Otsuse avalikult teatavaks- 5. jaanuar 2022, Pärnu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-20-5869
Tsiviilasi
OÜ Vecta Design hagi E.P. vastu kahju hüvitamise, viivise ja ning lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
8524.81 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ Vecta Design, registrikood 11249560, asukoht Pärlimõisa tee 20, Pärnu linn, Pärnu linn, lepinguline esindajad esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Kostja
E.P.,
isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko Kohtuistungi toimumise aeg 13.10.2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Jätta rahuldamata haginõude esimene alternatiiv 7893.34 euro nõudes, kuid rahuldada haginõude teine alternatiiv ning mõista kostjalt E.P.lt välja kahjuhüvitis 1493.33 eurot OÜ Vecta Design kasuks.
3.Välja mõista E.P.lt OÜ Vecta Design kasuks viivis põhinõudelt (1493.33 eurolt) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 21.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Hagiavaldus, selle nõuded, väited ja tõendid
1.21.04.2020 esitatud hagiavalduse (I kd tl 2-13) kohaselt avaldas kostja E.P. 12. märtsil 2020 Facebookis kõigile avalikult kättesaadava postituse (I kd tl 14-25, tõlge I kd tl 25-30), milles esitas hageja suhtes mitmeid ebaõigeid väiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid (edaspidi: esimene postitus). Ebaõiged faktiväited on järgnevad:
1.1.Я знаю – это «спасение» [tõlge: ma tean, et see on „pääsemine“] – siin väidetakse, justkui töökohalt lahkumine on pääsemine. Tegemist on ebaõige faktiväitega, sest pääseda saab vaid väga ebameeldivast kohast ehk selle kaudu jätab kostja avalikkusele ebaõige mulje hageja ettevõtte töökeskkonnast. Seda väidet kinnitab väite avaldamise kontekst, sest alljärgnevalt esitab kostja ebaõigetele faktidele tugineva „kirjelduse“ kohast ja tingimustest, kust ta „pääses“.
1.2.но как низко и подло это было сделано, будет еще какое-то время меня будоражить... [tõlge: kui madalalt ja alatult seda tehti, jääb mind mingiks ajaks kummitama] - tegemist on ebaõige faktiväitega, sest väidetav hageja käitumise kirjeldus ei vasta tegelikele asjaoludele. Hageja pole tööandjana alatult ja madalalt käitunud ehk pole kohelnud ega kohtle enda töötajaid ebaseaduslikult ja ebaväärikalt.
1.3.Это нужно было сделать давно... попрощаться, но интересная работа и классные коллеги оттягивали этот момент... [tõlge: Seda oleks pidanud tegema ammu - hüvasti jätma, kuid huvitav töö ja esmaklassilised töökaaslased nihutasid seda hetke tulevikku...] – kogumis teiste väidetega (sh järgnevatega) jätab kostja ebaõige mulje, et kuna hageja ettevõtte töötingimused ei kannatanud üldse kriitikat, oleks pidanud juba ammu lahkuma. Lause teises pooles kordab kostja sama ebaõiget valeväidet, et tööl oli nii halb, kuid ainult ägedad kolleegid ja töö huvitav iseloom lükkas kostja omal käel lahkumist edasi.
1.4.Это были интересные четыре года, но только в плане работы, которую я делала, которая мне тааак нравилась. Мой мозг на полную катушку был занят цифрами, я испытывала удовольствие от работы. Это как раз тот самый момент, когда ты не смотря ни на что доволен работой, закрывая глаза и уши на все, что происходит вокруг. А вокруг происходили чудовищные вещи: сотрудников выгоняли в день, зря я надеялась, что со мной так не поступят, офис лихорадило от плохого настроения начальства. [tõlge: Need olid huvitavad neli aastat, kuid see puudutas ainult tööd, mida ma tegin ja mis mulle ni-i-i-i meeldis. Minu aju oli täielikult arvudele keskendunud, ma tundsin rahuldust tehtavast tööst. See on just see hetk, mil sina vaatamata kõigele jääd oma tööga rahule, pannes kõrvad ja silmad kinni kõigele, mis ümberringi toimub. Aga ümberringi toimusid koleduslikud asjad: töötajaid aeti minema päevapealt, asjatult ma lootsin, et minuga nii ei tehta, ülemuste halb tuju pani kontoritöötajaid värisema] – kostja toob siin kõigepealt välja positiivse poole selleks, et luua suur kontrast meeldiva töö sisu ning töökeskkonna väga suurte ebameeldivuste vahel. Ebaõiged on väited töökeskkonna „koleduslike“ tingimuste kohta: töötajaid pole ilma asjata (ebaseaduslikult) päevapealt minema aetud ning ülemuste halb tuju pole kontoritöötajaid „värisema“ pannud.
1.5.Теперь я точно знаю, что красивый и комфортабельный офис, никогда не заменит благоприятного психологического климата в коллективе. И были все предпосылки, чтоб он – климат, был благоприятным, и удовлетворенность работой и групповая совместимость, сработанность и сплоченность коллектива, но авторитарный стиль руководства порождает враждебность, покорность и заискивание. [tõlge: Nüüd ma tean täpselt, et ilus ja luksuslik kontor mitte kunagi ei asenda sõbralikku psühholoogilist kliimat kollektiivis. Olid olemas kõik eeldused, et tema - see kliima - oleks soodne ja et valitseks 2(20)
Tsiviilasi nr 2-20-5869 rahuldustunne oma töö üle ja ühtesobivus ja ühteliitumus ning koostöövaim kollektiivis, kuid juhtimise autoritaarne stiil sünnitas vaenulikkust, alandlikkust ja lipitsemist.] – siin esitab kostja ebaõiged väited ja ebakohased väärtushinnangud. Kostja jätab kokkuvõtvalt mulje, et ainult töö iseloom oli huvitav, ülejäänu oli täiesti väljakannatamatu ja ebameeldiv. Nii ebameeldiv, et isegi mugav ja kaasaegne kontor ei kaalu üles ebameeldivusi. Juhtkonna oskamatu stiil tekitas töötajates irdumist jm.
1.6.Руководство решило, что имеет право систематически унижать, оскорблять прилюдно, разговаривать на повышенных тонах, не принимая никаких возражений и не учитывая того, что мы работники, а не рабы! И мы имеем право на уважение и человеческое отношение! [tõlge: Kuigi enamus kolleege on huvitavad inimesed, Vecta meeskonna koosseis praeguseks hetkeks on peaaegu täiesti vahetunud ja mõnedel ametikohtadel mitu korda. Muutumatuks jäid üksnes juhtimise viisid: kui ei meeldi - mine ära, ma otsustasin nii, sest mina olen siin peremees! Juhtkond otsustas, et temal on õigus süstemaatiliselt ja avalikult alandada ja solvata, rääkida kõrgetel toonidel lükates tagasi kõik vastuväited ja arvestamata sellega, et me oleme töötajad, aga mitte orjad! Ja ka meil on õigus lugupidamisele ja inimlikule kohtlemisele!. Kohus siinkohal märgib, et esimesed 2 lauset käesolevas lõigus on hagiavalduses originaalkeeles märkimata, kuigi postituses eksisteerivad] – siin toob kostja järjekordselt sisse kontrasti tekitamiseks ja hagejale suurema kahju tekitamiseks sisse võrdluse: justkui meeskond on täielikult vahetunud (tegemist on absurdse väitega, sest kostja ise töötas hageja juures ligi neli aastat). Seega on vale väide, et hageja juures töötajad pidevalt vahetuvad. Selle ebaõige väitega soovis kostja kahjustada hagejat seeläbi, et hagejal oleks hiljem keerulisem leida uusi töötajaid, sest töötajad väärtustavad stabiilse kollektiiviga tööandjaid. – kostja kirjeldab hageja juhtkonna tööd kui autoritaarset ja töötajate arvamusest mittehoolivat. Tegemist on valeväitega, hageja juhtkonna juhtimisstiil pole olnud kunagi autoritaarne või töötajaid mittearvestav. – hageja juhtkond pole kunagi otsustanud, et tal on õigus töötajaid süstemaatiliselt ja avalikult alandada ja solvata, rääkida kõrgetel toonidel lükates tagasi kõik vastuväited. Tegemist on valeväitega, sest midagi sellist pole kunagi esinenud. – kostja kirjeldab täiesti vääralt hageja ettevõtte suhtumist töötajatesse: hageja pole kunagi suhtunud töötajatesse nagu orjadesse või nii, et töötajatel pole õigust lugupidamisele ja inimlikule kohtlemisele. Tegemist on valeväidetega, sest hageja pole kunagi töötajaid lugupidamatult või ebainimlikult (sisuliselt ebaseaduslikult) kohelnud.
1.7.Подобно тому, как в одном климате растение может зачахнуть, а в другом пышно расцвести, так и человек может раскрыться и давать отличные результаты, если его «поливать свежей водой», а не «грязью»! Это я про нематериальную мотивацию – похвалу! Вот что совершенно отсутствует на Vecta. [tõlge: Täpselt nii nagu taim, mis ühes kliimas võib lopsakalt õitsema puhkeda, teises aga kiratsema hakata, on ka inimene, kes võib avaneda ja tuua positiivseid tulemusi, kui teda „kasta värske veega“, mitte aga poriga üle valada. See on jutt mittemateriaalsest motiveeringust - kiitusest! Just see puudub Vectas täielikult.] – siin avaldab kostja valeväite, et hageja ettevõttes inimesi üldse ei kiideta (kostja väide: Just see puudub Vectas täielikult) või muul viisil mitterahaliselt ei motiveerita. Tegemist on ebaõige väitega, sest hageja ettevõttes kiidetakse inimesi hea töö eest ning motiveeritakse ka mitterahaliselt.
3(20)
Tsiviilasi nr 2-20-5869
1.8.Но если вдруг руководству Vecta надоест постоянно искать новых сотрудников (так как «эти» либо увольняются сами, либо увольняете их вы, за то, что СОТРУДНИК ПОСМЕЛ ВОЗРОЗИТЬ ВАМ) – смените стиль управления на демократический и научитесь ценить работников! [tõlge: Kuid kui Vecta juhtkond äkki tüdineb uute töötajate otsimisest (sest „need“ kas lahkuvad omal soovil või vallandate neid teie selle eest, ET TÖÖTAJA JULGES TEILE VASTU VÄITA), soovitan neile muuta juhtimisstiili demokraatlikuks ja õppida selgeks töötajate hindamise.] – kostja valeväide seisneb selles, et hageja pole kunagi vallandanud ühtegi töötajat töötaja poolt vastu vaidlemise eest. Samuti on ebaõige väide see, et hageja juhtkonna juhtimisstiil pole demokraatlik või ei hinda töötajaid.
2.Kokkuvõtvalt soovis kostja esimese postituse ebaõigete väidete kaudu jätta ebaõige mulje, justkui hageja juhtkond solvab, alandab ja käitub töötajatega ebaväärikalt ja lugupidamatult. Samuti jättis kostja ebaõige mulje, et hageja juures ei kiideta töötajaid ning toimub ainult nende laitmine ning et töötajad vahetuvad alatasa, sest töötajad vallandatakse põhjusel, et nad julgevad juhtkonnaga eriarvamusele jääda. Sellise üldmulje loomine on vale ja ebaseaduslik. Ükski neist väidetest pole tõene ning need väited on tekitanud hagejale kahju.
3.Kostja avaldas 13. märtsil 2020 Facebookis kõigile avalikult kättesaadava postituse (I kd tl 31-32, tõlge I kd tl 33-34), milles kostja esitas hageja suhtes mitmeid ebaõigeid väiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid (edaspidi: teine postitus ja postitused ühiselt: postitused). Teises postituses kordas kostja uuesti üle väite, et ta vallandati alusetult ning temaga käituti ebaõiglaselt ja ebaseaduslikult (ehk sisuliselt soovis kinnistada esimese postituse mõtteid nende ülekordamise teel): Если вдруг у кого-то остались сомнения о правильности принятого мной решения написать публикацию Bay Vecta, хочу пояснить ситуацию: Уволили меня не просто так, а по статье «За недоверие». По этому параграфу увольняют воров и за серьезные проступки! А что сделала я, чтоб попасть под ТАКУЮ статью? [tõlge: Kui kellelgi äkki jäid kahtlused minu poolt võetud otsuse kohta kirjutada publikatsioon Bye, Vecta, siis seletan olukorra: mind vallandati mitte lihtsalt nii, vaid usalduse kaotamise pärast. Sellise paragrahviga vallandatakse vargaid ja tõsiste üleastumiste eest. Aga mida mina olen teinud, et sattuda SELLISE paragrahvi alla?] – ebaõiged on viited ebaseaduslikule vallandamisele ning sellele, justkui kostja vallandati ilma seadusliku aluseta (ilma objektiivse põhjuseta) lihtsalt juhtkonna suva tõttu, mitte kostja järjekordse töölepingu olulise rikkumise tõttu. Kostja jätab mulje, et sama sättega (töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5) saab vallandada vaid vargaid (nn eriti hulle rikkujaid) ning kuna „tema pole midagi teinud“, siis on tema vallandamine ebaseaduslik ja ülekohtune käitumine töötaja suhtes.
4.Hagejale tekkinud kahju ulatus. Esimest postitust on hagi esitamise seisuga jaganud 44 inimest ning sellele kommentaariga reageerinud 101 inimest, postitusele reageeris muul viisil (nt emotikoni lisamisega) kümned inimesed. Teist postitust on hagi esitamise seisuga jaganud 5 inimest ning sellele kommentaariga 21 inimest, postitusele reageeris muul viisil (nt emotikoni lisamisega) kümned inimesed. Hagejale tekkinud otsese varalise kahju ulatust kirjeldab meediaasjatundja I.R. järgnevalt (I kd tl 36-39): Kui 2014. aastal oli ühel eraisikust FB kasutajal keskmiselt 200 jälgijat (https://bigthink.com/praxis/do-you-have-too-manyfacebook-friends), siis tänaseks on see arv kindlasti kasvanud. Vastavat statistikat pole küll tehtud, kuid hinnanguliselt võib see olla ca 300 jälgijat. Traditsiooniste meediaväljannete puhul hinnatakse mõju ulatust väljaande tellijate arvu järgi, kuigi kõik tellijad ei ole pruukinud konkreetset artiklit lugeda. Sotsiaalmeediasse ülekantuna võib seega hinnata, et 4(20)
Tsiviilasi nr 2-20-5869 kui korrutada jagamiste arv keskmise jälgijate arvuga, jõudsid postituses esitatud väited enam kui 13 000 inimeseni. See on ligilähedane näiteks Maalehe päevase loetavusega online’is (ca 17 000 - meediaagentuur CHMPHD 2019 a. juuli andmed). Seetõttu hindan, et asjakohane oleks E.P. postitusega tekkinud kahju kompenseerimiseks lugeda kommunikatsiooniplaani elluviimist kolmekuulises mahus ehk summas 7200 eur (ilma KM-ta). Tegevusplaanis aga arvestada siiski 6-kuulise perioodiga, et tagada sõnumite kohale jõudmine ja kinnistumine kõigis sihtgruppides. Hageja tugineb pr I.R.i asjatundja arvamusele täies ulatuses ilma, et ta peaks seda hagiavaldusse ümber kopeerima ning palub kohtul arvestada, et asjatundja arvamuses esitatud faktiväited ja seisukohad, on hagi aluse hulka kuuluvad väited.
5.Hageja edastas kostjale 26.03.2020 nõudekirja (I kd tl 41-47), milles tegi ülalkirjeldatud situatsiooni kohtuvälise lahendamise ettepaneku: kostja eemaldab ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud ning hüvitab hagejale tekkinud kulud ja kahju vähendatud ulatuses. Kostja asus kirjale vastamisega venitama ning esitas lõpuks vastuse (I kd tl 49-50), milles ei tunnistanud enda eksimust.
6.Hageja palub kohtul:
6.1.esimese alternatiivina: kui kohus leiab, et kostja poolt kahju tekitamine on kindlaks tehtud ning kahju täpse suuruse saab kindlaks teha, siis mõista kostjalt hageja kasuks välja 7893,34 eurot.
6.2.teise alternatiivina: kui kohus leiab, et kostja poolt kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, siis määrata kindlaks kahjusumma ning mõista see koos kohtueelsete õigusabikuludega summas 693,33 eurot kostjalt välja.
6.3.mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtu välja mõistetud põhisummalt viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.
6.4.jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista need hageja kasuks välja. Kostja seisukohad ja vastuväited vastuses
7.Kostja märgib oma 5.06.2020 esitatud kirjalikus vastuses (I kd tl 74-78), et ei nõustu hagiga, kuna on tõendamata, et kostja tekitas hagejale kahju. Kahju suurus on ebaselge. Hageja pole põhjendatud põhjuslikku seost antud asjas. Hageja pole põhjendanud ega tõendanud, et kostja poolt enda Facebooki lehel 12.03.2020 avaldatud postitus oli esitatud just hageja suhtes. Kostja ei nõustu paljasõnalise hageja väitega, et arvestades kostja õigusvastast tegu (kahe postituse avaldamine), on ilmne, et kostja käitumine vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 8 eeldustele, sest kostja eesmärk oli hageja verbaalselt poriga üle valada. Samuti kostja ei nõustu hageja väitega, et õigusvastane tegu VÕS § 1045 lg 1 p 8 valguses on postituste avaldamine ning selle kaudu hageja õiguspositsioonide kahjustamine. Kostja süü antud asjas on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud, et käesolevas asjas on täidetud kahjunõude eeldused. Kostja on seisukohal, et hageja argumentatsioon ei ole piisav ja hageja pole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitavad, et hageja kannab tööandjana kahju mainelanguse tõttu, kuna tal on kostja ebaseaduslike väidete tõttu keeruline leida uusi töötajaid ning tema kaubamärgi väärtus on kostja avaldatud laimu tõttu vähenenud. Hageja ei ole tuginenud sellele, et väidetavalt kahjustada saanud tööandja maine on hävinenud. Hagile lisatud asjatundja poolne kalkulatsioon ja arvestus ei ole piisav argument lugeda, et hagejale oli tekitatud kostja käitumise tagajärjel kahju summas 7893.34 eurot. Pr I.R.i arvamus võrdleb kostja postituse lugejaid Maalehe lugejaskonnaga ehk ühe Eesti loetuima ajalehega. Kostja ei ole ajakirjanik ega muu avalik tegelane, kelle sõnad oleks üleskutse tegevusele, arvamusele vms ja kelle tegu võiks kaasa tuua midagi massilist. Esitatud asjatundja poolt arvamus postituse mõjutamise kohta on abstraktne ja ainult eelduslik väide, mitte aga faktiväide. 5(20)
Tsiviilasi nr 2-20-5869
8.10.07.2020 menetlusdokumendis (I kd tl 84-85) taotles hageja järgmiste tõendite vastuvõtmist: - Brigada OY 23.06.2020 keeldumine koostööst (I kd tl 86); - hageja ja Toiduvabrik OÜ vaheline kirjavahetus juunis 2020. a, kus kolmas isik keeldub hagejale teenuse osutamisest just sel põhjusel, et ei taha siduda end ettevõttega, kelle kohta kostja enda õigusvastased väited avaldas (I kd tl 87); - I.B. keeldumine naasmisest hageja juurde tööle, sest ta kardab kostja avaldatud laimu tõttu ning ei soovi riskida (I kd tl 88-89); - hageja töötaja G.S.i pöördumine hageja poole seoses kostja avaldatud laimu tagajärjel tekkinud kuulujuttude ning laimu edasise levikuga. Tõend kinnitab, et kostja avaldatud laim on levinud nii Pärnu linnas kui ka isegi Eestist välja, kuna G.S.i mees, kes töötab Soomes, sai kostja postitusest teada ning teavitas sellest G.S.it (I kd tl 90). Hageja pöördus veelkord asjatundja I.R.i poole, kes vaatas läbi ülaltoodud tõendid ning leidis kokkuvõtvalt, et täiendavalt kogutud tõendid ei suurenda asjatundja poolt arvestatud kahju ulatust, kuid tõendavad otseselt ning vahetult kahju tekkimise fakti (I kd tl 91). Eeltoodud tõendid kinnitavad hageja väidet, et ükskõik missugune sotsiaalmeedias avaldatud laim levib tänapäeval kulutulena ning selle negatiivne mõju on äärmiselt suur. Inimesed, kes lähevad „lihtsalt“ internetti solvama, ei saa aru, et nende sõnadel on äärmisel suur mõju. Järelikult ei jää hageja väide kostja laimu kahjulikust mõjust ainult teoreetiliseks, vaid põhineb reaalsetel faktidel.
9.Kostja esitas oma seisukoha (I kd tl 98-109), mille kohaselt ei ole hageja mitte ühegi tõendiga sisuliselt tõendanud, et 12.03.2020 ja 13.03.2020 Facebooki postituses avaldatud mistahes väited ning hinnangud oleksid olnud ebaõiged – hageja on üksnes paljasõnaliselt väitnud, et tegu on valeväidetega ega ole seejuures esitanud oma väidete tõendamiseks mitte ühtegi tõendit. Hageja ei ole kirjeldanud, millises osas täpselt peab ta 12.03.2020 ja 13.03.2020 Facebooki postituses esitatud väiteid valeväideteks. Hagi alus ning hagiavaldus ise on seetõttu oluliselt puudulikud. Hageja ei ole hagiavalduses toonud välja milliseid konkreetseid väiteid ta vaidlustab või vääraks peab, hageja on üksnes tsiteerinud lauseid eelmainitud Facebooki postitustest ning tuletanud vastavatest lausetest oma suva järgi „valeväiteid“ või hinnanguid, mida Facebooki postitustes esitatud laused ei sisaldanud, kuid mida hageja hinnangul võib vastavatest väidetest tuletada. Kui hageja leiab, et mõningad kostja postituses sisalduvad väited on faktiväited, siis on hageja ülesandeks märkida, millises ulatuses on need väärad. Väärtushinnang on seevastu õigusvastane vaid siis, kui see on ebakohane, ja selle ebakohasuse tõendamise koormis lasub hagejal. Kostja lisab, et mitmeid väidetavaid valeväiteid on hageja tõlgendanud äärmiselt loominguliselt ning lisades 12.03.2020 ja 13.03.2020 Facebooki postituses esitatud väidetele konteksti, mida vastavas Facebooki postituses esitatud väidetes absoluutselt ei esinenud. Nii on kostja hinnangul hageja oluliselt moonutanud 12.03.2020 Facebooki postituses esitatud väidet, et tegemist on „pääsemisega“, asudes väitma, et sõna „pääsemine“ kasutamine tähendab, et hageja töökeskkond on halb ja ebameeldiv. Samuti on kummastavad hageja väited, et lausete „ma tean, et see on pääsemine“ või „seda oleks pidanud tegema ammu“ näol on tegemist ebaõigete faktiväidetega. Kostjale jääb täielikult arusaamatuks see, millised ebaõiged faktid hageja hinnangul vastavates lausetes sisalduvad – hageja ei ole vastavat hinnangut hagiavalduses esitanud, vaid on üksnes asunud esitatud väidetest loominguliselt tuletama järeldusi. Kostja hinnangul on tegemist kujundlike väljenditega, millest ei saa välja lugeda ühegi valeväite esitamist hageja töökeskkonna kohta. Täiendavalt on alusetu hageja väide, et 12.03.2020 Facebooki postituses esitatud viide kostja ebaseaduslikule vallandamisele on ebaõige – kostja 6(20)
Tsiviilasi nr 2-20-5869 on hagejapoolse töölepingu ülesütlemise vaidlustanud ning poolte vahel on sellega seoses kohtuvaidlus.
9.1.Hagiavalduse punktis 2 esitatud muud väited, milliste kohta on hageja väitnud, et tegemist on valeväidetega, käsitlevad eelkõige: 1) halva töökeskkonna esinemist hageja juures (ülalkirjeldatud p 1.2.3, 1.2.4, 1.2.5 ja 1.2.7); 2) hageja kui tööandja ebaviisakat käitumist töötajate suhtes (ülalkirjeldatud p 1.2.2 ja 1.2.6); 3) hageja töötajate vahetumist (ülalkirjeldatud p 1.2.4); 4) hageja ähvardusi töötajaid vallandada (ülalkirjeldatud p 1.2.6 ja 1.2.8). Kostja kordab, et hageja ei ole mitte ühegi tõendiga tõendanud, et vastavad väited oleksid ebaõiged. Kostja saab tõendada tunnistajate ütlustega, et 12.03.2020 ja 13.03.2020 Facebooki postituses esitatud väited on tõesed, mistõttu puudub hagejal mistahes nõue kostja vastu. Kui kostja kommentaari aluseks on tõesed faktid, ei saa hageja kostjale ebakohast väärtushinnangut ette heita. Tegelikkusele vastava faktiväide, isegi kui see teotab isiku au ja kahjustab tema mainet, avaldamine ei ole õigusvastane, kui avaldaja tõendab, et faktiväide vastab tegelikkusele.
9.2.Kostja märgib, et hageja juhatuse liikmete ähvardavat ja ebaviisakat suhtlusviisi tõendab juba hageja juhatuse liikme D.K. 12.03.2020 Facebooki sõnum kostjale, milles D.K. ähvardab esitada kostja suhtes valeinfot ning kostja mainet kahjustavaid fakte nii klientidele kui kolleegidele, kui kostja keeldub 12.03.2020 Facebooki postitust 5 minuti jooksul eemaldamast. Seega on hageja juhatuse liige asunud oma eeldatavat õigust kaitsma täiesti ebasobival viisil ja kasutades ebaseaduslikke meetmeid, mh ähvardades kostjat valefaktide avaldamisega.
9.3.Eeltoodust on selgelt nähtav, et hageja juhatusel puudub elementaarne lugupidamine ning viisakus oma (endiste) töötajate vastu ning juhatuse liikmed suhtuvad töötajatesse ebaviisakalt ning üleolevalt. Kostja juhib tähelepanu, et hageja juhatuse liige on kasutanud kostja suhtes äärmiselt ebaviisakat suhtlusstiili ning ähvardanud kostjat „sotsiaalmeedias mustamisega“, kuigi hagiavalduses on hageja asunud seisukohale, et „ükski normaalne inimene“ ei lähe teist mustama. Seega ei järgi hageja ise neid põhimõtteid, mille järgimist ta kostjalt nõuab. Kuivõrd kostja hinnangul on tõenäoline, et kostja ei olnud ainus isik, kellega hageja juhatus taolisel toonil ning ähvardusi kasutades suhtles, siis on selge, et hageja juhatuse liige on ise oma väljaütlemiste ning suhtumisega põhjustanud hageja mainekahju. Eeltoodust tulenevalt on ka selge, et kostja ei avaldanud 12.03.2020 ja 13.03.2020 Facebooki postituses valeväiteid, mis puudutavad hageja juhtkonna ebaviisakat ja alatut käitumist töötajate suhtes.
9.4.Kostja leiab, et hagejale tekkinud väidetav otsene varaline kahju ning mainekahju on täielikult tõendamata. Hageja hagiavalduse koosseisus esitatud dokumentaalne tõend, mida hageja proovib esitada eksperthinnanguna, ei oma kostja hinnangul mingisugust reaalset tõendiväärtust.
9.4.1.Esiteks märgib kostja, et eksperthinnangust ei ole võimalik välja lugeda, kes on eksperthinnangu koostaja, millistele meetoditele tuginedes on ta väidetava kahju välja arvutanud ning milline pädevus I.R.il üleüldse mingisuguse kahju hindamiseks on. Eeltoodust tulenevalt ei tekita eksperthinnang usaldust ega anna alust arvata, et selles esitatu on usaldusväärne.
9.4.2.Teiseks on ekspertarvamuses kostja hinnangul esitatud äärmiselt kummalisi, eluliselt mitteusutavaid ning oluliselt liialdatud arvutusi. Ekspertarvamus tugineb väitele, et ühel eraisikust Facebooki kasutajal oli 2014. aastal keskmiselt 200 jälgijat (kostjale jääb 7(20)
Tsiviilasi nr 2-20-5869 arusaamatuks, kas eksperthinnangus käsitletakse sõprade või jälgijate arvu – ekspertarvamuses viidatud artikkel viitab Facebooki sõpradele, kuid ekspertarvamus ise jälgijatele, mis on oma olemuselt Facebookis erinevad funktsioonid). Vastava info osas tugineb ekspertarvamus äärmiselt kummalisele veebis sisalduvale artiklile, mille tõeväärtus on kostja hinnangul kaheldav – sisuliselt on ekspertarvamuses viidatud täiesti suvalisele veebist leitud välismaisele artiklile. Järgnevalt on ekspertarvamuses leitud, et kuigi vastavat statistikat ei ole tehtud, siis on usutav, et hinnanguliselt on ühel Facebooki kasutajal 300 jälgijat. Kostjale on täielikult arusaamatu, millele tuginedes ekspertarvamuses vastav hinnang esitatakse, kostja hinnangul on tegemist suvalise tõenditel mittepõhineva eksperthinnangu koostaja esitatud arvamusega, mille tõeväärtus on täielikult kinnitamata. Järgnevalt leiab ekspertarvamuse koostaja täiesti arusaamatu arvutuskäigu tulemusel, et 12.03.2020 piiratud isikute ringile suunatud venekeelne postitus Eestis tegutsevast ettevõttest võis jõuda lugejate arvult lähedale Maalehe kui eestikeelse Eesti suurima päevalehe päevasele loetavusele online’is. Kostja hinnangul on vastav väide naeruväärne ega põhine ühelgi reaalsel hinnangul, vaid on selgelt ülepaisutatud kostjalt võimalikult suure hüvitise väljanõudmise eesmärgil. Ekspertarvamuse ebausaldusväärsust tõendab ka ekspertarvamuses esitatud ilmselge valeväide, et kostja Facebooki kontol on 362 jälgijat – tegelikkuses on kostja Facebooki kontol 22 jälgijat. Kostja arvates on reaalselt ja eluliselt usutav, et kostja kui avalikus elus mitteosaleva isiku venekeelsed(!) Facebooki postitused Pärnu ettevõtte kohta ei ärata huvi mitmetes tuhandetes Facebooki kasutajates. Isegi kui 12.03.2020 ja 13.03.2020 Facebooki postitust jagasid mitmed kostja Facebooki sõbrad, siis tuleb arvesse võtta, et vastavale postitusele reageerinute sõprusgrupid suures osas kattuvad, kuivõrd Pärnu venekeelne elanikkond on oma olemuselt üsna piiratud – s.t iga postituse jagamine või kommentaar ei teinud postitust kättesaadavaks üksnes uutele unikaalsetele isikutele, vaid pigem ringles üksnes Pärnu venekeelse elanikkonna sees, olles piiratud ka kostja vanuserühmaga. Maksimaalselt võis kostja postitus jõuda paarisaja inimeseni ning on usutav, et postituse läbilugemiseni jõudsid vaid need isikud, kes vastavat postitust ka kommenteerisid või sellele reageerisid – s.t maksimaalselt 100 inimest (kellest mitmed omasid hagiavalduse kohaselt hagejaga varasemat isiklikku negatiivset kogemust ega olnud mõjutatud kostja postitustest). Eeltoodust tulenevalt on kostjal alust arvata, et reaalset kahju hagejale tekkinud ei olegi. Seda kinnitab ka asjaolu, et nagu hageja on ise väitnud, siis on otseviited hagejale postitustest eemaldatud ning võõral isikul on keeruline väiteid hagejaga seostada. Lisaks märgib kostja, et kostja hinnangul hindavad hageja kliendid hageja ettevõtet eelkõige tema toodete, mitte tema töötajate järgi, mistõttu omab hageja maine suhtes töötajate sisesuhetega seonduv klientide ning koostööpartnerite silmis kahtlemata oluliselt väiksemat väärtust kui hageja tooted, tööde kvaliteet ning muu taoline, mistõttu on kostja postituste tõttu tekkinud reaalse kahju tekkimine äärmiselt kaheldav. Ekspertarvamuses on jõutud järeldusele, et kahju kompenseerimiseks tuleks viia ellu kommunikatsiooniplaan 3-kuulises mahus ehk summas 7200 eurot. Ekspertarvamusest jääb täielikult arusaamatuks, millise arvutuskäigu tulemusena vastava summani jõuti. Sisuliselt on ekspertarvamuses esitatud taaskord täiesti suvaline summa, mis ei põhine ühelgi reaalsel arvutusel ega hinnapakkumisel. Eeltoodust tulenevalt ei saa 16.04.2020 ekspertarvamust võtta aluseks ei mainekahju tekkimise hindamisel ega kahju suuruse määramisel, kuivõrd ekspertarvamus ei tugine kontrollitavatele faktidele, põhineb kummalistel ning järgimatutel arvutustel ning on oluliselt ülepaisutatud.
9.5.Samuti on kostja jätnud täielikult tõendamata, et enne 12.03.2020 ja 13.03.2020 postitusi ei olnud hageja maine kahjustunud või et enne 12.03.2020 ja 13.03.2020 postitusi oli hageja maine kooskõlas ekspertarvamuse punktis 3 väljendatuga ehk hageja on täielikult jätnud tõendamata, et mainekahju Facebooki postituste tõttu üleüldse tekkis. Nagu hageja on ka ise hagiavalduses välja toonud, siis on erinevad isikud erinevatest kohtadest kuulnud hageja kohta negatiivseid arvamusi (sh mõnel juhul on isikud hageja negatiivsest mainest kuulnud 8(20)
Tsiviilasi nr 2-20-5869 juba aastaid tagasi) ning 12.03.2020 ja 13.03.2020 Facebooki postitused ei olnud esimeseks korraks, kui isikud hagejat puudutavat negatiivset informatsiooni kuulsid. Eeltoodust tulenevalt on kostja hinnangul tõenäoline, et hageja väidetav mainekahju on tekkinud juba ammu enne 12.03.2020 ja 13.03.2020 Facebooki postitusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja maine juba aastaid olnud selline, nagu väidab ekspertarvamuse punkt 3 ning vastav maine on kujunenud juba ammu enne kostja postitusi. Kui hagejale isegi on mainekahju tekkinud, siis on see tekkinud juba ammu enne kostja postitusi, mistõttu on kostja seisukohal, et kostja ei vastuta hageja mainekahju eest. Hageja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et hageja maine oleks kahjustunud võrreldes 12.03.2020 ja 13.03.2020 postitustele eelneva olukorraga. Kuigi kostja on seisukohal, et 12.03.2020 ega 13.03.2020 Facebooki postituses ei ole esitatud ühtegi valeväidet, märgib kostja, et isegi juhul, kui valeväiteid oleks esitatud, on hagiavalduses esitatud kahjunõue ekspertarvamuses märgitud suuruses alusetu, kuivõrd ekspertarvamus ei ole eeltoodud põhjustel usutavaks tõendiks kahju suuruse hindamisel. Samuti on kostja seisukohal, et 12.03.2020 ja 13.03.2020 Facebooki postitused jõudsid nii väheste (kõrvaliste) inimesteni, et reaalset kahju kostjale tekkinud ei ole. Asjaolu, et ka hageja enda hinnangul on kostja postitustest tulenev kahju olematu või kaduvväike tõendab ka asjaolu, et hageja ei ole hagiavalduses kostjalt nõudnud ei postituste kustutamist ega ka postitustes esitatud andmete ümberlükkamist (kuigi ekspertarvamuses on asutud seisukohale, et maine parandamise lahutamatuks osaks on avaldatud väidete ja hinnangute ümber lükkamine samal lehel või nende eemaldamine). Kostja hinnangul on seega usutav, et hageja ei näe probleemi selles, et 12.03.2020 ja 13.03.2020 Facebooki postitused internetis üleval on ega arva, et postitustest tuleneks hagejale mingisugust reaalset kahju. Kostja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hageja peaks postitusi äärmiselt kahjulikeks ja mainet rikkuvateks, kuid ei näeks vajadust postituste eemaldamiseks või esitatud andmete ümberlükkamiseks ning seda eriti olukorras, kus hageja proovib väita, et kostja Facebooki külastajad on võrdväärses arvus Maalehe lugejatega. Kostja leiab, et eeltoodust tulenevalt on eluliselt usutav, et ka hageja ise lõppastmes ei usu, et kostja postituste tõttu on tegelikkuses mingisugune oluline kahju tekkinud või et need postitused hageja tegevust endiselt mõjutaksid ega kavatsegi järgida ekspertarvamuses mainekahju parandamiseks ettenähtud tegevusplaani.
9.6.Lisaks sellele, et hageja ei ole tõendanud ebaõigete faktiväidete esitamist ega ka väidetavalt hagejale tekkinud kahju suurust, puudub hagejal ka õiguslik alus mistahes kahjunõude esitamiseks. Kuivõrd kostja ei ole esitanud ei valeväiteid ega sekkunud kuidagi hageja majandustegevusse, siis puudub hagejal VÕS § 1047 lg 1 alusel nõue kostja vastu. Mis puudutab hageja alternatiivset käsitlust, et kostja on käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt, märgib kostja, et VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaldamise eelduseks on samuti teo õigusvastasus – tõese informatsiooni avaldamist aga õigusvastasena käsitleda ei saa, mistõttu puudub hagejal kostja vastu nõue VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Samuti leiab kostja, et tegemist ei ole olenemata väidete õigsusest tahtliku heade kommete vastase käitumisega. Esiteks ei ole hageja kuidagi tõendanud, et kostjal oli tahe hagejat kahjustada. Kostja hinnangul ei ole vastava tahte tõendamine ka võimalik, kuivõrd kostja eesmärgiks ei olnud hageja tahtlik kahjustamine, vaid oma arvamuse avaldamine.
9.7.Hageja 10.07.2020 seisukoha lisas 1 esitatud Brigada OY keeldumisest ei ole võimalik ühelgi viisil välja lugeda, et internetis leviv „ebameeldiv informatsioon“, millele tuginetakse, on esitatud kostja poolt. Kostja hinnangul on tõenäoline, et hageja kohta levib internetis ka muud informatsiooni, mis ei ole seotud 12.03.2020 Facebooki postitusega. Ka hageja 10.07.2020 seisukoha lisas 3 esitatud I.B. tööle tulemisest keeldumine ei ole kuidagi seotud kostjaga. Eeltoodust tulenevalt ei saa vastavate tõendiga tõendada seda, et kostja tegevuse tõttu on hagejale tekkinud kahju. Seoses nimetatud tõenditega märgib kostja täiendavalt, et 9(20)
Tsiviilasi nr 2-20-5869 kummalisel kombel on kõik koostööst keeldumised ja tööle tulemisest keeldumine dateeritud 2020.a juunikuuga (vastavalt 23.06., 26.06. ja 17.06.) – ehk siis, kui kostja postitusest oli möödas üle kolme kuu. Kostja on eelpool selgitanud, et tõenäosus, et tema poolt tehtud postitus oleks äratanud suurt huvi ning jääks veebis pikaks ajaks levima, on nullilähedane. Ka hageja poolt esitatud materjalidest nähtub, et kõik kostja postituse kommentaarid ja jagamised olid tehtud paari päeva jooksul pärast postituse avaldamist, s.o 12.-15.03.2020. Seega on hageja poolt esitatud tõendid selle kohta, et postitus oleks avaldanud mingit mõju hageja äritegevusele kolme 2020.a juunikuus ning keeldumised on seotud just kostja postitusega, äärmiselt ebausutavad ning kostja palub jätta need tähelepanuta. Asjaolu, et toitlustusettevõte oleks pärast COVID-kriisi möödumist keeldunud kahekuisest lepingust 30 inimese toitlustamiseks mingisuguse postituse tõttu, on nii raskesti usutav, et isegi kui see oleks nii, viitaks see üksnes toitlustusettevõtja äärmiselt kehvadele majandusoskustele, millel ei ole vähimatki seost kostja tegevusega. Tõendite ebausaldusväärsusele viitab seegi, et isikud, kelle nimeks on Ž.N. ja J.N., kirjutades vastavalt D.K.le ([email protected]) ja V.M.ile ([email protected]), kasutavad suhtluses hageja äriühinguga soome ja (mitteperfektset) eesti keelt, kuigi on täiesti ilmne, et juhul, kui vastavate äriühingute vahel oleks tõepoolest mingisugused ärisuhted, oleks suhtluskeeleks vene keel. Veelgi enam – ka siis, kui tõendid oleks tõsiseltvõetavad, ei nähtu nendest, milline kahju on kostja postitusega tekitatud (s.o milline on ärajäänud tellimuse maht, kuidas mõjutas toitlustuse tellimata jätmine hageja majandustegevust jne), s.o kahjunõue on täiesti tõendamata.
10.Hageja esitas 4.01.2021 oma seisukoha (I kd tl 118-119) ning tõendina www.teatmik.ee väljatrüki, millega soovib tõendada hageja töötajate arvu alates 01.01.2017. Töötajate keskmine arv on oluline kontekstis: kostja püüab praegu enda paari sõbranna üldsõnaliste ütluste abil väita, et hageja juures polnud võimalik töötada, sest „kõik oli nii kohutav“. Ometi töötab juba teist aastakümmet hageja juures ligi nelikümmend töötajat – siin jääbki kohtu hinnata, kas need inimesed pigistavad iga päev tööl käies kostja väidetud töökeskkonna ees silmad kinni ja „kannatavad“ või lühidalt öeldes: kostja liialdab. Samuti esitas hageja I.R.i CV, mis tõendab asjatundja pädevust ning töökogemust. Hageja märgib, et kostja esitatud hageja juhatuse liikme sms ei ole asjakohane, sest pärast kostja postituste avaldamist aset leidnud asjaolud pole vaidluse all. Kostja annab sms-le objektiivselt põhjendamatu tähenduse. Tegelikult püüdis hageja saavutada kostja laimava postituse eemaldamise kohtuväliselt ning võimalikult operatiivselt. Kuna võib pidada üldteada asjaoluks ja eluliselt usutavaks, et igal inimesel on oma elus seiku, mille üle ta uhke ei ole, siis nende meelde tuletamine ei ole taunitav ega ähvardav. Ainus põhjus sellise sms-i saatmiseks oli juhtida kostja tähelepanu sellele, kui tema kohta avaldatakse midagi, mille avaldamist ta ei soovi. See pidanuks justkui tekitama kostjas arusaamise, et nii pole kena teha ja hageja andis mõista, et ta ei ole kostja käitumisega rahul. Tegemist on tavalise sms-iga. Tähelepanu väärib fakt, et kostja ignoreeris seda sms-i ning muutis postituse ära alles pärast hageja nõudekirja saamist. Kostja jälgijate (followeride) arv ei ole selles asjas määrav, kuid see kinnitab, et lisaks hageja sõbralistis olevatele inimestele jõudis kostja laim ka tema sõbralisti välistele followeridele. Facebooki jälgijate arv ei võrdu postituse lugejate arvuga. Kostja käsitlus on poolik ja eksitav. Nimelt pole asjatundja viidatud artiklis ega ka asjatundja arvamuses võrdsustatud jälgijat Facebooki kasutaja followeridega. Follower tähendab Facebookis isikut, kes ei ole kasutaja „sõber“, kuid soovib olla kasutaja avalikult kättesaadavate postitustega kursis. Jälgija ehk potentsiaalne postituse lugeja on hoopis erinev kategooria. Kui lähtuda kostja poolikust loogikast 22 „jälgija“ kohta, siis olukorras, kus 44 inimest jagas postitust edasi, tekib ilmselge vastuolu. Asjatundja arvamust pole mõtet lugeda tendentslikult ning moonutada selle sisu. Asjatundja arvamus kõneleb postituse lugejast ehk 10(20)
Tsiviilasi nr 2-20-5869 inimeste hulgast, kelleni kostja laim jõuda võis. Siit järeldub, et kui kostja postitus oli (1) avalikult kättesaadav ning (2) seda jagas edasi enda sõbra- ja jälgijate nimekirjas olevatele inimestele edasi 44 inimest, on inimeste arv, kelleni see postitus võis jõuda, märkimisväärne – kindlasti tuhandetes. Arvestama peab üldteada asjaoluga, et internetis avaldatud laim ei levi ainult internetis, vaid inimesed jagavad internetis loetud infot teiste inimestega ka suuliselt ning muude kommunikatsioonivahendite teel.
11.Kostja märgib esitatud seisukohas (I kd tl 128-134), et jääb arusaamatuks esitatud www.teatmik.ee väljatrüki tõendiväärtus. Kostja rõhutab, et töötajate koguarvu üsna stabiilsena püsimine ei anna mingisugust reaalset infot selle kohta, kas kostja väited hageja töökeskkonna kohta on tõesed või mitte. Vastavast väljatrükist ei ole võimalik välja lugeda isegi seda, milline on olnud hageja kaadrivoolavus ning kas 2017.aastal hageja juures töötanutest keegi seal ka praegusel hetkel töötab.
11.1.Kostja hinnangul puudub kahtlus selles osas, et ükski ennast lugupidav spetsialist ei oleks soovitanud hagejale laimavaid kommentaare edasi levitada. Juhul, kui hageja on seda teinud, viitab see selgelt asjaolule, et hageja enda hinnangul ei ole kommentaarid kahjustavad, vaid hoopiski vastupidi – neid kasutatakse hageja ettevõtte reklaamimiseks.
11.2.Kostja märgib, et hageja ise on asunud vastavale postitusele tähelepanu juhtima televisioonis. 14.12.2020 avaldas Kanal 2 eetris Kuu-uurija saate episoodi, milles hageja juhatuse liige D.K. rääkis neile osaks saanud „laimust“, rääkides seejuures üksikasjalikult käimasoleva kohtumenetluse asjaoludest ning selle mõjust tema eraelule (õigusalaste õpingute alustamine, väidetav häbi- ja ebamugavustunne). Muuhulgas rääkis D.K. kostja postitusest ning saate jooksul avaldati ekraanil mitmel korral muutmata kujul ka kostja Facebooki postitus (kostja nimi oli ekraanil udustatud). Saates jagas kommentaare ka hageja lepinguline esindaja. Juhul kui mainekahju oleks tõepoolest tekkinud, siis ei oleks kostja hinnangul ükski mõistlikult käituv ettevõte asunud mainet kahjustavat postitust omal algatusel täiendavalt levitama.
11.3.Seega – kuna hageja ei ole kordagi nõudnud käesolevas tsiviilmenetluses kostjalt vastavate postituste kustutamist ega ka andmete ümberlükkamist (kuigi hageja „eksperthinnang“ näeb vastavaid tegevusi maine parandamise eeldustena) ning kasutab vastavat postitust ära enda tele-eetris reklaamimiseks ega pea kahjulikuks kostja postituse täismahus teleekraanil esitlemist, siis ei saa hagejal mainekahju tekkinud olla. Alternatiivselt on kostja endiselt seisukohal (täiendav seisukoht I kd tl 145-147), et ka juhul kui kohus tuvastab, et kostja kommentaar on hagejale kahju tekitanud, tuleb arvestada VÕS § 139 lg 1 kohaselt asjaolu, et kahju on tekkinud hagejale tema enda poolt postituse täiendava levitamise.
12.Hageja märgib oma seisukohas (I kd tl 150-151), et kahjuhüvitise ulatuse vähendamise taotlus on perspektiivitu, sest kostja pole vastavaid asjaolusid esile toonud ega tõendanud, samuti pole kahju tekkinud kuidagi hageja tõttu. Ka erimeelsused töölepingu lõpetamisel ei ole aluseks tööandja avalikuks laimamiseks ja tema maine kahjustamiseks. Kui erimeelsus töölepingu lõpetamise suhtes oleks õigustus laimamisele, võiks Eestis aastas aset leida sadu, kui mitte tuhandeid laimamisi. Seni ei ole üheski kohtulahendis leitud, et tööalane erimeelsus õigustaks tööandja avalikku laimamist. Kostja pole suutnud tõendada ega isegi sisustada, kuidas sai hageja kostja 12.03.2020 laimava postituse avaldamist ära hoida (eriti olukorras, kus kannatanu saatis kostjale sms-i paludes postitus viivitamata eemaldada) või kuidas allus kahju tekkimise suurus hageja teadmisele, millest hageja kostjat ei teavitanud.
13.14.04.2021 toimunud kohtuistungil (protokollid I kd 173-180) kuulas kohus kostja taotlusel ära tunnistajad O.K., V.K. ja J.G.. 13.10.2021 toimunud kohtuistungil (II kd tl 98104) kuulas kohus varasemate tunnistajate usaldusväärsuse hindamiseks (täiendavalt esitati 11(20)
Tsiviilasi nr 2-20-5869 hageja poolt ka dokumentaalseid tõendeid II kd tl 11-25) ära kostja tunnistaja H.T. ja hageja tunnistajad G.S.i, I.B. ja R.M.. Menetlusosalised jäid oma kirjalikult esitatud arvamuste juurde. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
14.TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
15.Hageja nõue on suunatud varalise kahju hüvitamisele. Nimetatud nõuet saaks rahuldada VÕS § 1043 alusel (õigusvastane kahju tekitamine) koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 6 ja pga 8. Täiendavalt selgitab õigusvastaselt kahju tekitamist VÕS § 1047 lg 1, mille kohaselt on isiku majandustegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine või faktilist laadi andmete mittetäielik või eksitav avaldamine, kusjuures andmete avaldaja peab tõendama, et ta ei teadnud ega pidanudki andmete avaldamisel teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest. Sama paragrahvi lg 2 mõttes saab majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamist ümber lükata vaid avaldaja ise, tõendades, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Õigusvastase andmete avaldamisega ei ole tegemist ka siis, kui isikud, kellele andmed avaldati, olid selleks õigustatud huviga ning avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3). Nimetatud õigustatud huvile või andmete kontrollimisele kostja käesolevas menetluses viidanud ei ole. Et kostja peaks hagejale kahju hüvitama, peavad esinema järgmised eeldused: 1) kostja on avaldanud avalikult ebaõigeid andmeid hageja kohta (tegu); 2) kahju tekitamine on õigusvastane; 3) tekkinud on kahju (tagajärg); 4) teo ja kahju vahel on põhjuslik seos; 5) esineb kahjustaja süü. Järgnevalt analüüsib kohus kõiki kahju hüvitamise eeldusi nimetatud järjekorras kogutud tõendite pinnalt.
16.Tegu. Pooled ei vaidle asjas selle üle, et kostja avaldas oma Facebooki lehel kaks venekeelset postitust 12.03.2020 ja 13.03.2020 sellise sisuga nagu hageja seda hagis tsiteerinud on. Vaidlus puudub ka tõlke osas. Kostja esialgses vastuses antud seisukoht, nagu poleks postitused üldse suunatud hageja tegevusele (vastuse p 3), ei ole hilisemas menetluses enam esile kerkinud. Vastupidi – kostja on oma järgmise menetlusdokumendi (25.08.2020 seisukoht) punktis 2.1.6. asunud väitma, et avaldatud andmed hageja kohta on tõesed ning ta suudab seda ka menetluses tõendada: Vastavaid tõendeid (eelkõige tunnistajate ütlused) on kostja ka esitanud. Seega on kostja poolt talle etteheidetav tegu hageja suhtes toime pandud. Kohtul puudub alus ka selles kahelda, kuivõrd ilmselgelt räägivad postitused kostja tööandjast, kelleks oli hageja kostja enda postituse (hagi p 2.4.) järgi viimased 4 aastat OÜ Vecta Design ja kelle kohta on kostja teises postituses nimetanud esimest postitust publikatsiooniks „Bye, Vecta“.
17.Teo õigusvastasus.
17.1.Esmalt märgib kohus, et Facebooki grupis postituse avaldamisega tehakse sõnum teatavaks kolmandale isikule või ligipääsetavaks isikute grupile, s.t avalikuks. Sellist 12(20)
Tsiviilasi nr 2-20-5869 avaldamist saab seega pidada avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses. VÕS § 1047 nimetatud ebaõigete andmete all mõistetakse praktikas ebaõigeid faktiväiteid. Isiku kohta avaldatud ebaõiged andmed võivad olla ka nn kaudsed faktiväited ehk faktiväidete (mille tõeväärtus on kontrollitav) ja väärtushinnangute (mille tõeväärtus ei ole kontrollitav) kogumid, millest tuleneb teatav faktiväide (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-161-05, p 12). Samas lahendis on tõdetud, et ka mulje jätmine, et teatud faktid esinevad, on juba faktiväite esitamine.
17.2.Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena nagu nad on ehk tuleb tuvastada, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Tähtsust ei oma, mida avaldaja ise väidet esitades silmas pidas. Järgnevalt käsitleb kohus kõiki hagis esiletoodud ja kostja avaldatud väiteid. Konteksti mõistmiseks peab kohus õigeks siinkohal avaldada esimese postituse täisteksti tõlke, ka hageja ise viitab erinevaid fraase välja tuues „järgnevale tekstile“: Hüvasti „Vecta Design!!! Bye-bye, Vecta Design!!! Ma tean, et see on „pääsemine“, kuid kui alatult ja nurjatult see kõik tehtud sai, see hakkab veel mõnda aega mind ärritama... Seda oleks pidanud tegema ammu - hüvasti jätma, kuid huvitav töö ja esmaklassilised töökaaslased nihutasid seda hetke tulevikku... Neljast aastast jäi puudu kaks nädalat... Need olid huvitavad neli aastat, kuid see puudutas ainult tööd, mida ma tegin ja mis mulle nii-i-i meeldis. Minu aju oli täielikult arvudele keskendunud, ma tundsin rahuldust tehtavast tööst. See on just see hetk, mil sina vaatamata kõigele jääd oma tööga rahule, pannes kõrvad ja silmad kinni kõigele, mis ümberringi toimub. Aga ümberringi toimusid koletuslikud asjad: töötajaid aeti minema päevapealt, asjatult ma lootsin, et minuga nii ei tehta, ülemuste halb tuju pani kontoritöötajaid värisema. Nüüd ma tean täpselt, et ilus ja luksuslik kontor mitte kunagi ei asenda sõbralikku psühholoogilist kliimat kollektiivis. Olid olemas kõik eeldused, et tema - see kliima - oleks soodne ja et valitseks rahuldustunne oma töö üle ja ühtesobivus ja ühteliitumus ning koostöövaim kollektiivis, kuid juhtimise autoritaarne stiil sünnitas vaenulikkust, alandlikkust ja lipitsemist. Kuigi enamus kolleege on huvitavad inimesed, Vecta meeskonna koosseis praeguseks hetkeks on peaaegu täiesti vahetunud ja mõnedel ametikohtadel mitu korda. Muutumatuks jäid üksnes juhtimise viisid: kui ei meeldi - mine ära, ma otsustasin nii, sest mina olen siin peremees! Juhtkond otsustas, et temal on õigus süstemaatiliselt ja avalikult alandada ja solvata, rääkida kõrgetel toonidel lükates tagasi kõik vastuväited ja arvestamata sellega, et me oleme töötajad, aga mitte orjad! Ja ka meil on õigus lugupidamisele ja inimlikule kohtlemisele! Täpselt nii nagu taim, mis ühes kliimas võib lopsakalt õitsema puhkeda, teises aga kiratsema hakata, on ka inimene, kes võib avaneda ja tuua positiivseid tulemusi, kui teda „kasta värske veega“, mitte aga poriga üle valada. See on jutt mittemateriaalsest motiveeringust - kiitusest! Just see puudub Vectas täielikult. Kuid kui Vecta juhtkond äkki tüdineb uute töötajate otsimisest (sest „need“ kas lahkuvad omal soovil või vallandate neid teie selle eest, ET TÖÖTAJA JULGES TEILE VASTU VÄITA), soovitan neile muuta juhtimisstiili demokraatlikuks ja õppida selgeks töötajate hindamist. Ei ole tänu väärt. Suur tänu Vecta kollektiivile viljaka koostöö eest! 13(20)
Tsiviilasi nr 2-20-5869 Täisteksti kolmest esimesest lõigust ei ole kohtu hinnangul üheselt mõistetav, kas kostja lahkus töölt ise või tööandja initsiatiivil. Sõna „pääsemine“ on kostja oma postituses pannud jutumärkidesse, mis tavatähenduses võiks tähendada sootuks vastupidist ehk siis töölt lahkumine/sellest ilmajäämine ei olnud kostjale meeldiv. Samuti teeb väljendatu mitmetimõistetavaks see, et kostja hinnangul oleks pidanud ta ammu hüvasti jätma, mis on selge vihje vabatahtlikule lahkumisele. Veelgi keerulisem on seda seostada neljanda lõigu viimase lause osaga „töötajaid aeti minema päevapealt, asjatult ma lootsin, et minuga nii ei tehta“. Kogu teksti kogumis hinnates leiab kohus seetõttu, et ei ole võimalik seostada konkreetselt kostja töölt vabastamisega seotud asjaolusid mingite faktiväidetega ega peatu sel teemal edaspidi. Milles seisnes alatu või nurjatu käitumine, ei ole mõistetav ning seetõttu ei saa kohus nõustuda hageja tõlgendusega kostja esimese postituse kolme esimese väidetava ebaõige faktiväite (käesoleva otsuse kirjeldava osa p 1.1. - 1.3.) – ebameeldivast kohast pääsemise ja kellegi alatu/nurjatu käitumise või kostja töölt lahkumise osas. Tegemist on kostja hinnanguga asjaoludele, mida muu postituse tekstiga kõrvutades ei saa konkreetse faktiväitega seostada. Küll aga saab kohtu arvates faktiväiteid tuletada esimese postituse osast, mis on toodud käesoleva otsuse punktides 1.4. – 1.6. Lausete/lauseosade -„Aga ümberringi toimusid koleduslikud asjad: töötajaid aeti minema päevapealt, asjatult ma lootsin, et minuga nii ei tehta, ülemuste halb tuju pani kontoritöötajaid värisema“ - „...juhtimise autoritaarne stiil sünnitas vaenulikkust, alandlikkust ja lipitsemist“ - „...Vecta meeskonna koosseis praeguseks hetkeks on peaaegu täiesti vahetunud ja mõnedel ametikohtadel mitu korda. Muutumatuks jäid üksnes juhtimise viisid: kui ei meeldi - mine ära, ma otsustasin nii, sest mina olen siin peremees! Juhtkond otsustas, et temal on õigus süstemaatiliselt ja avalikult alandada ja solvata, rääkida kõrgetel toonidel lükates tagasi kõik vastuväited.... osas nõustub kohus hagejaga, et olles muus tekstis kirjeldanud sisulises mõttes huvitavat tööd ja füüsiliselt kena töökeskkonda, rõhutatakse kostja poolt juhtkonna autoritaarset juhtimisstiili. Kohtu hinnangul on esiletoodud lausetega sisuliselt esitatud järgmised kontrollitavad nn kogumis tuletatavad kaudsed faktiväited: A. mitmete hageja töötajatega on tööandja initsiatiivil lõpetatud töösuhe etteteatamistähtajata ja aluseta B. ettevõtte juhtkonna liikmed kõnelesid töötajatega sageli (vrd süstemaatiliselt) ja teiste töötajate juuresolekul kõrgendatud häälel (sealhulgas nt sõimates) vastuvaidlemist sallimata C. tööandja juures oli ebaharilikult suur kaadrivoolavus (siinkohal tuleb silmas pidada, et kostja on ise märkinud oma töötamise ajaks neli aastat, milles vaidlus ka puudub) ja seda just juhtkonna liikmete suhtumise tõttu töötajatesse, s.t nad ei hoolinud töötajate arvamusest. Tuleb tõdeda, et esiletoodud punkti A osas ei ole kostja ühtki kontrollitavat tõendit esitanud. Ainus konkreetne episood oli tunnistaja V.K. enda töölt lahkumine (mida kirjeldas tunnistaja ise ja teine tunnistaja O.K.), kuid siinjuures on oluline see, et V.K. kirjutas lahkumisavalduse ise (II kd tl 24) ja lahkus töölt samal päeval. Ühegi teise hageja töötaja osas ei ole töösuhte lõpetamise kohta fakte esitatud, V.J.isse puutuv (tunnistaja J.G. ütlused) ei ole asjakohane, kuivõrd tema töölt lahkumine toimus pärast kostja postitust ja töötaja enda lahkumisavalduse alusel, mis nähtub hageja esitatud tõenditest II kd tl 14-22 (sh lahkumisavaldus II kd tl 19). Seega on kostja oma postituses etteteatamistähtajata vallandamise (päevapealt töötaja minema ajamine) osas avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid ning seda ei õigusta ka avaldaja väljendusvabadus. Õigus sõnavabadusele on küll sätestatud nii Euroopa Inimõiguste 14(20)
Tsiviilasi nr 2-20-5869 Konventsioonis kui Eesti Vabariigi põhiseaduses, kuid see on piiratud teiste isikute õigustega, sh hageja õigusega maine säilitamisele. Väide, et hageja vallandab korduvalt töötajaid päevapealt ja põhjuseta, peab olema kontrollitav ning see ei ole käesolevas menetluses tuvastamist leidnud, seega on hageja mainet kahjustatud (kahju ulatusest vt allpool). Esiletoodud punkti B osas leiab kohus, et vähemalt ühe konkreetse episoodi osas – V.K. töölt lahkumine 07.09.2018 – on kostja tunnistajate ütlustega (lisaks V.K.le ka O.K. ja H.T.) suutnud näidata, et hageja juhatuse liikme V.K. käitumine oli töötaja suhtes üleolev, solvav ja lugupidamatu ning kohtu hinnangul ei tohiks ülemus selliselt töötajasse suhtuda. Mõistetamatu on üldse kõnealusel episoodil tunnistajate olemasolu, sest töö mittetegemist või töö ajal muuga kui tööga tegelemist saanuks töötajale ka omavahel ette heita. Hageja esitatud väide ja tõend H.T. mitteviibimise kohta sel päeval tööl (uksekaardisüsteemi logi väljavõte II kd tl 25) ei väära kohtu siseveendumust, et isik siiski kõnealuse intsidendi juures viibis, tema ütlused haakuvad teiste nimetatud tunnistajatega. Asjaolu, et H.T. uksekaart ei olnud registreeritud süsteemis, ei välista juhtumi asetleidmist ning kohtu arvates ei saa tunnistajalt 3 aastat hiljem ka nõuda kindlat teadmist, millistel asjaoludel tal õnnestus konkreetsel tööruumidesse kaardita siseneda. Samas ei ole teiste sarnaste töötajatega ebaviisaka ja üleoleva suhtumise kohta väidetavalt asetleidnud juhtumite kohta kostja suutnud kohtu ette tuua ühtki kontrollitavat juhtumit, kuivõrd tunnistajad ei mäletanud või ei avaldanud isikute nimesid või konkreetseid päevi/aegu, mil sellised intsidendid aset leidsid. Seega on tõendatuse seisukohalt kohtu jaoks hageja juhtkonna suhtumine vähemalt ühel juhul olnud selgelt taunitav (tunnistajate kirjeldatu kohaselt käituti V.K. suhtes alandavalt ja teisi töötajaid juurde kutsudes), kuid süstemaatilist/pidevat alandamist ei ole tuvastatud. Kohus ei pea eelneva põhjal kostja avaldatud vastavat väidet küll tõendatuks selle süstemaatilisuse seisukohalt ega leia ka seda, et sellist rõhutust õigustaks sõnavabadus, kuid suhtub allpool kogumis kõnealusesse väitesse õigusvastasuse aspektist leebemalt. Esiletoodud punkti C kohta ei ole kostja ise sisulisi tõendeid esitanud. Ainus konkreetsem tõend on hageja enda müügijuhtide kohta esitatud info (06.05.2021 menetlusdokumendi p 73), millest nähtub, et suvest 2016 kuni suveni 2018 lahkus töölt kokku 10 müügijuhti. Kui arvestada, et sama menetlusdokumendi punktide 69 ja 70 tabelite järgi oli aastail 2017-2018 tööl 8-10 müügijuhti, siis saab selle valdkonna osas tõepoolest lugeda õigeks kostja avaldatu, et Vecta meeskonna koosseis praeguseks hetkeks on peaaegu täiesti vahetunud ja mõnedel ametikohtadel mitu korda. Samas ei ole sel väitel otsest seost lahkumise väidetava põhjusega, enamik lahkujaid on lõpetanud töösuhte omal soovil (töölepingu seaduse § 85 järgi korralise ülesütlemisega) ning mis oli konkreetsete isikute lahkumise tegelik taust, ei ole kohtule avatud. Ka selles osas ei suutnud kostja taotlusel ülekuulatud tunnistajad nimetada konkreetseid isikuid, mis oleks kostja avaldatud väidet võimaldanud üle kontrollida. Seega on nimetatud asjaolu kohta kostja avaldanud oma esimeses postituses mittetäielikke ja osaliselt ka ebaõigeid andmeid, mida tunnistajate üldsõnaliste ütlustega kinnitada ei saa. Siinkohal ei saa kohus jätta märkimata, et vaidlus puudub asjas küsimuses, et tunnistajad Gavrilova, Korsakova ja Kirpikina suhtlevad hagejaga tänini ja on sarnaselt kostjaga lahkunud hageja ettevõttest, mis kahtlemata heidab varju nende tunnistajate usaldusväärsusele. Hagi kirjelduse p 1.7. kohaselt toob kostja esimeses postituses esile selle (ja esitab kohtu hinnangul faktiväite), et hageja ettevõttes puudub täielikult töötajate mitterahaline motiveerimine ja kiituse avaldamine. Kohus märgib, et kuigi seda väidet saab käsitleda faktiväitena, ei ole võimalik kiitmise või mitterahalise motiveerimise puudumisele omistada olulist kaalu. TLS ei sätesta tööandja kohustust selliseks tegevuseks, töötajal on nimetatud seaduse kohaselt õigus eelkõige töötasule ja puhkusele. Töötaja väljendas ilmselt sellist arvamust pigem enda kogemusele tuginedes ja kohus leiab, et postituses väljatoodud sõnastuses ei ole selge, kas kiitust ei ole väljendatud postitaja või kõikide hageja töötajate 15(20)
Tsiviilasi nr 2-20-5869 suhtes. Ühtki tõendit kiituse või mitterahalise premeerimise või sellise tegevuse puudumise osas pole kumbki pooltest esitanud. Hagi kirjelduses ja otsuse p 1.8. esiletoodud lause „Kuid kui Vecta juhtkond äkki tüdineb uute töötajate otsimisest (sest „need“ kas lahkuvad omal soovil või vallandate neid teie selle eest, ET TÖÖTAJA JULGES TEILE VASTU VÄITA), soovitan neile muuta juhtimisstiili demokraatlikuks ja õppida selgeks töötajate hindamise“ seostub juba ülalpool käsitletud väidetega töötajate (sh päevapealt) lahkumise või vallandamisega ning hageja juhtkonna väidetavalt ebademokraatliku juhtimisstiiliga ja suhtumisega töötajatesse (kohtu järeldatud faktiväited A ja B). Väite teeb õigusvastaseks eelkõige selle suurtäheline rõhutus, mille osas on kohus juba ülalpool leidnud, et töötaja erineva arvamuse tõttu tööandjaga ei ole tõendatud ühtki töösuhte lõpetamist. Ka selline rõhutus ei ole õigustatav üksnes sõnavabaduse põhimõttega ning peab olema faktiliselt kontrollitav. Puutuvalt kostja teise postituse rõhutust, et teda on vallandatud selle paragrahvi järgi nagu vargaid ja tõsise üleastumise eest, märgib kohus, et kostja on sisuliselt andnud emotsionaalse hinnangu töölepingu lõpetamise õiguslikule alusele, milleks on TLS § 88 lg 1 p 5. Nimetatud sätte kohaselt võib tööandja öelda töölepingu erakorraliselt üles töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kohus möönab, et kuivõrd üheks võimalikuks kõnealuse sätte kohaldamise eelduseks on vargus (ja see on seaduses tekstiliselt lausa esikohal), saab kostja postitust emotsionaalselt mõista, kuid postituse avaldamise ajal ei olnud selge töösuhte ülesütlemise põhjendatus, pooltevaheline töövaidlus alles järgnes sellele. Kohus ei pea isiklikke emotsioone ja sõnavabadust piisavaks õigustuseks sellele, et töösuhte lõppemise osas lõpliku selguse saamisele eelnevalt asutakse avalikult ja osaliselt ka suurtäheliselt rõhutama tööandja ebaõiget ja/või seadusele mittevastavat käitumist.
17.3.Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et kostja emotsionaalne ja konkreetseid fakte eelnevalt kontrollimata tehtud postitus oli üldjoontes õigusvastane ning kostja pidi seda avaldades mõistma, et vähemalt teatud faktiväidete (päevapealt vallandamised, juhtkonna autoritaarne suhtlusstiil kõigi töötajatega, süstemaatiline alandamine, kaadrivoolavus) osas peab tal olema võimalik neid väiteid ka hiljem tõendada. Mõnevõrra laialivalguva teksti tõttu (ühe lauseosa mõtte mõistmiseks tuleb pöörduda lõik või mitu lõiku hiljem kirjutatu juurde, mis mõistlikule tavalugejale ei pruugi olla arusaadav) ei ole konkreetsete ebaõigete andmete osas võimalik ühemõttelist nimekirja esile tuua, kuid kahtlemata sai selline postitus mõjuda hageja majandustegevust kahjustavalt. Samas on I postituse lugejate kommentaaride hulgas nii selliseid, mis näitavad, et negatiivne info tuli neile uudisena, kui selliseid, mis kinnitavad, et negatiivne info hageja kohta oli juba varem teada, näiteks: -
Olen kuulnud asju antud firma juhtkonna kohta (T.V.)
-
Olen ka kuulnud halbu asju selle firma kohta! (O.S.)
-
Nii palju aastaid on möödunud esimestest negatiivsetest arvamustest nende kohta, kuid, vaatan, et firma kontseptsioon ei ole vahetunud (K.V.)
-
Ma ei tea midagi sellest firmast, kuid olen kindel, et inimeste vastu tuleb olla inimlik, siis ei sattu loomalauta (J.G.)
-
Uskumatu, et selline omavoli üldse eksisteerib... (V.A.)
18.Kahju.
18.1.Õiguslik alus. Kahju tuvastamiseks kontrollitakse, kas esineb kahju, mille hüvitamist kannatanu nõuab. Kahju tekkimine tuleb kindlaks määrata üldiste kahju hüvitamist 16(20)
Tsiviilasi nr 2-20-5869 reguleerivate sätete alusel. Käesoleval juhul tugineb hageja nõue VÕS § 128 lõigetele 2 ja 3. Nimetatu kohaselt on hagejal tekkinud/tekkimas otsene varaline kahju, milleks on kahju tekitamisega seoses kantud kulud (tehtud kulutus õigusabile kohtueelse nõudekirja koostamiseks – nõudekiri I kd tl 40-47, arve ja selle spetsifikatsioon koos tasumisega I kd tl 53-55) ja tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks (hagile lisatud eksperthinnangu kohane tegevus maine tõstmiseks või kohtu poolt määratav summa). Puutuvalt advokaadi koostatud nõudekirja märgib kohus, et kohtuvälise lahenduse leidmiseks (lisaks kahju hüvitamisele nõuti 26.03.2020 saadetud kirjas ka postituse eemaldamist) käitus hageja advokaadi poole pöördudes mõistlikult ning selle eest tasutud 693.33 EUR ehk 4 tundi ja 20 minutit 6leheküljelisele nõudekirjale sellele eelneva konsultatsiooniga tunnihinnaga 160 eurot on põhjendatud.
18.2.Mainekahju ärahoidmiseks/vähendamiseks vajalike tegevuste ja nende maksumuse osas märgib kohus aga järgnevat. Esmalt leiab kohus, et I.R.i kui kommunikatsioonispetsialisti pädevuses ei ole alust kahelda. Esitatud elulookirjelduse (I kd tl 120) kohaselt on tegemist juba vähemalt 2003.aastast kommunikatsioonijuhi pädevust nõudvatel kohtadel töötanud inimesega, kes on osalenud paljudel kommunikatsiooni- ja juhtimiskoolitustel. Küsimustes, mida peaks ettevõte tegema olukorras, kus tema mainet on negatiivse avaliku postitusega kahjustatud, on I.R. eriteadmistega isik TsMS § 293 lg 2 mõttes ja tema arvamust saab dokumentaalse tõendina hinnata. Vaidlus puudub selles, et esimesel postitusel oli 16.04.2020 seisuga 83 reaktsiooni, 101 kommentaari ja 44 jagamist, teisel postitusel olid need arvud vastavalt 56, 21 ja 5 (I kd tl 36 ehk eksperthinnangu esimese lk alumine lõik). Samas ei vasta tõele I.R.i arvamuse järgmine lause, nagu olnuks kostja Facebooki kontol 362 jälgijat, tegelikult oli neid 22 (I kd tl 109) ehk ca 16 korda vähem. I.R. võrdleb oma arvamuse 2.lehekülje avalõigus 300 jälgijaga Facebooki kasutaja mõju ulatust Maalehe päevase loetavusega online’s, millega kohus nõustuda ei saa. Kostja on õigesti märkinud, et Pärnus tegutseva ettevõtte kohta avaldatud venekeelne postitus ei ole oma mõju võrdlusena üleriigilise lehe levikuga võrreldav ja on kindlasti ülepaisutatud. Reaktsioonidekommentaaride-jagamist hulka silmas pidades võis postitus sisuliselt jõuda (eelkõige läbi jagamiste) ehk tuhande inimeseni. Pealegi tuleb siin mainekahju seisukohalt silmas pidada hagiavalduse punktides 13 ja 14 esiletoodut – kostja kõrvaldas umbes kuu aega pärast postituste avaldamist hagejale kui ettevõttele viitavad nimetused („Vecta“). I.R.i eksperthinnangus on lehekülje 3 allosas välja toodud tabel võimalike vajalike tegevuste kohta tööandja maine tõstmiseks ja nende hinnangulise maksumuse kohta, mis vastavalt selgitusele lähtub arvamuse andja senisest kogemusest ja turuhindadest. Tabelis esiletoodud arvude liitmisel võiks tegevuste maksumuse 6 kuu jooksul saada kaugelt üle 20 000 EUR, samas on asjatundja hinnanud arvamuse viimasel lehel, et kommunikatsiooniplaani elluviimine kolmekuulises mahus maksaks 7200 EUR käibemaksuta. Kohus ei mõista, kuidas selline arv on saadud või kuidas see haakub eelmisel lehel oleva tabeliga. Asjatundja on ise oma arvamuse viimases lõigus märkinud, et hageja avalike kanalite põhjal jääb mulje, et ettevõte pole tööandja brändinguga tegelenud sihipäraselt, regulaarselt ja teadlikult, et luua positiivset fooni. Kaudselt kinnitavad seda ka postituste kommentaarid (vt ülalpool otsuse p 17.3.), millest nähtub, et hageja maine osas oli ka varasemalt kahtlusi. Eelnevat kogumis hinnates leiab kohus, et mainekahju ärahoidmiseks/maine taastamiseks vajalike tegevuste nimekiri võib I.R.i hinnangus küll olla õige, kuid tõsikindlat alust vastava kahjusumma ehk tegevuste kulude määramisel sealt ei saa. Hageja esitatud tõenditest tekkinud kahju osas (e-kirjad 2020.a juunist, I kd tl 86-90) seoses koostööst keeldumise, tööle mittenaasmise või kuulujuttudega on kostjaga seostatavad aadressilt [email protected] 26.06.2020 saadetud ekiri ja hageja enda töötaja G.S.i postitus. Brigada OY ja I.B. e-kirjades kostja kui hageja kohta 17(20)
Tsiviilasi nr 2-20-5869 halva info levitaja nime ei mainita. Samas ei ole ka nende kahe J. Popovale viitava tõendi põhjal võimalik hinnata tekkinud kahju suurust.
18.3.Seega tuleb kahju määratleda alternatiivnõude alusel, mille osas hageja on õigesti märkinud, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6 esimene lause). Ka TsMS-i menetlusnormid (§ 233 lg 1) sätestavad sarnase võimaluse - kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Hinnates kõike eelpooltuvastatut kogumis ja pidades silmas eelkõige -
hageja maine varasemat olukorda, millele viitavad mõned kommentaarid kostja postitustes (kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt asetada isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud)
-
kostja poolt esimese postituse järel teise avaldamist, millega ta sisuliselt rõhutab esimese postituse õigsust, kuigi korduv alusetu töölepingute lõpetamine, süstemaatiline töötajate alandamine ja just tööandjast tingitud kaadrivoolavus ei ole usaldusväärselt tõendatud
-
hageja ilmset vajadust enda mainekujundusega teadlikumalt tegeleda, s.t hagejal olnuks maine tõstmiseks nagunii tarvis tegeleda sisuturundusega, sotsiaalmeedia positiivsete postitustega jm tegevusega, mis on märgitud I.R.i arvamuses
-
kostja poolt postitustes tehtud suurtähelisi rõhutusi
-
hageja vastuolulist käitumist seoses enda poolt kostja postituste sisu avaldamise ja kommenteerimisega meedias (Kuu-uurija telesaade ja venekeelne Postimees detsembris 2020), mis näitab hageja enda hinnangut ja sootuks teistsugust lähenemist tegelikule mainekahjule
leiab kohus, et kohane kahjuhüvitis hagejale postitustega tekitatud mainelanguse kompenseerimiseks vajalike tegevuste tegemiseks kostja postitustega põhjustatud osas on 800 eurot. Kohtute väljamõistetavate hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-19-08, p 13 ja 3-2-1-18-13, p 26). Kuigi käesoleval juhul ei ole tegemist mittevaralise kahju nõudega, saab kohtu hinnangul lähtuda sarnastes asjades väljamõistetud hüvitiste suurusest (vt Riigikohtu koostatud kohtupraktika analüüs „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/kohtupraktika%20anal%C3%BC%C3%B Cs/07_Mittevaraline_tsiviil.pdf, p 2.2.). Hüvitiste suurused sarnaste rikkumiste korral on jäänud 300 ja 1500 euro vahele.
19.Põhjuslik seos. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (VÕS § 127 lg 4). Samuti on vajalik hagi rahuldamiseks tuvastada, kas kaitstava õigushüve riive on toonud kaasa deliktiõiguslikult hüvitatavat kahju (VÕS § 134 lg 2). Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju tulevikus tekkivate kulutuste tegemiseks on vähemalt osaliselt kostja teo tagajärg ehk esineb põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks avaldanud postitusi, tulnuks hagejal küll ilmselt tegeleda oma brändinguga maine parandamiseks, kuid vähemas ulatuses. 18(20)
Tsiviilasi nr 2-20-5869
20.Süü. Viimaseks tuleb tuvastada kostja süü õigusvastase kahju tekitamise eest. Süü tasandil eristatakse subjektiivset süüvõimelisust ehk deliktivõimet ning süü vorme (vastavalt VÕS § 104 tahtlus, raske hooletus ja hooletus). VÕS § 1047 lg 1 sõnastuse kohaselt on eelduslikult tegemist tahtliku teoga. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS § 104 lg 5). VÕS § 1043 mõttes võib olla süü vorm ka kaudne tahtlus. Erinevalt otsesest tahtlusest, mis seisneb teo õigusvastasusest arusaamises, kahjulike tagajärgede ettenägemises ja soovimises, asendub kaudse tahtluse korral tagajärje ettenägemine tagajärje ettekujutamise ja tagajärje soovimine tagajärje möönmisega (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-6-06, p 12). Kui kahjutekitaja tahtlust ümber ei lükka, siis on käitumine süüline VÕS § 104 lg 5 ja õigusvastane alternatiivselt ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Välise hoolsuse hindamisel tuleneb objektiivne käitumisstandard VÕS § 1047 lg-st 3, st et hinnata tuleb, kas avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Sisemise hoolsuse tasandil ehk süü subjektiivsel tasandil saab kahju tekitaja tugineda VÕS § 1050 lg-le 2 ja tõendada, et ta ei olnud subjektiivselt võimeline VÕS § 1047 lg-st 3 tulenevat käitumisstandardit järgima. Käesoleval juhul lähtus kostja postituste puhul eelkõige emotsioonidest ega kontrollinud seda, kas tema poolt väljaöeldud faktiväited tegelikkusele vastavad. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja kohtu hinnangul menetluses esitanud, mistõttu kohus tuvastab, et tema rikkumine oli süüline vähemalt kaudse tahtluse vormis. Kostja pidi mõistliku inimese arusaama kohaselt postituste avaldamisega mõistma, et tema esitatud väited võivad kahjustada hageja majandustegevust.
21.Viivis. Hageja on palunud mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (1493.33 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates 21.04.2020, so alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
22.Menetluskulude osas leiab kohus, et need tuleb käesoleval juhul jätta poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt, kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota neid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
19(20)
Tsiviilasi nr 2-20-5869 Kuigi hageja saavutas eesmärgi kahju väljamõistmise näol (kohus ei pidanud küll võimalikuks esimest alternatiivi, kuid määras kahjusumma ise) ning alternatiivnõuete puhul on Riigikohus lahendites nr 3-2-1-5-13, p 55 ja 2-16-14924 p 19.2. märkinud, et sellisel juhul tuleks lugeda hagi rahuldatuks (mis toob kaasa kulude jätmise TsMS § 162 lg 1 alusel isiku kanda, kelle kahjuks otsus tehti), ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul tegemist hagi rahuldamisega selle tavapärases mõttes. Hageja kahjunõue puutuvalt õigusabikulusid enne kohut sai küll rahuldatud, kuid muus osas tugines hageja asjatundja arvamusele, mida kohus ei pidanud võimalikuks kahju suuruse määratlemisel aluseks võtta ja rahuldas kokkuvõttes hageja nõude esimese alternatiiviga võrreldes ca 6 korda väiksemas mahus. Sisuliselt tuvastas kohus ka selle, et sugugi mitte kõiki hageja poolt omapoolse tõlgenduse abil väidetavalt kostja poolt esitatud ja kahju tekitanud faktiväiteid ei olnudki. Nimetatud asjaolusid hinnates leiab kohus, et hagi on siiski rahuldatud osaliselt ning kuivõrd kohtu määratud kahjuhüvitise osas ei ole hagi rahuldamise ulatust võimalik määratleda, ei saa ka teha arvutusi menetluskulude väljamõistmise võrdelisuse põhimõtte kohaldamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste Kohtunik
Riigikohtu 09.08.2023 otsuse RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri 2022. a otsus ja Pärnu Maakohtu 5. jaanuari 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-5869 osas, milles hagi E.P. vastu osaliselt rahuldati. Saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.