Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
04. veebruar 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-8874
Tsiviilasi
S. J. hagi M. P. vastu koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlustoiming
menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja S. J. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, telefon xxxx, epost xxxx); kostja M. P. (isikukood xxxx); kostja seaduslikud esindajad S. P. ja J. P..
Edasikaebamise kord Määruse peale võib osas, millega kohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas antud asjas menetluse, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
2-20-8874 Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on S. J. hagiavaldus M. P. vastu, milles hageja palub tuvastada 05.09.2019 koduse testamendi tühisus või tunnistada nimetatud testament kehtetuks. 16.11.2021 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna ei näe mõtet tsiviilasja nr 2-20-8874 kohtumenetluse jätkamist. Kohus edastas avalduse 17.11.2021 kostjale ning märkis, et juhul, kui kostja soovib esitada vastuväiteid hageja esitatud taotlusest tulenevalt, annab kohus tähtajaks hiljemalt 25.11.2021 vastuväite esitamiseks. Kostja seaduslikule esindajale on kohtunõue 18.11.2021 AET-is kättetoimetatud (S. P.). Kostja avaldusele vastuväiteid esitanud ei ole. 23.12.2021 selgitas kohus hagejale, et üldjuhul ei ole menetluse jooksul lubatud avaldustest loobuda ja seejärel neist mitte loobuda. Samas arvestades asjaolu, et hagejal puudub lepinguline esindaja, arvestab kohus nimetatud asjaoluga. Eeltoodust tulenevalt palus kohus teatada, kas hageja soovib esitada asjas täiendavaid seisukohti või jääb enda 16.11.2021 kohtule esitatud seisukoha juurde. Kohus andis tähtajaks hiljemalt 30 päeva teate kättesaamisest seisukohtade esitamiseks. Kohus märkis, et juhul, kui hageja siiski soovib jääda enda 16.11.2021 taotluse juurde, selgitab kohus TsMS § 432 sisu, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja esitas 27.01.2022 kohtule taotluse menetlustähtaja pikendamiseks, mille kohus rahuldas 31.01.2022 kuni 07.02.2022. Kohus palus ühtlasi nimetatud tähtaja jooksul esitada seisukohad, kas hageja jääb enda 16.11.2021 kohtule esitatud taotluse juurde. 01.02.2022 vastuses märkis hageja, et hakkas kaotama usku, et elab õigusriigis ja, et tugineb kohtumenetluse erapooletusele. Hageja hinnangul kohtuvaidlus kipub olema pikk ja kulukas protsess ning sellega kaasnev stress vanemaealisuse tõttu mõjub halvasti hageja tervisele, kuna kostja esindaja hageja sõnul on petis, laimaja, väga kaval manipulaator ja suli, kes kasutab töökoha võimalusi oma huvides ning hageja soovib sellele lõppu teha. Lähtudes eeltoodust arvab hageja mõttetuks kohtumenetluse jätkamist ja loobub hagist, mis oli esitatud kohtule 17.06.2020. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Harju Maakohtu menetluses on S. J. hagiavaldus M. P. vastu, milles hageja palub tuvastada 05.09.2019 koduse testamendi tühisus või tunnistada nimetatud testament kehtetuks. 16.11.2021 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna ei näe mõtet tsiviilasja nr 2-20-8874 kohtumenetluse jätkamist. Kohus edastas avalduse 17.11.2021 kostjale ning märkis,
2-20-8874 et juhul, kui kostja soovib esitada vastuväiteid hageja esitatud taotlusest tulenevalt, annab kohus tähtajaks hiljemalt 25.11.2021 vastuväite esitamiseks. Kostja seaduslikule esindajale on kohtunõue 18.11.2021 AET-is kättetoimetatud (S. P.). Kostja avaldusele vastuväiteid esitanud ei ole. 23.12.2021 selgitas kohus hagejale, et üldjuhul ei ole menetluse jooksul lubatud avaldustest loobuda ja seejärel neist mitte loobuda. Samas arvestades asjaolu, et hagejal puudub lepinguline esindaja, arvestab kohus nimetatud asjaoluga. Eeltoodust tulenevalt palus kohus teatada, kas hageja soovib esitada asjas täiendavaid seisukohti või jääb enda 16.11.2021 kohtule esitatud seisukoha juurde. Kohus andis tähtajaks hiljemalt 30 päeva teate kättesaamisest seisukohtade esitamiseks. Kohus märkis, et juhul, kui hageja siiski soovib jääda enda 16.11.2021 taotluse juurde, selgitab kohus TsMS § 432 sisu, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja esitas 27.01.2022 kohtule taotluse menetlustähtaja pikendamiseks, mille kohus rahuldas 31.01.2022, pikendades tähtaega kuni 07.02.2022. Kohus palus ühtlasi nimetatud tähtaja jooksul esitada seisukohad, kas hageja jääb enda 16.11.2021 kohtule esitatud taotluse juurde. 01.02.2022 vastuses märkis hageja, et hakkas kaotama usku, et elab õigusriigis ja, et tugineb kohtumenetluse erapooletusele. Hageja hinnangul kohtuvaidlus kipub olema pikk ja kulukas protsess ning sellega kaasnev stress vanemaealisuse tõttu mõjub halvasti hageja tervisele, kuna kostja esindaja hageja sõnul on petis, laimaja, väga kaval manipulaator ja suli, kes kasutab töökoha võimalusi oma huvides ning hageja soovib sellele lõppu teha. Lähtudes eeltoodust arvab hageja mõttetuks kohtumenetluse jätkamist ja loobub hagist, mis oli esitatud kohtule 17.06.2020. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus. Üldreeglina ei ole hageja kohustatud loobumise põhjuseid kohtule selgitama. Käesoleval juhul märgib kohus hageja põhjendustest tulenevalt, et hagiavaldus on esitatud 17.06.2020. Tulenevalt asjaolust, et hageja esitatud hagiavaldus ei vastanud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele ja oli esitatud ulatuslike puudustega (hageja nõue oli ebaselge, hagi aluseks olevad asjaolud olid puudulikult välja toodud, hagiavalduses puudusid kostja kontaktandmed või selgitus, mida hageja kostja kontaktandmete väljaselgitamiseks on teinud, hagile lisatud venekeelne dokument, mille tõlget eesti keelde kohtule ei esitatud) võeti hagiavaldus menetlusse pärast puuduste kõrvaldamist alles 22.09.2020. Asjaolude selgitamiseks on kohus pidanud kaks kohtuistungit 08.12.2020 ja 15.06.2021, kuhu hageja on keeldunud ilmumast. Kohus selgitab, et menetluse kestvuse pikkus ei saa anda alust kohtu erapooletuses kahtlemiseks. Kohus on hagejale korduvalt selgitanud tema õigusi ja kohustusi menetluse vältel ning ka menetluse perspektiivikust ja hagist loobumise tagajärgi. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagist loobumisele.
2-20-8874 Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hagist loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus S. J. hagis M. P. vastu koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 432 ei saa hageja, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 173 lg-st 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 4 võimaldab jätta kohtul kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja TsMS § 168 lg 5 kohaselt hageja menetluskulud. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 168 lg-st 4 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Riigilõivu tagastamine Hageja ei ole palunud tagastada pool tasutud riigilõivust. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Tõenditest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu 07.07.2020 summas 400 eurot, selgitusega „Riigilõiv tsiviilasjas nr 2-20-8874“. Makse on teostanud Stella Einla Õigusbüroo OÜ, kes aga kohtule teadaolevalt ei ole enam hageja esindajaks. Eeltoodust tulenevalt selgitab kohus hagejale, et kuna hageja on hagist loobunud, on tal õigus esitada avaldus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus märgib, et avalduses
2-20-8874 tuleb viidata, millises summas ning millisele arveldusarvele hageja riigilõivu tagastamist soovib.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.