Mõista hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud (riigilõiv) summas 270 (kakssada seitsekümmend) eurot. Väljamõistetud summa tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pank või EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank, viitenumbriga 99922700005818. Selgituses tuleb märkida kohustatud isiku nimi ja tsiviilasja number.
5.Mõista hagejalt välja viivis menetluskulude tasumisega viivitamise korral menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 1(6)
2-21-18286
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.A E esitas 21.11.2021 hagi kohtutäitur Krista Järveti, ostja A B ja sissenõudja Osaühing Aktiva Finants vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja A B nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks, et hagejat korteriomandi (registriosa nr XXX) omanikuna kinnistusregistrisse kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt korraldas kohtutäitur Krista Järvet täiteasja nr 167/2007/1264 raames www.oksjonikeskus.ee oksjonikeskkonnas ajavahemikul 19.10.2021 14:00–26.10.2021 17:00 XXX, asuva korteriomandi (registriosa nr XXX) kordusenampakkumise, millel tegi parima pakkumise – alghinna 6000 eurot – A B . Täitemenetlus toimub sissenõudja AS Julianuse Inkasso Agentuuri (praegu Julianus Inkasso OÜ) avalduse alusel. Avalduse aluseks on Harju Maakohtu 01.03.2006 kohtulahend tsiviilasjas nr 2-05-4323. Hagejat ei teavitatud kordusenampakkumisest ega sellest, et täitemenetluse aluseks oleva nõude täitmine oli enampakkumise ajaks ammu aegunud kooskõlas TsÜS § 157 lõikega 1, mille kohaselt jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat. Seega toimus enampakkumine aegunud nõude katteks, mille tulemusena jäi hageja oma elamispinnast ilma. Sissenõudja nõude suuruseks oli seejuures 324,56 eurot. Kohtutäitur ei selgitanud hagejale aegunud võla kustutamise korda, ei lõpetanud täitemenetlust hageja suhtes täitemenetluse seadustiku (TMS) § 481 lg 1 punktide 2 ja 3 alusel ega küsinud sissenõudja seisukohta täitemenetluse lõpetamise osas. Hageja on seisukohal, et nimetatud faktilised asjaolud on piisavaks aluseks TMS § 223 lg 2 punkti 1 kohaldamiseks, mille järgi enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võib võlgnik nõuda müüdud asja ostjalt välja asjaõigusseaduse § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel. Hagejale ei edastanud seaduses ettenähtud täitedokumente: täitmisteadet ja kordusenampakkumise teadet, samuti ei ole täitemenetlusest teavitatud E E , kelle kasuks on korteriomandile seatud isiklik kasutusõigus.
3.Hageja on esianud kordusenampakkmise akti, mis on koostatud 26.10.2021 ja mille alusel on korteriomand, asukohaga XXX, müüdud 6000 euro eest A B .
4.Kostja I vaidleb hagile vastu ja leiab, et see tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hagiavaldusest nähtuvalt on võlgnik teadlik, et täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu tuleb esitada kohtutäiturile avaldus. Täitemenetlusega on ühinenud mitu sissenõudjat (kohtutäitur Krista Järvet, XXX korteriühistu, AS T E , Politse- ja Piirivalveamet), kellel on samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti. Alates toimiku avamisest on kohtutäituri kontole laekunud 20,55 eurot, võlgnik ei tööta, töövõimetuse hüvitist ei saa. Korteriomand müüdi alles neljandal enampakkumisel, varasemad kolm nurjusid, alghind algas 8000 eurost. Kõik enampakkumise teated on avaldatud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas https://www.oksjonikeskus.ee/ ja väljaandes „Ametlikud Teadaanded“, saadetud võlgniku teatatud e-posti aadressile XXX ning 2(6)
2-21-18286 kulleriga toimetatud võlgniku Rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile XXX. E E on enampakkumisest teavitatud Rahvastikuregistris nähtuval e-posti aadressil XXX. Pealegi ei ole tema kasuks seatud isiklikku kasutusõigust registrist kustutatud. Antud asjas on võlgnik olnud teadlik kõigist enda võlgadest, tehtud toimingutest (sh kinnisasja arestist, enampakkumistest, nende nurjumistest ja lõpuks vara müügist), ostjal on kõik õigused korteriomandi ostmiseks ning mingeid enampakkumise tingimusi ei ole rikutud.
5.Kostja I on esitanud täitmisavalduse, täitedokumendi, 04.06.2007 täitmisteate, 2013. a juulikuu e-kirjavahetuse võlgnikuga võlgnevuste suuruse kohta, 30.09.2020 korteriomandi arestimisakti, 05.10.2020 e-kirja selle võlgnikule saatmise kohta, 09.12.2020, 16.02.2021, 19.05.2021 ja 15.09.2021 e-kirjad võlgnikule enampakkumise teadete saatmise kohta, 19.11.2020, 16.02.2021, 21.05.2021 ja 15.09.2021 kullerteenuse saatelehed, e-kirjavahetuse 2021. a jaanuarist, 20.03.2021 ja 02.11.2021 e-kirjad E E enampakkumise teadete saatmise kohta ja 10.03.2021 vastuse, 26.10.2021 kordusenampakkumise akti ning täitmisavalduse ühe menetlusega ühinenud sissenõudja kohta.
6.Kostja II vastas kohtule, kinnitades, et ostis oksjonikeskkonnas kõnealuse korteri 6000 euro eest.
7.Kostja III hagi ei tunnista ja see tuleb tema hinnangul jätta rahuldamata. Hageja on olnud tema suhtes toimuvast täitemenetlusest teadlik juba enam kui 14 aastat ning tema varale seatud keelumärkest alates oktoobrist 2017. Arvestades hageja võlgnevuse suurust – hagiavalduse kohaselt 324,56 eurot, on hageja ise tinginud korteri müügi enampakkumisel. Kohtutäitur läheb võlgniku vara realiseerima avalikul enampakkumisel viimase võimalusena, andes võlgnikule enne seda võimaluse võla tasumiseks ja kokkulepete sõlmimiseks sissenõudjaga. Hageja ei ole kogu täitemenetluse toimumise ajal üritanud oma võlga tasuda ega suutnud leida lahendust marginaalse võlgnevuse maksmiseks. Aegumisele peab tuginema võlgnik ise, aegumise vastuväidet ei ole võlgnik seni esitanud. Nõude aegumine ei tähenda, et võlga enam ei ole, vaid see annab võlgnikule õiguse võla tasumisest keeldumiseks. Kohtutäitur on enampakkumist korraldades käitunud korrektselt. Hageja ei ole kordagi väitnud, et ta ei teadnud tema suhtes tehtud kohtulahendist või täitemenetlusest. Hageja oli kindlasti teadlik algsest enampakkumisest ega astunud ühtegi sammu olukorra lahendamiseks.
8.Kohus otsustas asja lahendada kirjalikus menetluses, sest kohtutäitur oli nõus kirjaliku menetlusega ning ükski teine menetlusosaline ei taotlenud kohtu küsimise peale enda ärakuulamist kohtus. Täiendavaid seisukohti ükski menetlusosalistest ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.Esmalt juhib kohus tähelepanu sellele, et täitetoimikus on sissenõudjana märgitud kord Julianus Inkasso OÜ, kord Osaühing Aktiva Finants, mistõttu on keeruline tuvastada, kes on asjas sissenõudjaks. Tuginedes täitmisavaldusele ning kostja III 10.01.2022 vastusele ja sellega koos esitatud volikirjale loeb kohus kostjaks III Osaühingu Aktiva Finants ja Julianus Inkasso OÜ tema esindajaks.
11.Vaidlust ei ole selles, et 26.10.2021 müüs kohtutäitur avalikul enampakkumisel oksjonikeskkonnas hagejale kuulunud korteriomandi, asukohaga XXX, ja selle ostis kostja II hinnaga 6000 eurot. Kinnistusregistrisse on kostja II korteriomandi omanikuna sisse kantud, registriosa kolmandas jaos on isiklik kasutusõigus E E kasuks. Hageja väidab, et kohtutäitur rikkus enampakkumise olulisi tingimusi ning nimetab rikkumise alustena täitmisel olnud nõude aegumist ning täitmisteate ja enampakkumiste teadete kättetoimetamata jätmist.
3(6)
2-21-18286
12.TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks 30 päeva jooksul enampakkumise akti kättetoimetamisest alates, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.
13.Enampakkumise tulemused kinnitas kohtutäitur 26.10.2021, hageja esitas kohtule avalduse 21.11.2021. Avaldus on seega esitatud tähtaegselt.
14.Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et korteriomand oleks müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või et korteriomandi arestimine oleks olnud tühine.
15.Enampakkumise tingimuste oluliseks rikkumiseks võib aga olla ka see, kui võlgnik ei teadnud täitemenetlusest või enampakkumisest.
16.Avaldus täitemenetluse alustamiseks on esitatud 18.04.2007, täitmisteade koostatud 04.06.2007. Täitmisteate kättetoimetamise kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud, kuid hageja ja kohtutäituri e-kirjavahetusest on näha, et hiljemalt juulis 2013 teadis hageja, et täitemenetlus tema suhtes toimub ning on korduvalt küsinud kohtutäiturilt nõude kohta selgitusi.
17.TMS § 10 lõike 1 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. TMS § 84 järgi tuleb enampakkumise kulutuse sisust võlgnikule ja sissenõudjale teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist, mis TMS § 137 alusel kohaldub ka kinnisasja enampakkumisele. Enampakkumise teadet ei pea kohtutäitur seega võlgnikule kätte toimetama, kuigi see võib võlgniku õiguste kaitse seisukohalt olla mõistlik.
18.Kohtutäitur on esitanud e-kirjad võlgnikule enampakkumise teadete saatmise kohta, mille kättesaamist võlgnik ei ole kinnitanud (või ei ole kinnitusi kohtule esitatud). E-posti aadress on olnud sama, millelt võlgnik on varem kohtutäituriga suhelnud. Lisaks on kohtutäitur saatnud teated kulleriga, kes on proovinud dokumenti võlgnikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega, nagu see oli ette nähtud kuni 31.12.2021 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 lõike 2 redaktsioonis. Seejärel on dokument pandud võlgniku postkasti, millega TsMS § 326 lõike 1 järgi loetakse dokument kättetoimetatuks. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et aadress, millel kuller dokumendid viis, on tema elukoht. Enampakkumise teated saab seega lugeda hagejale kättetoimetatuks.
19.TMS § 153 lõike 2 kohaselt peab enampakkumise kuulutuse avaldamise ja enampakkumise teate ning enampakkumise vaheline aeg olema vähemalt 20 päeva, kui kohus ei määra teisiti.
20.Kohtutäitur on kokku viinud läbi neli enampakkumist: 05.–12.01.2021, 23.–30.03.2021, 29.06.–06.07.2021 ja 19.–26.10.2021, millest kolm esimest ebaõnnestusid. Kuupäevade järgi võib järeldada, et jaanuaris 2021 toimunud enampakkumise teade pandi võlgnikule postkasti 25.11.2020 ja saadeti e-kirjaga 09.12.2020 (Ametlike Teadaannete (edaspidi AT) teade avaldatud 02.12.2020), märtsis 2021 toimunud enampakkumise teade saadeti e-kirjaga 16.02.2021 ja pandi postkasti 22.02.2021 (AT teade 24.02.2021), juunis-juulis 2021 enampakkumise teade saadeti e-kirjaga 19.05.2021 ja pandi postkasti 25.05.2021 (AT teade 01.06.2021) ning oktoobris 2021 toimunud enampakkumise teade saadeti e-kirjaga ja pandi postkasti 20.09.2021 (AT teade 21.09.2021). Seega on enampakkumisest võlgnikule teatamise ja avaliku teavituse ning enampakkumise toimumise vahele igakordselt jäänud vastavalt vähemalt kümme või vähemalt 20 päeva nagu seadus nõuab.
21.Eelnevast tulenevalt on võlgnikku enampakkumistest teavitatud, seda on tehtud piisavalt aegsasti.
22.Sellest, et korteriomand õnnestus müüa alles neljandal katsel ja seda tuli kolmel korral alla hinnata, võib järeldada, et korteriomandit ei müüdud ebaõiglaselt madala hinnaga, sest kõrgema 4(6)
2-21-18286 hinnaga ei olnud võimalik ostjat leida. Tuleb ka arvestada, et korteriomandi hinna kujunemist mõjutas vastavalt TMS § 144 lõikele 1 asjaolu, et sel on peal isiklik kasutusõigus, mida ei saanud täitemenetluses kustutada.
23.Kohus möönab, et täitmisel olnud nõuet korteriomandi müügihinna ja eluaseme kaotusega võrreldes võib sundmüük tunduda ebaproportsionaalse meetmena, kuid samas nõustub kohus kostja III seisukohaga, kes märgib, et just võla suhteliselt väikese suuruse tõttu oleks võlgnikul olnud võimalik eluaseme kaotust vältida. Esitatud dokumentidest nähtuvalt on hageja alates täitedokumendi väljaandmise menetlusest olnud passiivne ega ole püüdnud võlga tasuda. Pigem võib pikast menetlusajast järeldada, et nii kohtutäitur kui ka sissenõudja on andnud hagejale võimaluse võlga kasvõi väikeste osade kaupa maksta ja selle kaudu korteri müüki vältida. Korteriomandi enampakkumised kuulutati välja pärast teiste sissenõudjate ühinemist täitemenetlusega ning sellest tekkinud võlgade kuhjumisega. Kui algselt täitmisel olnud nõue summas 324,56 eurot on tõesti alla kuuendiku korteri müügihinnast, siis koos kohtutäituri vastuses nimetatud võlgade kogusummaga 2924,77 eurot moodustavad võlad ümbes poole korteri müügihinnast. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et kõige suurem võlausaldaja on olnud korteriühistu, kellel on iseseisev õigus nõuda võlgade tõttu korteri müüki.
24.Korteri müük võlgade katteks riivab küll tugevalt inimese põhiõigust eluasemele, teisalt on inimesel õigus riigi abile puuduse korral. Sellise abistamise kohustust ei ole riik pannud teistele majaelanikele (võlg korteriühistu ees) ega eraettevõtjatele (võlgnevus kostja III ees), kellel ei ole kohustust säilitada hagejale eluaset. Meetmeteks puuduse korral on riik näinud ette erinevad sotsiaaltoetused.
25.TMS § 5 lõike 3 kohaselt on kinnisasja täitemenetluse osalised muu hulgas isikud, kelle kasuks on kinnistusraamatusse keelumärke sissekandmise ajaks kantud õigus või tehtud õigust tagav kanne. TMS § 10 lõike 4 kohaselt edastatakse teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil.
26.E E kasuks on kõnealusel korteriomandil isiklik kasutusõigus, mistõttu on ta TMS § 5 lõike 3 mõistes täitemenetluse osaline. Kohtutäitur on saatnud talle teated e-posti aadressil ja saanud sealt vähemalt ühel korral ka vastuse. Seega ei saa pidada õigeks hageja väidet, et E E ei teadnud korteriomandi suhtes tehtavatest toimingutest.
27.TMS § 158 lõike 1 alusel jäävad kinnisasja müügi korral täitemenetluses püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Antud juhul ei toimunud müük sissenõudja kinnistusraamatusse kantud õiguse katteks ning seetõttu ei lõppenud ostja pakkumise parimaks tunnistamisega ka E E kasuks seatud isiklik kasutusõigus. Kinnistusraamatusse kantud õigused kehtivad kinnisasja omanikuvahetuse korral uue omaniku suhtes edasi, see ongi õiguste kinnistusraamatusse kandmise mõte. Kuivõrd eeltoodust tulenevalt ei muutunud E E õiguslik olukord ei enampakkumise läbiviimisel ega muutuks ka hagi rahuldamisel, ei ole ta kostjaks ning seetõttu ei pidanud kohus vajalikuks juhtida hageja tähelepanu E E kostjana või kolmanda isikuna menetlusse kaasamise vajadusele.
28.Kohus leiab eelneva alusel, et kohtutäitur ei ole enampakkumist läbi viies rikkunud selle olulisi tingimusi, hageja on olnud teadlik nii täitemenetlusest kui ka enampakkumistest, samuti ei ole müük olnud ebaproportsionaalne meede.
29.Mis puudutab täitmise aegumist, siis märgib kohus järgmist. Nõude aegumine ei välista selle täitmist. Aegumine tähendab, et kohustatud isik võib pärast seaduses ettenähtud aja möödumist keelduda oma kohustuse täitmisest (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 142 lg 1). Keeldumine on võlgniku aktiivne tegevus. Ilma võlgniku avalduseta ei olnud kohtutäituril alust küsida sissenõudja seisukohta täitemenetluse lõpetamise kohta või menetlust aegumise tõttu lõpetada. Hageiavaldusest nähtuvalt on aegumise kohaldamise kord täitemenetluses hagejale teada. 5(6)
2-21-18286 Seega ei muuda asjaolu, et aegumistähtaeg oli möödunud, iseenesest täitemenetlust alusetuks ega ole ka aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks võiks olla alus, kui kohtutäitur jätab võlgniku avalduse aegumise kohaldamiseks tähelepanuta või jätkab menetlust pärast sissenõudjalt menetluse lõpetamiseks nõusoleku saamist.
30.Seega leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel asja lõpetavas lahendis.
32.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et antud juhul tuleb põhjendatud menetluskulud jätta hageja kanda.
33.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostja I ega kostja II ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Kostja III nimetatud menetluskuludeks on õigusabikulud 180 eurot.
34.TsMS § 175 lg 1 alusel leiab kohus, et kostja III õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud nii tunnitasu kui ka ajakulu osas.
35.Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 30 eurot.
36.TsMS § 132 lõigete 1 ja 4 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot, millelt tasumisele kuuluv riigilõiv oli kuni 31.12.2021 summas 300 eurot. Viru Maakohtu 22.11.2021 määrusega anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, sealhulgas riigilõivu tasumiseks. Määruse resolutsioonis on riigilõivu summaks ekslikult märgitud 30 eurot, kuigi põhjendavas osas on summa õige.
37.TsMS § 147 lõike 3 1. lause kohaselt juhul, kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. Kohus nõuab hagejalt vähem tasutud riigilõivu, summas 270 eurot, tasumist.
38.Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.
39.Menetluskulude vabatahtliku tasumise korral tuleb tasumist tõendav dokument või kulude laekumist kontrollida võimaldavad andmed (maksja nimi; tsiviilasja number; arvelduskonto number, millelt kulud tasuti; tasumise kuupäev) esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri kaudu.
40.Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.