AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali avaldus A. P. vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusviis
Suuline menetlus- istung 13.12.2021
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“, rk 110051834, Eesti filiaal, rk 12831829, lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Puudutatud isik: A. P., ik xxxx, lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali avaldus A. P. vastu kahju hüvitamise nõudes.
1.2.Välja mõista A. P. AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali kasuks TsMS § 367 alusel viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 556,88 eurolt alates 09.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni ehk kuni 13.12.2021, summas 11,72 eurot.
2.Jätta läbi vaatamata AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali nõue A. P. (P.) hageja kasuks põhinõude katteks 556,88 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud
Jätta avaldaja AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali menetluskulud avaldaja enda kanda ja puudutatud isiku A. P. kulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
Avaldaja nõue
1.31.08.2021 esitatud avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandjana kindlustanud korteri aadressil xxxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxxx kindlustusvõtjaga G. T.. Kindlustusvõtja kahjuteate kohaselt toimus 01.04.2021 korteris xxxx veekahju. KÜ S vastuse kohaselt on veekahju alguse saanud korterist nr xxxx. Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri nr xxxx üle 26.04.2021. Vara ülevaatuse akti kohaselt on korteris nr xxxx saanud kahjustada köögi laeplaadid ning köögikapp. Avaldusele on lisatud fotod korteri nr xxxx nähtavatest veekahjustustest. Korteri nr xxxx remondiks tegi hinnapakkumise V OÜ summas 938,40 eurot, mis on mõistlikus ulatuses veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Avaldaja ja kindlustusvõtja leppisid kokku, et avaldaja hüvitab kahju summas 556,88 eurot G. T. arvelduskontole. Omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Puudutatud isik on korteriomandi Xxxx (registriosa nr xxxx) omanik. 19.05.2021 esitas avaldaja puudutatud isikutele kohtuvälise kahjuna 616,88 euro hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 02.06.2021. Puudutatud isik seda ei teinud. Avaldaja hinnangul on puudutatud isik rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (KrtS) § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustust. KrtS § 31 lg 1 p 1 ja AÕS § 72 lg 5 tulenevalt oleks puudutatud isik pidanud vältima teise kaasomaniku (alumise naabri) kahjustamist. Avaldaja hinnangul oleks asjast puudutatud isik pidanud vältima teisi kaasomanikke kahjustavat asjaolu (veekahju) endale kuuluvas korteris. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel kahjustav asjaolu (veekahju) tekkis. Avaldaja hinnangul on oluline see, et puudutatud isik olid kahju tekkimise hetkel korteri Xxxx omanik. Lisaks iseenda käitumisele vastutab puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut. Vastutusest vabanemiseks peab puudutatud isik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. Korteriomanik (puudutatud isik) ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Avaldaja hinnangul oli puudutatud isikul mõistlikult võimalik ette näha, et veekahju korral võib vesi tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3). Korteri nr xxxx köögi lagi ja köögikapp said kahjustada ning kahjustada saanud esemeid oli võimalik parandada. Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku käitumise (ta ei vältinud korterisisest veekahju) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isiku korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud. Avaldaja nõuab /avalduse p. 3.11/ puudutatud isikult 512,74 euro (kahju) hüvitamist. Avaldaja saatis 19.05.2021 puudutatud isikule kohtuväliselt kahjunõude, andis talle mõistliku tähtaja
(rohkem, kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 02.06.2021. VÕS § 82 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 03.06.2021 ning avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 03.06.2021. Põhinõude suurus on 556,88 eurot. Viivised avalduse esitamise seisuga 31.08.2021 (periood 03.06.2021 – 31.08.2021) on 10,99 eurot (https://www.viivisekalkulaator.ee/). Avaldaja seisukoht puudutatud isiku vastuse osas Avaldaja on A.P. suunatud tahteavalduse väljendanud kirjalikult ning lihtkirjaga postitanud tema rahvastikuregistris olevale aadressile, milleks on Xxxx. A.P. ei ole väitnud, et tal puudus mõistlik võimalus kahjunõudega, avaldaja tahteavaldusega, tutvuda. Kuna isik on avalikkusele jätnud mulje, et ta elab Xxxx, siis on avaldaja hinnangul see isiku enda risk, et talle saadetud post ootab teda Xxxx tänaval ja tal on vaieldamatult võimalik talle posti teel saadetud nõuetega tutvuda. Avaldaja on kohtule esitanud tõendi, et kahjustav asjaolu sai alguse korterist 36 ja ei ole väitnud, et veekahju oleks põhjustanud korteri omanik. KrtS § 31 lg 4 kohaselt A.P. siiski vastutab isikute ees, kes korteriomandit kasutavad, seda ka juhul, kui korteriomandit kasutatakse ka remondi teostamise eesmärgil. Avaldaja ei võta kompromissettepanekut summas 556,88 eurot vastu, sest avaldajal on lisaks kahjunõudele ka viiviste ning menetluskulude nõue. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik oma 28.09.2021 vastuses ei tunnista avalduses esitatud nõuet. Näeb esmakordselt läbi kohtumääruse ja sellele lisatud dokumentide, et tema vastu on esitatud AB „Lietuvos draudimas“ poolt kahjunõuet summas 616,88 eurot 19.05.2021. Temani ei ole kahjunõue jõudnud. On kursis, et naabril oli veekahjustus laes, mis sai alguse väidetavalt korterist xxxx. Kuna majas käisid renoveerimistööd ja korterisse oli ligipääs kolmandatel isikutel, ei ole tõendatud, et veekahjustuse põhjustas korteriomanik. Avalduse lisas 5 viidatakse piltidele „nirisevast“ kraanist. Avaldusest seda pilti ei leia. Lisaks saab ehitaja vastusest aru, et korter xxxx ei olnud ainus, kus veeleketega probleeme. Kui korteril oli ligipääs lisaks puudutatud isikule endale ka kolmandatel isikutel (ehitusmehed), ei saa tema vastutada, mis remonttööde käigus korteris toimus. Ettepanek on lahendada olukord kompromissiga enda süülisust tunnistamata, on valmis hüvitama nõude põhisummas 556,88 eurot, hoides kokku sellega mõttetule vaidlusele kuluvat osapoolte aega ja raha. Ka suulises menetluses jääb selle juurde, et ei vaidlusta, aja ja raha kokku hoidmiseks, kahju tekkimise asjaolusid, küll aga on kindel, et temalt ei saa ei viiviseid ega menetluskulusid nõuda, sest avaldaja kohtueelne kahjunõue ei ole temani jõudnud. Avaldajal ei olnud mingit takistust kahjunõuet edastada kahju tekitanud korteri aadressil xxxx tn-le. Samuti saanuks avaldaja oma andmebaasist infot tema tegeliku elukohana xxxx seeläbi, et ka puudutatud isik on kindlustusvõtjaks avaldaja juures. Puudub mõistlik selgitus, miks avaldaja on lähtunud rahvastikuregistris olevast sissekirjutusaadressist. Avaldaja pole tõendanud nõudekirja temani jõudmist.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus on seisukohal, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
4.Avalduses esitatud nõude õigusliku käsitluse osas vastuväiteid ei ole esitatud ja see on kohtu hinnangul asjakohane.
5.Avaldaja on korteri aadressil Xxxx kindlustusvõtjale tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitanud. Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju põhjustaja) vastu (sõltumata nõude õiguslikust alusest) võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 492 lg 1 alusel üle kindlustusandjale. Kuna avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud kindlustusjuhtumist põhjustatud kahju, siis on selles ulatuses avaldajale üle läinud kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu. Korteriomanik on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 2 järgi kohustatud omavahelistes suhetes järgima hea usus põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 1 p 1 kohaselt kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KrtS § 1 lg 3 kohaselt kohaldub käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes muudes seadustes kinnisomandi kohta sätestatu.
6.Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, võib kannatanud korteriomanik VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu
8.jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15):
1.teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);
2.teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3);
3.kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);
4.kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);
5.rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Korteriomaniku eelnimetatud õigus on üle läinud kindlustusandjale.
7.Antud juhul on täidetud kõik eelmises punktis nimetatud eeldused. A. P. kinnitas, et ta sai kahjust teada alumise korteri naabri käest, kes omakorda teatas, et kindlustus tegeleb sellega. Ja seda jäigi ta ootama. Puudutatud isik on küll olnud mõneti kahtlev, kas kahju tekkis tema üürniku hooletuse või KÜ poolt tema korteris tehtud remonditööde tulemusena, kuna ta aga ei vaidlusta seda, et kahju tekitamise alguspunkt oli tema korter, siis ongi ta ka põhinõuet tunnistanud. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks nn täismahus analüüsida kahju tekkimise asjaolusid ja nende asjaoludega seotud tõendeid.
8.Avaldaja ei ole küll mõistlikult suutnud selgitada, miks kahjunõude suuruse kohta on tema avalduses vähemalt kolm erinevat numbrit, kuid vaidlust ei ole selles, et puudutatud isiku vastu kohtusse esitatud põhinõue on samas suuruses nagu avaldaja on kahju kannatanud isikule hüvitanud. Seega on kohtu hinnangul võimalik muud numbrid- nii 19.05. kahjunõudes /tlk 26/ olev 616,88 eurot kui ka avalduse tekstis /p.3.11/ märgitud 512,74 eurot- lugeda küll kahetsusväärseks ebakorrektsuseks, kuid samas inimlikuks eksimuseks.
9.Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse VÕS 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 11. mai 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on
kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (vt Riigikohtu 25. veebruari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale veekahjust tingitud kahjustada saanud siseviimistluse remondi kulud VÕS § 132 lg 3 alusel. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Asja kahjustamise korral lähtutakse kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Asja kahjustamise korral ei ole kahjuhüvitise kindlaksmääramisel oluline, kas soovitakse asja endist koosseisu tegelikult taastada või mitte. VÕS § 132 lg 3 kohaselt on isikul õigus nõuda kahjuhüvitisena eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ja selle kõrval asja võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamist. Seetõttu ei tule üldjuhul hüvitada mitte isiku vara väärtuse vähenemine, vaid kahju, mis seisneb endise olukorra taastamiseks vajalikes kuludes. Isegi siis, kui kannatada saanud korteri olukord pärast taastusremonti mingis osas parenes, ei ole antud juhul tegemist alusetu rikastumisega ning põhjendamatute töödega. Kõigi tehtud tööde tegemine oli vajalik ja põhjendatud. Tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-133-15, tuleb kahjunõude arvutamisel arvestada kõiki asjaolusid, muuhulgas tuleb hüvitise väljamõistmisel arvestada VÕS § 127 lg-ga 5, mille järgi tuleb hüvitisest arvata maha kasu, mille kahju tekitamine kaasa tõi. Vastasel juhul oleks tegemist karistusliku hüvitisega, mis võiks viia avaldaja põhjendamatu rikastumiseni.
10.Avaldaja tõendas puudutatud isiku korteris toimunud veeavarii tagajärjel tekkinud kahju ulatust ja tehtud tööde vajalikkust KÜ aktiga, tehtud fotodega, hinnapakkumise ja selles olevate tööde loeteluga, arvega /tlk 18-22, 28-40/.
11.Puudutatud isik vabaneks vastutusest üksnes juhul, kui tõendab, et tema vastutus on välistatud VÕS § 103 alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-111-03 leidnud, et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Samuti märkis kolleegium nimetatud lahendis, et mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. Kindlasti ei ole antud kaasuse puhul vääramatu jõuna käsitletav asjaolu, et puudutatud isik ei ole piisava hoolikusega taganud oma korteris elava muu isiku poolt tehnika ebaõiget kasutamist. Seega ei ole rikkumine vabandatav ja puudutatud isik ei ole sellele ka tuginenud. Eeltoodule vaatamata jätab kohus avalduses oleva nõude isikult põhinõudena 556.88 euro suuruse kahju väljamõistmiseks läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Puudutatud isik on koos
menetluskulude nimekirjaga esitanud maksekorralduse, mille kohaselt on ta istungipäeva õhtul tasunud kogu põhinõude summa ja seeläbi on algselt õigustatud avaldus menetluse käigus kaotanud õiguskaitse vajaduse.
12.TsMS § 230 lg 1 sätestab nõude, mille järgi peab iga menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
13.Kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks ei pea kahju tekitaja olema „kahju menetlemisse kaasatud“. Veeavarii toimumisest ja selle tagajärjel tekkinud kahjusummast on puudutatud isikut avaldaja väitel teavitatud kahjunõudega.
14.Kohus leiab, et avaldaja ei ole tõendanud kahjunõude jõudmist puudutatud isikuni. Avaldaja on kinnitanud, et kahjunõue saadeti lihtkirjaga ja et sellekohast märgistust on tal võimalik esitada. Isegi kui avaldaja lihtkirja saatis (kohtul puudub mõistlik põhjus selles kahelda), siis andes lihtkirjas edastatud kahjunõudes isikule konkreetse tähtaja, peab saadetise edastaja saama olla veendunud, et tema teavitus on adressaadini jõudnud.
15.Avaldaja väitel on ta lihtkirja saatmisel lähtunud isiku kohta rahvastikuregistris nähtuvast elukohast. Kohus märgib, et avaldaja 05.10.2021 seisukoha tekstis olev väljavõte isiku rahvastikuregistri andmetest on tehtud Eesti Liikluskindlustus Fondi poolt ehk et avaldaja ei ole seda ise teinud. Väljavõttest on näha, et päring on tehtud 18.01.2017. Seega ei ole avaldaja eluliselt usutavalt tõendanud, et ta on puudutatud isiku elukoha andmed tuvastanud vahetult enne talle kahjunõude edastamist 19.05.2021. Kui avaldaja oleks rahvastikuregistrile teinud nn värske päringu, siis ta pidanuks nägema, et avaldaja on oluliselt uuema infona enda kohta alates 26.11.2019 avaldanud lisa-aadressina Xxxx ja ka Xxxx.
16.Isik ei pea elama rahvastikuregistrijärgses elukohas ja avaldaja peab tõendama, et tema tähtajalise kohustusega tahteavaldus on adressaadi tegeliku asukohani jõudnud. Riigikohus on 18.10.2018 otsuse p.14, tsiviilasjas 2-15-6538, käsitlenud e-kirjaga saadetud tahteavalduse kättesaamist. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul riigikohtu seisukoht ülekantav ka lihtkirjaga saatmisele. Kui riigikohus ei lugenud üksnes e-kirja serverisse jõudmist piisavaks ja leidis, et e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda, siis samaväärselt ei piisa ka tahteavalduse lihtkirjaga saatmise puhul üksnes selle saatmisest, vaid adressaadil peab olema sellega mõistlikult võimalik tutvuda. Kirjaga tutvumise mõistlikku võimalust peab tõendama pool, kes väidab, et ta on kirja saatnud /vt TsÜS komm, lk 228/. Kui on vaidlus selle üle, kas tahteavaldus on üldse jõudnud saaja elu- või asukohta ning kas tegemist on kohaga, mis on saaja elukoht, siis tuleb selgitada, kas koht, kuhu tahteavaldus on saadetud, on saaja elukoht /vt TsÜS § 69 komm lk 229-230, viitega TsÜS §-le 14). Puudutatud isikult ei saa eeldada negatiivse asjaolu - kirja mittesaamise - tõendamist.
17.Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 68 kohaselt on isikul küll kohustus hoolitseda oma elukoha andmete õigsuse eest rahvastikuregistris, kuid sanktsiooni selle kohustuse mittejärgmise kohta ei ole. Õiguslikke tagajärgi kaasatoovana saab rahvastikuregistri andmetest lähtuda üksnes sel juhul, kui andmeid kasutatakse avaliku ülesande täitmiseks (RRS § 6 lg 2 ja § 66 lg 1, 4 ja 5). Eraõiguslikust kindlustussuhtest tulenev vaidlus ei ole avalik ülesanne. Ja seetõttu tuleb, rahvastikuregistri kandest sõltumata, lähtuda isiku tegeliku elukoha määratlemisel faktilistest asjaoludest. Kui lähtuda faktist, et A.P. on oma elukoha andmeid, lisa-aadressi esitamise näol- ajateljel muutnud, siis tuleb sisestatud kõige uuemaid elukoha andmeid käsitleda TsÜS § 14 tähenduses
tegeliku elukohana ehk kohana, kus isik peamiselt elab ja viibib. Ja see pole seotud rahvastikuregistri järgse nn sissekirjutusega. Saadetise jõudmist adressaadi tegelikku elukohta peab tõendama saatja, antud juhul avaldaja. Lihtkirja saatmist/jõudmist ei ole avaldaja tõendanud.
18.See kogumis annab aluse jätta rahuldamata avaldaja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 10,39 eurot ja annab aluse välja mõista viivis alates hetkest kui puudutatud isik oli reaalselt kätte saanud kohtusse esitatud avalduse koos selle lisaks oleva 19.05.2021 kahjunõudega. Kohtu poolt edastatud avalduse ja selle lisad on puudutatud isik kätte saanud 08.09.2021/tlk 45/. 08.09.2021 on see on hetk, mil isikul tekkis võimalus talle edastatud tahteavaldusega tutvuda ja seda kas tunnistada või seda vaidlustada. Kohus leiab, et kuna avaldaja pole tõendanud, et puudutatud isik oleks keeldunud kahjunõude kohtueelsest hüvitamisest, siis polnud põhjust avaldajal kohtusse pöörduda. Kui ta seda siiski tegi, saab avaldust küll menetleda, mh arvestada, et puudutatud isik seda põhinõude ulatuses tunnistab, kuid puudub alus käsitleda kahjunõude sissenõutavaks muutumise hetkena kahjunõude tasumiseks antud tähtaega 02.06.2021.
19.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
20.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni Avaldaja palub lisaks hagi esitamiseks sissenõutavaks muutunud viivisele puudutatud isikult välja mõista ka viivis alates hagi esitamisest, s.o. 01.09.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o. 8% aastas. Kohus leiab, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt.
21.Kohus leiab, et põhjendatud on edaspidine viivis välja mõista alates 09.09.2021 (vt. lahendi p 18). Kuna puudutatud isik tasus põhinõude 13.12.2021, saab nn lisanduva viivise lahendi tegemise ajaks summaliselt välja arvestada. Lähtudes eeltoodust arvestab kohus sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise põhinõudelt 556,88 eurolt perioodil 09.09.2021 kuni 13.12.2021 ehk 96 päeva eest summas 11,72 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee ) ja see kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulud
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg-st 4 nähtuvalt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 172 lg 1 2.lause kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.
23.Kuna kohtu hinnangul ei andnud puudutatud isik oma käitumisega alust kohtusse pöördumiseks ja on põhinõude ulatuses pakkunud esimeses kohtule esitatud kirjalikus dokumendis
ka kompromissi, siis avaldaja poolt kompromissiga mittenõustumine annab aluse jätta TsMS § 163 lg 2 alusel avaldaja kulud tervikuna tema enda kanda. Viiviste osas rahuldab kohus nõude osaliselt, kuna aga viiviste summa on kogunõuet arvestades marginaalne ja puudutatud isiku poolt pakutud kompromissi summa hõlmab valdava osa avaldaja nõudest, ei muuda see kohtu otsustust jätta avaldaja kulud tervikuna tema enda kanda. Kohus ei pea aga õigeks jätta avaldaja kanda ka puudutatud isiku kulusid. A.P. on nõuet tunnistanud kohtule esitatud esimeses pöördumises ja seega saanuks ta vähemalt selles ulatuses nõude ka kohe (mitte alles asja kohtuvaidlusega lõpetamise istungi õhtul) tasuda, mis võinuks ära hoida edasise menetluse ja sellega seotud kulud. Seega jäävad puudutatud isiku kulud samuti tema enda kanda. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus vajalikuks analüüsida avaldaja ja puudutatud isiku esitatud menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.