Otsuse tegemise koht ja aeg Tsiviilasi (number ja avaldus)
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 28. jaanuar 2022 nr 2-21-5890 N.S.OÜ ja Ü.T. hagi Ü.K. ja T.K. vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks kirjalik hagimenetlus
1.Lõpetada menetlus nõudeõiguses Ü.K. vastu (TsMS § 428 lg 1 p 5).
2.Rahuldada hagi T.K. vastu.
3.Kohustada T.K. 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest andma N.S.OÜ ja Ü.T. otsesesse valdusesse kinnisasi asukohaga Xxxxx xx xx, xxxxx xxxxx-xxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxx). Vabatahtliku täitmise tähtaja möödudes tõsta T.K. nimetatud kinnisasjalt ja sellel asuvast elamust välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4.Jätta pool hagejate menetluskuludest hagejate kanda ning pool T.K. kanda.
5.Välja mõista T.K.lt N.S.OÜ ja Ü.T. kasuks hagejate põhjendatud menetluskulu 687 eurot.
6.Toimetada kohtuotsus kätte hagejate esindajale ja kostjale II. Edasikaebamise kord Otsusele on menetlusosalisel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil (TsMS § 630, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (TsMS § 456 lg 1).
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE, SELLE PÕHJENDUSED ja 11.10.2021 VASTUS KOSTJA 28.10.2021
SEISUKOHTADELE
1.Hageja esitas 14.04.2021 kohtule hagi (tl 1-3), milles taotleb nõuda kostjate ebaseaduslikust valdusest välja kinnisasi (registriosa nr xxxxxx) ja sellel asuv elamu ja kohustada kostjat andma kinnistu ja sellel asuva elamu valdus hagejatele üle 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kinnisasja vabatahtlikust vabastamisest ja valduse üleandmisest keeldumisel tõsta kostjad kõigi nendega koos elavate isikutega kinnistult ja sellel asuva elamult välja.
2.Hagiavalduse kohaselt omandas hageja I kohtutäitur O. Kutšmei korraldatud avalikult kordusenampakkumiselt võlgnikule Ü. K.le (kostja I) kuuluva 1/2 suuruse mõttelise osa R. K. (ik xxxxxxxxxxx, surnud xx.xx.xxxx) pärandvara ühisusest, mille koosseisu kuulub mh ühisomandina kinnisasi registriosa nr-ga xxxxxx (asukoht xxxxxxxx xxxxxxx, xxxxx-xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xx xx) (tl 5-7). Hageja I on 27.11.2020.a kantud kinnisturaamatusse ühisomanikuna kostja I asemel. Seega alates 27.11.2020 on nimetatud kinnistu ühisomanikeks hageja I ja hageja II (tl 88p).
3.Kinnistut kasutavad elamiseks kostjad, kes valdavad õigusliku aluseta hagejatele kuuluvat vara, st kostjatega ei ole sõlmitud ei üürilepingut ega muul viisil antud luba kinnistu kasutada. Hageja I saatis 11.01.2021 kostjale nõudekirja palvega kinnistu vabatahtlikult vabastada ja võtta esindajaga üleandmis-vastuvõtmise akti koostamiseks ühendust (tl 9-9p). Kostjad keelduvad kinnistut vabastamast.
4.Hagejad tuginevad nõudes asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 80 ning avaldavad, et neil puudub teine võimalus nendele kuuluva asja oma valdusse tagastamiseks ja on sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole. Hagejad paluvad nõuda kostjate ebaseaduslikust valdusest välja eelnimetatud kinnistu ja sellel asuv elamu ning kohustada kostjaid andma kinnistu ja sellel asuva elamu valdus hagejatele üle 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kinnistu vabatahtlikust vabastamisest ja valduse üleandmisest keeldumisel paluvad hagejad tõsta kostjaid kinnistult välja.
5.Hagejad on tasunud hagi esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 750 eurot ning menetluskulud paluvad hagejad jätta solidaarselt kostjate kanda.
6.Hagejad märkisid 11.10.2021 vastuses (tl 36-37) kostjate 20.09.2021 seisukohtadele mh, et nad ei saa nõustuda kostjate seisukohaga, et hagi materjalide kättesaamine tuli nende jaoks üllatusena. Kostjatega on korduvalt suheldud ning korduvalt palutud vabastada kinnistu vabatahtlikult. Kohtusse pöördumine oli juba viimane võimalus. Hageja I oli enne hagi esitamist ka kirjalikult pöördunud kostjate poole (tl 9-9p) ning selle pöördumise oli kostja I poolt ka isiklikult kätte saadud (tl 39). Pärast seda olid korduvad suhtlemised ka telefoni teel, kuid tulemuseta. Vaatamata sellele,
et kostjad on teadlikud sellest, et nendel ei ole õigusliku alust kinnistu valdamiseks, on nad igati keeldunud kinnistut vabastamast. Hagejad märgivad kokkuvõtlikult, et jäävad oma hagiavalduse juurde ning kostjate vastustes toodud väited ei anna alust hagejate seisukohtade muutmiseks.
KOSTJATE 20.09.2021 ja 21.09.2021 SEISUKOHAD HAGILE ja 28.10.2021 VASTUS HAGEJATE 11.10.2021 VASTUSELE
7.Kostjad märkisid oma seisukohtades (tl 27-28 ja tl 29-30), et algselt keeldus hageja II oma osa müümast ning ütles kostjatele, et nad võivad elada temale kuuluval osal. Kostjate vastu esitatud hagi oli kostjate jaoks täielik üllatus ning kostjad on asunud otsima endale uut elamispinda.
8.Kostjad esitasid hagejate 11.10.2021 vastuse osas oma seisukoha 28.10.2021 (tl 45-45p), milles märkisid mh, et on arusaadav, et uus omanik soovib tutvuda uue valdusega, kuid alati on võimalik asjad rahumeelselt lahendada. Hetkel on üüripindade valik nigel ning omad piirangud seab ka pere sissetuleku suurus, mistõttu paluvad kostjad ajapikendust.
MENETLUSE KÄIK
9.Kohus keeldus 30.04.2021 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest (tl 10-11), mille peale hagejad esitasid määruskaebuse (tl 12-14). Tartu Ringkonnakohus tühistas 08.06.2021 määrusega maakohtu määruse ning saatis tsiviilasja tagasi maakohtule N.S.OÜ ja Ü.T. hagi menetlusse võtmise otsustamiseks (tl 17-18).
10.Hagejad on 10.01.2022 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 52-54).
11.Kohtu päringust rahvastikuregistrisse nähtub, et kostja I suri xx.xx.xxxx.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus on kontrollinud hagi menetlemise lubatavust ja hagi 13.08.2021 menetlusse võtnud (tl 1920p). Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Pärast menetlusosaliste poolt esitatud seisukohtade ja tõenditega tutvumist leidis kohus, et asjas on võimalik teha lõplik lahend. Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ning põhjendab seda alljärgnevalt.
13.Esmalt märgib kohus, et tulenevalt TsMS § 428 lg 1 p-le 5 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Kohus on tuvastanud, et kostja I on surnud ja kuivõrd käesoleval juhul ei võimalda vaieldav õigussuhe õiglusjärglust tuleb menetlus nõudeõiguses kostja I vastu lõpetada.
14.Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid soovivad kohtule tõendada. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab ise seadust tulenevalt TsMS § 436 lg-s 7 ja § 438 lg-s 1 sätestatust. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes esitatud nõuetest.
15.Vaidlust ei ole, et hagejad I ja II on kinnisasi asukohaga Xxxxx xx xx, xxxxx xxxx, xxxxx-xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx (registriosa nr xxxxxx) omanikud, mis on tuvastatav ka kohtule tõendina esitatud kinnistusraamatu väljavõtte (tl 8-8p) alusel. Samuti on tuvastatav, et hageja I saatis 11.01.2021 kostjale nõudekirja palvega kinnistu vabatahtlikult vabastada ja võtta esindajaga
ühendust üleandmis-vastuvõtmisakti koostamiseks (tl 9-9p). Kostja ei ole vaatamata hageja avaldusele eluruumi valdust senini vabastanud.
16.Hagejate nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult (RKTKo 30.11.2011 nr 3-2-1-110-11 p 12).
17.Tulenevalt AÕS § 83 lg-st 1 oli kostjate kohustus tõendada, et neil oli õiguslik alus hagejatele kuuluva kinnistu valdamiseks. Vastavat on kinnitanud ka Riigikohtu varasem praktika (vt RKTKo 23.10.2007 nr 3-2-1-85-07 p 16). Kostjad ei ole kohtule esitanud mistahes tõendeid selle kohta, et neil olnuks õiguslik alus kinnistut vallata. Kostja on kohtule selgitanud, et ta saab aru, et ta peab oma kodust välja kolima ning ta tegeleb üüripinna otsimisega, kuid üüripindade vähese valiku tõttu ning pere väheste sissetulekute tõttu ei ole endale veel üüripinda leidnud. Seega puudub kostjal II seaduslik alus hagejatele kuuluva kinnistu valdamiseks.
18.Hagejate nõue on sõnastatud nii, et kinnisasjalt tuleb välja tõsta mistahes isikud lisaks kostjatele. Kohus selgitab, et lähtuvalt Riigikohtu praktikast ning TMS §-st 180 sätestatust saab täitemenetluse toiminguid kinnisasja väljaandmiseks teha vaid nende valdajate suhtes, kes on kohustatud isikutena kohtulahendis kui täitedokumendis märgitud või kelle suhtes kehtib kohtulahend TsMS § 460 alusel (vt nt RKTKo 13.01.2016 nr 3-2-1-162-15, p 19). Seega ei saa esitada nõuet abstraktsete valdajate („koos elavate isikute“) vastu, vaid üksnes konkreetse(te) valdaja(te) vastu. Eraldi ei pea täitedokumendis nimetama neid isikuid, keda ei saa asjaõiguslikult kinnisasja valdajaks lugeda.
19.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ning mõistab AÕS § 80 lg 1 alusel kostja II valdusest hagejate otsesesse valdusesse välja kinnisasja asukohaga Xxxxx xx xx, xxxxx xxxx, xxxxx-xxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxx) ning kohustab kostjat II andma 15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest nimetatud kinnisasi hagejate otsesesse valdusesse. Vabatahtliku täitmise tähtaja möödudes tõsta kostja II nimetatud kinnisasjalt ja sellel asuvast elamust välja täitemenetluse seadustikus (TMS § 180) sätestatud korras.
MENETLUSKULUD
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 esimese lause kohaselt kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kuivõrd kostja I suhtes menetluse lõpetamise tingis kostja I surm, siis on käesoleval juhul põhjendatud jätta kostja I osas menetluskulud hagejate kanda. Ka Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-79-12 määruse p-s 12 leidnud, et olukorras, kus menetlus lõpetatakse TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel, tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Lisaks on õigusteoorias osundatud, et kui menetluse lõpetamise aluseks on asjas pooleks oleva füüsilise isiku surm olukorras, kus vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust, puudub mõistlik võimalus otsustada menetluskulude jaotus muul viisil kui jättes kulud poolte endi kanda (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad V. Kõve jt. Tallinn: Juura, 2017, § 168, komm 3.7). Võttes arvesse eeltoodud põhjendusi tuleb pool hagejate menetluskuludest kohtu hinnangul jätta hagejate kanda ning pool kostja II kanda.
21.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
22.Hagejad esitasid kohtule 10.01.2022 menetluskulude nimekirja (tl 52-54). Kostjad sellele vastuväiteid ei esitanud. Nimekirjast nähtub, et hagejate menetluskulud on kokku 1748 eurot. Menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust summas 500 eurot ja õigusabitasust summas 1248 eurot. Õigusabi osutamise käigus teostas esindaja järgmised toimingud: hagiavalduse koostamine, kooskõlastamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine 4 tundi; kohtu 30.04.2021 määrusega tutvumine ja 13.05.2021 määruskaebuse koostamine ning kohtule esitamine 3 tundi; kostjate vastustega tutvumine ja 11.10.2021 seisukoha koostamine 1 tund. Kokku on hagejatele osutatud õigusabi 8 tunni eest, tunnitasumääraga 156 eurot (sh km).
23.Hagejad on menetluskulude nimekirjas märkinud, et tasutud on riigilõiv 500 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hagejad aga tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 750 eurot. Viimati nimetatud summa vastas ka hagihinnalt tasuda tulnud riigilõivule. Seega saab asuda seisukohale, et menetluskulude nimekirjas on tegemist hagejate poolt ekslikult märgitud riigilõivu summaga; tegelikult on tasutud 750 eurot, mitte 500 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
24.Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt RKTKm 14.04.2021 nr 2-19-10324, p 19).
25.Kohus leiab, et hagejate lepingulise esindaja tasumäär 156 eurot (km-ga) vastab kõrgelt kvalifitseeritud õigusabispetsialisti turuhinnale. Samas leiab kohus, et mitte kõik hagejate õigusabikulud ei ole põhjendatud ning vastavuses käesolevas tsiviilasjas tehtud toimingute mahu ning keerukusastmega, mistõttu tuleb hagejate menetluskulude taotlus rahuldada osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole osaliselt põhjendatud hagiavalduse koostamisele, hagejate 30.04.2021 kohtumäärusega tutvumisele ja 13.05.2021 määruskaebuse esitamisele kulunud aeg. Kohtu hinnangul on nimetatud toimingud tsiviilasja vähest keerukust ning dokumentides sisalduvate õiguslike argumentide ja faktide sisulist mahtu arvestades põhjendatud kokku 3 töötunni ulatuses, millele lisandub 1 töötund 11.10.2021 menetlusdokumendi koostamisega seonduvalt. Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt vähendab kohus hagejate esindaja 8 töötunni tasunõuet 4 töötunni võrra. Seega loeb kohus õigusabi põhjendatud ajakuluks TsMS § 175 lg 1 tähenduses kokku 4 töötundi (8-4). Kohus rahuldab hagejate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab õigusabikuluks kokku 624 eurot (sh km) (156 x 4 h).
26.Kuivõrd kohus jättis kostja I osas menetluskulud hagejate kanda, tuleb kostjal II hüvitada hagejatele menetluskuluna 687 eurot ([624 + 750] : 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.