Muud › Muud hagiasjad

2-18-10487

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Põhimenetluses rahuldas Harju Maakohus 19.06.2020 otsusega Aktsiaseltsi SEB Liising (hageja) hagi F-TKO OÜ (kostja) vastu ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 18.12.2020 otsusega maakohtu otsuse ja jättis uue otsusega hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Riigikohus jättis 05.04.2021 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirjade kohaselt moodustasid tema menetluskulud: − maakohtus kokku 26 292,63 eurot (käibemaksuta), millest õigusabikulud 25 395 eurot ja tõlkekulud 897,63 eurot. Kostjale osutati õigusabi 169,3 tundi tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta); − ringkonnakohtus kokku 7836 eurot (käibemaksuta), millest õigusabikulud 5136 eurot ja riigilõiv 2700 eurot. Kostjale osutati õigusabi 34,6 tundi tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ja leidis, et esindaja ajakulu on põhjendamatult suur. Ettevalmistusteks, tõendite kogumiseks, analüüsiks ja menetlusdokumentide koostamiseks on kulunud ebamõistlikult palju aega. Kostja esindaja tasumäära hageja ei vaidlusta. Põhjendatud ja vajalikud kulud maakohtus saaksid olla maksimaalselt 2500 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus määras 03.05.2021 määrusega kindlaks kostja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 19 422,63 euro ulatuses (õigusabikulu 15 825 eurot, tõlkekulud 897,63 eurot, riigilõiv 2700 eurot) ning mõistis selle summa hagejalt kostja kasuks välja. Ühtlasi kohustas maakohus hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-18-10487

2-18-10487

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja vähendada hüvitatavaid menetluskulusid 2700 euro võrra. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega hagejalt mõisteti välja kostja menetluskulud 7097,63 eurot ületavas osas. Kostja ei vaidlustanud määrust osas, milles tema õigusabikulud jäid hagejalt välja mõistmata. Selles osas on vaidlustatud määrus jõustunud. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu 14.04.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17 ja seal viidatud praktika). Maakohus on kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud piisava põhjalikkusega, grupeerides õigusabitoiminguid ja vähendades neile kulunud aega asjakohastel põhjendustel. Sellele vaatamata peab ringkonnakohus hageja etteheidet kostja kulude ebamõistlikust suurusest põhjendatuks õigusabitoimingute osas maakohtus alates asja arutamise uuendamisest. Maakohus on vaidlustatavas määruses asunud seisukohale, et kostja menetluskulude nimekiri ei sisalda osas, milles maakohus menetlustoimingute ajakulu ei vähendanud, põhjendamatuid või ebavajalikke kulusid. Kuigi ringkonnakohus sellise järeldusega iseenesest nõustub, ei ole maakohus võtnud seisukohta, kas nendele toimingutele kulunud kostja esindaja ajakulu on olnud tervikuna põhjendatud ja vajalik. Maakohtu 11.12.2019 asja arutamise uuendamise määruse sisu, menetluse edasist käiku ja poolte menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvesse võttes saab kostja esindaja 11.12– 12.12.2019 toimingutele (kohtunõudega tutvumine, analüüs, 12.12.2019 menetlusdokumendi koostamine) kulunud aega pidada 6,5 tunni asemel vajalikuks ja põhjendatuks kokku 1,5 tunni ulatuses; 02.01–13.01.2020 toiminguid (vastaspoole seisukohtade ja kohtu kirjaga tutvumine, 13.01.2020 menetlusdokumendi koostamine) 6,5 tunni asemel mitte enam kui 3 tunni ulatuses; ning 06.05–22.05.2020 toiminguid (suhtlus kohtuga, hageja ühelauselise päringu ja kohtu kirjaga tutvumine, täiendava lõpliku seisukoha koostamine koos juba esitatud menetluskulude nimekirja uuendamisega) 8,7 tunni asemel maksimaalselt 2,2 tunni ulatuses. Apellatsioonimenetluses tuleb kostja 26.11.2020 toiming (toimiku köitmine, materjalidega tutvumine) lugeda hõlmatuks 24.07 ja 30.11 toimingutega asja kohtuistungil läbivaatamiseks ettevalmistumisel. Kuna kostja ei ole toonud esile objektiivseid asjaolusid, mis tingisid

2-18-10487 ringkonnakohtus kostja esindaja vahetuse vajaduse (kusjuures teine esindaja jätkas kostja esindamist), nõustub kolleegium kaebajaga, et esindaja vahetusega seonduvad kulud (toimikule juurdepääsu taotluse esitamise eest) ei kuulu TsMS § 175 lg 3 järgi vastaspoole poolt hüvitamisele. Ülejäänud osas ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kostja õigusabikulusid hinnates diskretsioonipiire ületanud, mistõttu ei ole alust toimingute vajalikkust ja õigusabile kulunud aega ümber hinnata. Hüvitatava menetluskulu vähendamise põhjuseks ei saa olla pelgalt hageja seisukoht, et temalt väljamõistetav menetluskulude hüvitis ei peaks olema enam kui 7097,63 eurot. Hageja ei ole kaebuses selgitanud ega põhjendanud, kuidas on hageja enda hinnangul maksimaalse põhjendatud õigusabikulude summa (2500 + 1000 eurot) leidnud. Maakohus on 16 722,63 euro (= 11 445 + 1680 + 897,63 + 2700) ulatuses kostjale hüvitatavad menetluskulud kindlaks määranud õiguspäraselt. Nimetatud summas on kostja menetluskulud kooskõlas menetluse käigu ja asja keerukusega. Seejuures on ajamahukam olnud just menetlus maakohtus, kus toimus asja sisuline arutamine laiemalt ja korraldati rohkem istungeid. Ringkonnakohus vähendab maakohtu määrusega hagejalt välja mõistetud kostja põhjendatud ja vajalikke õigusabikulusid kokkuvõttes 2700 euro võrra (= 19 422,63 – 16 722,63), millest maakohtus 2250 (= 150 × 15 h) ja ringkonnakohtus 450 (= 150 × 3 h) eurot. TsMS § 463 lg 2 ja § 654 lg 22 koostoimes esitab ringkonnakohus resolutsiooni juures maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen

(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.