Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

päevast arvates teatama haldurile kõigist enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

siis on maksejõuetuse eeldus täidetud. Maksu- ja Tolliameti e-päringust nähtub, et võlgnikul oli 2021. aasta III kvartalis 4 töötajat ja maksustatav käive 349 247,40 eurot, kuid 2021. aasta IV kvartalis ei olnud enam ühtegi töötajat ja käive puudus. Seega saab järeldada, et võlgnikul enam majandustegevust ei toimu. Liiklusregistri e-päringu andmetel kuulub võlgnikule Chrysler Voyager (esmane registreerimisaasta 2004), kuid sellel on kohtutäituri keelumärge ning arvestades ka sõiduki vanust, siis on see kas väheväärtuslik või väärtusetu, mille arvelt ei ole võimalik rahuldada avaldaja nõuet. Kohus tutvunud esitatud menetlusdokumentidega ja tehtud e-päringutega leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga, mistõttu on põhjendatud välja kuulutada võlgniku pankrot. Avaldaja on tasunud 21.10.2021 ajutise halduri tasu katteks kohtu deposiiti 3000 eurot ning andnud nõusoleku, et nimetatud summat kasutatakse PankrS § 30 lg-s 1 märgitud pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgnik peab nimetatud kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. PankS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Tulenevalt PankrS § 87 peab võlgnik osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel. PankrS § 88 lg 1 sätestab, et võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui on alust arvata, et võlgnik võib hoida kõrvale käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmisest, võib kohus halduri ettepanekul või omal algatusel kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu, lõike 3 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keeld kehtib pankrotimenetluse lõppemiseni, kui kohus ei määra teisiti. Elukohast lahkumise keelu sisu on konkretiseeritud TsMS § 379 lg-s 5, mille kohaselt elukohast lahkumise keeld seisneb isiku kohustuses mitte lahkuda oma elukohast kohtu loata kauemaks kui üheks ööpäevaks. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 punktidega 1-4 võib kohus teabe või vande andmise kohustuse täitmata jätmisel või elukohast lahkumise keelu rikkumisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Kui võlgnik on juriidiline isik kohaldatakse pankrotiseaduse §des 85-89 sätestatut juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme suhtes ka siis, kui ta on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist (PankS § 90). Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Maire Armi. Üldkoosolekul osalemise õigus on kõigil võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur (PankS 80 lg 2). PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS 661 lg 1 kohaselt esitab haldur enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni. Kalkulatsioonis peab haldur

kajastama planeeritavad toimingud oma ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud kulud. Seletuskirja kohaselt on VÕS-i tähenduses tegemist mittesiduva eelarvega. Juhul kui haldur soovib eelarve olulise ületamise korral nõuda tasu ja väljamõistetavate menetluskulude suurendamist, peab ta kohtule ja võlausaldajatele viivitamata teatama eelarve ületamisest. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks peale käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Vastavalt PankrS § 39 lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse kohtu registriosakonnale. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Kuivõrd võlgnikul kinnisvara pole tuvastatud, puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.