lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-3016/36

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 11.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-3016/36
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
812
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing Aikikor10098974(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Määruse tegemise aeg ja koht

11.02.2022.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi

A S, K S ja OÜ Akor hagi A Ti vastu kaasomandi lõpetamise ja tahteavalduste asendamise nõudes ja A Ti vastuhagi A S, K S ja OÜ Akor vastu kaasomandi teisel viisil lõpetamiseks

Tsiviilasja number

2-19-3016

Tsiviilasja hind

Hagi hind 7000 eurot; vastuhagi hind 3500 eurot

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja I (hagejate II ja III lepinguline esindaja) (vastuhagis kostja I): A S (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja II (vastuhagis kostja II): K S (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja III (vastuhagis kostja III): OÜ Akor (registrikood 10098974; asukoht Rohuneeme tee 7, Viimsi vald, Harju Maakond 74001); Kostja (vastuhagis hageja): A T (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja (vastuhagis hageja) lepingulised esindajad: vandeadvokaat Kaimo Räppo ja advokaat Tatjana Dobolina

(RISTAL

KEBA

PARTNERID

Advokaadibüroo; e-post [email protected]; [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada hagejate A S, K S ja OÜ Akor ning kostja A Ti sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
1.1.
Hagejad võõrandasid kostja ettevõttele xxx (registrikood xxx) vaidlusaluse kinnistu (xxx) 1⁄2 osa. Notariaalne ostu-müügileping sõlmiti 04.02.2022.a R I notaribüroos (xxx).
1.2.Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2.Lõpetada tsiviilasja nr 2-19-3016 menetlus.

2-19-3016

3.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on A S, K S ja OÜ Akor hagi A Ti vastu kaasomandi lõpetamise ja tahteavalduste asendamise nõudes ning A Ti vastuhagi A S, K S ja OÜ Akor vastu kaasomandi teisel viisil lõpetamiseks.
2.09.02.2022.a esitasid pooled kompromissi. Pooled palusid Harju Maakohtul kinnitada kompromiss kirjalikus menetluses kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-19-3016 menetlus kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-s 4 sätestatuga.
3.Kohus, tutvunud kompromissiga, leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasjas menetlus lõpetada. Kohtumääruse põhjendused
4.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.
5.Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
6.Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
7.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2-19-3016

8.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled ei lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega ja ei välistanud määruskaebuse esitamise õigust. Seega määruse peale võib esitada määruskaebust.
9.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 2 p 6 kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Tsiviilkohtumenetluses tuleb riigilõivu tagastamiseks alati esitada taotlus. Menetlusosalised riigilõivu tagastamise taotlust ei esitanud. Kui riigilõivu tasumise aasta lõpust (antud juhul 2019.a) on möödunud kaks aastat ja alles seejärel teeb kohus asjas lõpplahendi (antud juhul kompromissi), peab menetlusosaline edasikaebetähtaja jooksul (15 kalendripäeva jooksul määruse kätte toimetamisest) esitama taotluse riigilõivu tagastamiseks. Menetlusosalistel on võimalus esitada taotlus poole riigilõivu tagastamiseks ning seda tuleb teha 15 kalendripäeva jooksul käesoleva määruse kätte toimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja