Räpina vald, Ruusa küla, Mõisavahe tee 17 korteriühistu avaldus xxxxxxxxxx. a surnud J. A. pärandi hoiumeetmete rakendamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Räpina vald, Ruusa küla, Mõisavahe tee 17 korteriühistu (registrikood 80006726); Avaldaja lepinguline esindaja: Evelin Jõgar (Evelin Jõgar Õigusteenused OÜ; e-post: [email protected])
Menetlustoiming
Pärandi hoiumeetmete rakendamise otsustamine
RESOLUTSIOON
1.Rakendada xxxxxxxxxx. a surnud J. A. (isikukood xxxxxxxxxxx) pärandi hoiumeetmeid pärandvara valitsemise korraldamise vormis.
2.Nimetada J. A. pärandi hooldajaks Räpina vald, Ruusa küla, Mõisavahe tee 17 korteriühistu (registrikood 80006726).
3.Pärandi hooldaja on kohustatud pärandvara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise, täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused ning aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele.
Pärandi hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes pärandvaraga seotud kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks.
5.Hooldamise lõppemisel tuleb pärandi hooldajal esitada kohtule aruanne, milles on märgitud esialgne pärandvara koosseis, väljamaksed pärandvarast, samuti sissetulekud tulutoovast pärandvarast.
6.Määrata J. A. pärandvara inventuuri tegijaks kohtutäitur Aive Kolsar (e-post: [email protected]).
7.Anda kohtutäiturile pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks, üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule pärimisseaduse § 141 kohase pärandvara nimekirja esitamiseks kaks kuud alates kohtumääruse kättesaamisest. Inventuuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvel.
8.Toimetada määrus kätte avaldajale ja kohtutäitur Aive Kolsarile.
9.Määrus pärandi hoiumeetmete rakendamise kohta jõustub selle kättetoimetamisega pärandi hooldajale Räpina vald, Ruusa küla, Mõisavahe tee 17 korteriühistule.
10.Teha pärandi hoiumeetmete rakendamise kohta vastav kanne pärimisregistrisse.
11.Pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivad kulud kantakse J. A. pärandvara arvelt. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib pärija, annakusaaja, pärandi hooldaja, pärandaja võlausaldaja ja testamendi täitja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Räpina vald, Ruusa küla, Mõisavahe tee 17 korteriühistu esitas 12.11.2021. a kohtule avalduse, milles taotleb, et kohus rakendaks xxxxxxxxxx. a surnud J. A. pärandi hoiumeetmeid ja määraks J. A. pärandi valitsemiseks pärandi hooldaja. Avaldaja palub J. A. pärandi hooldajaks määrata teda, s.o Räpina vald, Ruusa küla, Mõisavahe tee 17 korteriühistu. Avalduse kohaselt kuulus J. A. korteriomand, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx-xx, registriosa nr xxxxxxx. J. A. suri xxxxxxxxxx. a. Notar Lee Mõttus on avaldanud 12.01.2021. a teadaande pärimismenetluse algatamise kohta Ametlikes Teadaannetes. Avaldaja on enne kohtusse pöördumist suhelnud ka notaribürooga, et saada aimu pärimismenetluse käigust ja pärijate väljaselgitamise perspektiividest. Kahjuks on notaribüroo 07.10.2021. a vastanud, et pärimisasi seisab, kuna notaribüroo ei suuda saada pärijatega Soomes kontakti. Samas on avaldajal J. A. vastu korteriühistu majandamiskulude nõue, mis seisuga 31.10.2021. a oli 1237,20 eurot. Võlgnevus suureneb tulevikus igakuiselt järgnevate majandamiskulude arvete võrra. Avaldaja sooviks maksma panna pärandvara hulka kuuluva nõude, kuid see ei ole võimalik enne pärijate ringi selgumist. Tulenevalt notaribüroo vastusest on prognoosimatu, kui kaua võib pärijate selgumine ja pärandi vastuvõtmine veel aega võtta. Samal ajal võlgnevus aina suureneb. Seetõttu oli avaldaja sunnitud pöörduma kohtu poole pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Kuigi J. A. suri juba xxxxxxxxxx. a, ei ole pärijate ring selgunud ning pärandit ei ole keegi vastu võtnud. Käesoleval ajal ei ela pärandaja korteris mitte keegi ning keegi ei tasu ka korteriühistu arveid. Seetõttu on avaldaja seisukohal, et J. A. pärandvara valitsemise korraldamiseks on vajalik määrata hooldaja. Avaldaja hinnangul on tema sobiv isik pärandvara hooldaja ülesannete täitmiseks ning avaldaja annab nõusoleku enda pärandvara hooldajaks nimetamiseks. Avaldaja on seisukohal, et taotletud pärandi hoiumeetmete rakendamine on vajalik. See kaitseks nii pärijate kui ka võlausaldajate huve, võimaldades vältida pärandvara pankrotistumist ja tagades pärandvara säilimise. Hoiumeetmete rakendamata jätmine võib ohustada avaldajale kuuluva nõude rahuldamist pärandvara arvel, kuivõrd pärandaja võlgnevus suureneb igakuiselt. Pärandvara hooldaja staatus annaks avaldajale õiguse siseneda ka pärandvara koosseisu kuuluvasse korterisse, mis vastasel korral oleks kuni pärijate selgumiseni takistatud. On oluline tagada juurdepääs korteris asuvatele elamu kommunikatsioonidele ning vajadusel reageerida avariidele.
2.Kohus algatas avalduse alusel 23.11.2021. a määrusega hagita menetluse xxxxxxxxxx. a surnud J. A. pärandi hoiumeetmete rakendamise otsustamiseks.
3.19.01.2022. a kuulas kohus telefonitsi ära avaldaja esindaja, Evelin Jõgari. Avaldaja jäi kohtule esitatud avalduse juurde. Avaldaja esindaja seletas täiendavalt, et J. A. `l on 31.12.2021.a seisuga
avaldaja ees korteriomandi majandamiskulude võlg summas 1446 eurot. Avaldaja soovib, et kohus rakendaks pärandi hoiumeetmeid, määraks teda J. A. pärandi hooldajaks ja määraks pärandvara väljaselgitamiseks inventuuri. Pärast inventuuri tegemist saab avaldaja vajadusel taotleda kohtult luba pärandaja korteriomandi müümiseks, et müügist saadava raha arvelt tasuda pärandaja kohustused ja hoiumeetmete kulud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et avaldus hoiumeetmete rakendamiseks on põhjendatud.
4.1.Pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 110 lg 1 kohaselt rakendab kohus pärandaja surma korral pärandvara hoiumeetmeid, kui: 1) pärija ei ole teada; 2) pärija ei viibi pärandvara asukohas; 3) ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud; 4) pärija on piiratud teovõimega isik ja talle ei ole määratud eestkostjat; 5) esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kohus tegi Eesti rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et J. A. on sündinud xxxxxxxxxx. a ja ta suri xxxxxxxxxx. a. J. A. oli Soome kodakondsus. Tema viimane elukoht enne surma oli Eestis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x. Avaldaja on esitanud tõendi (tl 6), millest nähtub, et notar Lee Mõttus on algatanud J. A. pärimismenetluse. Notar on 12.01.2021. a avaldanud teate pärimismenetluse algatamise kohta ja kutsunud üles J. A. järelt pärima õigustatud isikuid endast teada andma. Notar andis teada, et kavandab pärimistunnistuse tõestamise tähtpäevaks 12.04.2021. a. Kuni käesoleva ajani ei ole J. A. pärijad teada. Ei ole teada, et keegi pärijatest oleks pärandi vastu võtnud. Vastuseks avaldaja kirjale on notaribüroo 07.10.2021. a e-kirjas (tl 7) vastanud, et pärimisasi seisab, kuna pärijatega ei ole Soomes kontakti saadud. Kohus leiab, et kuna J. A. pärijad ei ole teada, siis esineb PärS § 110 lg 1 järgi alus pärandi hoiumeetmete rakendamiseks.
4.2.PärS § 110 lg 2 kohaselt on pärandvara hoiumeetmed: 1) pärandvara valitsemise korraldamine ja 2) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine. PärS § 112 lg 1 näeb ette, et pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt käesoleva seaduse § 138–141. Kinnistusregistri andmete (tl 4) kohaselt kuulub pärandajale J. A. `le korteriomand, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille juurde kuulub 478/9397 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr 5. Avaldaja esitatud andmetel on selle korteriomandiga seoses tekkinud korteriühistu ees majandamiskulude võlg, mis 31.12.2021. a seisuga oli 1446 eurot. Pärandajal muu vara või kohustuste olemasolu ei ole teada. Korteriomandi majandamiskulud kasvavad jooksvalt. Kohus leiab, et arvestades teadaolevat pärandvara, on kohane rakendada PärS § 110 lg 2 p-s 1 sätestatud pärandvara hoiumeedet, s.o pärandvara valitsemise korraldamist ja PärS § 112 lg 1 alusel nimetada pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja.
4.3.PärS § 112 lg 2 kohaselt võib hooldajaks olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus leiab, et pärandi hooldajaks on võimalik nimetada avaldaja, kes on selleks vastavat soovi avaldanud. Avaldaja esindaja kinnitas kohtu ärakuulamisel, et avaldaja saab aru pärandi hooldaja kohustustest ja on võimeline neid täitma. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid avaldaja pärandaja hooldajaks nimetamise.
PärS § 112 lg 3 sätestab pärandi hooldaja kohustused. Hooldaja on kohustatud muu hulgas: vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise, täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused ja aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele. PärS § 112 lg 4 järgi võib hooldaja pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. PärS § 112 lg 7 näeb ette, et kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata sama paragrahvi lõikes 4 sätestatut.
4.4.PärS § 112 lg 1 2. lause alusel määrab kohus koos pärandi hooldaja nimetamisega pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt sama seaduse § 138–141. Kohus määrab pärandi inventuuri tegijaks Tartu piirkonna kohtutäitur Aive Kolsari, kelle büroo asub Põlvas. Vastavalt PärS § 139 lg-le 4 määrab kohus inventuuri tegemise tähtajaks kaks kuud. Pärandvara inventuuri järel tuleb kohtutäituril koostada pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. PärS § 139 lg 8 kohaselt hüvitatakse inventuuri tegemise kulud pärandvara arvel.
4.5.TsMS § 4772 lg 1 kohaselt teostab kohus pärandi hooldaja üle järelevalvet. Kui pärandi hooldamise alused on ära langenud, siis TsMS § 590 lg 3 alusel lõpetab kohus määrusega pärandvara valitsemise ja vabastab pärandi hooldaja ametist. TsMS § 590 lg 1 alusel peab pärandi hooldaja hooldamise lõppemisel esitama kohtule aruande. Kohus võib pärandi hooldajalt aruannet nõuda ka enne hooldamise lõpetamist. TsMS § 590 lg 2 kohaselt märgitakse aruandes esialgne pärandvara koosseis, väljamaksed pärandvarast, samuti sissetulekud tulutoovast pärandvarast.
4.6.Vastavalt TsMS § 586 lg-le 2 jõustub hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus selle kättetoimetamisega hooldajale.
4.7.TsMS § 586 lg 6 kohaselt teeb kohus pärandi hoiumeetmete rakendamise kohta kande pärimisregistrisse. Menetluskulude jaotus
5.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 4 alusel määrab kohus, et pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivad kulud kantakse J. A. pärandvara arvel. Hüvitatavate kulude suuruse määrab kohus kindlaks kulude tekkimisel huvitatud isiku vastava taotluse alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.