Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad võlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult Pankrotiseaduses sätestatud korras.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Väikelinna OÜ esitas 16.12.2021. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Äriregistri andmetel on Väikelinna OÜ põhitegevusala restoranid jm toitlustuskohad. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on maksejõuetuse põhjustanud koroonakriisist tingitud käibe pikaajaline vähenemine ning tööjõupuudus (töötajad haigestuvad, uusi töötajaid ei ole võimalik leida), samuti juhatuse liikme ning juhtiva töötaja äkksurm. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgnikul kohustused 9 võlausaldaja ees kogusummas 6084,27 eurot, võlgnevused töötajatele 16 228,14 eurot ja maksuvõlg riigile 5485,12 eurot. Avaldusele on lisatud nii võlakui ka varanimekiri. Tartu Maakohtu tööjaotusplaani alusel saadeti pankrotiavaldus menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Kohus määrusega 23.12.2021 võttis võlgniku pankrotiavalduse menetlusse, nimetas ajutise pankrotihalduri ja kohaldas võlgniku vara suhtes käsutuskeeldu. Ajutine pankrotihaldur esitas 21.01.2022. kohtule aruande. Aruandest nähtub üldinfona, et võlgnik on pidanud alates aastast 2010 Põlvas Jaama tn 14 asuvates RRLektus AS-lt üüritud ruumides Väikelinna Baari, kus valmistati toitu toitlustamiseks kohapeal ja tellijatele soovitud paikadesse toimetamiseks. xxxxxxxxxx suri ootamatult üks juhatuse liikmetest (PxxxxxTxxxxxxx), seejärel lõpetas võlgnik kohe tegevuse. Võlgniku teine juhatuse liige Axxxxx Exxx ei näinud mingit võimalust ettevõtte tegevuse jätkamiseks. Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse on tehtud 29.09.2021 kõikide töölepingute lõpetamise kanded, kuid töösuhete lõpetamise kohta ühtki dokumenti vormistatud ei ole. Võlgniku vara asub senini üürileandja ruumides. Üürileandja soovib koheselt üürilepingu lõpetada ja nõuab vabastatud ruumide üleandmist.

Võlgnik on koostanud ja äriregistrile esitanud aastate 2010-2020 kohta majandusaasta aruanded, maksuhaldurile on esitatud käibedeklaratsioonid. Sellega on tegelenud juhatuse liige Pxxxx Txxxxxxx. Pärast P.Txxxxxxx surma on lõpetamata ka augusti ja septembrikuu 2021 aruanded. Senise raamatupidamise alusel on usutav, et selles kajastatud võlgniku tegevuse maht ja tulem vastab tegelikkusele. Võlgniku vara. Võlgnik on avaldanud, et vara on tal rahana kassas 150 eurot, nõuded ostjate vastu 80 euro väärtuses, erinevad köögimasinad ja seadmed ja sõiduauto Opel Combo 0 euro väärtuses. Kokku vara 230 euro väärtuses. Ajutine pankrotihaldur märgib, et sõiduauto on olemas, kasutatav, kuid sisemus tugevalt määrdunud, katkine. Sõiduki väärtus võib olla umbes 500 eurot. Muu materiaalne vara on samuti kasutuskõlblik, kuid valdavalt kulunud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei pruugi kogu vara müügihind kujuneda oluliselt suuremaks pankrotiavalduse menetluse ja pankrotimenetluse läbiviimise kulust. Vara realiseerimisest saadu arvel ei pruugi olla võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid märkimisväärses ulatuses. Olukorras, kus üürileandja nõuab üüritud ruumide vabastamist, tuleb otsustada vara mujale transportimine, et vältida üürilepingust tuleneva püsikulu tekkimist. Varasematel aastatel on võlgniku vara kajastatud bilanssides rahana, nõuete/ettemaksetena, varudena ja põhivarana. Aastal 2019 näiteks 11 177 euro väärtuses, aastal 2020 12 110 euro väärtuses. Ajutine haldur esitas seisukorda.

aruandele lisaks fotod võlgnikule kuuluvast varast ilmestamaks vara

Võlgniku võlad. Võlgnikul on võlad tarnijatele 6084,27 euro väärtuses, töövõtjatele 16 228,14 euro väärtuses, maksuvõlad 1439,85 euro väärtuses, viitvõlg välja maksmata töötasult 5485,12 euro ulatuses, kokku kohustusi 29 237,38 euro väärtuses. Võrdluseks: aastal 2019 on võlgniku bilansis kajastatud võlgasid summas 8132 eurot ja aastal 2020 10021 eurot. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetust tuleb eeldada kui võlgnik on ise esitanud pankrotiavalduse. Ka on võlgniku vara väärtus väiksem teadaolevate kohustuste summast. Võlgniku tegevus on lõppenud ja selle varasemal viisil taastumine on ebatõenäoline. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku tõenäolisim ja peamine maksejõuetuse põhjus on asjaolu, et ootamatult suri üks võlgniku tegevusse igapäevaselt panustanud juhatuse liikmetest. Võlgnikettevõte ei ole kunagi teeninud märkimisväärset kasumit, pigem oli baari pidamine osa juhatuse liikmete eluviisist. On usutav, et mõlemad juhatuse liikmed panustasid oma tööga igapäevaselt ettevõtte toimimisse ja ühe olulise panustaja surm tähendas ühtlasi ettevõtte lõppu. Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks 2021.a septembris seetõttu, et ettevõtte kahest eestvedajast üks suri ja teisel kadus motivatsioon tegevust jätkata. Ajutine pankrotihaldur esitab alternatiivsed käsitlused pankrotimenetluse lõpetamise puhuks raugemise tõttu ja pankroti väljakuulutamise puhuks. Ajutine haldur teeb kohtule ettepaneku kaaluda pankrotiavalduse menetluse lõpetamist pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. On esitatud aruanne võlgniku ajutise halduri ülesannete täitmisega seotud ajakulu kohta ja ettepaneku töötasu määramiseks ja väljamõistmiseks.

Kohus menetleb võlgniku pankrotiavaldust kirjalikus menetluses, kuna puuduvad kohtuistungi pidamist tingivad asjaolud ja kohtuistungi pidamist ei ole ka taotletud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega, uurinud ajutise halduri aruannet ja selle ilmestamiseks esitatud fotosid võlgniku varast on seisukohal, et avaldus Väikelinna OÜ pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS 1 lg.3 sätestab: Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul võlgade kogusumma 29 237,38 eurot. Võlgnikul olemasoleva vara väärtust ei ole ajutine pankrotihaldur hinnanud, kuid on kasutanud vara seisundi kirjeldamiseks sõnu: väheväärtuslik, kasutuskõlblik, kuid valdavalt kulunud. Sõiduk määrdunud ja kohati katkine (väljalaskeaasta 2007), läbisõit 513691km, kasutatav. Kohus, olles vaadanud fotosid varast, konstateerib, et võlgniku vara ja selle asukoht jätab mulje tegutsevast toitlustusettevõttest, milles asuv vara on sobiv selleks otstarbeks ja selles tegutsemiskohas, kuid mille atraktiivsus uue ettevõtte või omandaja jaoks uues kohas on ajutine või vähene. Arvestades olemasoleva vara (köögiseadmed, -inventar, lauanõud) koosseisu ja seisukorda saab teha järelduse, et sama vara on kajastatud suure tõenäosusega ka võlgnikettevõtte eelmistes bilanssides, kus aasta 2019 bilansis on selle väärtus näidatud 1845 eurot (põhivara) ja aasta 2020 bilansis 1350 eurot. Samas on ilmne, et bilansis ongi kajastatud tõepoolest põhivara (näiteks pliidid, nõudepesumasin, marmiidid), kuid muud väikevahendid (nt lauanõud või väiksem inventar) bilansis ei kajastu. Kuna ka sel varal võib olla spetsiifilise ostja jaoks siiski väärtus, ei ole põhjust prognoosida vara väärtust väiksemana kui viimastes bilanssides näidatud põhivara väärtus. Siiski on ilmne, et võlgniku vara väärtus on oluliselt väiksem tema kohustuste hulgast. Kahtlusteta on tegemist võimetusega võlgnikul olemasoleva vara arvel täita tema kohustusi. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Võlgnikettevõte ei tegutse juba enam kui neli kuud, senine juhatuse liige ei ole tegevuse jätkamist pidanud võimalikuks, mistõttu võlgniku kohustuste täitmine tekkivast käibest ei ole võimalik. Sellisena on Väikelinna OÜ maksejõuetu ja see seisund ei ole- tulenevalt tema majanduslikust olukorrasajutine. See tähendab, et hüpoteetiline ettevõtte tervendamise kavandamine peaks tähendama ettevõtte müüki tervikvarana ja võimalik saneerimine äriühingu seadusliku esindaja vahetumist. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine või tulevikus tekkiv seisund, vaid võlgnik on juba püsivalt maksejõuetu. Võlgniku Väikelinna OÜ pankrot tuleb välja kuulutada, määrata pankrotihaldur ja võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg. PankrS § 22 lg.5 järgi esitab ajutine haldur kohtule aruande, milles esitab ka arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.

Käesoleval juhul on ajutine haldur põhjendanud Väikelinna OÜ maksejõuetuse tekkimist asjaoluga, et ettevõtte kahest eestvedajast üks suri ja teisel kadus motivatsioon tegevust jätkata. Kohus leiab, et see on täpne põhjus ja kohtule esitatud pankrotiavalduse põhjendused (koroonakriisist tingitud käibe pikaajaline vähenemine, koroonakriisist tingitud tööjõupuudus) on otsitud. Nimelt ei nähtu võlgnikettevõtte käibe olulist vähenemist ei aastate ega kuude lõikes. Näiteks aastal 2021 on võlgnikettevõte käive olnud viimasel aruandluses kajastunud täiskuul (juuli 2021) olnud selle aasta kõrgeim, ka selle aasta eelmised kuud on näidanud suuremat käivet kui eelnenud aasta kuude käibed. Kui aastal 2020 on parim käive olnud septembri-, oktoobri- ja novembrikuus, siis suure tõenäosusega oleks see võrreldavaks kujunenud ka aastal 2021 samadel kuudel (juba aasta 2020 oli koroona aasta). Võlgnikettevõtte seiskumise, sellest tuleneva käibe puudumise ja sellest tuleneva suutmatuse täita kohustusi on tinginud juhatuse liikme tegevusetus alates poolest septembrikuust 2021 ehk ajast, mil suri üks juhatuse liige. Tegemist on subjektiivset laadi põhjusega, milles puudub siiski KarS § 384 lg.1 koosseisuks vajalike tunnuste kogum. Seega on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. PankrS § 171 lg.11, § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud Pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed. PankrS § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Ajutine haldur Einar Vallandi on nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohus leiab, et Einar Vallandi vastab PankrS § 56 nõuetele ja teda on võimalik määrata Väikelinna OÜ (pankrotis) pankrotihalduriks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu,

keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 150 lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse,... tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus rahuldab pankrotiavalduse, mistõttu menetluskulud tuleb tasuda pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur esitas 21.01.2022. a kohtule koos aruandega taotluse ajutise halduri tasu kindlaksmääramiseks. Ajutine haldur palus kohtul määrata temale tasu 10 töötunni eest summas 800 eurot (mis katab ka kõik ajutise halduri töö tegemisega tekkinud kulud), lisandub käibemaks 20% (160 eurot). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete senist mahtu, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on tasu taotletud ulatuses põhjendatud. Ajutine pankrotihaldur on arvestanud tasu määraga 80 eurot ühe töötunni eest, mis jääb PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ajutise halduritasumäära piiresse. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades tasu taotletud määras põhjendatud. Tasu arvestamise aluseks olev aeg – kokku 10 tundi on kohane ja proportsioonis menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga. Ajutise halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse (PankrS § 65 lg.11), lisandub üksnes käibemaks. Kokku tasu 960 eurot. Ajutine haldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu ta tegutsed, see on PankrS § 23 lg.6 järgi lubatud. Kohus kontrollis, et OÜ Õigusbüroo Faktootum on käibemaksukohuslane, seega on põhjendatud ajutise halduri tasu büroole välja maksta koos käibemaksuga 160 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.