X hagi Y, C ja osaühingu Aikikor vastu kinnistusraamatus ebaõigete kannete parandamiseks ja tahteavalduste kohtulahendiga asendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. märtsi 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
201 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Kostja I (vastustaja I): Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II (vastustaja II): C (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja III (vastustaja III): osaühing Aikikor (registrikood 10098974) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov
Kohtuistungi toimumise aeg
09.03.2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 23. märtsi 2020 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja X kanda.
Välja mõista X-lt menetluskulude hüvitis 1008 eurot solidaarselt Y, C ja osaühingu Aikikor kasuks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb X-l tasuda Y-le, C-le ja osaühingule Aikikor kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X esitas 23.09.2019 Harju Maakohtule hagi Y (kostja I), C (kostja II) ja osaühingu Aikikor (kostja III) vastu, mida täpsustas 14.10.2019. Hageja palub tuvastada: 1) kostjal III on kohustus anda nõusolek 1⁄4 mõttelise osa kinnistu, asukohaga Aia tn 6, Tallinnas kohta tehtud kande kustutamiseks, mille kohaselt on 1⁄4 mõttelise osa kinnistu omanik kostja III; 2) 1⁄4 mõttelise osa kinnistu, asukohaga Aia tn 6, Tallinnas omanikud on kostja I ja kostja II ning hagejal on õigus nõuda 1⁄4 mõttelise osa temale üleandmist; 3) kostjal I ja kostjal II on kohustus anda nõusolek kande tegemiseks, mille kohaselt on 1⁄4 mõttelise osa kinnistu, asukohaga Aia tn 6, Tallinnas omanik hageja; 4) tunnustada hageja omandiõigust 1⁄4 mõttelisele osale kinnistust asukohaga Aia tn 6, Tallinnas ning nõuda see välja kostja I ja kostja II valdusest. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on hageja ja kostjad aadressil Aia tn 6 Tallinnas asuva kinnistu kaasomanikud. Kostjad I ja II müüsid nende ühisomandis olevast 1⁄2 kinnistu mõttelisest osast 1⁄4 mõttelise osa kostjale III. Hageja sai sellest teada 14.05.2019.
Hageja pöördus 28.06.2019 notari poole eesmärgiga teostada ostueesõigust õigusvastaselt võõrandatud kinnistu 1⁄4 mõttelisele osale. Notar tegi menetlusosalistele ettepaneku ilmuda 15.08.2019 kell 12:00 notaribüroosse selleks, et sõlmida ostueesõiguse teostamise avalduse alusel asjaõigusleping kinnistu 1⁄4 mõttelise osa omandi hagejale üleandmiseks. Kostjad kohale ei ilmunud, mistõttu jäi leping sõlmimata.
Hagejale tuli kinnistu 1⁄4 mõttelise osa müük üllatusena, kuna kostjad I ja II sellest hagejat ei teavitanud ja talle ostueesõigust ei võimaldanud. Kuna kostja III ei olnud kinnistu kaasomanik, on hagejal võõrandatud osale asjaõigusseaduse (AÕS) § 73 lg-st 2 tulenev ostueesõigus.
Hageja sai kostjaga III sõlmitud müügilepingust teada alles aprillis 2019, kui sai tsiviilasjas nr 2-19-3016 (kostjate hagi hageja vastu vaidlusaluse kinnistu kaasomandi lõpetamiseks) kätte hagiavalduse. Seega hakkas hageja võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 250 sätestatud kahekuuline ostueesõiguse teostamise tähtaeg kulgema hagiavalduse kättesaamisest.
Kostjate vastuväited
6.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.16.12.2015 e-kirjaga informeeris kostja I hagejat, et soovib võõrandada kostjate I ja II ühisomandis olevast 1⁄2 mõttelisest kinnistu kaasomandist 1⁄4 suuruse mõttelise osa kostjale
III. Hageja sellele ei vastanud. Kostjad I ja II broneerisid 04.01.2016 aja notaris, mil tehti tehing vaidlusaluse kinnistu 1⁄4 mõttelise osa võõrandamise kohta kostjale III.
8.Notar saatis 04.01.2016 hagejale tähitud kirja, millega koos saadeti hagejale notariaalne leping kinnistu 1⁄4 mõttelise osa võõrandamise kohta. Tähtkiri saadeti notari büroost aadressile XXX. Kiri tagastati notarile tähtaja möödumise tõttu, sest hageja sellele postkontorisse järele ei läinud. Samal päeval saadeti notaribüroost notariaalne leping ka hageja e-posti aadressile XXX.
9.05.09.2019 järelepärimise vastuse kohaselt on 04.01.2016 kell 5:53 pm saadetud e-kiri jõudnud kohale hageja e-posti aadressile XXX. Seega on tõendatud, et hageja on kätte saanud notariaalse lepingu kostjale III kinnistu 1⁄4 mõttelise osa võõrandamise kohta. Kuna hageja oma ostueesõigust ei kasutanud, jõustus tehing kahe kuu möödudes. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: • enne 04.01.2016 olid vaidlusaluse kinnistu kaasomanikud kostjad I ja II ning hageja; • kostjad I ja II müüsid 04.01.2016 lepinguga 1⁄4 mõttelise osa kinnistust kostjale III; • 28.06.2019 tegi hageja kostjatele ostueesõiguse teostamise avalduse, mis sisaldas ettepanekut ilmuda 15.08.2019 kell 12:00 notaribüroosse selleks, et sõlmida ostueesõiguse teostamise avalduse alusel asjaõigusleping kinnistu 1⁄4 mõttelise osa omandi hagejale üleandmiseks; • notarisse ilmus vaid hageja, kostjad teatasid mitteilmumisest; • käesoleval ajal on kinnistu kaasomanikeks hageja ja kostjad.
12.Hagejale 16.12.2015 saadetud e-kirja ei saa pidada kohaseks teavituseks VÕS § 249 järgi, kuna selleks hetkeks ei olnud vaidlusaluse kinnistu võõrandamise lepingut sõlmitud ning seetõttu ei olnud teada selle tingimused ja sisu.
13.04.01.2016 notariaalse lepingu p-s 5.5 palusid kostjad I ja II notaril saata lepingu kinnitatud ärakiri ostueesõiguse teostamiseks hagejale - aadressile XXX ja e-posti aadressile XXX. Tõendatud on, et notar täitis selle kohustuse 04.01.2016. Samas selgub notari tõendist, et paberkandjal ei õnnestunud lepingut hagejale kätte toimetada ja see tagastati 27.01.2016 notaribüroole hoiutähtaja möödumisel. Notari 05.09.2019 kirjast nähtub, et e-kiri, mis saadeti hageja e-posti aadressile XXX, on serveripidaja kinnitusel jõudnud adressaadini. Notari 04.01.2016 e-kiri hagejale tõendab, et saadetud kirja manuses oli ka vaidlusalune leping.
14.Põhjendatuks ei saa pidada hageja väiteid, et ta viibib tihti lähetuses ja ei kasuta e-posti aadressi XXX. Kostjad, esitades kohtule mitmeid poolte vahel peetud kirjavahetusi, on aga tõendanud vastupidist. Tähelepanuväärne on ka hageja enda palve kasutada vaidlusaluse kinnistuga seonduva suhtluse korral just e-posti aadressi XXX. Hageja märkis, et eelmärgitud tõendid võivad olla kostjate poolt redigeeritud. Hageja ei ole tõendite võltsitust piisavalt põhistanud, arvestades sealjuures kirjavahetuse sisu. Hageja on sama eposti aadressi märkinud enda kontaktaadressiks ka Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale esitatud 13.03.2017 kinnistamisavalduses. Seega on ebaõige hageja väide, et nimetatud eposti aadressi vahendusel ei ole tal võimalik mistahes infoga tutvuda.
15.Arvestades eelnevat ja seda, et 2016.a oli interneti püsiühendus laialdaselt levinud, et hagejal oli võimalik oma e-posti kontrollida ka muul viisil kui üksnes arvuti abil, et hageja ei ole väitnud, et tal puudusid sel ajal internetiühendus või vastavad seadmed e-posti
kontrollimiseks või lepinguga tutvumiseks, kostjad on tõendanud, et notari poolt 04.01.2016 hagejale edastatud teade on hageja e-posti teenusepakkuja serverisse jõudnud ning kohtu hinnangul on füüsilisest isiku puhul mõistlik e-posti kontrollimise sagedus vähemalt kord nädalas, tuleb lugeda notari poolt 04.01.2016 hagejale edastatud teate tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 alusel kättesaaduks 11.01.2016.
16.Kuna hagejale saadetud e-kirjaga edastati talle ka vaidlusalune leping, puudub vajadus hinnata, kas hagejat on teavitatud kõigist tehingu olulistest tingimustest.
17.Kuna VÕS § 249 kohane teade sõlmitud müügilepingu kohta on hagejale kätte toimetatud 11.01.2016, oli hagejal võimalus kostjaid ostueesõiguse teostamisest VÕS § 250 ja TsÜS § 136 lg 3 alusel teavitada kuni 11.03.2016. Hageja, koostades vastava avalduse alles 28.06.2019, on ostueesõigust teostanud hilinenult ja sellest tulenevalt tagajärjetult, mistõttu jääb hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus
18.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
19.Maakohus ei tuvastanud, kas hageja on kinnistu võõrandamislepingu kätte saanud ja ka sellega tutvunud. Maakohtu järeldus, et kirja kättetoimetamisest saab eeldada ka selle manuses olnud lepinguga tutvumist, ei põhine tõenditel. Tõendis, millele maakohus tugines (notari tehtud päringu vastus 04.01.2016 e-kirja adressaadini jõudmise kohta) on selgesõnaliselt kirjas, et see ei anna teavet, kas kiri on avatud või läbi loetud.
20.Maakohtu seisukoht, et hagejal oli võimalik oma e-posti kontrollida ka muul viisil kui üksnes arvutis, ei tugine tõenditele. Tegemist on oletusliku seisukohaga. Hageja selgitas, et ta peab autojuhi ametit ning on nädalate kaupa Eestist ja kodust eemal. Hagejal puudub interneti kasutamise ja e-posti kontrollimise vajadus. Antud asjaolu tõendab lisaks ka see, et kostja I on ise välja toonud, et hageja ei ole viimase aasta jooksul tema kirjadele vastanud.
21.Maakohus jaotas ebaõigesti tõendamiskoormise, kui leidis, et hageja peab tõendama negatiivset asjaolu ehk seda, et tal ei ole olnud võimalik 04.01.2016 e-kirja sisu ja selles oleva manusega tutvuda.
22.Kohus jättis ebaõigesti hageja taotluse kostja I vande all ülekuulamiseks rahuldamata, võttes sellega hagejalt võimaluse enda seisukohti tõendada. Sellega on rikutud selgitamiskohustust.
Vastus apellatsioonkaebusele
23.Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
25.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
26.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
27.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et maakohus ei tuvastanud seda, kas ta on kinnistu võõrandamislepingu kätte saanud. TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. E-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seaduses ei ole sätestatud nõuet, et saaja peab tahteavalduse kättesaamiseks olema tutvunud selle sisuga, nagu hageja ekslikult leiab. Piisab sellest, et tahteavaldus on jõudnud tema mõjusfääri ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Maakohus tuvastas tõendite alusel õigesti, et võõrandamisleping saadeti notari poolt hageja e-posti aadressile XXX, serveripidaja kinnitusel saabus see sinna 04.01.2016 ja hagejal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Ekslik on hageja seisukoht, et kohus oleks pidanud tuvastama, kas hageja avas e-kirja ja luges selle läbi.
28.Maakohus jaotas tõendamiskoormuse õigesti. Kuna kostjad tõendasid, et võõrandamisleping saabus hageja mõjusfääri ja tal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda, oleks hageja pidanud omakorda tõendama, et ta ei ole tahteavaldust ca 3,5 aasta jooksul kätte saanud. Hageja seda ei teinud. Hageja paljasõnalisi väiteid selle kohta, et ta on nädalate kaupa Eestist ja kodust eemal ning tal ei ole vajadust internetti ja e-posti kasutada, ei saa käesoleva asja lahendamisel arvestada. Tõendatud on asjaolu, et eelnimetatud perioodil on hageja oma e-posti aadressi kasutanud. Selle tuvastas õigesti ka maakohus. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha selles osas teistsugust järeldust.
29.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
30.Kostjad palusid hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud kuluna õigusabikulud 10 töötunni eest tunnihinnaga 166,67 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotluse kohaselt tegi kostjate esindaja järgmisi toiminguid - nõupidamine kliendiga, kliendisuhete vormistamine, taotlused kohtule käesolevale asjale ja asjale nr 2-19-3016 juurdepääsu saamiseks e-toimikus, käesoleva asja ja asja nr 2-19-3016 toimikute analüüs ja vajaliku materjali selekteerimine, kostjatega arutamine ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamine. Sellele lisandub ettevalmistumine kohtuistungiks ajakuluga 30 minutit ja osalemine kohtuistungil vastavalt selle kestusele.
31.Hageja jättis menetluskulude suuruse määramise kohtu otsustada.
32.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kostjate taotlus õigusabikulude hüvitamiseks on põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus ei pea vajalikeks toiminguteks neid, mis seonduvad teise pooltevahelise tsiviilasjaga nr 2-19-3016. Muus osas on esindaja tehtud
toimingud kostjate esindamiseks TsMS § 175 lg 1 tähenduses vajalikud ja põhjendatud. Ringkonnakohus arvestab mõistliku ajakulu kindakstegemisel asjaoluga, et kostjate esindaja maakohtu menetluses ei osalenud, samas aga ka asjaoluga, et asi ei ole mahukas ega õiguslikult keeruline. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu toimingute osas, mis ei seondu ringkonnakohtu istungiga, 5 tundi, millele lisandub kohtuistungiks ettevalmistumise ja sellel osalemise aeg 1 tund – kokku 6 tundi.
33.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka kostjate esindaja tunnitasu 166,67 eurot, millele lisandub käibemaks, TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ega põhjendatud. See ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Asja väikest mahtu ja keerukust arvestades loeb ringkonnakohus esindaja mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasu suuruseks 140 eurot (lisandub käibemaks).
34.Seega tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks õigusabikulu suurusega 1008 eurot (6x140x1,2).
35.Kostjate taotlusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjatele kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Jõustus Riigikohtu 29.11.2021 lahendis toodud muudatustega
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2021. a otsuse (tsiviilasi nr 2-19-14714) resolutsioon muutmata, täpsustades kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta X kassatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta Riigikohtus kantud menetluskulud X kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.