Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 30.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number: 2-20-10893/19
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 30.12.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4649

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

OÜ Õigusbüroo Faktootum10609096

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-20-10893

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2021, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-10893

Tsiviilasi

Nxxxxxx Sxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlusosalised

võlgnik: Nxxxxxx Sxxxxx (pankrotis; isikukood: xxxxxxxxxxx; viibimiskoht: Tartu Vangla, Turu 56, 51014 Tartu); pankrotihaldur: Einar Vallandi (OÜ Õigusbüroo Faktootum; asukoht: Õpetaja tn 9a Tartu 51003; telefon: 742 0583, 511 8670; e-post: [email protected])

Menetlustoiming

lõpparuande kinnitamine ja pankrotimenetluse lõpetamine, pankrotihalduri tasu määramine, pankrotihalduri kulude kinnitamine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 29.12.2021.a

Menetlustoimingu aeg

RESOLUTSIOON:

1.Kinnitada Nxxxxxx Sxxxxxx (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxx) pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne.

2.Lõpetada Nxxxxxx Sxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus.

3.Nxxxxxx Sxxxxxx (pankrotis) võlausaldajate tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, on alljärgnevad: II järk (PankrS § 153 lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Jrk nr

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

14.Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (PankrS § 173): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2021 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

2.5.Edaspidi eeldatavalt tasutavad pankrotimenetluse kulud: edaspidi täieneb pankrotimenetluse kulu summa pankrotihalduri töötasu ja sellele lisanduva käibemaksu võrra. PankrS § 65 lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus lõpparuande kinnitamisel. Vastavalt PankrS §-le 193 lg 5 kohaldatakse ses asjas halduri tasu arvestamisele kuni 31.01.2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni. Haldur lähtub töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast, sest: 1) Ilma PankrS § 171 lg 11 sätestatuta oleks menetlus tõenäoliselt raugenud pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul puudub realiseeritav vara ning ei olnud teada, kas ja kui palju saab võlgnik vanglas sissetulekut. 2) Kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS § 65 lg 11 ja lg 12 kohaselt nendes väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks, et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel PankrS § 23 lg 1 - 3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus võimaluse korral välja võlgnikult. Kohtult tasu taotledes võtab haldur arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus keskmiselt 48 eurot kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 26 eurot kuus). Haldur arvestab sedagi, et kohus kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist pankrotihaldurit määramata, mistõttu tuli pankrotihalduril võlgniku pankrotieelsete varaliste suhete, maksejõuetuse tõenäolise põhjuse ja tekkimise aja väljaselgitamiseks täita ka tavapäraselt ajutisel pankrotihalduril lasuvaid ülesandeid. Kuigi menetlusega seotud toimingud nõudsid haldurilt rohkem aega, taotleb haldur kohtult haldurile 2 töötunni eest 550 euro suuruse töötasu määramist (45,83 eurot tund). Haldur taotleb tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule käibemaks 110 eurot. Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel üldjoontes järgmiselt: - päringud võlgniku varaliste suhete kohta (kontod, registrid, andmed tulu kohta jms) 1 tund - kogutud teabe töötlemine, analüüs 0,5 tundi - puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega 0,5 tundi

Kohus leiab, et lõpparuande saab kinnitada ja sellega pankrotimenetluse lõpetada. Pankrotimenetlus on läbi viidud pankrotiseaduse nõuete kohaselt. Kohus on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu PankrS § 162 lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku eluplaanide hulka kuulunud endale võetud kohustuste täitmine. Kuna Nxxxxxx Sxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus PankrS § 165 lg 3 alusel Einar Vallandi pankrotihalduri kohustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Nxxxxxx Sxxxxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, avalduses sisaldusid kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Kohtule ei ole koos lõpparuandega esitatud võlgniku nõusolekut usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus ei pea sellise nõusoleku olemasolu ka oluliseks, kuna arvestades võlgniku eluviisi ja senist käitumispraktikat, ei ole võimalik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 02.10.2020. PankrS § 171 lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis PankrS § 171 lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Nxxxxxx Sxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist PankrS § 171 lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta PankrS § 171 lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Võlgnik kannab karistust kinnipidamisasutuses alates

19.03.2019. Karistuse pikkus on neli aastat ja üks kuu ning seega on ja tema prognoositav vabanemise aeg on aprillis 2023. Tulenevalt PankrS § 175 kestab võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üldjuhul viis aastat, kuid tulenevalt PankrS 175 lg 51 võib kohus pikendada menetlust seitsme aastani menetluse algatamisest. Kui kohus algatab käesoleva määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, möödub viis aastat detsembris 2026 ja seitse aastat detsembris 2028 – eelduslikult vabaneb võlgnik kinnipidamisasutusest enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppu ja saab asuda vabaduses tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja seeläbi täita võlausaldajate nõudeid. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt PankrS § 175 lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Nxxxxxx Sxxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. PankrS § 173 lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Kohus määrab võlgniku Nxxxxxx Sxxxxxxxusaldusisikuks Axxxxx Rxx, kellel on selleks tegevuseks vajalik kogemus ja väljaõpe ja kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 172 sätestab usaldusisiku kohustused. (2)Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. (3) Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. (4) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. (5) Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. Pankrs § 173 lg.1, lg.2 alusel määrab kohus Noxxxxx Sxxxxxxxx kohustuse anda kohtule perioodiliselt teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta. Kohus kohustab Nxxxxxx

Sxxxxxx vangistuses viibimise ajal kord aastas (iga aasta 20. detsembril) ning pärast vangistusest vabanemist kaks korda aastas (iga aasta 20. juunil ning 20. detsembril) kohtule aruandeid. Nxxxxxx Sxxxxxx vangistuses viibimise ajal tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada vabakasutuskonto ja nõuete fondi väljavõte. Pärast võlgniku vangistusest vabastamist tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Vangistuses viibides kehtib Nxxxxxx Sxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44, mille esimese lõike kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ning teise lõike kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Võlgnikul tuleb teha vastav avaldus, et temale laekunud rahast tehtaks võlausaldajatele väljamakseid käesoleva määruse alusel. Pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes PankrS § 173 lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Pärast võlgniku vangistusest vabanemist peab usaldusisik PankrS § 173 lg 4 järgi, PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust (töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab võlgnikule kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 10. detsembril). Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena. PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema püüdlustest rahuldada võlausaldajate nõudeid. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Pankrotihalduri tasu Vastavalt PankrS § 193 lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne 2021. a 1. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Pankrotihaldur on esitanud taotluse pankrotihalduri tasu määramiseks ning kulude kinnitamiseks. PankrS § 65 lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lõike 11 sätestab: kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Pankrotimenetluse läbiviimise eesmärgiks oli kohustustest vabastamise menetluse läbi viimine. Pankrotivarasse on laekunud võlgniku lähikondsete tehtud maksena 1587 eurot. Tegemist on sellise rahaga, mida vastavalt PankrS § 65 lg 2 kolmandale lausele ei saa võtta aluseks halduri tasu arvestamisel. Haldur on tasu aluseks võtnud tunnitöö arvestuse. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 550 eurot, millele lisandub käibemaks summas 110 eurot, kokku 660 eurot. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 12. Kohus peab menetluses kulunud tööaega 12 tundi põhjendatuks. Halduri tunnitasu suuruseks on 45,83 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö mahtu, kutseoskust ning pankrotihalduri taotlust määrab kohus pankrotihalduri tasuks 550 eurot, millele lisandub käibemaks summas 110 eurot, kokku 660 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista pankrotivarast büroole, mille kaudu haldur tegutseb - OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Pankrotihaldur taotleb kinnitada seoses menetluse läbiviimisega pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 158,34 eurot, sh käibemaks ja pankrotihalduri töötasu väljamaksmisel lisanduv kulu 0,16 eurot. Panktoihaldur on käsitlenud menetluse jooksul tehtud kulusid aruande punktis 2.4. Kohus peab neid põhjendatuks ning kinnitab pankrotihaldur Einar Vallandi vajalikud ja põhjendatud kulud Nxxxxxx Sxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses summas 158,34 eurot, sh käibemaks ja prognoositavad kulud summas 0,16 eurot. Pankrotihalduri kulud hüvitada pankrotivara arvelt. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded PankrS § 163 lg 7 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag