5.Rahuldada N.S.-i usaldusisiku Annika Rau tasu taotlus ja määrata usaldusisik Annika Rau tasu suuruseks N.S.-i kohustustest vabastamise menetluses 255 eurot.
6.Anda N.S.-ile
hüvitamiskohustusega menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks
riigi vahenditest 255 eurot.
7.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisik Annika Rau usaldusisiku tasu katteks riigi vahenditest 255 eurot Avitase OÜ (registrikood 12683613) arvelduskontole EE761010220233760220.
8.Välja mõista N.S.-ilt menetlusabikulu 255 eurot riigituludesse.
9.Anda N.S.-ile tähtaeg menetlusabikulu riigituludesse tasumiseks 15 päeva arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Menetlusabikulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole, mille rekvisiidid on märgitud käesolevale määrusele lisatud makseinfo lehel.
10.Menetlusabikulude tasumisega viivitamise korral tuleb N.S.-il tasuda kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata resolutsiooni punkt 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada teade N.S.-i kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 08.10.2020 kohtumäärusega kuulutati välja N.S.-i pankrot ja kohus määras pankrotihalduriks Einar Vallandi. Tartu Maakohtu 30.12.2021 kohtumäärusega (jõust. 12.01.2022) lõpetati N.S.-i pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Kohus nimetas N.S.-i kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks Annika Rau. Vangistuses viibides kehtib N.S.-i kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44. Vangistuses viibides lasub usaldusisikul kohustus kontrollida vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda Tartu Vanglal teha üks kord aastas, iga aasta 10. detsembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt kohtumäärusega kinnitatud jaotistele. Kuni N.S. viibib vangistuses, tuleb usaldusisikul esitada kohtule pärast võlausaldajatele väljamaksete tegemist hiljemalt iga aasta 20. detsembril aruanne, kust nähtub teave võlausaldajate tehtud väljamaksete kohta. Samuti tuleb esitada kohtule järelevalve teostamiseks võlgniku vabakasutuskonto ja nõuete fondi konto väljavõte. Pärast N.S.-i vangistusest vabanemist tuleb võlgnikul esitada kaks korda aastas, iga aasta 20. juunil ning 20. detsembril kohtule aruanne. Esimene aruanne tuli esitada 20.12.2022.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 20.12.2022. Võlgnik viibib vanglas. Usaldusisik esitas 19.12.2022 võlgniku vabakasutuskonto väljavõtte. Aruande kohaselt oli võlgniku vahekontole laekunud 1556,10 eurot, kuid võlgnik ei olnud teinud avaldust väljamakse teostamiseks. Kohus teavitas võlgnikku kohustusest teha avaldus väljamaksete teostamiseks. Võlgnik seda ei teinud ja kohus kohustas usaldusisikut. Usaldusisik esitas 17.02.2023 kohtule maksekorraldused, mille kohaselt olid väljamaksed võlausaldajatele tehtud 13.02.2023.
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 20.06.2023. Võlgnik oli vanglast vabanenud 19.04.2023. Võlgnik aruannet ei esitanud. Kohus edastas 30.60.2023 meeldetuletuse tähtsaadetisena võlgniku elukohta aadressil XXX. Kiri tagastati 07.07.2023 kohtule kuna uks oli tabalukuga kinni ja postkast täis.
4.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 20.12.2023. Usaldusisik esitas 20.12.2023 aruande ja Tartu Vangla poolt esitatud vahekonto väljavõtte. Võlgniku tegevus ja asukoht peale vanglast vabanemist oli usaldusisikule teadmata. Usaldusisik sai info võlgniku vabanemise kohta 19.12.2023. Vabakasutuskonto väljavõttelt nähtus, et 04.05.2023 on tehtud väljamakse selgitusega: „... raha edasi kandmine 2-20-10893 kvm usaldusisiku kontole”. Usaldusisik ei ole esitanud Tartu Vanglale ühtegi usaldusisiku konto numbrit, millele Tartu Vangla oleks saanud ülekande teha. Usaldusisikul puudub info, millisele kontole täpselt 195 eurot Tartu Vangla poolt kantud on.
5.Kohus kutsus võlgniku 20.03.2024 toimunud ärakuulamisele. Võlgnik ei ole teadlik enda kohustustest ega nende suurustest. Võlgnikul on puuduv töövõime ja endise vangina on raske tööd leida, ei ole õnnestunud. Kohus selgitab võlgnikule tema kohustusi ja kui kohustusi ei täida, siis võlgnikku kohustustest ei vabastata. Võlgnik lubas usaldusisikuga suhelda ja soovib menetlust jätkata.
6.Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 20.06.2024. Usaldusisik esitas aruande 28.06.2024. Võlgnikul endiselt puuduv töövõime, tööd leida pole õnnestunud.
7.Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 20.12.2024. Usaldusisik esitas aruande 09.01.2025. Võlgnikul on määratud puuduv töövõime ja ta ei tööta. Võlgniku Revolut kontole on laekunud hasartmängutulu kokku 10 310 eurot. Võlgnik võlausaldajatele eraldisi teinud ei ole, ehkki oleks pidanud eraldama 5469,06 eurot.
8.Kohus küsis 09.01.2025 võlausaldajatelt teavet nõuete rahuldamise kohta ja seisukohti menetluse jätkamise osas.
8.1.Kohtutäitur Jaanika Pajuste esitas oma seisukoha 10.01.2025. Kohtutäitur andis teada, et laekumised on toimunud 26.11.2021 summas 3.54 eurot ja 13.02.2023 summas 7,85 eurot. Kuna laekumised on toimunud üle aasta, siis on kohtutäitur seisukohal, et võlgnik ei täida kohustustest vabastamise tingimusi ja menetlus tuleks lõpetada.
8.2.Elama Kindlustus AS esitas oma seisukoha 10.01.2025. Võlausaldaja teatab, et võlgnik on teinud kaks makset järgmiselt: 13.02.2023 summas 511,34 eurot ning 26.11.2021 summas 230,67 eurot. Võlausaldaja ei pea võlgadest vabastamist põhjendatuks. Võlgnik tekitas kahju õigusrikkumisega, põhjustades liiklusõnnetuse politsei eest põgenemisel. Tegemist ei ole juhusliku kergest hooletusest tekitatud juhtumiga, vaid tahtliku, süülise õigusrikkumise tagajärjel tekitatud kahjuga. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §· 50 lg 2 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Politsei sõidukite kahjustumisest tekkinud kahju mõisteti Elama Kindlustus AS (endine AS Inges Kindlustus) kasuks välja kohtulahenditega 2-19-133798 ning 219-133791.
8.3.Maksu- ja Tolliamet esitas oma seisukoha 13.01.2025. Võlausaldaja teatas, et kohustustest vabastamise menetluse kestel on kohustuste katteks laekunud 1095,85 eurot. Nõude saldo on 13 161,67 eurot. Isik vabanes vangistusest 19.04.2023. Töötamise registri kohaselt ei ole isik asunud tööle peale vanglast vabanemist, samuti puudub ametlik sissetulek. Ei ole eluliselt usutav, et võlgnik ei ole suutnud pea kahe aasta jooksul omale tööd leida ja elab ilma igasuguse sissetulekuta. Maksu-ja Tolliameti hinnangul ei ole N.S. kohustustest vabastamise menetluse perioodil
täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ega püüdnud vähimalgi määral rahuldada võlausaldaja nõuet. Tuginedes eelpool toodule palume kohtul lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
8.4.Kohtutäitur Jane Rumjantseva esitas kohtule teate, et kohtutäituri nõuet on täidetud 59,18 eurot. Kohtutäitur palub kohtul võtta seisukoht menetluse jätkamise/lõpetamise osas lähtudes teadaolevatest asjaoludest.
8.5.Aktiva Finance Group OÜ esitas oma seisukoha 15.01.2025. Võlgnik on praktiliselt kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal viibinud Tartu Vanglas. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on oma seadusest tulenevat kohustused jätnud täitmata. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega ega ka selle otsimisega, kahjustades võlausaldaja huve, kuna on viibinud kogu kohustustest vabastamise perioodi ajal vanglas. Vanglas viibib isik vaid ainult tänu oma süülisele ja seadusevastasele käitumisele. Seega on ilmselge, et PankrS § 173 toodud kohustust (otsida tulutoov tegevus) on jäänud täitmata täna võlgniku enda teadlikule ja tahtlikule süülisele tegevusele. Vanglas viibimine ei saa olla mitte kuidagi vabandav asjaolu, miks oma PankrS tulenevad kohustused on jäänud täitmata. Juhul kui võlgnik oleks käitunud õiguskuulekalt, oleks tal võimalus tegeleda tööga ja/ või tulutoovama töö otsimisega. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma PankrS § 173 tulenevaid kohustusi, mistõttu tuleb võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Võlgnik on tasunud võlgnevuse katteks 40,34 eurot.
9.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 24.01.2025, kuid võlgnik istungile ei ilmunud ehkki on kohtukutse kättesaamist e-posti teel kinnitanud. Samuti ei teatanud kohtule mitteilmumise põhjust. Usaldusisikule antud selgituste kohaselt mängib internetikasiinos võlgniku Revoluti kontoga tema ema.
KOHTU SEISUKOHT
1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
2.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
3.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
4.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
5.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse
teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).
6.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. N.S.-i ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
7.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 30.12.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule ja usaldusisikule kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud viis aruannet, kuid kuna võlgnik pärast vangistusest vabanemist kohtule aruandeid ei esitanud ning usaldusisikul puudus võlgnikuga kontakt, siis määras kohus võlgniku ärakuulamiseks istungi 20.03.2024. Kohus selgitas võlgnikule tema kohustusi. Usaldusisiku poolt esitatud aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekuteks olnud töövõimetushüvitis ning hasartmängutulu. Usaldusisiku poolt 09.01.2025 esitatud aruande kohaselt oli võlgnik saanud hasartmängutulu, kuid jätnud võlausaldajatele eraldised tegemata. Kohus kutsus võlgniku 24.01.2025 ärakuulamisele, kuid võlgnik ärakuulamisele ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise põhjust. Võlgnik on oma käitumisega näidanud selgelt üles huvi puudumist antud menetluse suhtes. Kohustustest vabastamise menetluse näol on tegemist vabatahtliku menetlusega, kus initsiatiiv ja huvi peab tulema võlgniku poolt. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
9.PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku eest on usaldusisik teinud taotluse menetluse kestel ühe väljamakse tegemiseks võlausaldajatele kogusummas 1705,60 eurot. Vabaduses viibides ei ole võlgnik oma sissetulekutelt eraldisi teinud, ehkki oleks pidanud saadud hasartmängutulust eraldama võlausaldajatele kokku vähemalt 5469,06 eurot. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud eraldamiskohustust.
10.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).
Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning teadlikult rikkunud PankrS § 173 lg 2-5 sätestatud kohustusi, mida kohus on võlgnikule selgitanud 20.03.2024 toimunud kohtuistungil. Võlgnik on kohustuste rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku menetlus on kestnud tänaseks kolm aastat. Usaldusisiku hinnangul ei ole võlgnik täitnud kohustustest vabastamise menetluses seatud tingimusi. Võlgnik ei ilmunud ka kohtu poolt määratud ärakuulamisele ega teavitanud enda mitteilmumise põhjust. Usaldusisik on konto väljavõttelt tuvastanud, et võlgnikule on laekunud hasartmängutulu kokku 10 310 eurot, kuid ta ei ole teinud eraldisi ja väljamakseid võlausaldajatele, vaid on saadud tulu kasutanud enda tarbeks. Konto väljavõttelt nähtuvad regulaarsed kulutused hasartmängudele. Võlgnik on sellise tegevusega kahjustanud võlausaldajate huve. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel ning antud juhul nähtub kohtule võlgniku käitumisest, et puudub huvi menetlust läbida. Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.
11.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata.
12.Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2-5 toodud kohustusi olles vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
13.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda N.S.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka N.S.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
14.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab N.S.-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Annika Rau vabastada ka usaldusisiku kohustustest.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 7 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud N.S.-i kanda. Usaldusisiku tasu määramine
1.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu
suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (2025. aastal 88,60 eurot).
2.Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele kokku 3 tundi (suhtlemine võlgnikuga, kohustustest vabastamise menetluses kohtule aruande koostamine ja esitamine, usaldusisiku tasu aruande koostamine ja esitamine) tunnitasuga 85 eurot.
3.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku Annika Rau tasuks määrata 255 eurot.
4.FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus leiab, et usaldusisikule tasu hüvitamiseks 255 eurot, tuleb N.S.-ile anda hüvitamiskohustusega riigi menetlusabi.
5.FIMS § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. Kuna kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, tuleb võlgnikult menetlusabikulud riigi kasuks välja mõista. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 2 kohaselt võib TsMS § 179 lg-s 1 nimetatud kulud pärast asjas tehtud lahendi jõustumist välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 5 1 kohaselt samas paragrahvis nimetatud menetluskulud tasutakse ja tasaarvestatakse maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatud korras. TsMS § 179 lg 9 näeb ette, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
6.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus N.S.-ilt TsMS § 179 lg 1 alusel välja menetlusabikulud (usaldusisiku tasu) summas 255 eurot riigituludesse. TsMS § 179 lg-te 5 ja 9 järgi on N.S. kohustatud käesoleva määruse täitma selle jõustumisest alates 15 päeva jooksul ning maksmisega viivitamise korral tasuma viivist seadusjärgses määras kuni kohustuse täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.