Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale sätestatud nõuded on selgitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-is 416. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu arvestatuna poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100,00 eurot ja mitte rohkem kui 2100,00 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu tasuma, on tal õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud menetlustoiming (TsMS § 187 lg 6). Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

Hageja nõude aluseks on kostjaga sõlmitud krediidileping. Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud tähitud kirjaga. Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja kahjunõude. Lepingu kehtivusajal võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot (VÕS § 1132 lg 1 ls 1). Hageja esitatud asjaoludel saadeti kostjale lepingu kehtivuse ajal kolm meeldetuletuskirja. Seega on põhjendatud sissenõudmiskulud lepingu ajal 15,00 eurot. Hageja põhjendas sissenõudmisega seotud kahju tekkimist summas 50,00 eurot asjaoluga, et hageja põhitegevus ei ole võlgade sissenõudmine. Äriregistri andmetel on kostja põhitegevuse valdkonnaks inkassoteenused. Seega on hageja põhitegevuseks võlgade sissenõudmine ja kahju välja mõistmine tulenevalt asjaolust, et hageja sõlmis mõne teise inkassoettevõttega lepingu võla sissenõudmiseks, oleks vastuolus VÕS § 127 lg-ga 5. Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2). Hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kui esitatud asjaoludel on hagi ebaselge ning kuigi kohus on andnud hagejale tähtaja ebaselguse kõrvaldamiseks, ei ole

2(3)

hageja seda teinud.1 Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi (VÕS § 379 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et kui lepingupooled on kokku leppinud laenu tagastamise tähtajas, siis saab intressi arvutada üksnes selle ajani, milleni laenusaajal oli õigus raha kasutada (RKTKo 3-2-1-141-12, p 10). Kohus selgitas puuduste kõrvaldamise määruses hagejale, et esitatud asjaoludel ei ole kohtul võimalik hinnata intressinõude põhjendatust. Hagis esitatu kohaselt pidi kostja tagastama saadud krediidi igakuiste osamaksetena vastavalt esitatud arvele. Seega sai krediidiandja arvestada intressi kuni põhivõla tagastamise kohustuse tekkimiseni. Hageja esitas intressiarvestuse kogu võlalt alates lepingu sõlmimisest kuni lepingu ülesütlemiseni. Vaatamata kohtu selgitustele, et hagejal tuleb esitada asjaolud krediidi tagasimaksete, sh tagastatava põhivõla summade ja tagasimaksete kuupäevade kohta, hageja nimetatud asjaolusid ei esitanud. Seetõttu ei ole esitatud asjaoludel kohtul võimalik hinnata intressinõude põhjendatust ning kohus jätab hagi intressinõude osas läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

TsMS II komm vlj, § 3.7.1, p 3.4.5.(b)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.