Hageja Saue Vallavalitsus (registrikood 77000430, Harju maakond, Saue vald, Saue linn, Kütise tn 8), volitatud esindaja Y Kostja X (isikukood xxxxxxxxxxx, Harju maakond, xxx, xxx, xxx)
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 09.12.2021
X
vastu
valduse
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Kohustada Xt andma aadressil xxx, xxx, Saue vald, Harjumaa asuva sotsiaalruumi valdus üle Saue Vallavalitsusele.
3.Rahuldada X taotlus protokolli parandamiseks ja lugeda 09.12.2021 protokollis nimed õigeks järgmisel kujul: A, B ja C. Menetluskulud
Välja mõista Xlt Saue Vallavalitsuse kasuks menetluskulud, so riigilõiv 75 eurot. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Saue Vallavalitsus (hageja) ja X (kostja) sõlmisid 02.07.2012 üürilepingu, mille alusel hageja andis kostja kasutusse eluruumi aadressil xxx, xxx, Saue vald, Harju Maakond.
Üürileping oli tähtajaline. Tähtaega pikendati korduvalt ja viimase kokkuleppe järgi lõppes üürileping 31.03.2016, sest hageja keeldus võlgnevuse tõttu lepingut pikendamast. Kostja pole üürieset pärast lepingu lõppemist vabastanud. Kostja jätkas üürieseme kasutamist ega vabastanud üürieset, kuigi hageja seda nõudis. Kuna hageja võimaldas kostjal eluruumis edasi elada, leidis hageja, et üürileping on õiguslikult pikenenud. Hageja andis 22.01.2021 kostjale viimase tähtaja tasuda tekkinud võlgnevus hiljemalt 2021. aasta veebruari lõpuks ning hoiatas, et kui võlgnevus pole tasutud, loeb hageja lepingu lõppenuks. Kostja võlga ei tasunud. Kostja keeldub üürieset vabastamast.
2.Kostja ei ole üüriarveid ja kommunaalkulusid tasunud alates 2016. aastast. Hageja suudab tõendada üürivõlga vähemalt summas 449,28 eurot. Tasumata kõrvalkulud on 1687,98 eurot.
3.Hageja palub kohtul kohustada kostjat andma aadressil xxx, xxx, Saue vald, Harjumaa asuva sotsiaalruumi valdus üle hagejale.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja vastas 29.04.2021 e-kirjaga, et hagis esineb arusaamatusi ning kostja ei keeldu üürieset vabastamast, kuid pole veel sobivat asenduskohta leidnud. Kostja vaidles vastu üüri tõstmisele ja kommunaalkuludele, mida ei arvestata tarbimispõhiselt. Samuti leidis kostja, et üüritasu tõstmine remonti vajava hoone eest on ebaõiglane. Kostja põhjendas võlgnevust terviseprobleemidega ja välja maksmata töötasuga.
5.Kostja teatas 20.01.2022 e-kirjaga, et ta on valmis valduse vabastama.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus rahuldab hagi.
7.Kohus täitis 23.08.2021 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (tl 84-85).
8.Hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseadus (AÕS) § 80 lg 1. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab (AÕS § 80 lg 1). Hageja esitas kostja vastu sotsiaaleluruumi valduse välja andmise nõude. Seetõttu peab hageja nõude alusena tõendama, et eluruum kuulub hagejale, kostja valdab eluruumi ja kostjal puudub õiguslik alus eluruumi vallata.
9.Hageja esitas omandi tõendamiseks kinnistusraamatu väljavõtte (tl 66-67). Hageja põhistas valduse õigusliku aluse puudumist varasemalt valduse õiguslikuks aluseks olnud üürilepingu lõppemisega. Kostja on kohtule saadetud e-kirjaga omaks võtnud asjaolu, et ta elab jätkuvalt aadressil xxx, xxx. Seetõttu pole nimetatud asjaolu vaja tõendada.
10.Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS § 271). Esitatud asjaoludel vastab poolte vahel olnud leping üürilepingu tunnustele.
11.Kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet (VÕS § 310 lg 1 ls 1). Esitatud asjaoludel oli üürilepingu pikendamise tulemusel viimane kirjalikult kokku lepitud tähtaeg 31.03.2016, pärast mida jätkas kostja eluruumi kasutamist ja hageja võimaldas seda. Hageja leidis, et seeläbi muutus leping tähtajatuks. Kohus nõustub hageja õigusliku väitega.
12.Tähtajatu üürilepingu võivad nii üürnik kui üürileandja üles öelda järgides seaduses sätestatut (VÕS § 309 lg 1 ls 2). Üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega või võlgnetav üür ületab kahe kuu eest maksmisele kuuluvat 2(4)
üüri (VÕS § 316 lg 1 p 1 ja p 2). Kostja ei tasunud üüri ega kommunaalkulusid alates 2016. aastast, sh ei tasunud kostja üüri algses lepingus kokku lepitud summas 12,48 eurot, kui jätta arvestamata üüritasu tõstmine. Kostja võlgnevus lepingu ülesütlemise hetkeks oli vähemalt 2000,00 eurot, mis ületab enam kui kahekordselt nii algset kui ka hiljem tõusnud igakuist üürisummat. Hageja esitas nimetatud asjaolude tõendamiseks raamatupidamisväljavõtte (tl 62-65).
13.Üürileandja võib üürilepingu võlgnevuse tõttu üles öelda, kui ta on andnud üürnikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14-päevase täiendava tähtaja, hoiatades, et antud tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb ta lepingu üles (VÕS § 316 lg 3). Hageja on tõendanud, et poolte vahel sõlmitud üürileping lõppes 28.02.2021. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja Saue vallas, xxx asuva eluruumi vabastamiseks kuni 11.03.2021. Hageja on üürilepingu ülesütlemise avalduse esitamise, täiendava tähtaja andmise ja avalduse kostja poolt kättesaamise kohta esitanud tõenditena poolte vahelise e-kirjavahetuse (tl 19-29).
14.Kohus leiab, et hageja on esitanud nõude lahendamiseks vajalikud asjaolud ja neid asjaolusid tõendavad dokumendid. Hagi rahuldamata jätmiseks peab kostja tõendama, et tasus võla hiljemalt 28.02.2021. Kostja enda tõendamiskoormist täitnud ei ole ning ei ole tõendanud võla tasumist. Ülejäänud kostja poolt kohtule adresseeritud e-kirjades nimetatud asjaolud ei anna alust jätta hagi rahuldamata.
15.Seega on tuvastamist leidnud, et kostja valdab ilma õigusliku aluseta hagejale kuuluvat eluruumi. Vastavalt rikub kostja hageja omandiõigust. Kostja esile toodud asjaolud ei anna kostjale õigust hagejale kuuluvat kinnisasja vallata. Kohtule ei ole teada, et kostja oleks käesolevaks ajaks valduse vabastanud.
16.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus rahuldada. Protokolli parandamine
17.Kohus lahendab kostja menetlusliku taotluse protokolli parandamiseks. Kostja leidis, et kohus on kirjutanud protokollis nimed valesti ja palub kirjutada nimed õigesti järgnevalt: A, B ja C. Hageja märgib, et taotluses toodud nimed on korrektsed ja hageja ei ole protokolli parandamise vastu.
18.Menetlusosalisel on õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest (TsMS § 53 lg 2). Parandused, millega kohus nõustub, kantakse protokolli (TsMS § 53 lg 4 ls 1). Kohus peab kostja taotlust protokolli parandamiseks põhjendatuks ja rahuldab taotluse. Kohus loeb 09.12.2021 protokollis nimed õigeks järgmisel kujul: A, B ja C.
MENETLUSKULUD
19.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Seega kannab kohtuasja kaotanud pool vastaspoole menetluskulud. Kohus rahuldab hagi ja jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
20.Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
21.Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud 25.03.2021 hagilt riigilõivu 75 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 75 eurot.
3(4)
22.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.