamaa Keskkooli gümnaasiumiaste säilib vähemalt lepingu kehtivusaja lõpuni. Võimalikud muudatused valla põhikoolide võrgustikus saavad olla tingitud laste arvu vähesusest ja riigi poolt hariduse rahastamismudeli muutumisest, mille tagajärjel kooli pidamine kohalikule omavalitsusele muutub ebaotstarbekaks (p 6.2.1.). ÜL kehtib kuni järgmiste korraliste kohalike omavalitsuste valimiste tulemuste väljakuulutamiseni (p 12.3.). Menetlusosalised ei esitanud kohtule ÜL kohta seletuskirja. Kaebajad esitasid kohtule ÜL muudatusettepanekute õiendi (kaebuse lisa 13), mille kohaselt tegi MTÜ NordEstNõva juhatus (Nõva vald) muudatusettepaneku nr 43: 6.2. Üldharidus 6.2.1 Õpilastele tagatakse võimalikult kodulähedane põhiharidus. Olemasolev põhikoolide võrk ja Kullamaa Keskkooli gümnaasiumiaste säilib vähemalt lepingu kehtivusaja lõpuni. Nõva Kooli kui eristaatuses kooli tegutsemine põhikoolina tagatakse vähemalt kolme järgneva valimisperioodi jooksul (12 aastat). Võimalikud muudatused valla haridusvõrgustikus saavad olla tingitud laste arvu vähesusest ja riigi poolt hariduse ahastamismudeli muutumisest, mille tagajärjel kooli pidamine kohalikule omavalitsusele muutub ebaotstarbekaks. Lääne-Nigula vallavolikogu poolt jäeti arvestamata soov säilitada põhikooli 12 aasta jooksul: Haldusreformi seadus § 16 lg 4 (4) Ühinemisleping ja ühinemiskokkulepe jõustuvad volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise päeval ning need kehtivad järgmise kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamiseni. Pikemaid kohustusi ei ole võimalik ühinemislepinguga võtta (õiendi lk 14).
3.Lääne-Nigula Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) koostas dokumendi pealkirjaga Arutelupaber: Nõva kooli tulevik (edaspidi arutelupaber), mida eesotsas vallavanemaga tutvustati 12.03.2018 hoolekogu liikmetele. Arutelupaberi kokkuvõte (lk 1) oli järgmine: 1. Nõval jätkub koolihariduse andmine 6-klassilise lasteaed-põhikoolina, kooli asukoht jääb endiseks- Nõva küla, Kooli; 2. Nõva Kooli 3. kooliaste suletakse alates 2019/2020 õppeaastast, põhjus õpilaste arvu langus alla kriitilise piiri, rahvastikuprognoos on kohalike laste arvu osas pessimistlik; 3. Nõva Kooli õpilaskodu tegevus lõpetatakse alates 01.09.2018. Märkus: kokkuvõtte punktid 1 ja 2 on sisend Lääne-Nigula valla arengukava protsessis ning nende otsuste jõustumise eelduseks on seadusejärgse menetluse käigus kehtestatud valla arengukava ja arengukava alusel tehtud volikogu otsused kooli ümberkorraldamise kohta. Selgitatakse (lk 2), et Nõval koolihariduse andmise, kooli sulgemise või ümberkorraldamise küsimused on päevakorral olnud peaaegu kümne aastat, teemat on aktiivselt kajastatud kohalikus ja üleriigilises ajakirjanduses. Allmärkusena on lisatud lingid (https://www.postimees.ee/233788/nova-kavandab-lasteaed-pohikooli; https://www.err.ee/342288/novalkavatsetakse-pohikooli-vanem-aste-sulgeda; https://online.le.ee/2012/01/21/nova-peab-plaani-luua-sanatoornekool; https://online.le.ee/2013/02/14/nova-otsustab-homme-opilaskodu-ja-kooli-saatuse; https://online.le.ee/2016/03/15/nova-rahvas-kardab-kooli-sulgemist; https://online.le.ee/2017/07/15/novarahvas-tulitseb-kooli-parast) ajalehtede Postimees ja Lääne Elu digitaalselt avaldatud artiklite kohta. Artiklites kajastatakse aastatel 2010 kuni 2017 toimunud seisukohti ja arutelusid kolmanda astme tuleviku üle lähtuvalt õpilaste ja laste arvu vähesusest kooli teeninduspiirkonnas. 2018. aasta alguse seisuga õppis koolis 20 õpilast, neist 9 õpilast kolmandas astmes (arutelupaber, lk 2). Kooli teeninduspiirkonna moodustavad Nõva küla, Rannaküla, Peraküla, Vaisi küla, Tusari küla (arutelupaber, lk 3). Prognoositakse, et õpilaste arv väheneb 20-lt õppeaasta 2017/2018 10le õppeaasta 2023/24 (arutelupaber, lk 4).
4.Lääne-Nigula Vallavolikogu (edaspidi volikogu) võttis 15.10.2018 vastu valla arengukava 2018-2026 (RT IV, 19.10.2018, 8). Rahvastikuregistri andmetel on lähiaastatel 7-aastaseks saavate laste arv on kõige suurem Taebla Kooli koolipiirkonnas: 2018. aasta alguse seisuga elab 2019. aastal Taebla Kooli piirkonnas 7-aastaseid lapsi 13 last, 2020. aastal 16 last, 2021. aastal 21 last (joonis 12). Mõnevõrra vähem on järgnevatel aastatel 7-aastaseid lapsi Oru Kooli, Risti Kooli ja Palivere Põhikooli piirkonnas (keskmiselt 10 last 2019. aastal ja 2020. aastal). Noarootsi Kooli ja Kullamaa Keskkooli koolipiirkondades on järgnevatel aastatel 7-aastaseid lapsi 6-7, Martna Põhikooli piirkonnas 3 last ja Nõva Kooli piirkonnas lähiaastatel 7-aastaseks saavaid lapsi ei ela. (küll mõned 7 aastased lapsed, kes ei käi veel koolis) (lk 14). Vaadates andmeid kombineerituna laste arvu dünaamikaga lasteaedades võib prognoosida, et välisõpilaste arvu püsides samal tasemel suureneb lähiaastatel Taebla Kooli, Risti Põhikooli ja Oru Kooli õpilaste arv. Kullamaa keskkooli põhikooliosa, Palivere Põhikooli ja Noarootsi Kooli õpilaste arv püsib pigem stabiilsena. Väheneb Nõva kooli õpilaste arv (kuna kooli õpilaste arv on niikuinii väike, siis ka väiksed muudatused mõjuvad suurelt) ja mõõdukalt väheneb Martna Põhikooli õpilaste arv (lk 17). Esimeses kahes kooliastmes (I kooliaste – 1.–3. klass, II kooliaste – 4.–6. klass) õpilaste kriitilist arvu ei määrata, I ja II kooliastet peetakse üleval igal juhul kui kooli nimekirjas on õpilasi. Antud seisukoht vaadatakse üle 2022. arengukava korralise ülevaatamise käigus. (st pärast järgmisi kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi). III kooliastme (III kooliaste – 7.–9. klass) seatakse eesmärgiks, et 9. klass ei tohiks olla liitklass. Lähtudes liitklassi moodustamise põhimõtetest tähendaks see seda, et III kooliastmes peaks õppima vähemalt 17 õpilast. Kuna selline õpilaste
arv eesmärgina on arvestades Lääne-Nigula valla eripära (võrgustikupõhine kohaliku omavalitsuse üksus) liiga kõrge, siis seatakse käesolevas arengukavas eesmärgiks, et III kooliastmes peaks õppima vähemalt 12 õpilast. III astme jätkamise otsuse langetamisel hinnatakse I ja II kooliastme õpilaste arvu (p 1.5 Õpilaste arv kooliastmete kaupa, lk 17).
5.Vallavalitus koostas 08.11.2019 memo (vastus kaebusele, lisa 6), mille saatis 13.11.2019 (04.12.2020 vastus kaebusele, lisa 7.2) Nõva Kooli direktorile ja õppenõukogule ([email protected]), Nõva osavallavanemale ([email protected]), Nõva Kooli hoolekogule ([email protected]), MTÜ Nõva Koolikogukonnale ([email protected]) ja Nõva Osavallakogule ([email protected]) arvamuse andmiseks tähtajaga 12.12.2019. Memo sisu oli järgmine: Nõva kooli vahetust teeninduspiirkonnast (Peraküla, Vaisi, Nõva, Tusari) seitsme aasta jooksul Nõva Kooli lapsi tulemas ei ole. (arvestades vanemate lasteaiakoha valikut). Variku piirkonnast saab kooliealiseks 4 last, kuid juba täna 3 neist käib juba Linnamäe Lasteaias (perspektiiviga minna Oru Kooli). Väike õpilaste arv ja üldhariduse rahastamismudel tingib selle, et 2019. aastal lisab LääneNigula vald vallaeelarvest lisaks riigipoolsele õpetajate palgatoetusele üle 100 000 euro (millele lisandub juhtkonna palgakulude toetus). Õpetajate palgakulu toetus 48 286,00 € Õpetajate palgakulu 2019.a 149 610,00 €
VAHE - 101 324,00 €
KOKKUVÕTE
Nõva kooli teeninduspiirkond ei suuda ei lühiajalises ega pikaajalises perspektiivis täita III kooliastme miinimumnõuet ehk 12 õpilast III kooliastmes; Lääne-Nigula vald peab olulises osas katma Nõva Kooli õpetajate palgakulusid, riiklik arvestuslik palgakulude toetus katab sellest napilt veerandi. Alates kompromisslepingu sõlmimisest 2019 aasta alguses ei ole MTÜ Nõva Koolikogukond pakkunud ühtegi ideed ja visiooni õpilaste arvu suurendamisest ja ei ole asunud varem välja käidud ideid (nt õpikodu) realiseerima. Kooli hoolekogu kujundas 29.11.2019 koosolekul seisukoha (protokolli p 2.4, vastus kaebusele lisa 8). Nõva osavallakogu kujundas 16.12.2019 koosolekul seisukoha III kooliaste kohta (protokolli p 3, vastus kaebusele, lisa 11). Õpilasesindus ei kujundanud arvamust tähtaegselt.
6.Volikogu edastas 17.01.2020 otsuse eelnõu, millega lõpetatakse kooli III kooliastme tegevus, koos seletuskirjaga arvamuse avaldamiseks tähtajaga 21.02.2020: 1) lapsevanematele; 2) Nõva Osavallakogule; 3) hoolekogule; 4) õpilasesindusele (vastus kaebusele, vastavalt lisad 14.1-14.5). Hoolekogu hääletas 17.02.2020 koosoleku protokolli kohaselt kahte alternatiivset otsuse sõnastust: „1. Hoolekogu leiab, et enne 2021 a märtsi ei ole eelnõus sätestatud otsust vaja teha /- -/ 2. Hoolekogu toetab eelnõud /---/“ Hääletuse tulemusena otsustati teise ettepaneku kasuks. Teadaolevalt jagunesid hääled 5:3. (vastus kaebusele, lisa 5). Õpilasesindus arvamust ei avaldanud. Isikliku seisukoha edastas 21.02.2020 õpilasesinduse liige M.-K. H., kes ei toetanud kooli muutmist 6-klassiliseks.
8 lapsevanemat (sh kaebajad) ei nõustunud eelnõuga leidsid, et: 1) hetkel ei saa väita, et 2021/2022 õppeaastast ei ole III kooliastmes õppimas vajalik arv õpilasi 2) riigi poolne hariduse rahastamismudel ei ole sedavõrd muutunud, mille tagajärjel kooli pidamine oleks kohalikule omavalitsusele muutunud ebaotstarbekaks (vastus kaebusele, lisa 15). Üks lapsevanem leidis, et nii Oru kui ka Noarootsi kool jäävad vastupidises suunas meie igapäevaste liikumistega. Isiklikult eelistaksime Harju-Risti kooli (vastus kaebusele, lisa 16).
7.Volikogu võttis 18.06.2020 vastu otsuse (edaspidi otsus) kooli ümberkorraldamise kohta, millega muudeti kooli tegutsemise vormi ja otsustati lõpetada kooli III kooliastme tegevus alates 2021/2022 õppeaastast. Volikogu otsus põhines asjaolul, et rahvastikuprognoos ja klasside tegeliku täituvus näitab, et III kooliastmes ei õpi 12 last (arengukava p 1.5.): 2019/2020 õpib III kooliastmes 7 õpilast (6 meilt, 1 mujalt), 2020/2021 5 õpilast (4 meilt, 1 mujalt); 2021/2022 6 õpilast (3 meilt, 3 mujalt); 2022/2023 õpib III kooliastmes 5 õpilast (2 meilt, 3 mujalt). K. S.-S., R.K., E. F. K., I.K.i, K.M. ja S. S. on koolis õppivate laste vanemad järgmiselt:
7.1.K. S.-S. (elukoht Vaisi küla, Lääne-Nigula vald) tütar E. S. (isikukood xxxxxxxxxxx) õpib 2020/2021 õppeaastal kooli 6. klassis. 2021/2022 õppeaastal läheb 7. klassi, seega peab haldusakti tõttu vahetama kooli;
7.2.R.K.u (elukoht Kaasiku, Lääne-Nigula vald) lapsed C. K. (isikukood xxxxxxxxxxx), R. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja R. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) õpivad 2020/2021 õppeaastal vastavalt kooli 8. klassis, 3. klassis ja lasteaias. 2021/2022 õppeaastal läheb C. 9 klassi, seega peab haldusakti tõttu vahetama kooli;
7.3.E. F. K. (Änglema küla, Lääne-Harju vald) tütar I. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) õpib 2020/2021 õppeaastal Nõva Kooli 6. klassis. 2021/2022 õppeaastal läheb 7. klassi, seega peab haldusakti tõttu vahetama kooli;
7.4.I.K.i (elukoht Nõva küla, Lääne-Nigula vald) poeg M. I. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) õpib 2020/2021 õppeaastal Nõva Kooli 4. klassis. 2021/2022 õppeaastal läheb 5. klassi;
7.5.K.M.a (elukoht Rannaküla, Lääne-Nigula vald) tütar T. L. M. (isikukood xxxxxxxxxxx) õpib 2020/2021 õppeaastal Nõva Kooli 8. klassis. 2021/2022 õppeaastal läheb 9. klassi, seega peab haldusakti tõttu vahetama kooli;
7.6.S. S. (elukoht Peraküla, Lääne-Nigula vald) lapsed O.S. (isikukood xxxxxxxxxxx), H. S. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja T. S. (isikukood xxxxxxxxxxx) õpivad 2020/2021 õppeaastal lasteaias. K. S.-S., R.K., E. F. K., I.K.i, K.M. ja S. S. esitasid vaide otsuse peale, mille volikogu jättis 27.08.2020 vaideotsusega (edaspidi vaideotsus) rahuldamata.
8.R.K., I.K.i ja K.M. (edaspidi kaebajad) esitasid Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks. Kaebust toetavad K. S.-S., E. F. K. ja S. S. Kohus võttis kaebuse menetlusse, korraldas asja arutamiseks istungi ja kogus tõendeid kirjaliku menetluse käigus.
KAEBAJATE NÕUDED JA SEISUKOHAD
9.Haldusaktide tühistamisnõuet põhjendavad kaebajad sellega, et nende õigusi rikub kooli III kooliastme sulgemine. Tühistamisnõue põhineb väitel, et otsus ja vaideotsus on õigusvastased. Otsuse formaalne õigusvastasus
9.1.Otsusele ja selle menetlusele heidetakse ette, et rikuti põhjendamiskohustust ning
kaalutlusõiguse teostamisele jäeti arvestamata oluliste asjaoludega (kaebus, p 2.1.1), rikuti ärakuulamisõigust (kaebus, p 2.1.2), ei kaalutud III kooliastme hariduse kvaliteeti (kaebus, p 2.2.1), otsuse on vastuolus ÜL-ga ja selle vastuvõtmisel rikuti kvoorumi nõuet (kaebus p 2.2.2), ei kaalutud alternatiivseid lahendusi (kaebus, p 2.2.3), ei kaalutud piisavalt majanduslikku mõju (kaebus, p 2.2.4), ei ole arvestatud põhjustega, miks õpilaste arv on vähene (kaebus, p 2.2.5).
9.2.Põhjendamiskohustust rikuti sellega, et otsusest ega seletuskirjast ei nähtu, et oleks analüüsitud era- ja avalikke huve, finantsmajanduslikke kaalutlusi, koolitee pikkust ja korraldust, hariduse kvaliteeti ja kooli osa kohalikus elus. Seda on tehtud alles vaideotsuses (vaideotsuse seletuskiri p 2.20, 2.23 (h), 2.29). Põhjendusi, mis haldusaktis või selles viidatud dokumendis ei sisaldu, ei saa HMS § 56 lg 1 kohaselt haldusakti põhjendustena arvestada isegi juhul, kui need oleksid asjakohased (Riigikohtu üldkogu 31.05.2011 otsus asjas nr 3-3-1-85-10, p 42). Seega ei saa vaideotsuse põhjendusi arvestada kui otsuse põhjendusi HMS § 56 lg 3 tähenduses. Ainuüksi asjaolu, et mitmete asjas tähtsust omavate asjaolude arvestamine ei nähtu otsusest, vaid saab kaebajatele teatavaks alles vaideotsusest, on piisav alus otsuse tühistamiseks põhjendamiskohustuse olulise rikkumise tõttu.
9.3.Kuna hoolekogu 17.02.2020 koosoleku protokollimise nõudeid rikuti oluliselt ning hoolekogu toetas otsuse eelnõud piiratud info tingimustes, siis jäi hoolekogu sisuliselt ära kuulamata (kaebus, p 2.1.2.2 – 2.1.2.6).
9.4.Õpilasesinduse arvamust võib olla formaalselt küsitud otsuse eelnõu edastamisega. Kuid õpilasesinduse toimimine ei olnud kooli poolt tagatud, samuti ei olnud õpilasesindusele tagatud juurdepääsu vajalikule teabele. Seega ei toimunud ärakuulamist nõutaval viisil (kaebus, p 2.1.2.72.1.2.9).
9.5.Kolm osavallakogu liiget (Ilme Peedoson, Kaidi Silver-Schöbe, Virve Tauts) olid otsuse eelnõule vastu. Seda ei arvestatud otsuse vastuvõtmisel (kaebus, p 2.1.2.12). Otsuse materiaalne õigusvastasus
9.6.Õpilaste väikesest arvust hoolimata ei ole alust pidada koolihariduse kvaliteeti halvaks (kaebus p 2.2.1.11).
9.7.ÜL-ga lepiti kokku, et Lääne-Nigula valla põhikoolide võrgus ei tehta enne järgmiseid kohaliku omavalitsuse valimisi olulisi muudatusi. Sellest tulenes kaebuse esitajatele ning nende koolikohustuslikele lastele õiguspärane ootus, et vähemalt esimese volikogu ametiaja jooksul püsib koolivõrk endisena. ÜL p 6.2.1 kolmanda lause kohaselt peavad põhikooli võrgustiku muutmiseks esinema kaks tingimust: laste arvu vähesus ja riigi poolt hariduse rahastamismudeli muutumine, mille tagajärjel kooli pidamine kohalikule omavalitsusele muutub ebaotstarbekaks. Tegemist ei ole alternatiivse, vaid kumulatiivse loeteluga. Koolis on alati olnud teistest piirkonna koolidest vähem lapsi ja vastav asjaolu oli teada ühinemislepingu sõlmimise ajal. Seega on mõistlik järeldada, et ÜL p 6.2.1 kolmandas lauses nimetatud tingimused peavad esinema samaaegselt selleks, et vastava sätte esimeses lauses nimetatud kinnitusest põhikoolide võrgu säilimise kohta kõrvale kalduda. Vastasel juhul oleks ÜL p 6.2.1 esimene lause sisutühi. 2.2.2.5 ÜL p 6.2.1 läbirääkimisel sooviti sõnastust muuta selliselt, et olemasolev põhikoolide võrk säiliks muutmatult vähemalt 12 aastat. Ettepanek jäi arvestamata põhjusel, et ÜL-ga oli võimalik õigusi ja kohustusi sätestada ainult järgmise kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamiseni. Seejuures ei toodud vastava ettepaneku arvestamata jätmiseks muid sisulisi
põhjendusi. Sellest tekkis ettepaneku tegijatele õiguspärane ootus, et vähemalt praeguse volikogu ametiajal ettepanekuga arvestatakse (kaebus, p 2.2.2.2, 2.2.2.3, 2.2.2.5). Otsuse vastuvõtmisel rikuti kvoorumi nõuet. Selle poolt oleks pidanud hääletama 2/3 volikogu liikmetest (haldusreformi seaduse § 16 lg 5), see tähendab 17 liiget (2/3 25-st on 16,666). Kuid hääletas 16 liiget (28.09.2020 kaebuse lisa 3, lk 11). Järelikult on otsus HMS § 54 tähenduses õigusvastane (kaebus, p 2.2.2.4, vaie, p 2.2.1.6).
9.8.Otsuses ei ole analüüsitud: 1) kas III kooliastme õpilastele on alates 2021/2022 õppeaastast tagatud hariduse omandamise võimalus mõnes teises valla koolis (kaebus, p 2.2.3.2) 2) koolitee muutust ja mõjusid, transpordi korraldust (kaebus, p 2.2.3.4-2.2.3.7) 3) alternatiivselt III kooliastme tegevuse järkjärgulist lõpetamist (kaebus, p 2.2.3.10) 4) III kooliastme tegevuse lõpetamise mõju koolile tervikuna (kaebus, p 2.2.3.11).
9.9.Otsuse tegemisel ei kaalutud piisavalt majanduslikku mõju. Arvestades, et III kooliastme tegevuse lõpetamise järel on koolis varasemast vähem õpilasi, võib eeldada, et palgakulu ühe õpilase kohta kasvab, mitte ei kahane. Seega ei ole võimalik säästa 100 000 eurot vahendite arvelt, mis kuluvad lisaks riigipoolsele palgatoetusele õpetajate palgakulu katmiseks. Rahaline võit on tõenäoliselt vaid murdosa sellest, kui üldse (kaebus, p 2.2.4.4).
9.10.Õpilaste vähene arv kooli III astmes on osaliselt põhjustatud vastustaja tegevusest. Õpilaste arvu prognoosimisel on arvestatud ainult kooli vahetus läheduses elavate õpilastega, kuid ei ole arvestatud, et koolil on õpilaskodu, mis mahutab 6 õpilast. MTÜ Nõva Koolikogukond on korduvalt taotlenud õpilaskodu ruumide enda kasutusse andmist (viimati 2019. a lõpus), kuid vastustaja ei ole seda teinud. Õpilaste vähesele arvule aitas kaasa kooli direktor, kes tunnistas hoolekogu 29.11.2019 koosolekul, et on keeldunud vähemalt 5 õpilaskodu kohast huvitatud õpilase kooli vastu võtmisest (helisalvestis 00:00 – 01:15, kaebuse lisa 19)
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
10.Kaebus tuleb jätta rahuldamata, sest otsus on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane. Otsuse formaalne õiguspärasus
11.Vastustaja järgis ärakuulamise kohustust.
11.1.Ärakuulamine peab tagama, et otsuse langetamisel kaalutakse kooli õpilaste ja nende vanemate esindusorganite seisukohti koos muude asjas tähtsust omavate asjaoludega (Põhikoolija gümnaasiumiseaduse, edaspidi PGS, § 80 kohane kohtupraktika). Ärakuulamise põhimõtet ei ole rikutud pelgalt selletõttu, et hoolekogu ja õpilasesinduse seisukohta ei võetud arvesse ning vastustaja otsustas koolide ümberkorraldamise kasuks (vastus kaebusele p 3.36).
11.2.Vastustaja andis hoolekogule ja õpilasesindusele võimalus esitada arvamus. Lisaks oli võimalus arvamust avaldada teistel asjassepuutuvatel isikutel (volikogu hariduskomisjon, osavallakogu, lapsevanemad, õpilased, osavallavolikogu, koolidirektor, MTÜ Nõva Koolikogukond (vastus kaebusele, p 3.37).
12.Vastustaja järgis otsuse põhjendamiskohustust. Otsuse seletuskirjas on põhikaalutlused välja toodud. Vaideotsuses ja teistes dokumentides on nimetatud kaalutlusi laiendatud. Kaebajad esitasid kaebuse pärast vaideotsuse tegemist, mistõttu tuleb vaideotsuse põhjendusi arvesse võtta.
Haldusakti kontrollimisel võib arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel. Näiteks võis põhjendus sisalduda haldusorgani poolt koostatud dokumendis, millele haldusaktis nõuetekohaselt ei viidatud, kuid mis eksisteeris haldusakti andmise ajal, või haldusmenetluse käigus mõne menetlusosalise või teise haldusorgani poolt akti andjale esitatud dokumendis. Samuti võib kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust arvesse võtta juhul, kui mõistliku isiku jaoks pidi olema arusaadav, et haldusorgan juhindus vastavast põhjendusest haldusakti andmisel (Riigikohtu 29.11.2012 otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 20). Kooli ümberkorraldamise vaidluses on kohtupraktikas leitud, et kui volikogu otsuses ei ole kõik asjaolud ja kaalutlused välja toodud, siis piisab, et põhjendused ja analüüsid on kaebajatele olemas kättesaadavates dokumentides (Tartu Halduskohtu 28.06.2012 otsus asjas nr 3-12-835, p 27). Vaideotsuses, 08.11.2019 memos ja Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) 25.06.2020 õiendis (edaspidi õiend) toodud asjaolud olid otsuse tegemise ajaks nii vastustajale kui ka kaebajatele teada. Kaebajad on olnud kas isiklikult või hoolekogu ja MTÜ Nõva Koolikogukond kaudu pidevalt vastustaja seisukohtadest teadlikud. Asjaolu, et koolis pakutava hariduse kvaliteet ei ole sellisel kujul jätkusuutlik, ei olnud vastustajale kooli pidajana üllatuslik. Õiendi järeldused vaid kinnitasid vastustaja arvamust. Otsuse materiaalne õiguspärasus
12.Kaebajad ei saa nõuda III kooliastme tegevuse jätkamist, vaid põhihariduse tagamist ning seda, et ümberkorraldamisel oleks kaalutlusreegleid järgitud (vastus kaebusele, p 3.17). Vastustaja on seda teinud.
12.1.Koolivõrgu optimeerimine on avalikust huvist lähtuv tegevus: koolide ülalpidamine on KOV-le PS § 37 lg-st 2 tulenev kohustuseks ning oma kohustusi täites peab KOV silmas pidama nii rahvastiku arvu muutusi kui ka oma käsutuses olevat (piiratud) ressurssi. Seetõttu võib hariduse kättesaadavuse parandamiseks olla vajalik haridusasutuste ümberpaigutamine, ühendamine või ka nende likvideerimine (vastus kaebusele, p 3.16 m). KOV-i finantsressursside mõistlik kasutamine teenib lõppastmes kõigi elanike huve (vastus kaebusele, p 3.16 n). Kohtupraktikas on legitiimseks peetud olukorda, kus I ja II kooliaste säilitatakse mitmes valla koolis, üks tugev III kooliaste luuakse aga ühte kooli, kindlustades sellega ka õpetajate motivatsiooni ja sissetuleku. KOV-l tuleb leida sobiv koolitüüp igale piirkonnale, tuginedes kooli õpilaste arvule, majanduslikele võimalustele ja õpikvaliteedile. Kooli pidaja peab tagama lisaks kooli ülalpidamisele ka selle arengu. Õppekava elluviimiseks on muuhulgas vajalik kvalifitseeritud õpetajate olemasolu ja õppekava täitmiseks peab kindlustama kvaliteetse õpikeskkonna (vastus kaebusele, p 3.16 p).
12.2.ÜL p 6.2.1 võimaldab selle kehtivuse ajal (kuni 2021. sügiseni) põhikoolide võrku ümber kujundada tulenevalt laste arvu vähesusest, mis kooli III kooliastme puhul ka realiseerus. Rahastamismudeli muutumine ei ole teksti järgi kohustuslik kumulatiivne eeldus ÜL ei keelab kooli tegevust muuta. Seega ei kuulu kohaldamisele HRS § 16 lg 5 sätestatud häälteenamuse nõue (vastus kaebusele, p 3.21).
12.3.Arengukava järgimine oli volikogule kohustuslik. Arengukava kohaselt peaks vastustaja põhikoolide III kooliastmes õppima vähemalt 12 õpilast (norm oleks tegelikult 17). Kooli III kooliastme õpilaste oodatav hulk jääb sellest üle 2 korra madalamaks (vastus kaebusele, p 3.21).
12.4.Vastustaja maksab eelarvest lisaks riigipoolsele õpetajate palgatoetusele kooli õpetajate palgakuluks üle 100 000 euro lisaks (et tagada õpetajatele vähemalt riiklik alampalk). See on teiste vastustaja põhikoolidega võrreldes 2-7 korda suurem. Rahalised argumendid ei olnud
ainumääravad, ent vastustaja eelarves on välja toodud, et koolis on ühe õpetaja kohta 2 last, mis on valla keskmisest 3-4 korda vähem. Samuti on kooli personalikulu õpilase kohta valla suurim, olles madalaimast üle 3 korra suurem (vastus kaebusele, p 2.29 b).
12.5.Otsuses on selgitatud, et iga III kooliastme õpilase uus kool määratakse lapsevanemate ärakuulamise järel 2021. aasta alguseks ning arvestatakse lapsevanemate eelistusi. Järelikult alles siis saab koolitranspordi täpse korralduse paika panna Vastustaja täidab kohustust tagada koolikohustuse täitmise ja põhikooli riiklikule õppekavale vastava põhihariduse omandamise võimalus valla haldusterritooriumil elavatele koolikohustuslikele lastele. Nii vastustaja põhikoolide kui ka teiste piirkonna kohalike omavalitsuste põhikoolide puhul jääks (kooli)transpordi ajakulu samasse suurusjärku valla olemasolevate õpilasliinidega ning ei ületaks PGS § 7 lg 3 sätestatud piirangut (vastus kaebusele, p 3.18 j, k).
12.6.Kool kui tinglikult kogukonnakeskus jääb alles: tegevust jätkavad 1.-6. klass (I ja II kooliaste). Samuti jääb avalikku kasutusse kooli hoone (sh raamatukoguna). Osavallakogu toetas III kooliastme tegevuse lõpetamist pidades oluliseks I ja II kooliastme ning lasteaia säilimist. Osavallakogu kui osavalla elanike poolt valitud esindusorgani pädevuses on muu hulgas arvamuse andmine osavalla territooriumil asuvate hallatavate asutuste või nende filiaalide asutamise, ümber kujundamise või lõpetamise kohta.
12.5.Õiendi kohaselt ei ole õpetajate kvalifikatsioon õppe kvaliteedi tagamiseks jätkusuutlik (vastus kaebusele, p 3.18 o).
12.6.Ei saa nõustuda, et kooli õpilaste arvu on hoitud kunstlikult madalana. Kooli ei ole võimalik pidada pelgalt ühe huvigrupi kahtlemata tervitatavatele, ent siiski praktikas ebarealistlikeks osutunud soovidele tuginedes. Kaebajad ei ole tõendatud väidet, et õpilaskodu toimimise korral sooviks Nõva Kooli õppima tulla täiendavad 6 õpilast (vastus kaebusele, p 3.31 a). Varasemalt suunati kooli sotsiaalsete erivajadustega lapsi, aga nende jaoks ei ole nõuetele vastavat õpilaskodu (vastus kaebusele, p 3.31 a). Helisalvestiselt ei ole kuulda kooli direktori kinnitust, et ta olevat põhjendamatult keeldunud vähemalt 5 õpilaskodu kohast huvitatud õpilase kooli vastuvõtmisest (vastus kaebusele, p 3.31 a). Õpilaskodu üleandmise vaidlus ei puutu otsuse õiguspärasusse. Õpilaskodu korteri üleandmise vaidluses on MTÜ Nõva Koolikogukond esitanud Lääne-Nigula valla vastu hagi, mida arutatakse tsiviilasjas 2-20-16172. Pärnu Maakohus ei ole teadaolevalt hagi menetlusse võtnud ning 20.11.2020 määrusega jättis kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata, kuna kohus on seisukohal, et kui poolte vahel puudub vara tasuta kasutamise leping ning hageja ei ole hagis esile toonud, kust tuleneb kostja kohustus sõlmida poolte vahel võlaõiguslik vara tasuta kasutamise leping, siis lepingu sõlmimise tagamiseks valduse andmine hagejale ei ole põhjendatud.“ (vastus kaebusele, p 3.31 b). Vastustaja on korduvalt püüdnud õpilaskodu MTÜ-le Nõva Koolikogukond üle anda, ent MTÜ ei ole astunud selleks mingeid samme ega ole omalt poolt esitanud ühtegi tegevuskava ega tõendit õpilaskodu reaalse pidamise kohta (vastus kaebusele, p 3.31 c).
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13.Kohus, uurinud kohtu kogutud ning menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb rahuldada otsuse ja vaideotsuse tühistamisnõudes. Otsuse, arengukava ja ÜL vastuolu
13.1.Kohtu hinnangul on vaidluse õige lahendamise seisukohalt määrava tähtsusega:
1) kas ja kui, siis kuidas oli volikogu arengukava vastuvõtmisel seotud ÜL-ga (täpsemalt ÜL p
3.1.ja p 6.2.1.); 2) kas volikogu järgis arengukava vastuvõtmisel ÜL-i; 3) kas ja kui, siis kuidas oli volikogu otsuse vastuvõtmisel seotud ÜL-ga (täpsemalt ÜL p 3.1. ja p 6.2.1.); 4) kas volikogu järgis otsuse vastuvõtmisel ÜL-i; Kuigi arengukava õiguspärasuse hindamine ei ole kaebuse esemeks, on oluline käsitleda arengukava seost ÜL-ga, kuna otsus tugineb vahetult arengukavale (III kooliastme tegevuseks nõutav õpilaste arv). Kui kohus leiab, et volikogu oli õiguslikult seotud ÜL-ga ning rikkus otsust tehes ÜL-i, on see otsuse ja vaideotsuse tühistamise aluseks. Sel juhul ei oma ülejäänud kaebuse väited tähendust asja lahendamise seisukohalt.
13.2.ÜL-i reguleerivad järgmised õigusnormid. Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (edaspidi ETHJS) näeb ette, et KOV üksuste volikogud saavad ÜL-ga otsustada haldusterritoriaalse korralduse üle (haldusreformi seaduse § 2, ETHJS § 91 lg 1, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, edaspidi KOKS, § 22 lg 1 p 10). Seadusandja nägi ette ÜL-i kohustusliku osa (ETHJS § 91 lg 1 p-d 1-7). Samas jäi KOV-dele lai kaalutlusruum muude küsimuste otsustamaks, mida nad vajalikuks pidasid (ETHJS § 91 lg 1 p 8). ÜL avaldatakse Riigi Teatajas (ETHJS § 91 lg 7). ÜL-i vastuvõtmisele eelnesid läbirääkimised (ETHJS § 9 lg 1, § 9 lg 6 p 2). Lepingu kujunemisel ja vastuvõtmisel oli osapoolte volikogudel kandev roll (ETHJS § 91 lg 7). Lepingu eelnõu muutmiseks oli võimalik teha ettepanekuid ja esitada vastuväiteid, mille kohta tegid osapooled otsuse nende arvestamise või arvestamata jätmise kohta (ETHJS § 91 lg-d 4 ja 5).
13.2.1.KOKS § 6 lg-tes 1 ja 2 on nimetatud valdkonnad, mis kuuluvad volikogu ja/või vallavalitsuse otsustuspädevusse. Need valdkonnad (haridus, kultuur, sport, sotsiaalteenused, tervishoid, kommunaalmajandus) sisalduvad ÜL-s. Järelikult on tegemist valdkondadega, mille reguleerimist osapooled vajalikuks pidasid (ETHJS § 91 lg 1 p 8). Seetõttu on ÜL (kestvusega peaaegu viis aastat) oma olemuselt sarnane arengukavale kui strateegiadokumendile. Erinevus on dokumendi kestvusajas, mis on arengukava puhul pikem. ÜL-i eripära on selles, et ÜL on kompromiss viie erineva osapoole huvide vahel, mille lõpptekst tekkis läbirääkimiste tulemusel. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et ÜL on osapoolte vaheline vaba tahte alusel kujunenud leping, mis on kompromiss erinevate osapoolte huvide vahel. ÜL, mille osapoolte volikogud võtsid vastu (RT IV, 29.12.2016, 103), on õiguslikuks aluseks ühendvalla, see tähendab vastustaja, tegevusele. ÜL-s kokkulepitu on ühendvalla volikogule täitmiseks kohustuslik vähemalt kuni volikogu tegevusaja lõpuni (kuni järgmiste kohalike valimisteni 2021.a oktoober, haldusreformi seaduse § 16 lg 4). ÜL kui strateegiadokumendi kaalukust näitab selle avaldamine Riigi Teatajas.
13.3.Volikogu ei järginud seda põhimõtet, kui nägi arengukava p-s 1.5. ette, et III kooliastmes peaks õppima vähemalt 12 õpilast. Numbrilise piirmäära kehtestamine, teades, et Nõva Koolis õpib vähem õpilasi, oli sisuliselt eelotsus kooli III õppeastme tegevuse lõpetamisele. Sest nagu
vastustaja õigesti märkis (kaebus, p 3.20): arengukava kui strateegiadokument on volikogu jaoks aluseks edasiste otsuste tegemisel (KOKS § 37 lg 1). Loogiliselt järgnes arengukavale volikogu otsus lõpetada Nõva kooli III õppeastme tegevuse, sest täidetud ei olnud arengukava numbriline piirmäär.
13.3.1.III kooliastme tegevuse lõpetamise järgselt ei tagata õpilastele võimalikult kodulähedast põhiharidust (ÜL p 6.2.1. esimene lause): vastustaja territooriumil asuvate lähimate koolide kaugused on järgmised: 1) Noarootsi kool 32 km 2) Oru Kool 34 km (mereäärne marsruut) 3) Risti Põhikool 40 km 4) Oru Kool 42 km (läbi Variku) (kaebuse vastus, p 2.30). Kohtu hinnangul ei saa olla vaidlust, et ÜL sõnastus põhiharidus hõlmab I-III kooliastet (EV haridusseaduse § 20 lg 1, PGS § 2 lg 1). Vastustaja ei ole vastu vaielnud, et otsus on vastuolus ÜL p 6.2.1. esimese lausega.
13.3.2.Võimalikult kodulähedase põhiharduse tagamise põhimõte koos olemasoleva põhikoolide võrgustik säilitamisega (ÜL p 6.2.1. teine lause) on reeglid. Erandina on lubatud muudatused põhikoolide võrgustik tulenevalt laste arvu vähesusest ja riigi poolt hariduse rahastamismudeli muutumisest (ÜL p 6.2.1. kolmas lause). Selle järelduse aluseks on ÜL p 6.2.1 süstemaatiline ja eesmärgist lähtuv tõlgendamine. Muudatuse vajadus pidi lähtuma olukorra muutumisest võrreldes ÜL vastuvõtmise ajaga (16.12.2016). Vastupidisel juhul oleksid esimene ja teine lause olnud sisutühjad ÜL-i vastuvõtmisest alates.
13.3.3.Mõistet laste arvu vähesus ei ole arengukavas sisustatud. Arvestades ÜL-i vastuvõtmise ajal teadaolevat statistikat sai laste arvu vähesus kõne alla tulla eelkõige Nõva Kooli puhul. Nõva vald on tunnistanud, et pikaajaliselt languses olnud rahvastiku arv, kaasa arvatud vähene laste arv, on valla arengu probleemideks (Nõva Valla arengukava 2015-2021, lk 9, 11). Kohtul ei ole kahtlust, et Nõva valla laste arvu vähesus oli ÜL-i osapooltele teada. Seda tõendavad mitmed üleriigilise ja kohaliku levikuga meediaväljaannete artiklid kuni ÜL-i sõlmimiseni (12.03.2018 arutelupaber, allmärkus 1). Põhikoolis õpib praegu 25 last, kuid prognoosi järgi nende arv väheneb. Suurim on praegu seitsme õpilasega 9. klass, terves esimeses kooliastmes on lapsi vaid kolm (Postimees 07.03.2010). 400 elanikuga Nõva vald peab plaani sulgeda põhikooli vanem aste, sest vallas pole piisavalt palju lapsi. Eile lükkas volikogu sulgemisotsuse märtsini edasi ja loodab, et haridusministeerium jätkab kooli toetamist eristaatuse järgi (Eesti Rahvusringhääling 16.02.2013). Nõva koolis õpib sel õppeaastal 15 õpilast ja töötab kümme õpetajat. Nii palju õpetajaid nii väikese laste hulga peale teeb koolipidamise kalliks ja tavalise rahastamismudeli järgi ei tule riigi eraldatavast rahast õpetajate palk välja (Lääne Elu 15.03.2016). Vaatamata laste arvu vähesusele ei teinud Nõva vald otsust III kooliastme tegevuse lõpetamise kohta kuni ÜL-ni. Vastupidi, Nõva valla arengukavas peeti oluliseks hoida põhihariduse andmist kodulähedasena I-III kooliastmes. 12.03.2018 arutelupaber näitab, et vaid napilt aasta aega pärast ühendvalla teket koostas vallavalitsus dokumendi, mille eesmärgiks oli anda sisend Lääne-Nigula arengukava 2018-2026 koostamiseks. Pealkirjaks on küll arutelupaber, kuid selle kokkuvõtte p 1 ei jäta ruumi aruteludeks: Nõval jätkub koolihariduse andmine 6-klassilise lasteaed-põhikoolina (teksti vorming esitatud arutelupaberis esitatud kujul). Kohtu jaoks ei ole arusaadav, milline oluline muutus toimus natuke rohkem kui ühe aasta jooksul laste arvus Nõva Kooli silmas pidades. Kui 16.12.2018 peeti reegliks võimalikult kodulähedast põhihariduse andmist, siis 12.03.2018 leidis vallavalitsus, et seda põhimõtet ei ole Nõva Kooli III
astme puhul võimalik järgida. Arutelupaberis märgitu võeti aluseks 15.10.2018 vastuvõetud arengukavas.
13.3.4.Numbrilist piirmäära arengukava p-s 1.5 kehtestades eiras volikogu ÜL p 6.2.1. kolmanda lause teist eeldust - riigi poolt hariduse rahastamismudeli muutumine.
13.3.4.1.Teksti laste arvu vähesusest ja riigi poolt hariduse rahastamismudeli muutumisest mõistmisel on esmaseks tõlgendamise meetodiks grammatiline tõlgendamine. Ja või või võib osutuda loetelu puhul tähenduslikult määravaks, kuna see markeerib kas tingimuste kumulatiivsust või alternatiivsust. Teisisõnu: tingimused peavad kas esinema koos või piisab vaid ühest neist (Õigus ja keel, Heili Sepp, Õiguskeel 1/2017, lk 3). Seega tähendab keeleline konstruktsioon üks ja teine, et tingimused peavad esinema koos. Järelikult tõlgendas volikogu ÜL vastavat lauset vääralt, kui leidis, et ainuüksi laste arvu vähesus (esimene tingimus) annab aluse III kooliastme tegevuse lõpetamiseks. Teiseks tingimuseks, mis oli täitmata, ja mida volikogu otsust tehes ei arvestanud, oli riigi poolse rahastatusse muutumine. Nende kahe tingimuse koosmõjus võis ÜL-i kohaselt muutuda kooli pidamine kohalikule omavalitsusele ebaotstarbekaks. Seda seisukohta ei väära vastustaja selgitus, et sidesõna ja võib olla kasutatav kui ka tähenduses (25.03.2021 määruskaebuse p 2.12). See selgitus võib teatud olukordades paika pidada, kuid mitte Nõva Kooli vaidluse puhul. Teksti tuleb tõlgendada kontekstist lähtuvalt. Kohus jääb 12.03.2021 määruses märgitu juurde, et mõiste ebaotstarbekas on majandusliku sisuga. Kooli kui haridusasutuse (sõltumata kooli pidajast) ülalpidamisega kaasnevad kulud: koolimaja ja sisustuse ning töötajate tööjõukulud. Nõva Kooli kui munitsipaalkooli pidajaks on vastustaja (PGS § 1 lg 2), kes katab kooli kulud. Riik maksab igal aastal munitsipaalkooli pidajale toetust õpetajate tööjõukulude katmiseks (PGS § 83 lg 2). Selle toetuse maksmine on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 06.02.2015 määrusega nr 16 (edaspidi määrus) Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord. Toetuse summa tekib õpilaste arvu, koefitsiendi (määruse lisas 1) ja 1648 euro korrutise alusel (määruse §
lg
kehtiv sõnastus). HTM selgitas (26.02.2021 vastus), et kui toimus KOV haldusreform, siis tagati ühinenud KOVdele õpetajate tööjõukulude baastoetusele lisaks täiendav rahastus kaalutud keskmise koefitsiendi alusel. See garanteeris, et ühinenud KOV-dele antav palgatoetus säilis ja kasvas. Vaatamata HTM selgitusele, ei saanud osapooltel ÜL-i sõlmides olla kindlust, et riigi poolne toetus ei või väheneda viie aasta jooksul (kuni 2021 oktoober). Riigi toetuse maksmiseks on eelarve ning riigi rahanduse seisu muutudes ei ole välistatud toetuse vähendamine. Kohus leiab, et just seda arvestades on põhjendatud kahte tingimust koosmõjus arvestada.
13.3.4.2.Kui oleks olnud kindel teadmine, et riigi rahastus ei vähene (nagu väidab vastustaja, 25.03.2021 määruskaebuse p 2.14), siis ei oleks olnud põhjust seda teksti osa kirja panna. Seega tuli riigi rahastusega arvestada. Vastustaja seda ei teinud. Vastustaja kinnitas 10.03.2021 vastuses (p 2.5) kohtunõudele, et nagu tuleneb ka Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohast, on riigipoolse hariduse rahastamise mudel püsinud juba aastaid samasugune. Samuti märkis vastustaja 25.03.2021 määruskaebuses (p 2.7), et riigipoolne rahastamismudel ei ole muutunud. Kuna riigi toetus õpetajate tööjõukulude katmiseks ei olnud vähenenud (muutunud) ning selle võrra vastustaja kulud suurenenud, siis ei olnud arengukava vastuvõtmise ajal see ÜL p 6.2.1. kolmanda lause tingimus täidetud.
Kohtu järeldust selle kohta, et vastustaja tõlgendus ÜL p 6.2.1. osas ei ole eesmärgipärane, kinnitab juba varem kohtu poolt märgitu, et laste arvu vähesus Nõva Kooli teeninduspiirkonnas (õpilased ja koolis veel mitte käijad) pidi olema ÜL osapooltele 16.12.2016 seisuga teada. Lisaks tuleb arvestada süstemaatilise tõlgendusega. Vastustaja poolne ÜL p 6.2.1 kolmas lause tõlgendus – ainuüksi laste arvu vähesus annab aluse koolivõrgu ümberkorraldamiseks – oleks muutnud sisutühjaks ÜL p 6.2.1 esimese ja teise lause. Järelikult, kokkuvõttes viis vastustaja väär tõlgendus olukorrani, kus vastustaja võttis vastu arengukava selliselt, et arengukava p 1.5 vastuolus ÜL p 6.2.1. kolmanda lausega ning seega õigusvastane. Volikogu kaalutlusruum arengukava vastu võttes oli piiratud ÜL-ga.
13.4.Arvestades otsuse p-des 13.2. kuni 13.3.4.2. esitatud põhjendusi leiab kohus, et volikogu oli otsust tehes kohustatud järgima ÜL p 6.2.1. kolmandat lauset. Volikogu rikkus seda õiguslikku kohustust. Nõva Kooli III kooliastme tegevuse lõpetamine kui kooli ümberkorraldamise otsus (PGS § on volikogu kaalutlusotsus, mis peab vastama HMS § 4 lg 2 nõuetele. Kohtu poolt otsuse tühistamise aluseks on muu hulgas kaalutlusvea tegemine. Kaalutlusveaga on tegemist, kui haldusorgan jätab olulise asjaolu tähelepanuta. Volikogul oli õiguslik kohustus järgida, et otsus on kooskõlas ÜL pga 6.2.1: muudatust koolivõrgus oli lubatud teha mõlema ÜL p 6.2.1. kolmandas lauses nimetatud tingimuse korral. Kohus tuvastas, et tingimus - riigi poolt hariduse rahastamismudeli muutumine - oli otsust tehes täitmata. ÜL-ga arvestamine on oluline asjaolu HMS § 4 lg 2 mõttes. See asjaolu piiras volikogu kaalutlusruumi otsuse tegemisel. Kuna volikogu jättis otsuse tegemisel olulise asjaolu tähelepanuta, on otsus õigusvastane.
13.5.Kuna ÜL on õigusliku tähendusega, on selle tõlgendamine on kohtu pädevuses (Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsuses asjas nr 3-19-1409 p-s 25 selgitab ringkonnakohus kohtu pädevust tõlgendamisel). Seega ei oma tähendust vastustaja väide (määruskaebuse p 2.20) selle kohta, justkui kaebajad oleks ÜL kehtivuse ajal ÜL p 6.2.1. kolmandat lauset tõlgendanud kord ühte moodi (vastustajale soodsalt) ja siis teist moodi (kaebajate soodsalt). Täiendavalt toob kohus välja, et kuulas istungil üle vastustaja esindaja (haridusnõunik), kes töötas ÜL sõlmimise ajal Martna valla vallasekretärina (istungi protokoll 11:35:55). Vastustaja esindaja selgitas, et ÜL p 6.2.1. kolmas lause eeldab mõlema tingimuse – laste arvu vähesus ja riigi poolse rahastuse muutus – olemasolu (istungi salvestis 11:35:55 jj).
13.6.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuna otsus on õigusvastane, siis annab see aluse kaebuse rahuldamiseks ja haldusakti tühistamiseks. Otsuse tühistamisega kaasneb vaideotsuse tühistamine. Muud kaebuse väited
14.Kuigi sellises olukorras ei oma kaebuse muud väited tähendust, peab kohus siiski vajalikuks selgitada järgmist. Jättes kõrvale otsuse vastuolu ÜL-ga, järgis vastustaja haldusmenetluse norme ja põhimõtteid ning vastas vaideotsuses vaides esitatud etteheidetele. Seega ei anna kaebuse muud väited alust otsuse ega vaideotsuse tühistamiseks.
14.1.Põhjuseid, miks volikogu otsustab teha koolivõrgus ümberkorraldusi, võib olla erinevaid. Oluline on arvestada, kas otsus puudutab kooli tervikuna (haldusasi nr 3-11-2982, Pühajärve Põhikooli kui terviku tegevuse lõpetamine) või ühte osa. Sellest võib sõltuda mõju ulatus. Sellest tulenevalt võivad kaalutlusotsuse alused olla erinevad. Kui volikogu hinnangul on õpilaste arv määravaks, et kooli ülalpidamine ennast õigustaks, siis on tal pädevus ainuüksi seda kaalutlust silmas pidades teha otsus. Miinimumnõudest väiksem õpilaste arv tähendab kooli tervikuna või ühe osa tegevuse lõpetamist. Sellest lähtus vastustaja kaalutlusotsust tehes: otsuse tegemisel on määravaks õpilaste arv (otsuse seletuskiri 5). Kui õpilasi ei ole või ei ole piisavalt, ei oma näiteks tähtsust, kui hea õppekvaliteet on (õpetajate tase, õpilaste edasiliikumine haridusteel jne). Samuti ei oma näiteks tähtsust, kas ja kui palju raha kokku hoitaks kooli teatud astme tegevuse lõpetamisega. Otsuse tegemise hetkel ei ole määravad teise kooli mineku korral koolitee küsimused, kui seda on võimalik mõistliku aja jooksul analüüsida ja korraldada. Ka teatud vallaelanike soovi, et vald peaks kooli edasi, saab vald ärakuulamise järgselt üksnes teadmiseks võtta. Nendel põhjustel ei ole põhjendatud võtta üksühele aluseks kõikide kaalutlusotsuste hindamisel Tartu Maakohtu 07.03.2012 otsuse p-s 13 (haldusasi nr 3-11-2982, vastus kaebusele p 3.1.16 i) märgitut: arvestada tuleb finantsmajanduslikke kaalutlusi, koolitee pikkust ja korraldust, vähempiiravate meetmete olemasolu ja kasutamisvõimalusi, hariduse kvaliteeti, kooli osa kohalikus küla- ja kultuurielus, haridusuuenduste seos haldusreformiga, vallaelanike arvamusega. Selle seisukoha alusena ei viidanud kohus ühelegi õigusnormile. Kaebajate poolt vaides esitatud etteheited otsusele käsitlesid peaaegu kõiki eelmärgitud teemasid. Kohtu hinnangul oleks vastustaja võinud vaideotsuses üksnes märkida, et võtab etteheited teadmiseks, kuid lähtuvalt Nõva Kooli teeninduspiirkonnas elavate laste arvust ei näe võimalust teistsuguse otsuse tegemiseks.
14.2.Eeltoodul põhjusel ei nõustu kohus kaebajate väitega, et vastustaja rikkus otsuse põhjendamiskohustust sellega, et alles vaideotsuses käsitles neid teemasid (kaebuse p 2.1.1.10). Vaideotsuses vastas vastustaja üksikasjalikult vaides esitatud väidetele. Nagu kohus selgitas, ei oleks vastustaja tingimata pidanud sellise põhjalikkuse ja erinevate teemade käsitlusega vaideotsust koostama. Kuid see oli vastustaja valik ning sellises olukorras moodustavad otsus ja vaideotsus ühe terviku. Haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel kohtumenetluses saab arvestada vaideotsuse põhjendustega. Vaidemenetluse üks funktsioone on halduse enesekontroll. Vastustaja tegevus, milles ta vastas alles vaides esitatud etteheidetele, on kooskõlas vaidemenetluse loogikaga. Kaebajate viide Riigikohtu üldkogu 31.05.2011 otsuse p-le 42 (asi nr 3-3-1-85-10) ei ole asjakohane. See kohtuotsus puudutas faktiliselt oluliselt erinevat olukorda: vaidluse all oli Vabariigi Valitsuse määruses ja selle seletuskirjas (hoiuala moodustamine) toodud põhjenduste asjakohasus ja piisavus, määruse olemus ja selle mõju.
14.3.Vastustaja poolt esitatud tõendid (lisa 6-16) kinnitavad seda, et nii Nõva Kooli hoolekogul kui ka õpilasesindusel oli teada otsuse eelnõu sisu ja põhjendus ning esitada seisukoht selle kohta. Seega järgis vastustaja ärakuulamiskohustust (PGS § 80 lg 1). Hoolekogu ja õpilasesinduse seisukohad ei ole volikogu jaoks kaalutlusotsuse tegemisel siduvad. Seega ei oma tähendust, kas ollakse otsuse eelnõule vastu või mitte. Järelikult ei ole asjakohased kaebajate väited võimalike
minetuste kohta hoolekogu seisukoha andmisel. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebajate poolt esitatud väited, mis põhinevad HTM 26.06.2021 õiendil. Vastustaja täitis ärakuulamisõiguse kohustuse. Õpilasesindusele anti korduvalt võimalus seisukoht esitada. Vastustaja poolt välja toodud ainus põhjus, laste arvu vähesus, on sellise iseloomuga, et selle sisu on arusaadav III kooliastme õpilaste jaoks. Vastustaja tõendist (kaebuse vastus, lisa 14.5) nähtub, et kooli direktor saatis otsuse eelnõu muuhulgas arvamuse andmiseks aadressile xxxxxxxx. Tegemist on ühe vaide esitaja tütrega. Samuti tuleb arvestada III kooliastme sulgemise aktuaalsust Nõva piirkonnas. Lisaks esitas 21.02.2020 eraldi oma arvamuse õpilasesinduse liige M.-K. H., kes oli nende hulgas, kellele saadeti eelnõu arvamuse avaldamiseks. Neid asjaolusid kogumis hinnates ei ole kohtu jaoks usutav, et õpilasesindusel puudus arusaamine, mida otsuse eelnõu endast kujutas. Seega oli neil võimalus selle kohta oma arvamus kujundada. Ka juhul, kui õpilasesindus oleks otsuse eelnõule vastu olnud, ei oleks see muutnud otsust õigusvastaseks.
14.4.Otsuse kui haldusakti materiaalse õiguspärasuse osas märgib kohus järgmist. Kohus juhindub Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2020 otsusest (p 14) asjas nr 3-20-1198: kohtuotsuse eesmärk ei ole vastata absoluutselt igale kaebuse väitele, vaid üksnes sellisele väitele, mis omab tähendust asja lahendamisel. Otsuses ei hinnatud õppetöö kvaliteeti Nõva Koolis. Lähtuti õpilaste vähesest arvust. Nagu kohus selgitas, kui õpilasi ei ole või ei ole neid piisavalt, on kasutu väidelda teemal, kas õppetöö kvaliteet on hea või mitte. Kui jätta kõrvale ÜL-st tulenev piirang, oli volikogul arengukavale tuginedes pädevus otsustada, et teatud numbrist allapoole jääv laste arv on automaatne III kooliastme tegevuse lõpetamise alus. Nii ka tehti. Seega ei oma otsuse õiguspärasuse seisukohast tähendust kaebaja ega vastustaja väited õppetöö kvaliteedi kohta. Vaidluse esemeks ei ole HTM 26.06.2021 õiendi õiguspärasus. Seetõttu ei kaasanud kohus asja menetlusse HTM-i haldusorganina ega ei uurinud istungil õiendit kui tõendit eraldiseisvalt. Kohus muudab oma seisukohta, mida ta väljendas 12.03.2021 määruses (p 4.3. esimene lõik).
14.5.Koolitee pikenemise osas on ainult üks kriteerium, mis seab volikogu otsustamisele raamid: vähemalt 80 protsendil õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit (PGS § 7 lg 3). Vastustaja esitas andmed, mis kinnitavad, et olemasolevate koolibussiliinidega täidab vastustaja seda nõuet (vastus kaebusele p 2.33). PGS-st ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene nõuet, et kooli või selle osa tegevuse lõpetamise otsuses tuleb lahendada sellega tulevikus seonduv kooli transpordi küsimus. Vastustajal oli alates otsuse tegemisest kuni muudatuste jõustumiseni aega selle küsimusega tegeleda.
14.6.Laste arvu vähesust arvestades ei ole tõsiselt võetavad kaebajate toodud alternatiivne lahendused III kooliastme järkjärguliseks sulgemiseks ega III kooliastme säilitamine selliselt, et vähendada kulusid juhtimise arvelt (kaebuse p 2.2.3).
14.7.III kooliastme tegevuse lõpetamine võib kaasa tuua teatud negatiivse majandusliku mõju. Kui laste arv on vähene ning III kooliastme tegevus lõpetatakse seetõttu, on see paratamatu kõrval tagajärg.
14.8.Kohus ei võta seisukohta küsimuses, kelle tegemata jätmiste või tegevuste tulemusel on Nõva Kooli õpilaste arv selline, nagu ta oli otsuse tegemise seisuga.
14.9.Vastustaja otsus lähtus vastustaja ÜL p 6.2.1. tõlgendusest, mis annab alused koolivõrgu muutmiseks. Vastustaja ei muutnud otsust tehes ÜL-i. Seega on kaebajate viide haldusreformi seaduse § 16 lg 5 võimalikule rikkumisele asjakohatu. Esialgne õiguskaitse
15.Kohtu poolt otsuse ja vaideotsuse tühistamine omandavad kaebajate jaoks tähenduse otsuse jõustumisel (HKMS § 176 lg 1). Järelikult, kui vastustaja esitab halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, siis ei kaota vastustaja otsus kui haldusakt kehtivust. Arvestades vastustaja tegevust menetluse käigus peab kohus seda võimalust väga tõenäoliseks. Sellises olukorras on vastustajal võimalik jätkata Nõva Kooli III kooliastme tegevuse lõpetamist ning kaebajate õigused jäävad kaitseta. Kaebajad esitasid menetluse käigus esialgse õiguskaitse, mille kohus rahuldas 12.03.2021 määrusega. Kohus kaitseb esialgset õiguskaitset kohaldades kaebajate (kui perekonnad) huvi säilitada enda elukorraldus Nõval selliselt, et nende lastel on võimalik omandada põhiharidus 79. klassis ka 2021/2022 õppeaastal kodulähedases Nõva Koolis. See huvi on olemas K. S.-S., R.K.u, E. F. K. ja K.M.a puhul. Iga inimene loeb. Seega on põhjendatud kohaldada õiguskaitset ka olukorras, kus ainult ühe vanema (ja tema lapse) huvid saavad jäädavalt kahjustatud. Seetõttu kohaldab kohus otsuse tegemisel omal algatusel esialgse õiguskaitset ja peatab LääneNigula Vallavolikogu 18.06.2020 otsuse nr 23 kehtivus ekuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
16.Obiter dictum korras märgib kohus järgmist Nõva Kooli tulevikku silmas pidades.
16.1.ÜL üheks eesmärgiks on erinevate piirkondlike keskuste tasakaalustatud arengul põhinev, sotsiaalselt, majanduslikult ja territoriaalselt sidus omavalitsusüksus (ÜL p 3.1.) Vastustaja arengukava kohaselt on Nõva üheks kaheksast piirkondlikust keskusest (arengukava lk 20, 22). Seda kinnitas istungil vastustaja haridusnõunikust esindaja (salvestis 11:42:15). Samuti selgitas ta, et kool on piirkondliku keskuse arenguks vajalik (salvestis 11:42:35). Vallavalitsuse 21.01.2019 määruse nr 2 (RT IV, 18.01.2019, 4) Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord kohaselt on Nõva Kooli teeninduspiirkonnaks Hindaste küla, Nõmmemaa küla, Nõva küla, Peraküla, Rannaküla, Tusari küla, Vaisi küla ja Variku küla ning Oru Kooli teeninduspiirkonnaks Auaste küla, Hindaste küla, Ingküla, Jalukse küla, Keedika küla, Kärbla küla, Linnamäe küla, Niibi küla, Nõmmemaa küla, Oru küla, Mõisaküla, Salajõe küla, Saunja küla, Seljaküla, Soolu küla, Uugla küla, Variku küla ja Vedra küla. Memos (lk 1) märgitakse, et ajalooliselt on Nõmmemaa, Hindaste ja Variku külast käidud pigem Oru Koolis. 12.03.2018 arutelupaberi (lk 3) kohaselt on selle aluseks vanemate vaba tahe. Rahvastikuregistri andmete kohaselt (istungil võetud asja materjalide juurde) elab Nõval 2021.a seisuga vanuses 0-6 9 last, Orul 91 last, vanuses 7-18 Nõval 22, Orul 142 last. Kõik kokku 264 last. Kohus küsis vastustaja esindajalt, kuidas on vastustaja alates 16.12.2016 tegelenud põhikooli
õpilaste jagunemisega Nõva ja Oru kooli vahel, et oleks tagatud nii Nõva kui ka Oru kui tasakaalustatud areng. Esindaja vastas, et kooli valik on vanemate otsustada (salvestis 11:44:28). Vastustaja leidis, et on täitnud ÜL p 3.1. sellega, et on üritanud Nõva Kooli tegevust säilitada (salvestis 11:45:21). Vastustaja esindaja selgitas, et vallavalitsus (kelle pädevus on seda otsustada) ei ole kaalunud Nõva Kooli teeninduspiirkonna suurendamist Oru Kooli arvelt. Seda põhjusel, et piirkonnad oli välja kujunenud enne ÜL toimunud arengute põhjal, liikumine on olnud Oru poole (salvestis 11:46:40–11:49:01). Vastustaja esindaja selgitas, et vastustajal oleks võimalik teha koostööd naaberomavalitsuse Lääne-Harju vallaga selliselt, et Nõva lähedal asuvate asumite (nt Keibu küla, Änglema küla, Hatu küla) elanike lapsed õpiksid Nõva Koolis. Kuid vastustaja esindaja ei tea, et vastustaja oleks selleks reaalseid samme astunud (salvestis 11:50:33-11:53:50). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et vastustaja on alates ÜL sõlmimisest kuni kohtuvaidluseni astunud reaalseid samme selleks, et suurendada Nõva Kooli teeninduspiirkonna õpilaste (ja tulevaste võimalike õpilaste) arvu ning loonud eeldusi naabervalla õpilaste Nõva Kooli õppima asumiseks. Pigem näib kohtule, et vastustaja on vähemalt 12.03.2018 arutelupaberist alates otsustanud, et sellega ei tasu tegeleda. Seega on kohtu arvates vastustajal kasutamata võimalusi Nõva Kooli III kooliastme säilitamiseks. Järgmisel vallavalitsusel on võimalik sellega tegeleda. Seda juhul, kui järgmine volikogu peaks otsustama Nõva Kooli III kooliastet säilitada. Vanemate vaba tahe kooli valikul on määrav, kuid tahte kujunemise protsessi on võimalik mõjutada majanduslike ja tehniliste lahendustega. Eriti olukorras, kus sellest võib sõltuda vastustaja ühe keskuse – Nõva – tulevik. Keskuste arendamist on vastustaja arengukavas oluliseks pidanud.
16.2.Kohtu hinnangul on vastustajal võimalik muuta vähemalt osaliselt III kooliastme õppekorraldust selliselt, et suurendada distantsõpet (PGS § 24 lg 5 kasutab mõistet e-õpe) ning sel viisil kaasata (valla teiste koolide) teisi õpetajaid õppe läbiviimisesse (paralleelsed õppetunnid video vahendusel, õppematerjalide valmistamine ja jagamine jne). Sel viisil on võimalik leevendada probleemi, mis seondub õpetajate leidmise raskusega tulenevalt Nõva Kooli geograafilisest asukohast. Menetluskulud
17.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kohus teeb otsuse kaebajate kasuks, mistõttu tuleb kaebajate menetluskulud vastustajalt välja mõista. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebajad esitasid taotluse menetluskulude väljamõistmiseks õigusabikulude, muude kulude ja riigilõivu eest.
17.1.Kaebajate menetluskulud on kokku 7894,8 eurot (koos käibemaksuga), sh tasutud riigilõivud 90 eurot kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kaebajatele on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 140 eurot (168 eurot käibemaksuga). Samuti on kaebajad kandnud õigusabiga kaasnevaid kulusid. Teenuse osutamisega kaasnevate üldkulude (näiteks sidekulud, paljundamine, kullerteenused jmt) eest on kaebajad kokku tasunud 189 eurot (226,8 eurot käibemaksuga). Esindajad on kohtumenetluses teinud järgmisi toiminguid (kokku 45 tundi): (a) 01.09.2020 – vaideotsuse õiguslik analüüs; kirja koostamine klientidele – 1 tund;
17.2.Vastustaja ei esitanud seisukohta kaebajate menetluskulude põhjendatuse kohta.
17.3.Kohus leiab, et kaebajate poolt taotletud menetluskulude suurust tuleb vähendada. Esiteks, ei ole kohtu jaoks arusaadav, milliseid side-, paljundus- ja kullerteenuse kulusid on tulnud kaebajatel teha. Taotluses ei ole seda selgitatud ega esitatud kuludokumente. Selliselt puudub kohtul võimalus järeldada, et need kulud on kantud seoses menetlusega (HKMS § 103 lg 1 p 2). Kohus jätab need väidetavad kulud välja mõistmata. Teiseks, kohtupraktikas kinnitamist leidnud seisukohtade kohaselt ei ole materjalidega tutvumine jms toimingud eraldiseisvatena hüvitatavad, vaid peavad seonduma mingi konkreetse väljundiga, milleks on reeglina kas kohtule esitatav menetlusdokument või kohtuistung. Seega ei ole põhjendatud menetluskulude hüvitamine osas, mis seondub menetlusdokumentide tutvumisega ning kliendiga suhtlemisega. Kokkuvõtvalt leiab kohus, arvestades asja mahukust ja keerukust, on põhjendatud ajakulu õigusabile 26 h 30 minutit (21h kaebus, seisukohad ja esialgne õiguskaitse, 2 h 30 minutit istungi
kulu, 3h istungiks ettevalmistamine). Töötunni hinnaks on 168 eurot. Seega on väljamõistetavaks õigusabi kuluks 4452 eurot. Koos riigilõivuga tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista 4542 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
OSALISELT
TÜHISTATUD
KOHTUOTSUSEGA.
TALLINNA
RINGKONNAKOHTU
04.02.2022
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.