Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

ainuomandisse; jagada poolte ühisomandis olev kinnistu Harjumaal xxx selliselt, et kinnistu jääb kostja ainuomandisse. Hageja on seisukohal, et vahe kinnistu asukohaga Harjumaal xxx turuväärtuse 24 400 eurot ja kostjale kuuluva pärandiosa maksumuse vahe on 1450 eurot. Hageja ei paku seejuures kostjale rahalist hüvitist, kuna 24.11.2011 on tehtud ülekanne tema kontolt kostja kontole summas 7100 eurot, millega kaetakse kõik kostja poolt tehtud kulutused – nii ühise vara alalhoidmisega seotud kulud kui ka hagejale tagasi makstud summad. Hageja on seisukohal, et perioodil 01.03.201710.02.2020 on kostja kandnud seoses pärandvara alahoidmisega seotud kulud summas 1037,27 eurot. Samal perioodil 01.03.2017 - 10.02.2020 on hageja kandnud seoses vara alahoidmisega seotud kulud summas 2548,74 eurot. Seega perioodil 01.03.2017-10.02.2020 on pooled kandnud seoses vara alahoidmisega kulud kogu summas 3586,01 eurot, millest hageja 3⁄4 osa peaks olema 2689,51 eurot ning kostja 1⁄4 osa peaks olema 896,50 eurot. Hageja rõhutab, et kostja on aastate vältel kandnud hageja teadmata tema pangakontolt endale ja kolmandatele isikutele märkimisväärsetes summades raha, samuti ei ole kostja hüvitanud hagejale poolt pärandaja matusekuludest. Hageja pangakontolt kostja pangakontole 24.11.2011 üle kantud 7100 eurost on tasutud hagejale tagasi 2550 eurot perioodil 01.02.2014-05.07.2018. Pärast seda on hageja 06.04.2019 kandnud enda pangakontolt kostja pangakontole 50 eurot. Seega kostjale jäi kasutamiseks 4600 eurot (7100+50–2550=4600), mis katab mitmekordselt kõiki kostja poolt ühisomandile tehtud kulutusi. Samuti on kostja ajavahemikul 31.05.2017-14.08.2018 võtnud alusetult hageja pangakontolt pangaautomaadi kaudu rahalisi vahendeid kokku summas 1555 eurot, mis ületab kostja poolt nõutud hüvitise summa 1450 eurot. Kostja vastuväited Kostja ei vaidle vastu hageja poolt esitatud kinnistute rahalisele väärtusele. Kostja leiab, et õiglane ja kaasomanikke kõige vähem koormavaks viisiks oleks lõpetada hageja ja kostja kaasomand järgneval viisil: korteriomand Tallinnas xxx läheb hageja omandisse ja hageja kompenseerib kostjale kinnistu ülalpidamis- ja vara alahoidmise kulud, alates veebruarist 2012 kuni juuli 2018 summas 812,62 eurot, lisaks igakuised maksed 50 eurot; korteriomand Tallinnas xxx läheb hageja omandisse ja hageja kompenseerib kostjale kinnistu ülalpidamis- ja vara alahoidmise kulud summas 299,22 eurot; korteriomand Tallinnas xxx läheb hageja omandisse ja hageja kompenseerib kostjale kinnistu ülalpidamis- ja alahoidmise kulud summas 112,78 eurot; Harjumaal xxx kinnistu läheb kostja omandisse. Pärandvara väärtuseks on hageja poolt esitatud 103 400 eurot, millest kostja osa moodustab rahalises väärtuses 25 850 eurot. Kinnistu turuväärtuseks on hageja märkinud 24 400 eurot, mistõttu on vaheks 1450 eurot. Kostja palub kaasomandi lõpetamisel vähem saadud pärandvara maksumuse eest välja mõista hagejalt kostja kasuks 1450 eurot. Lisaks leiab kostja 12.12.2020 kompromissiettepaneku kohaselt, et kokku on nõue hageja vastu 5974,62 eurot (1450 eurot, 112,78 eurot, 299,22 eurot, 812,62 eurot, 3300 eurot). Kohtuotsuse põhjendused Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 kohaselt pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PärS § 152 lg 2 järgi pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. PärS § 152 lg 3 kohaselt pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PärS § 152 lg 4 järgi kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi

ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) poolte vahel on ühisomandis korteriomandid aadressidel xxx, Tallinn; xxx, Tallinn; xxx, Tallinn ja kinnisasi Harjumaal xxx; 2) A Li kaaspärijateks on võrdsetes, s.t 1⁄2 suurustes mõttelistes osades hageja ja kostja ning pärandvara kuulub neile ühiselt; 3) kinnisvara eksperthinnangute kohaselt on xxx, Tallinn korteriomandi turuväärtus 66 000 eurot; xxx, Tallinn korteriomandi turuväärtus 6500 eurot; xxx, Tallinn korteriomandi turuväärtus 6500 eurot ja Harjumaal xxx kinnisasja turuväärtus 24 400 eurot; 4) pärandvara väärtus kokku on 103 400 eurot, millest kostja osa moodustab rahalises väärtuses 25 850 eurot. Kaaspärijad ei ole saavutanud kokkulepet pärandvara jagamise viisi suhtes. Riigikohus on 10. aprilli 2019. aasta otsuses nr 2-17-9749 (p 11) korranud oma varasemat seisukohta, mille järgi tulenevalt AÕS § 76 lg-st 1 on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. See tähendab, et kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis (vt nt Riigikohtu 17. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05, p 15). Hageja taotleb pärandvara jagamist selliselt, et Tallinna linnas asuvad korteriomandid jääksid hageja omandisse ja xxx vallas asuv kinnisasi jääks kostja omandisse. Kohtu hinnangul vastab hageja taotletud pärandvara jagamise viis AÕS § 77 lg 2 sätestatule. Kohus leiab, et selline jagamine on võimalik juhul, kui teine ühisomanik on avaldanud soovi selleks, et omand talle jääks. Kostja on kinnitanud soovi saada xxx vallas asuva kinnisasja ainuomanikuks, kuid on soovinud pärandvara hulka kuuluva kinnisasja vähemsaadu pärandvara maksumuse eest saada hagejalt hüvitist 1450 eurot. Riigikohus on leidnud, et kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud. Erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane (vt Riigikohtu 9. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p-d 19 ja 20). Seega tuleb kohtul poolte ühisomand kindlasti lõpetada. Kohus peab nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kohtu hinnangul ei ole hageja taotletud viis pärandvara jagamiseks ebaõiglane. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis välistavad pärandvara jagamise hageja taotletud viisil. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagiavalduse ja määrab, et pärandvara jagatakse selliselt, et korteriomandid aadressidel Tallinn, xxx; Tallinn, xxx ja Tallinn, xxx jäävad hageja ainuomandisse ning kinnisasi Harjumaal xxx kostja ainuomandisse. PärS § 151 lg 1 kohaselt pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse, pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud ning muud pärandiga seoses tehtud vajalikud kulutused jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. PärS § 159 lg 4 kohaselt kui pärandvara jagamisel osutub ühele pärijale jääva vara väärtus suuremaks tema pärandiosast, on pärija kohustatud maksma teistele pärijatele rahalise hüvitise. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjale jääv kinnisasja väärtus on 24 400 eurot ja et kostja osa pärandvarast moodustab 25 850 eurot. Kuivõrd hageja taotletud viisil jääb hagejale jääva vara väärtus suuremaks tema pärandiosast, on hageja kohustatud maksma kostjale rahalise hüvitise suuruses 1450 eurot (25 850-24 400). Hagejalt tuleb PärS § 152 lg 3, § 159 lg 4 ja AÕS § 77 lg 2 alusel kostja kasuks välja mõista hüvitis enamsaadud pärandvara arvelt summas 1450 eurot. Kohtu hinnangul on see õiglane, kuivõrd esialgses nõudes oli hageja valmis tasuma kostjale hüvitist isegi 19 350 eurot (esialgses nõudes oli hageja nõus kostja ainuomandisse jätma üksnes korteriomandi asukohaga

xxx, Tallinn). Kohtu hinnangul on asjakohatud hageja väited, et 24.11.2011 on tema kontolt tehtud ülekanne kostjale summas 7100 eurot ja et kostja on aastate vältel kandnud hageja teadmata tema pangakontolt endale ja kolmandatele isikutele märkimisväärsetes summades raha, et kostja ei ole hüvitanud hagejale poolt pärandaja matusekuludest ning kostja on ajavahemikul 31.05.2017-14.08.2018 võtnud alusetult hageja pangakontolt pangaautomaadi kaudu rahalisi vahendeid kokku summas 1555 eurot, mis ületab kostja poolt nõutud hüvitise summa 1450 eurot. Kohtu hinnangul ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et kostja oleks 7100 eurot kandnud hageja kontolt iseendale. Nimelt, nähtub 26.10.2018 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest, et eeluurimisel kogutud tõendite põhjal ei ole leidnud tõendamist M Ma tahtlus omastada Ü Li raha (dtl 231). Seega ei saa väita, et kostja oleks 7100 eurot kandnud hageja kontolt iseendale. Samuti ei ole ka tõendatud, et kostja on ajavahemikul 31.05.2017-14.08.2018 võtnud hageja pangakontolt pangaautomaadi kaudu rahalisi vahendeid kokku summas 1555 eurot. Seejuures ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja ei ole hüvitanud hagejale poolt pärandaja matusekuludest. Pooled on kohtule esitanud arvelduskontode väljavõtteid, millest nähtub erinevaid arvete maksmisi seoses pärandvaraga, kuid pooled ei ole üheselt välja toonud, milliseid vajalikke kulutusi on pooled teinud ühisomandi säilitamiseks PärS § 151 lg 1 mõttes. Kostja ei ole esitanud menetluses vastuhagi pärandvara hageja taotletust erinevalt jagamiseks ega tasaarvestusavaldust. Seejuures ei ole ka hageja taotlenud hagiavalduses kulutuste tasaarvestamist ega esitanud kostja vastu rahalisi nõudeid. Kõigest eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et õiglane on hagejalt kostja kasuks välja mõista enamsaadud pärandvara arvelt hüvitis 1450 eurot. Kohus selgitab, et tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõike 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. AÕS § 641 järgi kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. KRS § 341 lg 1 järgi kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust tulenevalt asendab kohus kohtuotsusega kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses M Ma nõusolekud ning korteriomandi asukohaga xxx, Tallinn (registriosa nr xxx), korteriomandi asukohaga xxx, Tallinn (registriosa nr xxx) ja korteriomandi asukohaga xxx, Tallinn (registriosa nr xxx) teise jao omanikukannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse korteriomandite ainuomanikuna Ü L. Samuti asendab kohus kohtuotsusega Ü Ma nõusolekud ja tahteavaldused kinnisasja asukohaga xxx, Harjumaa (registriosa nr xxx) teise jao omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse kinnisasja ainuomanikuna M Ma. Kohus selgitab pooltele täiendavalt, et vastavalt TsMS § 430 lg 1 pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Seega on pooltel jätkuvalt võimalik sõlmida kompromiss kuni käesoleva lahendi jõustumiseni. TsMS § 431 lg 2 teise lause järgi kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. TsMS § 4511 lõike 1 kohaselt lahendab lahendi teinud kohus taotluse, juhul kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist, esitatakse taotlus asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu. Menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning lõpetada asja menetluse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on kaasomandi lõpetamise vaidlustes leidnud olevat põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna kaasomandi lõpetamine on eelduslikult mõlema poole huvides. Kohtu hinnangul kehtib see ka pärandvara jagamise vaidlustes, s.o ka pärandvara ühisuse lõpetamine on eelduslikult mõlema poole huvides. Kohus, tuginedes sellele seisukohale, jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjAtud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.