Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm
Määruse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2022. a, Tallinn Kohtuasja number
2-18-16083
Kohtuasi
Autopista OÜ hagi C ja Q vastu valduse vabastamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.01.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
C ja Q määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Autopista OÜ (registrikood lepinguline esindaja Marge Rebane
14050183),
Kostjad: C (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Q (isikukood XXXXXXXXXXX), kostjate lepinguline esindaja Maia Ploom Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-18-16083 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist.
Autopista OÜ (hageja) esitas 25.10.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse C ja Q (kostjad) vastu valduse vabastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale korteriomand aadressil XXX, Tallinn. Korteris elab hageja õiguseellase vend koos abikaasaga. Kostjad keelduvad korterit vabastamast, jätkates õigusliku aluseta selle kasutamist. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Q palus menetluse enda suhtes lõpetada, kuna ta pole ammu vaidlusalusesse korterisse registreeritud ning ei ela ega hoia seal oma vara. 18.01.2019 seisukohas teatas hageja, et võttis 27.11.2018 kostjatelt nende nõusolekuta korteri valduse üle. Kostja I kaebuse alusel Politsei- ja Piirivalveamet menetlust ei algatanud. 26.11.2019 kohtuistungil loobus hageja hagist. Kostjad menetluskulude kandmisega ei nõustunud, kuna korteri valdus oli seaduslik ning vabastamine ei olnud vabatahtlik, vaid sunniviisiline. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus võttis 27.01.2021 määrusega hagist loobumise vastu ja lõpetas asja menetluse. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 alusel kostjate kanda ning tagastas hagejale pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust.
2-18-16083 ei oleks kostjad väljatõstmist vaidlustanud. Kriminaalasja ei algatatud, kuivõrd prokuratuur ei leidnud kriminaalkuriteo koosseisu. Kostja II ei ole hageja õigusi kuidagi rikkunud ja temalt menetluskulude väljamõistmiseks puudub igasugune alus. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks.
TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel on maakohtu määrus ülejäänud osas edasi kaebamata jõustunud. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jaotab menetluskulud teisiti. Määruskaebus rahuldatakse. Esmalt lahendab ringkonnakohus poolte taotlused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Uusi tõendeid saab esitada ka vastaspool. Kohus võtab vastu siiski ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1). Täiendavad dokumentaalsed tõendid (kostja II elukoha andmete väljavõte rahvastikuregistrist, korterist leitud ostutšekid ja Politsei- ja Piirivalveamet 05.12.2018 vastuskiri) jäävad vastu võtmata, kuna need ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust. Kohus ei saa hagist loobumise korral menetluskulude jaotuse üle otsustamisel hakata hindama, kas hagi oleks kuulunud sisuliselt rahuldamisele või mitte. Seetõttu ei sõltu kaebuse lahendamine täiendavatele tõenditele antavast hinnangust. Lisaks on PPA 05.12.2018 kiri juba toimiku materjalide hulgas olemas (dtl 177). Dokumente ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vajalik tagastada. Sisuliselt on vaidlus selles, kas hageja poolt sunniviisiliselt kostjate valduse lõpetamine tähendab nõude rahuldamist kostjate poolt TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 tähenduses. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus ei saanud käesoleval juhul jätta hagist loobumisel menetluskulusid kostjate kanda.
2-18-16083 esitamist hageja nõude rahuldanud. Seega tulnuks hagist loobumisel TsMS § 168 lg 4 järgi jätta menetluskulud hageja kanda. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas. Kuna kostjad taotlevad maakohtu menetluses kantud kulude jätmist poolte endi kanda, teeb ringkonnakohus tühistatud osas uue määruse, millega jätab maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud tuleb kaebuse rahuldamisest tingituna jätta hageja kanda. Maakohus ei määranud hüvitatavaid kulusid rahaliselt kindlaks, mistõttu juhindudes TsMS § 174 lg-st 4 ei tee seda ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2). TsMS § 696 lg 1, TsMS § 178 lg 1 ja TsMS § 433 lg 1 alusel saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.