Hageja: A M (isikukood xxx), lepinguline esindaja Andrei Vesterinen Kostja: D D (isikukood xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
09. veebruar 2022
RESOLUTSIOON
Kinnitada A M ja D Di vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.Pooled müüvad neile kuuluva korteriomandi „Korteriomand“) kinnisvarabüroo vahendusel.
aadressil
xxx
(edaspidi
1.2.Pooled valivad kinnisvarabüroo ühiselt pärast hinnapakkumiste saamist Uusmaa Kinnisvarabüroolt, 1Partner Kinnisvarabüroolt, LAHE Kinnisvara ja ECO Advice OÜ-lt parima pakkumise alusel.
1.3.Vajalikud kinnisvarabüroo kulud ja notari kulud kannavad mõlemad pooled võrdsetes osades.
Pooled müüvad korteriomandi alghinnaga vähemalt 110 000 – 115 000 eurot (sõltuvalt kinnisvarabüroo hinnangust), vähendades alghinda kinnisvarabüroo poolt pakutud summa võrra pärast nelja kuu möödumist müügi alustamisest. Korteriomandi müügi minimaalne hind on 105 000 eurot.
1.5.Korteriomandit müüakse kinnisvarabüroo vahendusel 6 kuu jooksul. Kui 6 kuu jooksul müük kinnisvarabüroo kaudu ebaõnnestub, on kummalgi poolel õigus anda korteriomand müüki kohtutäituri kaudu.
1.6.Alates veebruarist 2022 kuni korteri müümiseni tasub D D laenulepingust nr xxx ja A M laenulepingust nr xxx tulenevaid kohustusi.
1.7.Pooled peavad korteriomandi müümise ajal lähtuma hea usu põhimõttest ja tegema vajalikku koostööd selleks, et kinnisvarabüroo saaks leida korteriomandile ostja. Kui pooled keelduvad kinnisvarabürooga koostööd tegemast sh keelduvad näitama korteriomandit potentsiaalsele ostjale, siis müüakse korteriomand kohtutäituri kaudu. Kui keegi müüjatest või võimalikest ostjatest ei tule notari juurde korteriomandi ostu-müügitehingule kaks (2) korda järjest või ostu-müügitehing ei toimu hageja A M või kostja D Di keeldumise tõttu, siis müüakse korteriomand kohtutäituri kaudu.
1.8.Korteriomandi müügist saadud rahast tuleb tasuda Luminor Bank AS-le laenulepingu nr xxx jääk ja laenulepingu nr xxx jääk.
1.9.Pärast laenude tagastamist järele jääv summa jagatakse poolte vahel järgmiselt:
1.9.1.Kui korteriomand müüakse hinnaga vähemalt 110 000 eurot, tasutakse järelejäänud summast esmalt D Dile 10 000 eurot ja ülejäänud raha jagatakse poolte vahel võrdselt;
1.9.2.Kui korteriomand müüakse punktis 1.9.1 nimetatud summast suurema või väiksema hinnaga, siis järelejäänud summast D Dile tasutavat osa suurendatakse või vähendatakse proportsionaalselt, ja ülejäänud raha jagatakse poolte vahel võrdselt.
1.10.D D tasub alates veebruarist 2022 poolte ühise alaealise lapse O Di (isikukood xxx) kasuks elatist 190 eurot kuus, mis tuleb kanda A M arvelduskontole nr xxx iga kuu
20.kuupäevaks selgitusega „elatis“, kuni O Di täisealiseks saamiseni.
1.11.O D (seaduslik esindaja A M) loobub tsiviilasjas nr 2-21-20329 esitatud elatise nõudest ja palub asja menetluse lõpetada. Kostjal ei ole vastuväiteid nõudest loobumisele. Pooled on kokku leppinud, et tsiviilasja nr 2-21-20329 menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
1.12.Kompromiss on sõlmitud vastavalt võlaõigusseaduse §-le 578 ja pooled kinnitavad, et neil ei ole üksteise vastu ühtegi pretensiooni ühisvara jagamise nõudes, laenude tasumise nõudes sh ka regressnõudes ega kasutuseelise hüvitamise nõudes.
2.Lõpetada tsiviilasja 2-21-19472 menetlus.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Tagastada A Mle pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot ja tagastada enamtasutud riigilõiv 150 eurot ning kanda kokku 300 eurot A M arvelduskontole xxx. Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada
MENETLUSE KÄIK
1.A M esitas 30.11.2020 Harju Maakohtule hagi D Di vastu xxx asuva korteri suhtes kaasomandi lõpetamiseks korteri müümisega avalikul enampakkumisel. Hageja palus, et saadud rahast tasutakse laenulepingute nr xxx ja xxx jääk ning järele jääv raha jagatakse poolte vahel võrdselt. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja sõnastas 28.06.2021 menetlusdokumendis (täpsustatud 05.07.2021) oma nõude ümber ühisvara jagamise nõudena ja palus lõpetada ühisomandi xxx kinnisasja suhtes selliselt, et kinnisasi müüakse enampakkumisel. Hageja palus, et saadud
rahast tasutakse nimetatud laenulepingute jäägid ja järele jääv raha jagatakse poolte vahel võrdselt. Kohus teatas 03.12.2021, et menetleb nõuet selle täpsustatud sõnastuses. Kostja esitas 31.05.2021 vastuhagi, mille menetlusse võtmisest kohus 08.02.2022 määrusega keeldus.
2.09.02.2022 toimunud kohtuistungil saavutasid pooled kokkuleppe ühisvara jagamises, laenude tagastamises, kostja regressi ja hageja kasutuseeliste nõudes ning vaidluses poolte alaealisele lapsele makstava elatise üle (tsiviilasi nr 2-21-20329). Pooled paluvad, et kohus kompromissilepingu kinnitaks ja lõpetaks tsiviilasja menetluse. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikult menetluse lõpetamise tagajärgedest. Menetluskulud paluvad pooled jätta poolte endi kanda. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust ja enam tasutud riigilõivu.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohtu hinnangul puuduvad kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud. Sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita.
4.TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi sõlmimisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.
5.Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Pooled leppisid kokku jätta kulud nende endi kanda.
6.Hageja taotlus menetluses tasutud poole riigilõivu ja enam tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldatakse. TsMS § 150 lg 11 ja lg 4 p 5 kohaselt on ühisvara jagamisel hagihind 3500 eurot, millelt tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 300 eurot. Hageja tasus 04.11.2020 riigilõivu 300 eurot ja 28.06.2021 täiendavalt 150 eurot.
7.Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p 1 tagastab kohus hagejale seoses kompromissi sõlmimisega tasumisele kuulunud riigilõivust poole, s.o 150 eurot. Hageja poolt 28.06.2021 tasutud 150 eurot tuleb hagejale TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada. Hagejale tagastamisele kuuluv summa tuleb vastavalt taotlusele kanda hageja arvelduskontole (TsMS § 150 lg 4).
8.Kohus välistab poolte kokkuleppe alusel ja tuginedes TsMS § 661 lg 4 ja § 64 lg 2 käesoleva määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.